Matthias Johann Eisen.

Rapla ja Tallinna tondid





Rapla tondid

I

?itega teed ehtiv noor kevade oli v?iduteekonnal Maarjamaale j?udnud, l?unest tagasi lennanud ??pikud laksutasivad valjult L??nemeremaade lepikutes ja laantes. Loodus k?lvas lehkavaid lillesid ja mesimagust l?hna rohkel k?el v?lja ennast pruudiehtesse pannes ja rahvast enesega ilutsema kutsudes.

Rahval ometi puudus meel r??mustamiseks. Palju enam r?hus nagu r?nk luupainaja noorte ja vanade s?dameid. K?uepilvedes kohises politiline taevas. Ussitanud orduriik oli k?ll varemeteks varisenud, aga varemete kallale kippusivad kotkad karja kaupa saaki saama. Ei soovinud ainult naabri riigid Maarjamaalt suuremat suut?it, vaid p??dsivad niisama endised ordur??tlid ja nende k?silised m?isamehed taskuid t?ita. Oodatud rahu asemel veeres vaenuvanker m??da Maarjamaa pinda, teadmata, kust tuli, kuhu l?ks. Senised Maarjamaa kaitsejad, sugulased ja s?bradki langesivad kahte vastasesse leeri. Meeleolu andis otsust, Poola ehk Rootsi poole hoidmine m??ras saatuse. Omad mehed ihkasivad oma meeste varandust, omad mehed laastasivad oma meeste maid oletamise tekkimisel, vend, sugulane, s?ber v?iks s?dames teise rahva poole hoida. Teise rahva poole hoidmine, tihti ainult selle kohane oletamine saatis endised ordur??tlid ja m?isamehed teiste poole hoidjaid r??vima ja laastama. Hariduse kandjatel ei olnud peale oma tasku ja selle kaitsjate midagi enam p?ha.

Ju olivad m?isamehed Kaspar v. Oldenbokkumi oma p??likuks teinud ja uue p??liku juhatusel P?rnu m?ssupesaks muutunud, sealt r??vk?ikusid L??nemaale ette v?ttes ja L??ne sakslasi Rootsi valitsuse poole hoidmise ettek??ndel P?rnusse vangi viinud. Kordaminekut n?hes kasvis saagihimu: m?isamehed tungisivad r??vimise tuhinal Harjumaale ja katsusivad Tallinna ?ra v?tta.

Rootsi raudne m??k ei olnud veel roostetanud. ?ks, kaks, kolm Tallinna Rootsi kuberner Hornil m??k peos vanapagana katekismusest ?pitud m?isameeste morali maksmapanemisele t?kkeid tegema. Kuhu ilmus, laga taga. L?hikese aja p?rast hakkas Rootsi lipp Hiius ja Saares lehvima, Oldenbokkum vahetas vaenukirve Manala majadega. Virtsus p?genes poolakate parv Horni eest nagu talled metsahalli eest, Vigalas pillutas Horn Heinrih Duckeri m?isamehed pilla, palla.

?ksikud m?isamehed p??sivad ometi p?genema, rahvale risti ja vitsa valmistama. Ei heitnud need vennad armu saksa ega sandi peale, ?hte viisi igalt?helt riisudes. V?liste vaenlaste v?gede eest teadsivad ja oskasivad maainimesed endid veel v?he varjata: m?isameeste eest ei v?inud nad ??l ega p?eval julged olla. Nagu koerakoonlased ilmusivad m?isamehed kas ratsa ehk jala majasse, seda esimeste viisi t?hjaks riisudes ja igalt poolt ohvrit otsides.

S?jad ja sissir??stamised olivad Maarjamaale oma pitsari peale vajutanud. Kutsus ka lahke loodus p?llumeest pulmapidule, n?is, nagu oleks p?llumees paiguti kurt kutsele.

Siin ja seal seisivad p?llud alles k?ndmata ja ?estamata. Mitmes kohas n?itas karikakrate ja ohakate paljus, et ader enam mitmel aastalgi polnud p?llul k?inud.

Teisal n?hti alles koguni pisut p?ldu k?ntud ja ?estatud olevat.

K?ntud p?llu ligidal ehk tehti praegugi t??d, kuid atra ega ?ket ei vedanud hobune ega h?rg, vaid pereisa ise. Pereema t?itis adra ehk ?kke taga pereisa kohusid. Harva n?hti hoost vagu ajavat v?i ?ket taga vedavat. Pikaldane s?da oli hobused ja h?rjad neelanud ja hulga talude pidajaidki hauda viinud. J?relej??jad pidivad katsuma, kuidas omast j?ust p?ldu natuke saivad harida.

Verstade taga esines harva t??lisi. Rapla ?mberkaudu m?hasivad veel laiad laaned, kus hunt ja karu r??mupidu pidasivad. Alaliste s?dade p?rast ei olnud kellegil aega v?savillemid taga kiusata. Olgu siis, et m?ni m?isasaks kogemata nendega kokku juhtus.

Sel ajal, kui p?llumehed p?ldusid veel kolmandamal k?lvin?dalal suure rutuga seemendasivad, seisis Raik?la maanteest mitte kaugel teeraja ??res ju ?redamaks j??vas metsas ?itseliste unnis isemoodi mees kokku rehitsetud heinak?rtel k?llakili maas. Meest silmaja pidi kohe m??ndama, et meest k?ndjate ega k?lvajate kilda ei tohtinud arvata. Juba pika s??rega saapad mehe jalas kuulutasivad, et ta lihtmehest k?rgemal seisis. Niisama t?hendasivad seda ka mehe peenemad riided ja puuoksale pandud k?bar. Laskmiseriist mehe k?rval, m??k puusal ja oda v??l panivad arvama, et nende kandja s?jamees peab olema.

Mees ise n?hti 30 suvega ja talvega tutvust teinud olevat. N?gu kattis tal t?is, mustjas habe ja kaunis pikad juuksed seisivad peas v?he sassis. Vist olivad k?rred ses t?kis s??dlased. Mees lamas m?ttes k?rtel ja hammustas vahel leivat?kki. Aeg ajalt n?hti teda nagu kuulatavat.

Korraga t?stis mees pea p?sti ja hakkas paremini kuulama. Sammud olivad kuulda. Mees t?mmas m??ga pihku, kargas p?sti.

Sel silmapilgul ilmus tulija vari teerajal ja silmapilk hiljem tulija ise. Tulija esines koguni isev?rki. Ei olnud talumees, ei saks, ei s?jamees. Riided andsivad k?ll saksusest tunnistust, aga ?htlasi ka korstnap?hkimisest. Saksa korstnap?hkijaid aga sel ajal ei tuntud. S?jamehe jaoks puudusivad tulijal s?jariistad.

Silmapilgu tunnistas seesolija tulijat. Siis viskas ?kisti m??ga k?est, laotas k?ed laiali, astus tulijale vastu, h??des: Kotka-Karla!

Kotka-Karlaks nimetatud v??ras tunnistas silmapilgu teraselt seesolijat. Korraga l?ikis ta n?gu r??mu p?rast ja ta jooksis laialelaotatud k?tega seesolijale vastu: Tui-J?ri! Sina siin?

M?lemad haarasivad r??mul teretades teine teise ?mbert kinni. Kaisutasivad teineteist kogu minuti ja hakkasivad teineteisele siis silmi vaatama.

Kotka-Karla, kuidas sina siia oled saanud? Arvasin, et sa Hiiumaal praetud hanesid s??d!

Kotka-Karla naeratas.

Ja mina arvasin, et sa P?rnu preilitega tantsu l??d!

Nagu n?ed, viibivad P?rnu preilid kaugel minust! Aga mis sa seisad? Oled vist teest v?sinud. Tule, istu siia heintele maha. Paraku pole mul sulle niisugust tooli pakkuda kui P?rnu pidul!

M?lemad istusivad n??d unni l?vele maha.

Ja jah, P?rnu pidud, need olivad toredad! ?tles Tui-J?ri ?hates. Mul poleks midagi selle vastu, kui praegu P?rnu preilitega pidul tantsiksin. Selle asemel r?ndan siin n??d metsi, soid m??da just nagu jahi koer. V?sinud kui teomees laup?eva ?htul, k?ht t?hi nagu paatril kolme-p?evase paastumise j?rel!

Osav?tlikult vaatas Tui-J?ri v??ra peale. T?mbas siis taskust t?ki leiba v?lja ja andis v??rale: Siin seda puhku minu sai ja pardi praad! Palun sellega leppida. Ei ole enam P?rnus. Annaksin paremat, kui oleks!

Ahnelt v?ttis v??ras leivat?ki vastu ja pistis kohe suhu. V?is n?ha, et v??ras t?ki aega n?lga kannatanud.

Paraku ei v?i ma P?rnu viina ja ?lut sulle seda puhku sugugi pakkuda! ?tles Tui-J?ri kurvalt naeratades, kuna v??ras ahnelt leivat?kki edasi s?i.

Kotka-Karla nagu ei pannud leivaandja s?nu t?helegi. Hammustas t?ki t?ki j?rele leiva k?ljest isuga edasi s??es. Viimaks ei tahtnud kuiv leib enam h?sti kurgust alla minna. Mees seisatas v?he s??misega ja vaatas, k?ega veeoja poole n?idates.

Kui paremat viina ega ?lut pole, saab h?da ajal sealtki!

Sammus oja ??rde. V?ttis peoga ojast vett ja j?i peost. Janu kustutuse j?rele p??ris j?lle Tui-J?ri juurde tagasi. Uuesti hakkas kuiva leiba s??ma.

Tui-J?ri laskis n?ljast s??a. Istus k?rval ega seganud teda k?simistega enne kui Kotka-Karla n?lga kustutanud.

N??d luba mind k?sida, kuidas sinusugune m?isamees niisuguseks korstnap?hkijaks saanud ja ilma s?jariistadeta Rapla pool hulgub? ?tles Tui-J?ri v??rale, teravasti ta v?limist inimest silmitsedes.

Kotka-Karla istus Tui-J?ri vastu seda viisi, et suu Tui-J?ri poole oli k??ndud.

Kohe k?nelen, kallis vennas?da!

Olen v?ga uudishimuline kuulma!

Kuule siis. Nagu m?letad, tegime me m?isamehed mullu P?rnus suuri plaanisid. Aru saades, et see sugugi ?ige pole, kui m?nel meie vennal liig palju varandust ja me kirikurottidega ?hel pulgal seisame, otsustame vennalikult k?ik ?ra jagada. Kes heaga ei taha anda, selle k?est pidi v?gisi v?etama, vastapanija aga ise vangi viidama!

T?si, t?si, niisuguse otsuse me m?isamehed tegime. Ja oleme t?itagi p??dnud!

Nii minagi. No heakene k?ll, mind m??rati Hiiumaale saaki saama. L?ksimegi mitme mehega hiidlasi teretama. Tahtsime Hiiu m?isad k?ik ?ra v?tta. Aga vaata lugu! Suurem?isa saks oli haisu ninasse saanud, et poolakate s?brad Rootsi poole hoidjaid taga kiusavad ja nende m?isu ?ra tahavad v?tta. Ta laskis hoolsalt merd valvata. Kui oma laevaga Hiiumaale j?udsime, oli tal kohe meie tulek teada. Me pidasime n?u Suurem?isa saksa vangi v?tta ja poolakate k?tte P?rnu viia, aga lugu l?ks teisiti. Omanik laskis m?isa ?mber igale poole vahid v?lja panna. Kui n?u teoks tahtsime teha, tungis korraga k?mnete kaupa valvajaid meie kallale, v?ttis meid vangi ja pani m?isa keldrisse kinni. Teisel p?eval laskis Suurem?isa omanik meid laeva viia ja saatis Tallinna kohtu k?tte. Tallinnas pandi meid Toompeale kinni.

Seal istusime m?nda n?dalit just nagu hiired l?ksus. Meid kuulati vahel ?le. ?teldi, et meie s??register liig suur olla. Meid ?hvardati sellep?rast ?les puua. Kas rootslased seda ?hvardust t?eks oleksivad julenud teha, ei tea ma, aga mul v?hemalt ei olnud sugugi tahtmist niisugusid ?hvardusi kauemalt pealt kuulata, veel v?hem kaela k?distada lasta. Hakkasin arvama, kuidas sest hiirel?ksust v?lja p??seksin!

Ja oledki v?lja p??senud?

Nagu n?ed. Aga n??d kuule mu juttu edasi. Nagu t?hendasin, peeti meid Toompea lossis kinni. Mind pandi ?ksip?ini ?hte v?iksesse kambrisse. Ma ei tea, kas ses kambris enne vangisid peetud v?i ei. Raudrellid olivad k?ll aknal ees ja Rootsi soldat ukse taga vahiks, aga muidu n?itas mu kammer v?he vangikambri n?gu. Minu kambrist k?is suur korsten l?bi. Seda korstent hakkasin paremini uurima. Oli tarvis ainult korstnasse p??seda, k?ll siis vangikojast v?lja j?udsin. Hakkasin ametisse. Kiskusin ahjuleerist m?ned kivid v?lja. Seda viisi seisis mu ees avar tee korstnasse lahti. Mis n??d muud kui edasi. Ronisin korstnasse. Korsten oli parajalt lai ?lesronimiseks. Silumata paekivisid m??da p??sin ilusasti ?lesse. Ettevaatlikult ronisin ?leval korstnast v?lja, astusin katusele. Katusel kuulasin t?ki aega, kas lossi ?ues k?ik vagusi. Kui k?ppu ega k?binat ei kuulnud, ronisin katust m??da edasi veetoru juurde ja lasksin ennast veetoru m??da katuselt alla!

Seda viisi sa siis korstnap?hkijaks said!

Seda viisi k?ll! Alla j?udes algas uus h?da. Lossi v?rav kinni, kuidas v?lja p??seda? ?nneks silmasin lossi ?uel puukuuri najal redeli. Seda m??da ronisin puukuuri katusele, puukuuri katuselt p??sin peagi vabadusele. N??d ei muud kui edasi Tallinnast, ikka kaugemale. Arvasin k?ige paremaks P?rnu poole punuda, kus poolakad valitsusekeppi k?es kannavad. Ei julenud ometi suurele maanteele minna. Kartsin, et mind taga otsitakse ja suurel maanteel kinni v?etakse. Sellep?rast p??rsin Raudaru teele ja j?udsin seda viisi Raplasse v?lja. Rapla ja J?rvakandi kaudu m?tlesin P?rnu poole minna. Vaata, seal p?hjus, kuidas siia juhtusin. Ja siit leian sind eest! N??d aga k?nele, kuidas sina ilma hobuseta siia sattunud!

Kotka-Karla l?petas juttu ja vaatas uudishimuliselt Tui-J?ri otsa. Tui-J?ri ei lasknud kaua oodata.

Ei mul ole sulle nii palju uudisid jutustada! Minu juhtumised pea ?ra k?neldud. P?rnus tegime otsuseks Vigala poole sammusid seada. ?eldi, et Vigalast palju saaki saada. Tukkeri-Hindrek (Heinrich Ducker) v?ttis m?isameeste juhatuse oma hooleks. Suure salgaga s?itsime Vigala poole. N?gime juba ette und suurest saagist. Aga lugu l?ks teisiti. Vigala mehed olivad meie tulekust vist teateid saanud ja Tallinnast kuberneri k?est abi palunud. Ilma et me teadsime, tulnud Tallinnast kuberner Horn suure Rootsi s?jameeste salgaga Vigala meestele appi meid vastu v?tma. No heakene k?ll, me s?itsime julgesti Vigala poole. K?isime teel Veel ja S??rikul sees, saime oma jao saaki. Kihutasime edasi Vigala poole. Rehkendasime ette juba ?ra, kui suure noosi sealt saame. Tukkeri-Hindrek tahtis Vigala lossi mehi k?iki vangi v?tta ja P?rnu viia. Saagist pidime iga?ks ?hev?rra osa saama!

Nagu n?ha, ei saanud te midagi! s?nus Kotka-Karla vahele.

P?hi suu puhtaks! Oleksime muidu vistist saanud, kui kuberner Horn rootslastega poleks Vigalas viibinud. Ilma paha kartmata kihutasime Vigalasse. Olime just m?isa juurde metsa vahele j?udnud, kui korraga kuberner Horn oma v?ega ilma ootamata meie kallale tungis. Enne kui s?jariistu saime tarvitada, oli ju hulk meie mehi vangi v?etud. Minu kallale tungis kolm rootslast korraga. Sain nii palju mahti, et m??ga peosse t?mbasin. Enne veel kui midagi j?udsin teha, langes mu hobune vaenlaste hoopide all. Rootslased kippusivad n??d mu kallale, tahtsivad mind v?gisi vangi v?tta. Ei aidanud enam muu n?u kui pane punuma. Putkasin k?ige paksemasse padrikusse. Sinna ei p??senud rootslased hobustega kohe j?rele. Padrikus tormasin edasi kuni rootslased minust kaugele maha j?ivad. Kartsin ometi, et mind, ehk k?ll p?genema p??sin, tulevad taga ajama. Olin ennemalt Vigala ja Rapla kihelkonnas jahil k?inud ja tundsin sellep?rast natuke kohta. P??rsin Vigala lossi poolt m??da metsa Tiduvere pool oleva raba poole, sealt Suevahest l?bi Paiba m?nnikusse. Siit l?ksin ?le j?e P??rdu metsa, sealt edasi Velise metsa ja Velise metsast Valgu kaudu J?rvakandi poole.

Aga mis sa P?rnu poole tagasi ei p?genenud?

Oleksin nii tark isegi olnud, aga kuulsin teelt talumeestelt, et kuberner Horn Rootsi v?ega P?rnu poole l?inud viimast kui m?isameest, kes ta k??sist eluga ?ra p??snud, kinni p??dma. Miks pidin ennast nende n?ppu andma? Arvasin siin Rapla pool elu julgema olevat ja sellep?rast p?genesin siia k?lge. Siin v?hemalt pole rootslasi meid taga kiusamas. Lootsin J?rvakandist varju leida, aga J?rvakanti j?udes n?gin, et m?isas k?ik uksed, aknad kinni naelutatud. Raik?las ei leidnud ka asujaid eest. R?ndamisel tulin tee k?rva jalga puhkama ja keha kinnitama. Talusid ei ole ligidal ega kaugel n?ha. Ainult ahervarred n?itavad endiste talude asemeid!

Kuhu n??d tahad minna?

Sinna, kuhu sinagi! Paraku ei tea ma, kuidas esiotsa sinna p??seda, ilma vaenlaste k??si sattumata!

Tui-J?ri kargas seda ?teldes p?sti ja hakkas edasi, tagasi k?ima. V?sinud Kotka-Karla j?i edasi istuma.

Ehk l?heme kusagile talupoegade juurde varjule? Mida arvad sest? k?sis Kotka-Karla.

Tui-J?ri j?i ta ette seisma.

Ei see l?he. Rootslased saaksivad pea teada ja tuleksivad meid kinni p??dma. Ega talupojad oska sarnast saladust eneste teada pidada! Talupoegade juurde minnes l?heme meelega l?ksu. Meil tarvis nii kaua varjul seista, kuni rootslased otsimise j?rele j?tnud. Siis v?ime j?lle ilusasti P?rnu poole k?mpida!

Uuesti hakkas Tui-J?ri edasi, tagasi k?ima, ise m?ttes. M?ttesse vaibus Kotka-Kaarelgi.

Umbes viis minutit v?is Tui-J?ri seda viisi k?inud olla, kui ta korraga Kotka-Karla ette seisma j?i.

Amerika!

Mis Amerika? Mis see t?hendab?

Olen Amerika leidnud. Olen n?uu leidnud, kuidas julgesti v?ime siin pool elada, ilma et keegi tuleks t?litama!

Kuhu siis l?heme? Raik?las olla maaalune tee. Kas selle tee peale?

Raik?la maaalune tee ei oleks paha, kui tee otsa k?tte saaksime. Kes teab, kas v?iksime aga maaalusel teelgi julged olla. Mul t?rkas teine parem peidukoht meelde!

Kus see on?

K?ll varsti ise n?ed!

Mis seal ette v?tta?

K?ll n?ed! Marss edasi!

II

Laup?eva ?htu j?udis k?tte. Rapla kellamees Mikk astus raskest p?evat??st v?sinud pikkamisi kellatorni poole. Tornist tahtis kellaga ?mberkaudsele rahvale kuulutada, et kallis ?htu k?tte j?udnud ja aeg puhkusele minna, et homme seda paremini kirikus Jumalas?na kuulda. Pikkamisi avas Mikk puuv?tmega puuluku torni uksel ja hakkas pimedat treppi m??da ?les astuma.

Mida k?rgemale Mikk j?udis, seda raskemaks muutus Miku s?da. Tundus, nagu oleks keegi Mikku tagasi tahtnud t?mmata ehk talle koguni tina jalgadesse valanud. Mikk t?stis siiski jalga jala j?rele ?les, kui ka aimamata kartus ta hinge hakkas t?itma. Mikk tahtis tublisti kella paugutada ja kella paugutamisega k?ige kartuse metsa ajada.

Siiski kell rippus Mikust veel t?kk maad k?rgemal. M?nda trepi astet pidi Mikk k?rgemale astuma.

Korraga k?las Miku k?rvu ?levalt nagu pikk soigumise h??l. Hirmu p?rast t?usivad Mikul k?ik ihukarvad p?sti. Silmapilguga oli Miku jalg nagu trepi k?lge kinni naelutatud. Ei liikunud enam paigastki.

Hirmuga j?i Mikk kuulama. Mis see oli? Selge soigumise h??l. Kes v?is ?leval tornis olla? Kes muud kui tont! Mikk oli ometi aastat 30 kellamehe ametit pidanud ega polnud tonti iialgi veel n?inud. Kust tont n??d torni sai? Inimene ammugi ei v?inud torni saada. Uks seisis lukus. Oli ju Mikk ise vaevaga puuluku avanud.

Minutit viis seisis Mikk samal trepi astmel nagu kinni naelutatud. Kuulas ja kuulas. Aga mis sa kuulad? Ei kuulda midagi! Mikk v?ttis uuesti s?dame rindu ja katsus k?rgemale kobida. Oli ju tarvis ometi laup?eva ?htuks helistada.

Igasse Miku jalga n?hti viimase viie minuti jooksul vist puud tina voolanud olevat. Mikul n?is p?ris v?imata t?na kella juurde p??seda. V?i oli see hirm, mis teda minekul tagasi kiskus? Kes teab.

Veerand tunni kestis enne kui Mikk viimaks kella juurde p??sis. Muidu oli selle tee paari minutiga ?ra k?inud. T?na aga oli ise?ralik kuuldud h??l Miku jalad kangeks teinud.

Ettevaatlikult kobades avas Mikk ?leval kellaluugi. Sel silmapilgul k?las Miku k?rvu kole j?medah??leline mmm ????. Mikule visati kui keeva vett kaela. Pool tahtmata p??ris ta pea ometi sinna poole, kust kaks koledat h??lt kuulusivad. Mis ta aga n??d silmas, pani vere tarretama. Sammu kolm ta selja taga seisis vana?elus ise v?i tont v?i kes ta oli: Koledad sarved peas, ise ?le?ldse karune. Vahtis p?rnitsedes Miku peale, nagu tahaks Mikut praegu murda. ?kisti hakkas h??litsema: ????! Ja kohe kuuldi kaugemalt teine h??l: mmm!

Vaene Mikk! N??d su elup?evad loetud! Ega tondi k??sist enam p??se!

T?esti oli Mikk enam surnud kui elus. Tahtis veel viimast Issameiet lugeda, aga kaugemale kui esimeste s?nadeni ei saanud. Koledad tondid segasivad m?tted ?ra. Korraga t?rkas Mikule ometi ?ks m?te. Miks pidi ta ennast tondile ohverdama? Ehk v?is kuidagi viisi tondi k?est p?geneda! Tarvis katsuda.

Enne veel kui ettev?tmise kohta enesele ?iget aru v?is anda, kargas Mikk trepile tagasi. Aga Miku jalad ei olnud nii v?ledad edasiminemises kui m?tted. M?tted kiskusivad Miku keha enestega kaasa, vaesed jalad pidivad priis?itu j?rele kihutama. Mikk langes treppi m??da kolinal alla.

Miku ?nneks ei olnud ?lemine trepp k?rge, nii et jalad pikka priis?itu ei saanud. Aga et pea jalgade ametisse astus ja liig ruttu teed k?is, kulus, kui ka l?hidal teek?igul, n?o nahk katki ja vere rada tunnistas tuldud teed.

P?randal, kuhu esimine trepp l?ppes, kargas Mikk j?lle p?sti ja pani jalad uuesti ametisse ennast alla kandma. N?gi ?ra, et m?tetest allaviijat ei saa. Ja see kord hakkasivad jalad ametisse. Tuhat nelja kandsivad nad j?rgmisid treppisid m??da Miku alla. Allgi ei pidanud Mikk p?si. Ikka edasi tornist v?lja.

Tornist v?lja j?udes tundusivad jalad Miku meelest natuke kergemad. Tina neist n?hti nagu v?henenud olevat. Kergematele jalgadele tegi Mikk seda rohkem tuld taha, et nad k?rmemini teda tontide juurest kaugele kannaksivad.

Kuhu aga abi minna otsima? Kas ?petaja juurde? Mikk oleks vististi k?ige pealt ?petajale h?da l?inud kaebama, aga kahjuks oli ?petaja ju m?nda aega kottu ?ra. Selle asemel elas k?ster Raplas. K?stri poole Mikk lippama. Lippas vaene nii, et aega ei olnud tagasi vaadata, kas tont kannul ei jookse.

Paar korda komistas Mikk jooksul, aga sedamaid maast ?les, uuesti jalgadele valu. Nina jooksis Mikul veelgi verd, kuid jooksul elu eest ei hakanud Mikk t?hipaljast nina t?hele panema. Elu kallim kui nina.

Paar inimest tulivad Mikule teel vastu. Tahtsivad Mikku kinni pidada. K?sisivad: Kellamees, kuhu n??d? Kellamees, mis kell l??b?

Ei Mikul aega seisatada ega vastata. Ikka edasi k?stri poole.

K?stri juurde j?udes langes Mikk pingile ega saanud s?nagi suust. Ise kahvatanud nagu surnu.

K?ster Mikult k?sima: Kellamees, mis viga? Kellamees, mis juhtunud?

Ei kellamees vasta s?nagi. L??tsutab kui sepa l??ts kangel t?mbamisel.

T?kk aega kulus, enne kui kellamees v?he hinge takka sai. ?hkas siis ?ige s?dame p?hjast valjusti oeh!

?hkamisest m?rkas k?ster, et kellamees veel pole p?ris keeletumaks j??nud. Hakkas uuesti p?rima: Kellamees, mis viga? Miks sa verine oled?

Pikkamisi sai kellamees s?na suust: Oodake! Laske mind hinge t?mmata!

K?ster laskis kellameest hinge t?mmata. Andis talle kapaga vett r??bata. Kellamees r??pas ja ?tles: Ait?h! See oli hea!

K?ster ei k?rsinud kauemini oodata. Uuesti kellamehelt k?sima, mis kellamehega s?ndinud. Kellamees katsus kuue h?lmaga n?gu verest puhtaks p?hkida.

Pikkamisi vastas siis: Mis s?ndinud? Olen tontide k??sis olnud!

K?ster tegi suured silmad. Ei n?idanud ennast k?ll kartlikult, aga tontide s?na kuuldes k?isivad mehel k?lmav?rinad ?le keha.

Tontide k??sis?

Tontide k??sis jah!

Kellamehel jooksivad seda ?teldes uued hirmuv?rinad ?le keha.

Mis sa r??gid? Kus kohas?

Tornis! Kus mujal!

Tornis? Mis sa t?hja r??gid? Kes enne tontisid tornis n?inud?

Kas keegi neid enne n?inud v?i ei, ei puutu minusse. Mina aga n?gin neid praegu ja kuulsin nende h??lt!





: 1 2