скачать книгу бесплатно
Nõid annab nõu. Loitsud ja ruunid
Väike Myy
Loitsud ja ruunid
Väike Myy
Nõid annab nõu. Loitsud ja ruunid
Autoriõigus: Petrone Print ja Väike Myy, 2021
Toimetaja: Epp Petrone
Keel ja korrektuur: Anu Parnabas
Kujundus ja illustratsioonid: Ande Kaalep
ISBN 978-9916-605-90-5 (köites)
ISBN 978-9916-605-98-1 (epub)
www.petroneprint.ee
Vaadake ka Facebooki rühma „Nõid annab nõu tagahoov“.
Trükk: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ
Sissejuhatus: tere tulemast tagahoovi!
Kui lõpetasin „Nõid annab nõu“ esimese raamatu kokkupanemise, sain aru, et kaugeltki mitte kõik teemad ei mahtunud ära ja leidsid käsitlemist mõneti pealiskaudselt. Püüan seda viga nüüd parandada. Kui esimene osa oli käepäraseks kasutamiseks igaühele, siis tagahoovitarkus eeldab keskmisest kõrgemat õiglustunnet ja moraali. Ning soovitav oleks esimese raamatuga veidi kursis olla, et päris täpselt aru saada, millest jutt käib.
Olen alati mõttes pühendunud neile, kes ei saa endale lubada nõia juurde minekut, samal ajal on nende probleemid ehk suuremadki. Pahatihti kannatavad nad mingi mustri all, mis ei lubagi oma elus korrektiive teha. Ajapikku tekkib see, mida nimetatakse enda pandud needuseks. Pidev mure ja puudus tekitavad inimeses negatiivse mõtlemise ning sellest välja tulemata on ka maagia jõuetu. Sellepärast tuleb siin raamatus palju juttu just iseenda vaimsest aitamisest.
On veel teine põhjus, miks kirjutan: heaolumaailm ei ole igavene. Vastupidi, see on väga haavatav. Pole üldse oluline, kas katastroof (näiteks töökaotus) toimub individuaalsel või ühiskondlikul tasemel, kui see juhtub, lahkuvad meie ümbert tiibade sahinal kõik inglid ja reikimeistrid ning joogagurud kerivad matid kokku. Ühel hetkel avastate, et olete oma murega üksi.
Või te ei taha, ei leia või ei pea sobivaks kedagi, kelle juurde minna, ja peate õigeks ise ennast aidata. Mis ongi kõige õigem.
Niisiis, see on abiraamat algajale nõiakesele, kes soovib kõige lihtsamat: aidata end ja oma lähedasi. (Kui asi hakkab käima üle jõu või ilmnevad kõrvalised segajad, tuleks siiski pöörduda juba kogenud nõia poole.)
Alustan sellest, et mulle on ette heidetud, miks kasutan loitsudes jumalasõna ja nii-öelda aegunud võtteid.
Igal nõial ja maagil on oma spetsialiteet: teatud valdkond, milles ta töötab. Mina kasvasin Ida-Virumaal, kus oli väga tihe kokkupuude nii mustlaste kui ka vene maagiaga. Nägin selle mõju enda ümber, suhtlesin inimestega, kes seda harrastasid. Asjade loomulik käik vedas mind kirikliku maagia poole. Just kirikuvõimu süvenedes sai hoo sisse needuse panemine ja sajatamine ning teadjad avastasid lihtsa tõe: mida rohkem on loitse kasutatud, seda suurema jõu need omandavad. Kirikupalveid aga kordavad tänini miljonid inimesed. Kordumise kaudu tuligi vanadesse palvetesse-loitsudesse vägi.
Paljud oma rituaalid olen saanud otse teispoolsusest: surnutelt. Üsna sageli juhtub, et mingit sajatust maha võttes tuleb appi keegi „teiselt poolt“ – tihtilugu on see needuse panija, kes saab aru, et tema omaaegne sajatus mõjutab hoopis süüta inimesi. Ning need loitsud on alati tihedalt seotud kirikuga. Iga rituaal algab ja lõppeb kindlasti jumalasõnaga. Miks on see nii tähtis? Sest kõige lihtsam needuse mahavõtmise viis on pöörata sooritatud rituaal tagurpidi, käia needmise protsess läbi vastupidises järjekorras. Kui on vaja saada jagu vanast needusest, tuleb kõike teha vastupidi algsele rituaalile, millega needus peale pandi. Sellepärast ei ole mul võimalik avalikult jagada olulisemaid rituaale, kuna kõigepealt tuleb täpselt teada, mida tehti.
Kordan üle tähtsa tõe: nõidumine ei ole ohutu. See ei ole imevahend, saavutamaks heaolu, ega lahenda kaugeltki kõiki probleeme. Loitse ja rituaale kasutagem siis, kui neid tõepoolest ja hädasti vaja on! Ning kui oleme oma arengus jõudnud sinnamaale, et anname endale aru, mida ja milleks teeme. On väga suur vahe, kas me elame vaimset elu, kuulame end ümbritsevat loodust ja elame sellega kooskõlas või võtame kasutusele abivahendid, et enda ümber toimuvat oma soovi kohaselt muuta. Et midagi maagia abil muuta, peab selleks olema tungiv põhjus.
Näiteks: te elate täiesti tavalist elu, püüate hakkama saada palgapäevast palgapäevani ja tunnete muret, et alati ei jätku raha, eriti just selleks, mida te ihaldate. Et seda muuta, otsustate veidi nõiduda ja valite vaesusest vabanemise loitsu. Ja oletegi eksinud. Te ei ole vaene! Teil on olemas vahendid, et end elatada, ja koht, kus elada. Te üksnes ei oska olemasolevaga toime tulla ja olete rahulolematu. Kõigepealt tuleb iseennast ausalt ja halastamatult hinnata, sest kui te ei saa hakkama sellega, mis juba olemas on, ei oska te kasutada ka suuremaid hüvesid ja seetõttu neid teile ei antagi. Vaesusest vabanemise loitsu kasutage ainult sel juhul, kui olete kaotanud töö ja sissetuleku. Muul juhul tuleb panustada küllusele. Samuti oma oskustele rahaga ümber käia. Ükski loits ei aita, kui te ise rahaga ümber käia ei oska!
Või ehk soovite leida armastust, et oleks keegi, kes teid hoiaks ja hellitaks ja materiaalselt kindlustaks. Jälle vale! Niisugune soov näitab vaid, et te ei ole tõsiseks suhteks valmis. Miks peaksite selle siis saama? Armastus eeldab kahepoolset soovi hoida ja kaitsta. Suhtesse ei minda saama, vaid andma. Õnne ei jagata sellepärast, et te olemas olete ja tahate seda saada. Ei, õnn tuleb ära teenida. Kui te ei ole valmis vastu armastama, saategi suhte, mida väärite: leiate teise samasuguse egoistliku õnneotsija.
Niisiis, armuloitsu puhul ärge unustage alustada kaugemalt – soovist leida inimene, keda saaksite armastada ja toetada nii heas kui halvas. Alles seejärel tooge sisse teine pool taotlusest: et tema mind samamoodi vastu armastaks.
Et teie teel tuleks ette vähem komistusi, on ka siin raamatus palju pöördeid psühholoogia ja enesearengu valdkonda. Kehtib üldreegel: mitte kedagi ei saa aidata, kui ta ise ennast aidata ei taha! Enda aitamine tähendab aga seda, et enne kui pöörduda maagia poole, tuleb otsida põhjusi ja lahendusi iseendast. Leida eneses üles see helgem ja eetilisem pool.
Kahjuks on väga palju inimesi, kes ei ole kunagi millegagi rahul, arvates, et neid jälitavad vaid ebaõnn ja halvad inimesed. Sellised professionaalsed õnnetusehunnikud peaksid hoidma maagiast nii kaugele kui võimalik. Minge tööle! Tehke oma kodu korda! Tehke iseennast korda! Õppige oma elus märkama ilusat ja head! Kui teie sisemuses ega kodus ei leidu ruumi õnnele, ei tule see ka maagia teel!
Ma ei peaks seda kirjutama, kui just niisugused inimesed ei oleks nõidade kuldkliendid, kes käivad ühe juurest teise juurde ja ootavad, et elu päevapealt muutuks. Ent läheb ainult hullemaks. Ja me ei saa üle ega ümber faktist, et maagia aitab ainult sel juhul, kui te ise enda arengu nimel midagi ära teete.
Aga enamik inimesi on ilusad ja head ja arenemisvõimelised! Andke mulle andeks, et kohe alguses hirmutan ja hoiatan: see on vaid vastutustunde ilming, et loitse ei hakkaks näperdama need, kes seda teha ei tohiks.
Loodan, et see raamatuke aitab kööginõial leida oma sisemise tarkuse ja empaatia. Nõiatarkused ei ole üksnes vahend saada soovitu, vaid abiks vaimsel avardumisel ja paremaks inimeseks kasvamisel.
Tere tulemast tagahoovitarkuste juurde!
KAS JA MILLAL ON MAAGIAT VAJA?
Toon kaks näidet.
Noor ja hakkaja pere sattus kogemata kahe suguvõsa vahelisse tülisse. Eks üks suguvõsa olnud nende enda oma, muidu poleks lool alust. Ise ei teinud noored aga midagi, mille pärast keegi oleks võinud neid sajatada. Konflikt oli tekkinud vanemate inimeste vahel. Kogu põhjus oli sajataja kurjuses, kadeduses ja skisofreenilistes ilmingutes. On aga üldteada, et üks korralik sajatus hakkab suguvõsas levima: emalt tütrele, isalt pojale… Nii ka seekord. Loo teine pool oli puuduliku mõistusega, aga juuksejuurteni kurjust täis, raevukas ja ülimalt keskendunud. Kui lisada pärilikud võimed, saame väga vastiku kompoti. Haige inimene ei mõtle selgelt, vihas võib ta sajatada kõige hullemat: surma.
Ning siis hakkas juhtuma… just noore pere tervisega. Arusaamatud ja piinarikkad haigused, mille põhjusi arstid seletada ei osanud. Ootamatud ja enneaegsed surmad, millele mingeid vihjeid ei olnud… Igale kõrvaltvaatajale oli selge, et see ei ole loomulik. Ühest õnnetusest välja rabeldud, langeti kohe järgmisse. Needus oli kilomeetri kaugusele näha.
Mida see noor pere ette võttis?
Mitte midagi.
Nad ei tulnud selle pealegi, et miski on valesti. Kõige rängemates õnnetusteski toetati teineteist, mindi ikka edasi, ei kurdetud. Ma ei tea, kas nad omaette vahel mõtlesid, et midagi on väga valesti. Igatahes teiste inimeste kõrvu need mõtted ei jõudnud. Ja kui inimene ise abi ei palu, ei ole ühelgi teadjal õigust vahele segada. Samuti pole mul õigust seda kadalippu üksikasjalikult ümber jutustada. Peaks piisama, kui ütlen, et katsumused, millest need inimesed läbi käisid, oleks käinud üle jõu kõige tugevamatelegi.
Mis siis lõpuks sai?
Mõne aasta pärast see sajataja suri – piinarikkalt ja jubedalt nagu kuri inimene ikka. Ja needus sai otsa.
Polekski nagu põhjust seda lugu rääkida, eks ole? Keegi ei palunud abi, keegi ei teinud midagi, konkreetset needust ei tuvastatud, kuigi see oli nõia pilgu läbi ilmselge.
See lugu näitab, et inimest ei saa murda. Kui needus satub vastamisi puhta ja tugeva jõuga, võib ta küll raputada ja väntsutada, aga ta ei võida. Lõpuks tuleb tagasilöök, mis tabab needjat ennast.
Ohvrile ilmselt on see katsumuste rada samuti vajalik: ühest küljest saab ta tugevamaks, teisest küljest – kui me räägime võlgadest ja karmast –, siis pärast sellist katsumust on inimene puhas kui prillikivi. Mis muidugi tähendab, et edasine elu kulgeb tal õnnelikult ja sirgelt.
Küllap lõppenuks see lugu kiiremini ja valutumalt, kui see pere oleks varakult abi otsinud. Aga siis ilmselt oleks jäänud neil endil midagi olulist läbi elamata, õppimata, puhastamata.
Sellepärast ei tohigi nõid sekkuda ega oma abi pakkuda. Kui ohver ise ei näe ega abi palu, järelikult peabki nii olema. Julm? Aga vaat seda, kas see on julm või hoopis vajalik katsumus, ei otsusta mitte meie maa peal oma mõistusega, vaid kõrgem jõud.
Teine lugu.
Naine, ettevõtja, tubli ja teokas inimene, hakkas äkki arvama, et keegi on talle needuse peale pannud. Tõenäoliselt oli lugenud liiga palju nõiaraamatuid.
Pöörduski ta minu poole, et needus kindlaks teha ja kõrvaldada. Needust aga ei olnudki. Mida saab nõid teha sellisel juhul, kui inimene ise on veendunud, et kõik kurjad jõud tema kallal on ja igast otsast närivad? Natuke saab. Puhastada tema energeetika, veenda, et „mida sa vastu ei võta, sellel pole ka jõudu sinu üle…“ Panna inimene mõtlema. Seda ma tegingi. Mõnda aega oli rahu majas, siis otsustas klient, et tal võiks ikka veel parem olla, ja pöördus teise nõia poole. Too aga kinnitas, et needus on olemas, seda muudkui uuendatakse ja värskendatakse ja see tuleb kiiresti ja kindlasti maha võtta. Võttiski. Tegi kõik oma parema äranägemise järgi, et abi palunud proua saaks probleemideta edasi elada.
Ent klient hakkas pärast seda justkui hoopis rohkem pihta saama, kes tema vaenlane on ja kuidas tegutseb. Luges kirjandust, käis koolitustel, oli igati vaimne, väga osav lugema kõiksugu märke, sealgi, kus lugeda midagi polnudki. See, et ta ise tegi rahaliselt ja suhete vallas rumalaid käike, ei puutunud asjasse.
Nii kõndiski meie loo peategelane ühe nõia juurest teise juurde ja muidugi sai igaühelt aina paremat abi, mis, ime küll, tema enesetunde järjest halvemaks muutis. Kui ta kolmandat korda minu juurde tagasi jõudis, keeldusin temaga töötamast. Ei ole võimalik aidata inimest, kes abi ei vaja. Mida sa ka ei teeks, ta tirib kõik endale tagasi. Ning mida „haritum“ ta maagia vallas on, seda hullem: täna töötad temaga, teed kõik selgeks, ta saab justkui kõigest aru, homseks aga on ta saanud nägemuse, et miski sai ikka valesti tehtud ja on väga halvasti mõjunud: uni on kadunud ja soolikad keerdus…
Mis sellest naisest edasi sai? Vaat seda ma ei teagi. Kui muinasjuttude lõppe meelde tuletada, siis „kui ta veel ära surnud pole, käib nõidade vahet edasi“.
Negatiiviga seotud lugusid on meie elus palju. Aga millest ma üldse räägin, kasutades sõna „negatiiv“? Nõialeksikas on see üldine määratlus kõige negatiivse kohta, mis inimese peale koguneda saab, alates sellest, mida ta ise enda peas ülemõtlemise teel toodab, ja lõpetades nõia pandud needusega. Negatiivil on väga palju alaliike, neid on põhjalikumalt käsitletud „Nõid annab nõu“ esimeses raamatus.
Tahtsin nende eeltoodud näidete varal ütelda, et üsna tihti juhtub nii, et inimene ise ei kahtlustagi negatiivi. Või vastupidi: näeb seda seal, kus seda pole.
Ning teha ei ole nõial, kes seda pealt näeb, eriti midagi. Abi anda tohib juhul, kui seda palutakse. Kui ohver ise abi ei küsi, siis ükskõik kui ilmselge ja julm see kõrvalt vaadates ei tundu, on see tema elukäiku kodeeritud ja tuleb omal jõul läbi teha. Ükskõik millise sekkumisega võime muuta lood hoopis halvemaks. Saatust juhivad kõrgemad jõud.
Ka siis, kui abipaluja on nõiast „targem“, ei tule asjast midagi välja. On inimesi, keda aidata pole mingit mõtet, sest nad tahavadki kannatada, neile meeldib nõidade vahet käimise protsess ja nad otsivad omale kannatusi tikutulega igast pisiasjast.
Kui aga raskused tunduvad üle jõu käivat, siis kuidas aru saada, kas olete läinud õige nõia jutule? Eks sisetunne pea ütlema.
Kui keegi on minu juurde tulnud, olen kõigepealt kasutanud ruune: võtan üheainsa ruuni ja see peab näitama põhiprobleemi, mille pärast inimene minu poole pöördus. Kui ruun annab õige vastuse, olen pädev aitama. Kui eksin, soovitan leida teine aitaja. Nii et enda kogemuse järgi soovitan sellisest süsteemist lähtudagi. Kui nägija on teile öelnud, miks te tulite, küllap ta siis ka aidata oskab. Kui aga hakkab ümmargust juttu heietama, on vähe lootust.
ALGAJALE NÕIALE VASTUTUSEST
Enne rituaalide ja loitsude juurde asumist tuleb rääkida kõige olulisemast – vastutusest – ja sõnastada reeglid, millest lähtuda.
1. Kõik me oleme kangesti kärmed kasutama abivahendeid, et hakkama saada. Kui raha otsas, laename ja pahatihti ei anna endale aru, kuidas kavatseme laenatud summa tulevikus tagasi maksta.
Maagiline sekkumine on nagu kiirlaen. Põhjendamatu ja läbimõtlemata laen toob kaasa pikaajalised kohustused ja piirangud, vahel ka palju pahandusi. Kui inimene on koostanud täpse graafiku ja sellest kinni peab, saab see rutem makstud, aga kui puudub kindel arusaamine oma teost, suurendab selline laen vaid probleeme. Mitte ainult laenuvõtjal endal, vaid ka tema lähedastel. Sama loogika kehtib igasuguse maagia puhul.
Niisiis: asudes tegema mingit rituaali, veenduge, et see ei hakka tööle bumerangina, tabades mõne aja pärast teid ennast, lüües aga lennates jalust maha inimesi, kes tahtmatult ta teele jäävad. Kontrollige seda oma abivahendi – kaartide, ruunide või pendliga, esitades küsimuse: kas see rituaal on hädavajalik? Kas see võib kahjustada mind või kedagi teist?
2. Kõige ohtlikum on armumaagia. Seda peetakse nõidade hulgas võrdseks needusega ja seda see ka on. See on ju suunatud nimeliselt kellelegi teisele, eesmärgiga muuta tema saatust, ilma et oleksite temalt selleks luba küsinud! Ühtlasi muudate nii enda ja veel mõne inimese saatust, nende elus oleks pidanud toimuma hoopis midagi muud, aga teie maagilise sekkumise tõttu seda ei juhtu. Kus aga midagi puudu jääb, sinna tuleb kindlasti miskit muud, mis üldjuhul ei ole eriti meeldiv. Maksta tuleb alati. Seda te ju tahtsitegi: muuta saatust ükskõik mis hinnaga. Kuid kunagi ei tea, kui kopsakad on intressid, mis tehinguga kaasa tulevad… Ja isegi kui maksate tagasi kogu summa, ei kao intressid kuhugi. Need kasvavad just niikaua, kuni laenuandja seda vajalikuks peab. Teie sealjuures kaasa rääkida ei saa. Tellisite? Võtke vastu! Intressid võivad olla täiesti ettearvamatud, näiteks: mees muutub alkohoolikuks, vägivaldseks, majja tuleb vaesus ja te ei pääse enam sellest nõiaringist. Pahatihti jääb „võlutud mees“ voodihaigeks, kannatate ise ja kannatavad lapsed ja lapselapsedki, sest teie enda loomus ja harjumused muutuvad, olete loonud mustri järeltulevatele põlvedele. Aga kes on süüdi? Ikka ise. Soovisite meest „päriselt endale“ ja saite…
Kui ihkate armastust, paluge seda ainult enda nimel: et soovite leida kaaslase, keda te armastate ja kes teid armastab. Soovige osata armastada, olla väärt armastust. Aga ärge iial küsige nimepidi: tahan seda meest/naist. Jah, te võite ta saada. Kuidas, seda otsustatakse kõrgemal, ja see otsus võib olla ootamatu, karm ja muutmatu.
Armumaagiat tagasi keerata on äärmiselt raske, mõnikord isegi keerulisem kui needust eemaldada.
3. Sama jutt kehtib üldisemalt: mitte kunagi ei tohi ühtegi rituaali, mille tulemusena soovite midagi saada, teha seotuks teise inimesega. See reegel kehtib kaitserituaalidegi kohta. Isegi kui teil on vaenlane, kellele soovite tagasi saata kõik halva, ärge eales tehke seda nimeliselt. Seeasemel pange endale – või kellelegi teisele, kes teie abi on palunud – peale „kaitse tagasisaatmisega“: soovige, et halba teha üritajale läheks kõik tagasi täpselt sama mõõduga.
4. Ükskõik mis rituaali tehes mõtelge hoolega järele, et see ei puudutaks mitte kedagi teist peale teie enda. Ka head soovides saab korraliku käki keerata. Võtame siinkohal näiteks ühisloitsimised kas mingite sündmuste mõjutamiseks või kellegi aitamiseks. Igal osavõtjal on erinev ettekujutus sellest, mis peaks toimuma. Pahatihti valitakse ühisloitsuks mõtlematu sõnastus. Välja tuleb puder ja kapsad. Nii et igasugustest maagilistest ühisringidest hoidke parem heaga eemale.
Erand on lähisugulase aitamine – juhul, kui ta ei ole võimeline ise abi paluma, haigusest tervendamisel näiteks.
On veel üks suur erand: ema saab alati ravida oma last. Alla kaheksa-aastast tohib aidata lapse nõusolekuta, ent suurema käest peaks juba luba küsima
5. Kui abivajaja on täiskasvanu ja kontaktivõimetu, peaks meie palve sisaldama mõtet, et „abi tuleks haigele parimal võimalikul moel“. Sest meie visioon asjast ei pruugi lähedast rõõmustada, näiteks kipume paluma, et liiklusõnnetusse sattunud inimene ellu jääks – ükskõik mis hinnaga, aga see hind võib olla talle liiga kõrge maksta. Selline sõnastus tähendab kogu otsuse üleandmist kõrgemate jõudude kätte, seega tuleb tulemusega leppida.
6. Samamoodi – et „abi tuleks parimal võimalikul moel“ – on mõistlik paluda ükskõik mida. Eriti olulised on need sõnad siis, kui te peate sekkuma millegi väga suure mõjutamisse, millest võib sõltuda inimeste saatus. Kui teete lihtsaid koduseid rituaale, pole neid vaja.
7. Maailma mõjutamise kõige puhtam ja sobivam vorm on palve. Paluge siiralt ja südamest, omaenda sõnadega, otse kõrgemate jõudude poole pöördudes, et muutused tuleksid kujul, mis on parim igale asjaosalisele.
Kasutada saab ka loitse, aga need on tegelikult ohtlikumad. Loitsuga deklareerite oma nõudmised ja kutsute appi väed. Need soovid võivadki täidetud saada, kuid jälle: järelmaksuga.
Ma ei püüa kedagi hirmutada, vaid asju lahti seletada, et oskaksite näha oma tegevuse tagajärgi enne, kui pahandus tehtud. Kindlasti tuleb hiljem välja, et rääkisin kurtidele kõrvadele, ja ikka leidub keegi, kes ei viitsi vastutuse reegleid lugeda, vaid haarab esimese loitsu järele, mis tundub sobivat, ja teeb ära. Sellepärast ei saa ma päris kõike siin teile avaldada.
Aga kohe lähen konkreetsemaks. Kuid enne on hädavajalik, et istuksite korraks omaette ja mõtleksite järele: on teile seda tõesti vaja?
MILLINE ON TEIE ALTAR?
Niisiis, te olete nõid. Ilmselt algaja, sest milleks teile muidu mu raamat.
Alustame elementaarsest: mis peaks olema ühel korralikul nõial alati käepärast? Võib näiteks juhtuda, et taevas on täiskuu, teil on tarvis kiiresti teha rituaal, aga poodidest polegi nii lihtne vajaminevat leida. Varuge kõik vajalik ja mõtelge läbi, kus te seda varandust hoiate. Soovitavalt võiks teie nõiaaltari aluseks olla sahtlitega kummut või mõni muu kinnine hoiupaik, mis on kaetud erilise linaga (näiteks kirikupoest soetatud altarilinaga).
Mis käib altarile?
1. Kõige tähtsamal kohal on kaitsjad, minu puhul ikoonid ja krutsifiksid. Ikoone kasutasid vanaaegsed ravijad oma töös pidevalt, muidugi võib kaitsjaks olla vana piibel või midagi nüüdisaegsematki.
2. Altariküünlad. Neid töös ei kasutata, nende koht ongi ainult altaril, põlema pannakse need vaid altari enda pühitsemiseks.
3. Tavalised vaha- või kirikuküünlad kenas karbis. Küünlad koguvad seal väge, et neid hiljem töös kasutada. Väiksemad töövahendid, näiteks kirikuküünalde jalad, mida saate endaga kaasa võtta.
4. Nuga. Mitte see igapäevane nuga, mida kasutate ravimtaimede kogumiseks ja muuks sääraseks, vaid eriline, maagiline nuga. Vaja läheb seda põhiliselt puhastuse käigus, negatiivi äralõikamiseks.
5. Luud. Enda tehtud luuake, kus on soovitav kasutada üheksat liiki puuoksi. Milliseid just, on individuaalne ja loetelu ma siin ei anna. Luuda kasutatakse rituaalsel puhastamisel, see võib asendada nuga. Luua põhifunktsioon on negatiivi maha-, väljapühkimine. Luud peaks olema väike ja silmatorkamatu. Väe saab teie luud, kui sellega aeg-ajalt surnuaias haudu pühite. Pole tähtis, kas pühite oma esivanemate haudu või vanu, mahajäetud kalme.
6. Teie isiklikud töövahendid: olgu need kaardid, ruunid või mis iganes. Nendegi koht on altaril.
7. Kelluke: õhu puhastamiseks, soovitavalt olgu ka see kiriklikku päritolu, neid valmistatakse kloostrites käsitööna ja vahel leiab neid nii internetist kui ka kirikupoest.
8. Uhmer ravimtaimede ja segude peenestamiseks. Ja muidugi selline uhmer, mida kasutate ainult oma nõiatöös. Tavaline köögiriist las jääda ikka sinna, kus tema koht.
9. Eriline plaat või alus oma töövahendite väestamiseks ja käivitaja. See on maagiliste märkidega, sobivast materjalist alus, millele saate asetada laadimist vajava töövahendi. Millised märgid seal on, on teie enda tunnetuse küsimus, kuid kõige alus on pentagramm, viisnurk. Käivitaja on aga ese, millega alus tööle pannakse ja hiljem peatatakse, see võib olla näiteks erilisest puust või luust sau. Käivitamiseks ongi märgid, peatamiseks kasutatakse neid märke vastupidises järjekorras. Rohkem ma ei lobise, selle põhjal peaks igaüks, kel arengupotentsiaali, suutma endale sobiva variandi välja töötada.
10. Kui kodunt välja tööle lähete, võib kaasa võtta eri peeglikesed – oleneb, mida te täpsemalt teete.
11. Pudelike või karikas pühitsetud veega. Sobib näiteks kaunistatud tume pudel või vanaaegne hõbekann või karikas.
12. Sool. See on see eriline sool, mida kasutate rituaalides, kohe räägin sellest lähemalt.
13. Kalmistumuld. Kellele see ei sobi, ei pea seda tarvitama, aga kui teete kas endale või kaasinimestele puhastust ja kaitset, on just see väga väekas abiline, millega peatada kõige raskem negatiiv ja panna võimsaim kaitse. Muidugi peab selle kasutajal piisama väge ja sisetunne ütlema, et see on talle lubatud. Eks igaüks ise tea, mida ta oma altaril veel vajab. Mina tegin selle nimekirja oma vajadustest lähtudes ja kellegi teise puhul ei pruugi see üldse paika pidada.
Kui teil altar juba on, tuleb seda hooldada ning sageli kontrollida ja puhastada. Väikseimgi muutus altaril annab märku maagilisest ebakõlast. Kontrollige aeg-ajalt altariküünlaid põletades ja leeki jälgides, kas leek on puhas ja selge. Sel juhul võite lugeda sobiva palve või soovisõnad ja küünlad kustutada. Kui aga küünal suitseb ja praksub, on tarvis ette võtta puhastus – nii füüsiline kui ka maagiline. Altaril olevaid esemeid tuleb sageli tolmust pühkida või pesta ja tagasi pannes alati natukeseks ajaks süüdata küünlad. Kui aga peate põhjalikumalt puhastama, võib see protsess mingis mõttes sarnaneda kodu puhastusega, kuid alati kasutage seejuures oma altaril kaitsjana seisva eseme väge. Kui see on ikoon, pöödugegi selle kaitsepühaku poole; kui see on näiteks pihlakane rist, paluge pihlaka kui kaitsja ja maaema abi.
VEEL TÖÖVAHENDITEST
Vaatleme nüüd veel täpsemalt teie töövahendeid.
1. Küünlad. Valged peavad alati olemas olema, värvilisi võib hoida varuks, aga hankida ka vajaduse tekkides. Kuid kindlasti olgu tagavaraks vahaküünlaid: ostetud kirikuküünlaid või siis isetehtuid. Mida looduslikumast materjalist teie küünal on, seda paremini ta toimib. Kui olete maausku, tuleks muidugi küünladki endal valmistada. Kiriklike palvete järgi seatud loitsude puhul on aga parimad pühitsetud kirikuküünlad. Modernne, linnastunud nõid ei vaja ühte ega teist, talle sobib kõik, mida kaubandus pakub.
2. Sool. Sobib tavaline hall jäme kivisool. Erilistes rituaalides on vaja musta soola, see on eriline vulkaanilist päritolu roosakas-hallikas sool, mis lõhnab väävli järele, selle puudumisel võib kasutada söega värvitud soolalaaste, mida kaubandusest kergesti leiab. Kasulik on hoida kodus ka meresoola. Lihtsat, jämedat soola. Aga peen sool ei sobi! Kui see reegel meeles pidada, leiate sobiva soola toidupoest, võite muidugi kiigata ka maagiapoodi.
3. Vesi. Loomulikult saab vett kraanistki, aga vahel on vaja pühitsetud vett, allika- või jõevett. On olemas elav vesi ja surnud vesi, neist teeme juttu järgmises peatükis. Et teie säilitatav vesi ei rikneks, lisage sinna tükike hõbedat. Vesi seisku altaril, soovitatavalt hõbe- või kristallanumas, aga vett sobib säilitada külmkapiski. Pühitsetud vesi ei rikne ja seda võib hoida altaril avatud anumas. Allikavett tuleks sagedamini uuendada, pühitsetud vesi säilib väga kaua värskena, koguni paar aastat. Kui teie veele on tekkinud ebameeldiv lõhn, on midagi valesti ning teie altar ja te ise vajate korralikku puhastust ja pühitsust.
4. Süsi. Tavaline puusüsi, et vajadusel kiiresti tule üles saaks.
