Matthias Johann Eisen.

Rahva nali





1.Laetud p?ss

O. Hintzenberg Tapalt.

Kaks Hiidlast leidnud laetud p?ssi. Kumbki pole teadnud, mis riistapuu see on.

?ks annud p?ssi teise suhu ja ?telnud: Mats, puhu sina l??ri, ma teen takka tilu-lilu!

T?mmanud triklist, p?ss paugatanud lahti, haavlid tunginud Matsi kurku, Viinud Matsi tossu.

Mats, s?lita v?lja! h??dnud Hiidlane.

Mis Mats enam s?litab! Mats ei liigutagi ennast!

2.Kaupmehe t?ssamine

O. Hintzenberg Tapalt.

Hiidlane r??kinud seltsimehele: K?ll mina t?na kaupmeest t?ssasin! Mina andsin talle viis kopikat rohkem kui tarvis oleks olnud anda!

See pole veel midagi! vastanud teine. Aga vaat, kudas mina t?ssasin: M??sin kaupmehele nahku. M?ssisin v?ikse naha suure sisse ja m??sin ?he naha p?h? kaupmehele ?ra!

M?lemad olnud ?tlemata r??msad, et sedaviisi saanud kaupmeest t?ssata.

3.V?ike viga

J. A. Veltmann Pootsist.

Korra l?inud Hiidlane ?petaja juurde.

Noh, mis head kuulda, armas hing? k?sinud ?petaja lahkesti.

Hiidlane vasta: Tulin kat isanda juurde herrad paluma, et ?petaja ristiks mu lapse ?ra! ?petaja v?tnud mehe palvet kuulda ja r??kinud asja l?bi.

Hiidlane hakanud minema. Ukse vahel p??rnud mees aga ?mber ja ?telnud: Mull oleks herrale veel midagi ?ra r??kida!

Mis siis veel r??kida on? k?sinud ?petaja.

Hiidlane vasta: Minu lapsel on ?ks v?ike viga!

Mis viga tall siis on? k?sinud ?petaja.

Tall pole henge sees! kostnud Hiidlane kurvalt.

4.J?i ?ue hoost kinni hoidma

J. A. Veltmann Pootsist.

Korra toonud Hiiu Mats lapse ?petaja juurde ristimisele.

?petaja k?sinud, mis Matsil asja.

Mis asjaks olla? T?in lapse herra juurde ristimisele! vastanud Mats.

Kus laps on? k?sinud ?petaja.

K?ll ta tuleb kat varsti tuppa. J?i ?ue hoost kinni hoidma!

Aga, armas mees, kas laps siis ju nii vana on ja alles ristimata! ?telnud ?petaja.

On juba katt, kolm rugi l?ikust sest saadik m??da, kui pojukene kolmeaastaseks sai! kostnud Mats rahulikult.

5.Valge v?ljas

Vigalast.

Hiidlane l?inud silgu koormaga Tallinna. J?enud tee peal k?rtsi ??seks. Sidunud oma valge hobuse k?vasti vankri k?lge kinni, annud heinad ette, l?inud ise k?rtsituppa magama.

Hiidlasega seltsis olnud ka ?ks maamees k?rtsis ??majal.

Homiku p?ikese t?usu ajal h?rganud maamees ?lesse. Pannud hobuse vankri ette, olnud valmis edasi s?itma.

Hiidlane ei kuule aga midagi. Magab nagu kott edasi. Maamees ei taha Hiidlast magama j?tta. Hakab Hiidlase ?last kinni, raputab, ?tleb: Hiidlane, t?use ?lesse, valge ammu juba v?ljas!

Hiidlane t?stab pea ?lesse, vaatab, ?tleb: No eks ole hullu! Kes ta n??d ometi v?lja laskis? Sidusin teise eile ?htu raudahelatega k?vasti vankri k?lge kinni!

6.Hiidlase l??mine

O.

Hintzenberg Tapalt.

Kaks Hiidlast kisklenud tublisti.

P?rast kisklemist kiidelnud teine: Mes ta mulle teha sai! Andis paar kerda ainult kervesilmaga toks! toks! Mina aga andsin talle oma laiadega nahkkinnastega nii m??da pead, et k?rts vasta k?mas!

7.Hea, et t?kati pott pestud sai

O. Hintzenberg Tapalt.

Hiidlane pannud paja tulele. Tahtnud kartuhvleid keeta. L?inud enne aga ?ue vett tooma.

Seni pannud teine Hiidlane poti t?katiga paja p?hja sooja. Unustanud poti sinna.

Kartuhvlite keetja tulnud veega, pole enam patta vaadanud, kallanud vee patta, pannud kartuhvled sisse ja keetnud.

S??ma hakates pannud mehed imeks, et kartuhvlitel piibu pehja11
Esimene p??ab teist k?rmesti k?sides tarvalisesti eksitada, et teine ka viimse korra Mina ka! ?tleks.


[]
magu juures on.

P?rast, kui asi ilmsiks tulnud, ?telnud Hiidlased: See on ju ?sna hea, et see tikardi pott korraks pestud sai!

8.Puhas nuga

O. Hintzenberg Tapalt.

Hiidlane l?inud j?ulu laup?eval m?isa proua k?est p?hadeks saia paluma.

Proual polnud nuga k?e p?rast. K?sinud Hiidlase k?est nuga. Hiidlane annud. Proua l?iganud Hiidlase nuaga.

P?rast l?ikamist k?sinud proua: Kas nuga oli puhas ka?

Jah, auulik proua! ?sna puhas oli! ?leeile v?tsin teisega koera pinda (nahka) seljast ??! vastanud Hiidlane.

Proua annud seda kuuldes terve saia Hiidlasele.

9.Mete toojad taari astjas

O. Hintzenberg Tapalt.

Hiidlane l?inud naesega metsa tibutoitu (marju) korjama. Leidnud erilase pesa.

Ahah! need on mete toojad! arvanud mees.

Vist k?ll! ?telnud eit.

Mees eite k?skima: Mine koju vana vaar, l?kka ?mber kalja taar! Mesipuud meil ei ole. Paneme mete toojad taari astjasse!

Eit viinud taari astja metsa. Hakanud mehega metetoojaid taari astjasse ajama. V?tnud lepa vemblad k?tte ja katsunud v?h? takka aidata.

Mete toojad asunud aga Hiidlaste kallale. Ei aidanud vaestel muud n?uu kui plagama pista.

J?ivadki ilma mete toojatest!

10.Uued orilad

J. A. Veltmann Pootsist.

Keina kirikus ei olla vanal ajal orilat olnud. Kogudus laulnud k?stri ettelaulmise j?rele.

Noh hea lugu k?ll! Viimaks muretsetud ometi kirikule oril. Kogudus olnud kena pilli ja ta h??le p?rast v?ga r??mus.

?ks Keina isakene aga ?telnud: Ja jah, armsad pojad! Meie armas ?petaja on ?sna imelikuks l?inud! Ta toob pilli kirikusse! Eks ta v?inud pilli ometigi Keina k?rtsi viia! Seal ometi oleks rahvas v?inud p?ksata tantsida!

11.K?ie p??dmine

J. A. Veltmann Pootsist.

Korra s?itnud kaks Hiidlast k?lmal talvel ??se koju poole. Eels?itjal olnud t?rva t?nder ree peal. Tahtnud teist nagu ninapidi vedada.

V?tnud t?rva t?ndri prundi eest ?ra. T?rv jooksnud maha. J?enud nagu k?is lumise tee peale.

Mats! V?ta kat k?ve maast ?lesse! K?ve jookseb j?rgi! h??ab eels?itja.

Mats vaatab. N?ebki k?ve j?rgi jooksvat. Kargab silmapilk ree pealt maha. Tahab k?it lume pealt piosse v?tta. Aga tee, mis tahad! Ei saa k?it kudagi viisi k?tte!

Eels?itja h??dma: Mats! v?ta kat kindad k?est ?ra! Muidu sa k?de ei saa!

Mats v?tab kindad k?est ?ra. Pistab kindad rutuga ja nagu pool kogemata suhu. Hakab paljaste k?tega k?it kinni p??dma.

Seni pani eels?itja t?ndrile prundi ette. Mats j?i t?rvase suuga vaatama, kuhu k?is ometi nii ruttu ?ra kadunud.

12.?ra viia ei saanud!

J. A. Veltmann Pootsist.

Korra l?inud kaks Hiidlast kevadel suurel maal ??se teed m??da edasi.

Mehed olnud suured tondi kartjad. R??kinud just tontidest, kui eemalt kanget valju m?rinat kuulnud.

Mats ae! Kas kuuled kat m?rinat! See es ?ige asi enam k?ll ei ole! ?hanud ?ks.

Jah! K?ll kuulen! vastanud teine suure hirmuga.

Mats! Kudas me ?elusest ometi lahti saame? Kas sa oskad auu kiituse laulu?

Kulla vennas, ei oska! Oskan aga teise laulu!

M?lemad langenud n??d v?risedes maha. Iga?ks hakanud oma laulu laulma. Laulnud ja laulnud teised mis hirmus.

Kange m?rin j?udnud seni ikka ligidamale. Kutsar s?itnud neljahobuse t?llaga meestest m??da.

Hobused kohkunud mehi n?hes.

Kutsar t?mmanud piitsaga meestele tubli s?hvaka m??da pead.

Kui kutsar m??da j?udnud, h??dnud teine Hiidlane r??muga: Ju meie laul ikka aitas! Piitsaga sai meid k?ll h??ritada, aga ?ra viia ometi ei saanud!

13.Lammas k?ige nahaga k?htu

O. Hintzenberg Tapalt.

Hiidlased olivad m?isas raavi l?ikamas. Palusivad rouva (proua) k?est p?hiks lammast.

Proua lubas lamba talle.

Hiidlane ?tlema: Oh auulik proua, kudas me v?ime tallekest tappa! Talleke ei jaksa suurt tapmise valu ?ra kannatada!

Proua naeris. Lubas meestele vana lamba, k?skis aga naha tagasi tuua.

Hiidlane uuesti ?tlema: Mede pool lambal pinda ei v?etagi, vaid s??akse liha k?ige pinnaga!

Ei aidanud, proua pidi nahagi Hiidlastele lubama.

14.Kinni siotud hing

Korra s?itnud Hiidlane talvel ?le v?ina. Kodu l?hedal langenud hobune karrsummdi j?? l?hesse. K?ll katsunud mees hoost august v?lja t?mmata, aga ei saa.

Viimaks tulnud mehele hea n?uu meelde. Sidunud n??riga hobuse k?ri kinni, et heng v?lja ei l?heks. Ise l?inud saarele talust abi tooma.

Talusse sisse astudes teretanud mees. Kui pere rahvas meest mitu korda k?skinud istuda, vastanud mees: Eks saa! V?tnud siis istet, pannud piibu tobi suhu ja r??kinud siis ?ht ja teist. S??gi ajal palunud pererahvas meest s??magi. Mees l?inud r??msa meelega s??ma.

Kas sull siis midagi asja ka oli? k?sinud viimaks talu isa.

Oli ikka natuke kah! kostnud mees k?rvatagust s?gades.

Ei tea, mis siis ka asjaks oli? k?sinud talu isa uuesti.

Hobune kuri loom kukus v?ina j?? l?hesse sisse! Tulin siit talu rahvast appi paluma! vastanud Hiidlane.

Miks sa siis seda ennemalt ei r??kinud? k?sinud k?ik talurahvas kohkudes.

Pole tall viga midagi! Sidusin k?iega k?ri kinni, et heng v?lja ei l?heks! vaigistanud k?laline.

Mindud kohe v?inale hoost vaatama. Mis sa enam vaatad: hobuse tipud juba ammu p?sti.

Hiidlane kiruma: Oh sa pala silk! Oh sa viimne peme! N?h, kus ma va lollpea olen. Unustasin takka kinni sidumata! Sealt on hing v?lja l?inud!

15.P?hade toit

O. Hintzenberg Tapalt.

Kaks Hiidlast r??kinud s??kidest.

Tangu pudru ja piim on minu suus kui liiv, aga jahupudru ja vesi on minu suus kui mesi! kiitnud esimene.

Teine ?telnud: Kui minul rukki leva (leiba), silgu laga (=soolvett) ja selget raavi vett on, siis s??n, nii et vats lammutab!

16.Kange ?lut

J. A. Veltmann Pootsist.

Korra pruulinud Hiidlane pojaga Matsiga pulmadeks ?lut. V?tnud mati keha t?ie linnasid ja tahtnud sest viis vaati virrvommi, kuus vaati karrvommi ja seitse vaati Sirrpilli valmistada. ?lle virre olnud valmis, mehed r??banud ja maitsenud.

Liig kange! h??dnud vana Hiidlane suud matsutades poja vasta. Mats, uha vett!

Mats pannud vett juurde. Siis maitstud j?lle.

Liig kange! Mats, uha vett! k?skinud vanamees uuesti.

Kui ?lut ammu juba selge vesi olnud, maitsenud vana Hiidlane j?lle. Leidnud siis ?lle paraja kange olevat. Pannud virrvommi, karrvommi ja sirrpilli vaatidesse.

Pulmad j?udnud k?tte.

M?isa valitseja v?i esand olnud ka pulma kutsutud. Temale antud k?ige esmalt ?lut mekkida.

M?isa esand maitsnud. Arvanud, et Hiidlane teda veega tahab narrida. Annud vanale Hiidlasele k?ega m??da k?rvu.

Hiiu isa karjuma: Ai, ai, ai! Kas ma ikka ei ?telnud: Mats, uha vett! Kas n?e n??d! Kange ?lut on m?isa esanda ?sna hulluks teinud!

17.H?ppa vede!

J. A. Veltmann Pootsist.

Korra leidnud Hiidlane metsast vaablase pesa. Pool joostes l?inud mees kodu kuulutama, et mete toojate pesa leidnud. L?inud naesega seltsis mesilindusid ?ra tooma. Linnud olnud k?rges ??nsas puus; ei saanud naljalt k?tte.

Hiidlane meelitama: Tulge alla! Tulge alla, Jumala linnukesed!

Linnud ei pannud aga meelitust t?helegi. J?enud k?ik oma paigale.

Kui meelitamised midagi ei aidanud, hakanud Hiidlane Mats puu pihta koputama. Selle peale tulnud mesilindusid mis hirmus Matsi r??muks puust v?lja, lendanud aga kohe Matsi kallale ja pistnud teda m?ne hea korra.

Matsikene palub, meelitab mete toojaid iga moodi, paitab k?egagi vahel sekka, aga v?i ep need sest hoolivad! Ikka rohkemini torkavad Matsi.

Viimaks l?peb Matsi kannatus otsa. Mats pistab j?e poole jooksu. Mete toojad va ?elused aga Matsi j?rel.

Mats ae! Mats ae! H?ppa vede! H?ppa vede! h??ab naene j?rele.

Karrsummdi! kargab Mats j?kke.

Naese abiga p??sis Mats viimaks j?est v?lja. Hakanud siis ?ige s?dame p?hjast vana ?eluse k?rbsid siunama.

?htu oli seni k?tte j?udnud. Mats hakanud naesega koju poole minema.

?le silla minnes roomanud neile s?nniku sitikas vasta.

Oot, oot sa sarviline! K?ll ma sind tunnen! kiljatanud Mats loomakest n?hes. P?eval kannad sa kollavatti, n??d sinivatti!

Mats h?panud t?is hirmu sitikast n?hes uuesti vette.

18.Hiidlase s?ber

O. Hintzenberg Tapalt.

Hiidlane kiitis kangesti oma s?pra.

K?siti mehelt, missugune ta s?ber olla.

Hiidlane vasta: Mu s?ber on pikk, peenlane l?helane, j?me mees! Tall on s?simust pea ja lumivalged juuksed ja pikk putkjas habe. Jalad on tall maast saadik, pea m?tsist saadik!

19.Kudas hundile h?bi tehti!

J. Neublau Jootmalt (Ambla k.)

Hiidlase lamba karja l?inud hunt ja murdnud mitu lammast ?ra.

Hiidlased p?idnud hundi kinni. Hakanud n?uu pidama, mis hundiga teha.

?ks ?petama: Teeme hundile suure h?bi rahva ees!

Teised vasta: Teeme!

P?hap?ev viinud mehed hundi kiriku juurde. ?ks hoidnud k?rvust kinni, teine teinud h?bi. ?telnud ise: Kudas inimesele mekib, mekib ka metsa loomale!

20.Kus kuningas j?ulus magab?

G. Tikerpuu P?halepast.

Ei tea, kus kuningas j?ulu laup?eva ??se piaks magama? k?sis Keina mees teise k?est.

Ull eide s??ge, v?i seda saap t?egi: eks ikka kahe kasuka vahel! vastas teine Keina mees.

Ei t?e, mis ta piaks s??ma? k?sis esimene.

Aina sula rasva! vaatas teine.

21.Suur maa, suured asjad

G. Tikerpuu P?halepast.

Suur maa, suured asjad! kiitis Hiidlane suurele maale j?udes. Kui kodunt v?lja tulin, paistis kuu nagu sirp aia teivas. Aga vaada sii: just kui t?rre p?hi taeva k?ljes!

22.Itsis suuga mees

G. Tikerpuu P?halepast.

Keina mees s?itis linnast koju poole. Pilgates h??dis aga poepoiss ukse vahelt: N?e, kus ?ks itsis suuga mees on!

Keina mees ei m?istnud nii j?rsku midagi vastata. S?itis edasi kuni Harku m?ele. Harku m?el tulivad talle naabri mehed vasta. Neile kaebas mees oma ?pardust.

Mis sa talle selle peale kostsid! k?sisivad teised.

Map muistnud nii ?kisti mitte musta ega valget lausuda, sest va oo k?ss ei annud seks aega, vaid tr??pis edasi!

Kas sool h?ppe ei ole! ?tlesivad teised Keina mehed. Sa oleksid niigi palju pidanud ?tlema: Sa oled ise ?ks itsis suuga mees! P??ra ruttu ?mber, mine, ?tle talle nii!

Keina mees sidus hobuse puu k?lge kinni ja vantsis ise linna poole tagasi. Kesk?? oli jo k?es, kui mees linna v?rava taha j?udis. Et aga v?rav kinni oli, karjus ta l?bi v?rava: Sa oled ise ?ks itsis suuga mees!

Hobuse juurde j?udes n?gi mees eemalt, et m?ral varsad olnud. Karjus n??d r??mu p?rast: Ull eide s?ge, ?nn tuleb uksest ja aknast sisse: Mui va m?ra teind seitse kollast!

23.Hiiu keelemurre

J. Ekemann Tapalt.

?ks Hiidlane ?telnud herrale: Kui herra linna l?heb, siis too mulle sealt ka tubakat!

Herra kurjustama: Kudas sa tohid mulle sina ?telda!

Hiidlane vasta: Anna andeks, kulla herra! Mis sa teed selle Hiiu keelemurdega: ei saa k?iki s?nu h?sti v?lja ?telda!

24.Vana ?eluse silm

G. Tikerpuu P?halepast.

Keina mees leidnud uuri. Uur l?ikinud p?eva k?es kangesti. Mees pole teadnud, mis see on. N?idanud teisele Keina mehele. See tunnud niisama v?h? uuri.

Pannud k?rva ??rde, kuulanud. Uur tiksunud.

Mees ?tlema: Kuule, ei see ?ige asi v?i olla! Ei see ole muud kui vana ?eluse silm! Vana ?elus on oma silma ?ra kaotanud!

Visanud uuri plarts maha.

M?lemad mehed v?tnud vemblad k?tte, hakanud uurile pihta andma. Peksnud uuri pihuks ja p?rmuks.

Teine kuulanud siis veel, kas uur tiksub. Juba sai k?ll! Vait on! kiidelnud mees siis r??muga.

Teine vasta: Mehed me oleme! Meie l?bi on vana ?elus n??d ?he silmaga j?enud!

25.?lemaa mehed merel

G. Tikerpuu P?halepast.

Hiiu mees l?kkas paadi vette. Seda n?givad kaks ?lemaa meest. Palusivad endid merele kaasa v?tta.

Hiidlane aga vaatas taeva poole ja ?tles, et t?na tuult t?useb. Lubas mehi ometi kaasa v?tta, kui mehed merd ei karda.

Mina k?ll merd ei karda! ?tles esimene maamees. Kui ma korra enne merel k?isin, olivad laened nagu h?rja jutad ja mull ei olnud viga midagi!

Noh, see polnud veel midagi! ?telnud teine. Kui ma ?kskord j?rve peal k?isin, olivad laened seal nagu heina kaared. Mull polnud siiski viga midagi!

L?ksivad merele. Tuul t?usis.

Kohe hoidis teine p?tku teisest paadi parrast kinni ja oksendasivad m?lemad. Hiidlane naeris aga kas k?ht katki.

26.Hiiu k?tid

J. Ploompuu Kuusalust.

Kaks Hiidlast l?inud jahile. Leidnud j?e ??rest parve parta. Hakanud ligimale piiluma. ?hel olnud p?ss, teisel ei. P?ssita mees ?petanud p?ssimeest: ?ra sa s?rme kohe riklisse pane, p?rast paugub enne aega!

Saanud juba ?ige ligi, et oleks lasta s?ndinud.

T?mma n??d riklist! ?petanud teine.

Pardid kuulnud h??du, valmistanud minekule. Pauku aga ei ilmunud.

T?mma riklist! T?mma riklist! karjub p?ssita mees.

Pardid lendavad kus seda ja teist.

Miks sa ei t?mmanud? tapleb p?ssita mees.

Ma t?mmasin k?ll, aga ei l?inud lahti! vastanud esimene.

Hakanud viga otsima, miks p?ss lahti ei l?inud.

Korraga h??ab p?ssita mees: Sull paganal p?lnki s?rm riklis, oli hoopis rihma taga!

27.Sulle tuli v?eras!

G. Tikerpuu P?halepast.

Korra l?une ajal sirutanud Hiidlased kivi silla ??res selga. Herra tulnud sinna ja k?sinud: Kuule mees, kas n?gid kaht preilit siit m??da minevat?

Mua t?e! kostis Hiidlane. Kaks litsakat l?ksivad siit m??da! Mua t?e, kenne omad nad olivad, sinu v?i!

Pahandades k?sis herra: Kas siin teist meest ei ole, kes paremini oskaks r??kida?

Hiidlane h??dma: Mats! Mats! Tule eige siia, soole tulle ?ks v??ras!

Laku eige rasva sa ja su v??ras ka! vastas Mats teist k?lge p??rdes.

28.Ubade ?rajoomine

Vigalast.

Keina mees tulnud silgu koormaga suurele maale. Teinud talus kasulikku kaupa, saanud kauba peale toobi kohvi.

Mees joonud ja kiitnud m?nusat m?rjukest.

Kui k?ht t?is saanud, k?sinud Keina mees pererahva k?est: Mis asjast niisugust m?rjukest tehakse? Ma tahaksin kodu oma eite enesele ka niisugust jooki lasta keeta!

Ubadest! vastanud pererahvas.

N?eb imet! vastanud Keina mees. On aga meie eided lollid. Nad keedavad uad ?ra ja annavad meile terveid ube s??a ja piaksivad ometi meile jooki tegeva. Kui ma Keinasse tagasi l?hen, tahan selle eest hoolt kanda, et Keinas enam ?htki uba ?ra ei s??da. K?ik Keina uad piavad kohviks ?ra joodama!

29.Kaval Hiidlane

D. Pruhl Metsikust.

Hiidlane kaevanud suve otsa suurel maal raavi. S?gise antud Hiidlasele pool toopi viina peale kauba.

Kui palk k?es, m?telnud Hiidlane, kudas talve k?ige odavamalt s??a saab.

N?uu varsti peetud. Ostnud suurelt maalt hulga herneid. Kodu keetnud korraga n?dalise herne jao valmis. S??nud iga p?ev herne jao ?ra.

Laup?ev ei ole herned enam tahtnud maitseda.

Hiidlasel j?lle n?uu peetud.

Teinud kasti lahti, kus s?gise kingitud viina pudel sees olnud. ?telnud siis iseenesele: Vaata, Vesihiidlane, kui sa need herned ?ra s??d, saad lonksu viina!

Hakanud siis herneid s??ma. Kui herned otsa saanud, l??nud ?kisti kasti kinni ja ?telnud: Petta said, ei anna sulle viina!

J?enudgi ilma viinata.

30.Kallis toit

J. Vahe Kassaarest.

Korra l?inud Keina mees naesega Kassaare kabelisse m??da n?rka j??d. Teel kukunud naene meresse.

Mees kaapinud sell silmapilgul parajalt piibu p?hja v?lja.

Naene hakanud appi h??dma. Mees pannud jala naese seeliku h?nna peale ja ?telnud: Mesa n??d lougad! Lase ma pane piibu pehja mokka! Ega ma kallist toitu sinu p?rast haka raiskama!

Sai oma asja ?ra toimetanud, siis alles v?tnud naese merest v?lja.

31.Siia kala ja peen leib

G. Tikerpuu P?halepast.

Ei t?e, m?sune toidus on kiige param s?ia! k?sis ?ks Keina mees teise k?est.

Eks ikka siia kala ja peen leib!

Oled sa siis seda s??nud, et t?ed?

Ull eide s?ge, olen ma seda ise s??nd mu venna poeg oli Talinas n?in l?bi poe akne, kui poepoiss oli s??n!

32.Ei ole meeste asi!

J. Holts N?valt.

Korra s?itnud Hiidlased ?le v?ina. Vana Torupilli Toomas olnud ka nende seltsis. Teel olnud j?? sees suur, lai pragu.

Toomas m?nginud torupilli. Saanud sest praost ?le, hakanud vaatama: ei Torupilli Toomast enam kusagilgi. L?inud k?ik rahuga koju. Ei ole sest kellegile v?lja teinud, et Torupilli Toomas kadunud.

Kahe, kolme n?dali p?rast tulnud Tooma naene teiste juurde j?rele kuulama, kuhu Toomas saanud.

Mehed vasta: Oh see v?ike asi ei ole koguni meeste asi! See on naeste asi! Toomas kukus merde! Torupilli ??l uugas aga kolm p?eva meie k?rvus!

33.Vana ?eluse eest putkamas

T. Lepp-Viikmann Haljala kih.

Korra l?iganud trobikond Saarlasi m?isas kraavi. ??se maganud mehed m?isa talli p?ningul. Mehed suitsetanud nii kanget tubakat, et juba hobused tallis hakanud turtsuma. Kutsar meestega p?ris kimpus. Hakanud n?uu pidama, kudas neist lahti saaks.

Kutsar kelm l?inud ??se mehi hirmutama. V?tnud k?bja t?ki, s??danud p?lema, m?ssinud takud ?mber ja pistnud suhu. L?inud redelit m??da ?lesse ja puhunud tasa k?bja t?ki peale, nii et s?demed suust v?lja karanud.

?ks mees olnud veel ?level. Hakanud kohe h?ikama: Mats ae! Mats ae! T?use ?les! Vana ?elus tihkub ligimale!

Mats kohe laulu h?rgama. Ei ?elus pane laulu t?helegi. Tikub ikka ligimale.

Mats veel valjemini h?rgama. Ei aita.

Mats karjuma: Es aita! Teeme putked!

Terve meeste kari h?ppab laudilt maha. K?ik putkavad tuhat nelja metsa poole. Ei julge enam keegi tagasi tulla.

Teisel kevadel kurtnud mehed mullust lugu Rakveres. ?telnud ise: Pidi olema selge soo ja sau kraavi l?igata, aga oli selge ruus ja rahk. Me ei saanud t??st leiva rahagi. Pealegi tikkus vana h?elus meie kallale. Pidime katsuma, kudas jalad Kuresaare linna viisime, kopikast polnud juttugi!





: 1 2