Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

Perenaine keetnudki oma laste jaoks ja ka mustlase lapse jaoks pudru.

Kui pudru valmis olnud, annud perenaine tubli taldriku t?ie mustlase lapsele.

Mustlase moor aga v?tnud, pannud viimse kui raasukese oma nahka.

Perenaine seda n?hes taplema.

Mustlase naine vasta: "Mis v?etike magusast teab. Parem s?in ise ?ra. Siis tean, et olen midagi saanud!"

376. Paksu otsima.

J. Sirdnak Narvast.

Sulane nurisenud s??malaua taga vedela leeme ?le.

Peremees vasta: "Kas ma pian ?ige pastlad jalast ? v?tma ja minema sulle pajast paksu otsima!"

377. Liha l?hn.

A. Kuldsaar S?rvest.

Pime Priidu oma poisiga l?inud peresse ??majale! Pereeit annud kerjajatele liha leent. Leeme sees olnud kaks t?ki liha. Poisil olnud liha v?ga mokka m??da. S??nud m?lemad lihat?kid ?ra, ilma pimeda Priidu teadmata.

Priidu s??nud leent ja kiitnud: "Oh kui kena leem, oh kui kena lilli (liha) l?hn, aga lilli ennast pole ?ht!"

Seda kuulnud pereeit. ?telnud: "Teile sai ju ometi kaks t?ki liha pandud. Poiss kelm, sina s?id vist m?lemad t?kid ?!"

Perenaine toonud selle peale Priidule veel t?ki liha.

Poiss aga m?telnud iseeneses: "Oot, oot, rauk! K?ll ma sulle seda k?tte tasun!"

Homiku perest ?ra minnes viinud poiss Priidu vasta v?rava posti. Priidu l??nud posti vasta otsa ?ra.

Priidu poisiga t?relema.

Poiss aga vasta: "Kudas sa eile ?htu liha l?hna tundsid, eks sa tunnud t?na niisama ka v?rava posti l?hna!"

378. Kui ei n?e, ei tea.

J. Kurgan Kurnalt.

Sulane ja t?druk s??nud ?hest kausist leent. Sulane tahtnud soolasemat, t?druk magedamat. Kui sulane soola sisse pannud, j?tnud t?druk s??mise j?rele ja t?stnud enesele teise kausi magedamat.

Korra pannud sulane hea hulga soola sisse ilma t?druku n?gemata. T?druk ei saanud aru sugugi, s??nud edasi.

Viimaks sulane ?telnud: "Ma panin leemele soola sisse!"

Kark?uh t?drukul lusikas k?est ?ra. Ei s??nud enam. Kui ei n?inud, ei teadnud ?htigi.

379. P?hade vorstid.

O. Hintzenberg Tapalt.

Lollakas perenaine k?sinud naabri naiselt: "Kudas sina oskad alati h?id p?hade vorste teha? ?peta, mind ka!"

Teine ?petama: "Ega seal suurt kunsti polegi. Pia oma nuumsiga kolm p?eva enne tapmist n?ljas. Siis keeda tangupudru, s??da sia k?ht tubliste t?is. Tapa siga ruttu ?ra, siis saad valmis vorstid k?tte. Enne piab aga neid v?he k?psetama!"

J?uluks teinud lollakas perenaine kohe seda viisi vorsti.

Teine kord naabri perenaisega kokku saades r??kinud sellele: "Ei sinu ?petuse j?rele tehtud vorstid k?lbanud kuhugi! Ise ikka s?in v?hegi, koer ja kass aga ei maitsenudki!"

380. Kudas r?tsepp lihakausi k?tte sai.

J. Ekemann Tapalt.

R?tsepp olnud peres t??l.

?hel p?eval toodud r?tsepale leent l?unaks, lihakausi aga pannud perenaine ahju otsale.

R?tsepal ei taha leem h?sti maitseda. Tahaks liha, aga liha ei ole laual.

R?tsepp r??kima: "Ma n?gin t?na ??sel hunti unes!"

"Kui kaugel oli?" k?sib perenaine.

"Aiva ligidal!" vastab r?tsepp.

"Nii ligidal nagu see lihakaus seal kerise otsel!"

Ei aidanud muud kui perenaine pidi lihakausi lauale tooma.

381. Hiidlase k?hut?is.

A. Kuldsaar S?rvest.

Kaks hiidlast k?inud Saaremaal. J??nud peresse ??majale.

Peremees toonud suure vaagnaga leent, teisega r?imi ja viimaks veel suure leiva. Leib aga olnud hiidlaste oma.

Hiidlased s??vad.

Teine s?numa: "Mats ae! T?na ?htu saab ?ige hea vatsat?ie. Aga leiba hoiame; seda v?ib kaasa v?tta!"

P?rast s??mist t?nanud hiidlased peremeest hea s??gi eest.

Peremees vasta: "Mis sest nii t?nada! Oli ju teie oma leib!"

"Mats ae! Ma ?tlesin k?ll, ?ige meie oma leiva maik!" ?hanud teine hiidlane.

382. Kolm naela leiba.

J. P. S?ggel U. Karistest.

Saarlane k?sinud m?isa poisi k?est: "Kui palju leiba sulle p?evas antakse?"

"Kolm naela!" vastanud poiss.

"Oh heldeke, ainult kolm naela leiba p?evas!" ?hanud saarlane. "Ei meie meestel saa sest korrakski s??ma hakata! Teeks ainult isu!"

383. Ei tahagi s??a.

M. Rekkaro Raik?last.

Muhulane k?inud suurel maal silku m??mas. Juhtunud s??giajaks peresse.

Muhulane kutsutud ka s??ma.

Muhulane s??nud kaks kahetoobilist kausit?it leent ?ra.

Muhulasele tahetud veel anda.

Muhulane vasta: "Ei oli mulle tarvis leent t?sta; ma ei tahagi s??a!"

?telnud ja l?inud oma teed.

384. K?igist 14 leiba.

J. Karrik Lassilast.

"Leenu, kas segasid ju leivad sisse?" k?sis peremees perenaise k?est.

"Ei segand!" vastas perenaine.

Peremees kaebama: "Armas aeg, mis sa siis ometigi ootad. Homme tarvis heinamaale minna ja meil k?igist 14 leiba veel j?rel!"

385. Ei tea, mis on?

H. Reissar Hallistest.

"Ei tea, mis on," ?hanud saarlane. "Kas olen haige v?i j??n haigeks! Pole t?na nelja naela leibagi veel ?ra s??nud!"

386. Ei ole suur s??ja.

P. Rootslane V?nnust.

Korra tulnud mees ?hte talusse, palunud s??a. Antud teisele kolmetoobiline kausit?is piima, 7 heeringat ja pool leiva p?tsi ette.

Mees s??nud k?ik ?ra ja ?telnud: "Ole terve perenaiseke, n??d sain natuke pruukosti! Suur s??ja ma ei ole, s??n ainult m?ne raasu, kui saada on!"

387. Leiva k?rvane.

J. Kala Tarvastust.

Korra kaevanud kaks saarlast kraavi. Herra l?inud vaatama. Ehmatanud ?ra: suur t?kk noort m?nnametsa ?ra rikutud. Noored puud k?ik ?ra kooritud.

Herra ?tlema: "Miks te mu metsa olete ?ra rikkunud!"

Saarlased vastu: "Ei rikkunud ?htigi, kulla saks! V?tsime ainult pehmet leiva k?rvast!"

Herra lasknud meestele poole p?tti heeringaid tuua ja ?telnud ise: "S??ge n??d heeringaid, aga j?tke mu mets rahule!"

388. Ei s??nud suuremat ?htigi.

J. Neublau Jootmalt.

Hiidlane l?inud lauakirikusse.

Kirikuherra k?sinud: "Ega sa homiku kodu ei s??nud?"

Hiidlane vasta: "Ei s??nud suuremat ?htigi. 5 viilakat (5 leiva t?kki), 7 silakat (silku), kapa t?ie kapsa leent ja poole pullu pead pistsin ??!"

389. Hiidlase pudru s??mine.

A. Kuldsaar S?rvest.

Korra olnud Hiiu Mats maisel maal kraavi l?ikamas. Koju mineku aeg j?udnud k?tte.

Enne minekut antud hiidlasele hea t?? eest tangu pudru ja piima s??a ja terve leib teemoonaks kaasa.

Hiidlane s??nud terve kausi t?ie pudru ja p?ti t?ie piima ?ra, t?nanud siis s??ma eest, v?tnud leiva kaendlasse, teinud minekut.

?ues kukunud hiidlase leib kogemata kaendlast maha. Hiidlane tahab leiba maast ?lesse v?tta, aga v?ta n?pust! Mehe vats tangu pudru t?is, ei saa kumardada.

Kudas n??d leiba k?tte saada? Hiidlase n?u peetud: hakkab jalaga leiba enese ees veeretama. Viimaks j?udnud leivaga vana kiviaia jala juurde. Veeretanud jalaga leiva selle peale.

Katsunud siis k?igest j?ust veel nii palju kumardada, et leiba k?tte saaks.

Suure vaevaga l?inud see korda.

N??d v?tnud hiidlane leiva uuesti kaendlasse ja hakanud koju poole sammuma.

390. K?hut?is.

O. Leegen R?ugest.

Kasaritsa mees l?inud V?rus peenesse poodi ja k?sinud h?id saksa silku osta.

Kaupmees juhatanud mehe kallite heeringate juurde.

Mees k?sima: "Kas need on head?"

Kaupmees vasta: "On!"

Mees j?lle: "Kas v?ib maitseda?"

Kaupmees kohe: "V?ib!"

Mees s??nud seitse heeringat ?he joonega ?ra. S?i k?hu ?sna t?is.

Kaupmees ?telnud, et iga silk maksab 5 kopikat t?kk.

Kasaritsa mees vasta: "Mina maitsen ainult. Ei ma taha neid osta ?htigi. Need pole ?iged saksa silgud. Saksa silgud on magusad kui mesi, need aga p?ris soolased!"

391. Rannamehe nuga.

K. Sipsen Lassilast.

Korra s??nud rannamees. Pannud v?ga palju v?id leiva peale.

Perenaine n?inud. Pilganud rannameest ?teldes: "K?ll sinu nuga v?tab h?sti v?id!"

Rannamees vasta: "Oleksid sa mu nuga uuena n?inud! V?ttis v?id nagu labidaga!"

392. N?lg.

J. Dania K?nnust.

Naine kurtnud teisele: "'Mina olen oma mehega p?ris kimpus. Tahaksin vahel ka suut?ie paremat v?tta, aga ta ei lase!"

Teine vasta: "Jah, eks mehed ole imelikud! Mina t?na ?sna n?ljas. V?tsin homikul t?ki leiba, tahtsin soolvee ?mbrisse kasta, aga ei mahtunud. Nosisin niisama kuivalt ?ra!"

393. Hiidlase talgud.

M. Prooses Tornim?elt.

Hiidlased teinud kuiva leiva peal sui otsa m?isas t??d. Viimaks tulnud m?isas talgud. Hiidlasedki kutsutud talgule. Talgul keedetud jahupudru.

Oh seda p?lve, mis hiidlastel n??d olnud! S??nud prii rooga nii kangesti, et k?ht pakatama hakanud.

?ks hiidlane ei hoolinud sellest, vaid s??nud edasi. Enn?, k?ht hakanud valutama. Mees heitnud valuga pikali maha ja karjunud: "Ai ai, ai, k?ht kipub l?hki minema!"

Kui aga valuhoog ?le l?inud, pistnud mees lusikaga j?lle pudru suhu ja h?isanud: "H?issa, t?na meie m?isas talgud!"

394. Ai kamake.

H. Sulsenberg Hallistest.

Sant tulnud k?last. L?inud heinalistest m??da. Heinalised s??nud parajalt.

T?drukud kutsunud sandigi s??ma. Annud sandile kama.

Sant s??nud ja kiitnud: "Oh te head lapsed. T?na ongi kama p?evake. K?las olles sain kama, siin j?lle kama!"

Sant s??nud ja s??nud, s??nud kamap?ti t?iesti t?hjaks.

Sant l?inud oma teed. Varsti aga hakanud kanget k?huvalu kaebama. Heitnud pikali maha ja ?hanud: "Ai, ai kamake! Ai kamake! Oh teid hulle t?drukuid! Andke sandile, nii palju kui sandile tarvis l?heb, aga ?rge santi ?ra tapke!"

395. Hiidlane k?laliseks.

A. Kuldsaar S?rvest.

Hiidlane tulnud korra oma puun?udega tuttava saarlase juurde ??majale.

?htu toodud liha, kuivatatud turska ja kartuhvleid lauale.

Hiidlane s??nud liha nii kartuhvlitega et vats veninud.

Peremehel tulnud seda n?hes hale meel. ?telnud: "V?ta kala! Katsu, kui head kuivad kalad tuhvlitega on!"

Hiidlane vasta: "Suur t?nu soovimise eest! Ma'p hooli siis kalast suuremat ?ht kui liha ees on!"

Vitsutanud seda ?teldes liha edasi.

396. Hiidlase toidus.

J. Johannes Hiiu K?rgessaarest.

Hiidlased olnud P?rnus kalap??gil.

?ks hiidlane kiidelnud, et tema kaks naela seda h?lge liha ?ra s??b, mis kaks p?eva aja ??res p?eva paistel seisnud. N?udnud ainult, et teised talle selle eest toobi viina ostavad.

Teised olnud sellega ?hes n?us. L?iganud h?lge k?llest kaks naela liha ?ra ja annud hiidlase k?tte.

Hiidlane s??nud teiste n?hes raipe liha ?ra ja saanud lubatud viina k?tte.

?ks maamees juhtunud seda s??mist pealt n?gema. Maamees ?telnud kohe: "Kuule hiidlane, see on ?sna t?hi vaev, et siin kala p??ad. Sa v?id parem luusima minna. N??d kevadisel ajal juhtub ikka nii palju tallekesi ja muud raibet aia ??rest leidma, et s??a saad!"

397. Mustlase vorstid.

J. Neublau Jootmaalt.

Mustlane vedanud kihla, et ta s??b 10 vorsti korraga ?ra.

Hakanud s??ma, saanud 9 t?kki otsa, k?mnes j??nud j?rele.

Mustlane ?tlema: "Oleksin ma ometi selle k?mmenda k?ige esmalt ?ra s??nud, siis oleks v?it minu olnud. Rumalasti tegin, et esimesega peale hakkasin!"

398. Nael pudru.

O. Hintzenberg Tapalt.

Mulk l?inud talusse s??a otsima. N?inud: perenaine tampinud kartuhvli pudru.

Mulk perenaist paluma: "Andke mulle ka nael pudru!"

"Kudas ma seda pudru m??tma hakkan!" m?telnud perenaine. T?stnud suure kausi t?is, pannud lauale.

Mulk s??nud kausi t?ie puha ?ra. ?telnud ise ?lesse t?ustes: "K?ll saab aga naelast kartuhvli pudrust ?ieti s??a!"

399. Hea, et t?kati pott sai pestud.

O. Hintzenberg Tapalt.

Hiidlane pannud paja tulele. Tahtnud kartuhvlid keeta. L?inud enne ?ue vett tooma.

Seni pannud teine hiidlane poti t?katiga paja p?hja sooja. Unustanud poti sinna.

Kartuhvlite keetja tulnud veega, pole enam patta vaadanud, kallanud vee peale, pannud kartuhvlid sisse ja keetnud.

S??ma hakates pannud mehed imeks, et kartuhvlitel "piibu pehja" magu juures.

Kui asi ilmsiks tuli, hiidlased ?tlema: "See on ?sna hea, et see "tikkardi" pott pestud sai!"

400. S?nakuulelik poeg.

D. Pruhl Metsikust.

Rannamees l?inud homiku poega ?les ?ratama. ?telnud: "Poiss, t?use ?lesse reht peksma!"

Poiss vasta: "Peksa ise vanamees, kui tahad!"

Mees peksnud ?ksip?ini rehe ?ra.

Siis l?inud ema poega ?les ?ratama.

"T?use ?les, pojuke! Pudru juba keedetud, v?i sulatud, lusikad pardale pandud!"

Poeg haigutanud ja ?telnud: "'Noh, pida ikka tousema ja vanema s?na vottama!"

401. Head kilud.

O. Hintzenberg Tapalt.

Rannamees tulnud k?rtsi, hakanud s??ma. K?rtsimees tulnud, n?inud, et mehel head kilud olnud, hakanud kilusid ilma luba k?simata s??ma.

S??nud esiteks ise, p?rast kutsunud naise: "Tule, v?ta kilu, ega ranna onku keela."

Naine tulnud ka s??ma.

K?rtsimees h??dnud selle peale lapsedki ligi: "Tulge, s??ge kilusid, head kilud, ega ranna onku keela!"

S??nud k?ik k?hud t?is.

Rannamees sidunud leivakotti kinni, l?inud leti ??rde, valanud viina klaasidesse. ?telnud ise: "Valan enesele viina, ega k?rtsi onku keela."

R??banud, kiitnud: "Hea viin!" H??dnud teisi k?rtsilisi: "Tulge, v?tke ka viina, ega k?rtsi onku keela."

K?rtsimees vaadanud paha meelega pealt, ei julgenud keelma hakata.

402. S??, pojuke!

D. Pruhl Metsikust.

K?lamees l?inud lapuliseks. Istunud laua ??rde s??magi.

Peremees tulnud tuppa, ?telnud: "Iga?ks, kes tuleb, l?heb aga s??ma!"

Lapuline vasta: "Ei tea, kelle k?sku siin piab tegema! ?ks k?sib, teine keelab!"

Peremees kohe: "S??, pojuke, k?ht t?is!"

403. Kass oleks mu enese ?ra s??nud.

O. Hintzenberg Tapalt.

Mustlased tulnud j?ulu laup?eval peresse. Vana mustlane istunud ahju redel pulgale, vorsti ots rippunud taskust v?lja.

Kass tulnud, hakanud vorsti n?rima.

Mustlase eit istunud seina ??res.

Eit h??dma: "Kuule taat, kass s??b vorsti ?ra!"

Taat pole seda t?helegi pannud.

N??d eit mustlase keeli h??dma: "Ole tikkari, tina rikkari, ale saku saaru, mutsu maaru, rataskaru rummu!"

Taat karanud ?lesse. T?rjunud kassi minema, hakanud eite tonkima. Ise kirunud: "Miks sa ennemini ei ?telnud! Kass oleks mu enese ?ra s??nud, sa poleks s?nagi lausunud!"

404. Mustlaste piima p?tt.

A. Kuningas J??rjast.

Mustlased tulnud talusse, palunud perenaise k?est piima.

Perenaine toonud p?ti kooritud piima.

Mustlane kohe ?tlema: "Taevas koorigu sinu nahka ka niisama nagu sa piimap?ti koort!"

Perenaisele tulnud hirm peale. Perenaine annud kohe koorega piimap?ti.

Seda just mustlased tahtsivadki.

405. Kange tuumaga p??l.

M. Luu Sulusverest.

M?lder jahvatanud gipsi. Mustlased tulnud veskesse.

Ilusat valget jahu n?hes arvanud mustlased seda p??li jahu olevat. Hakanud kohe m?ldri k?est p??li jahu enestelegi paluma.

M?lder olnud helde mees. Annud mustlastele hea noosi p??li jahu.

Mustlased ?nnistanud m?ldrit ja l?inud kohe l?hemasse talusse jahuk?rti keetma. K?ll ajanud mustlased k?rdipajale tuld alla, et jahud pehmeks l?heksivad, aga ei aidanud midagi.

Viimaks kauase keetmise j?rele t?mmanud vana mustlane k?rdipaja tulelt, hakanud k?rti s??ma ja ?telnud ise: "Alekullakene! K?ll sel p??lil on kange tuum! Ei v?ta vettki ligi!"

406. Kausi t?is veel.

H. P?der Viljandist.

Hingede ajal pannud perenaine lihakausi kambri otsale.

Sulane n?inud seda. L?inud, s??nud liha ?ra.

Perenaine l?inud v?lja koertele laket viima. Sulane h??dnud ?levelt kambri otsast haleda h??lega: "Kausi t?is veel!"

"Oh sa heldekene!" kiljatanud perenaine. "See on mu mullu surnud mehe h??l! v?i mu vaene mees pidi ilma j??ma, teised s?ivad eest ?ra!"

407. Mustlase liha.

H. Maaten V. V?idust.

Korra tulnud mustlane talusse. Palunud perenaise k?est liha.

Perenaisel oli p?ev enne seda siga ?ra surnud.

Perenaine ?telnud mustlasele: "Soolatud liha mul sulle anda ei ole, aga kui toorest liha tahad saada, siis mine aia ??rde, seal on toorest liha k?ll!"

Mustlane v?tnud kohe surnud sia, t?nanud perenaist ja ?telnud: "Seda on taevas ise ju mustlase jaoks ?ra tapnud!"

L?inud surnud siaga oma teed.

Perenaisel hea meel, et raipest lahti saanud.

408. ?he s?in, teine veel kausis.

E. Soodla Tormast.

Rannanaine keetnud leent. Pannud konnad ?hes veega patta.

Naine l?inud paja juurest ?ra. Mees t?stnud leent, s??nud. S??nud kogemata ?he konnagi liha asemel ?ra.

Alles teist konna n?hes saanud mees aru, mis liha see olnud.

Naine tulnud tuppa. Mees kohe k?sima: "K?rt ae, K?rt ae! Kust sa selle liha said!"

Naine vasta: "Mis liha? Ma ei saanud kusagiltki liha!"

Mees aga: "?he p?raku s?in ?ra, teine veel kausis sinu jaoks!"

?telnud ja pannud naistki konna s??ma.

409. Piab minema.

Uduvere mees k?sinud teiste k?est: "Mis te mulle annate, kui ma konna ?ra s??n?"

Teised vasta: "Poole naela!"

Uduvere mees sellega rahul. Kohe konna s??ma.

S??es ?telnud: "Viuksub, mis viuksub, aga piab minema, mis varvad v?risevad!"

410. Just kui naeres.

M. Rekkaro Raik?last.

?ks herra pidanud palju koeri. Nende s??tmiseks ostnud ta vanu hobuseid ja lasknud hobuselihast koertele leent keeta.

Korra tapnud teomehed metsa ??res j?lle vana hoost.

Harjusk juhtunud sealt m??da minema.

Harjusk arvanud, et mehed h?rga tapavad.

Harjusk paluma: "Kulla mehe, anna minul ka juks tjuk liha, ma kodu keedap leent!"

Mehed annud.

Harjusk l?inud peresse leent keetma. Pererahvas saanud kohe aru, et see hobuseliha, aga ei lausunud s?nagi. Pika keetmise peale saanud liha pehmeks.

Harjusk s??nud ja kiitnud, s??nud ja kiitnud: "Kjull on hea tjuma liha, just kui naeres.

411. S??giaeg.

O. Leegen R?ugest.

Juut tulnud talusse kaupa m??ma. Perenaine ostnud ainult paari kopika eest.

Juut kauba peale s??a peale ajama.

Perenaine vasta: "Ei ole n??d s??maaeg."

Juut kohe: "Ah sul ei olep s??giaeg, kui minu tulep. Kui keegi veeras tulep teisest talust, olep kohe s??giaeg. Siis koore ja kanamunad veidu laua peal. Aga minu ei saap reime peagi. K?l olep suur ilekohus!"

412. Kas marjal jalad all?

J. Pulst Saugast.

P??ravere poiss leidnud p?llult p?uasitika. S??nud ?ra. L?inud koju, ?telnud: "Isa, kas p?llumarjal on ka jalad all?"

Isa vasta: "Mine hullu, kus siis p?ldmarjal jalad all on!"

Poeg ?hkama: "Aga siis ma panin sitika mokka!"

413. Kiili s??mine.

E. Orno Tallinnast.

Hiidlane l?inud pojaga linna. Poeg j??nud pagari akna taha pagari saiu vaatama, suu p?rani lahti.

Kiil lennanud poisile suhu.

Poiss ?tlema: "Isa, isa, minule visati kompvek suhu! K?ll on magus!"

414. Leem tasku.

O. Schantz Pootsist.

Korra tulnud kaks kihnlast P?rnu randa. Teine l?inud ranna ligidal majasse, teine j??nud paati korrale panema.

Seni antud teisele peres s??a. Antud nimelt ua leent.

Kui teisel paat seatud, l?inud teine majasse j?rele.

Majarahvas ?telnud: "Teine tuleb!"

Kihnlane h??dma: "Vaeh, tulga v?i!" T?mmab kahe k?ega uad kausist tasku, vedela aga joob ?ra. Siis lops kauss laua peale ja ise istuma.

Kui teine tuppa tulnud, v?tnud teine taskust ube ja s??nud.

Kohe teine k?sima: "Vaeh, mis sa s??ga?"

Teine vasta: "Leent! Mia saaga maese mualt leent!"

415. Keedame pudru.

J. Kangur P?rnust.

Korra l?inud trobikond tartlasi jahukoormatega Narva. Saanud Narva j?e ??rde, n?inud: vesi keenud kangesti.

Meeste k?hud t?hjad.

?ks mees ?tlema: "N?e, vesi keeb, keedame ?ige pudru!"

Puistanud kotit?ie jahu j?kke. Ise karanud j?kke pudru maitsema. Upunud aga vaenekene ?ra.

Teised seda n?hes h??dma: "N??d s??b meie paksu pudru ?ra. L?hme j?rele!"

L?inudki j?kke j?rele!

416. Hiidlase v?i.

J. Karu Helmest.

Hiidlane n?inud, et saks liha peale sinepit pannud.

Hiidlane arvanud saksa v?id s??vat. Vaadanud vesise suuga lugu pealt.

Viimaks hiidlane ?tlema: "Mis sakstel viga elada! Panevad v?id liha peale, me hiidlased ei saa v?id leivagi peale panna!"

Saks ei olnud kidsi. ?telnud hiidlasele: "Tule siia, ma annan sullegi v?id!"

Hiidlane tulnud, teinud suu h?sti lahti. Saks pistnud hiidlasele terve lusika t?ie sinepit suhu.

Hiidlane katsunud kohe alla neelda. Aga see v?i olnud nii kange, et hiidlase hinge tahtnud v?tta.

Sest saadik ei ihaldanud hiidlane enam iialgi v?id.

417. K?si ise.

A. Reimann Virtsust.

Kaks teemeest olnud talus ??majal. Perenaine annud neile kausiga leent. Leem maitsenud h?sti.

Leem l?penud otsa. Mehed tahaksivad veel.

Teine teisele ?tlema: "K?sid mind k?sida: k?si, k?si! K?si ise, ega minagi selle vastu ole!" Teine aga ei olnud s?nagi lausunud. Perenaine kuulnud, toonud meestele veel teise kausit?ie leent.

418. Kihnlase klimbid.

J. A. Veltmann Pootsist.

Kihnu isa hakanud homikul leent sojutama. Kutsunud k?mneaastase poja appi.

Poeg liigutanud ja liigutanud leent.

??sel olivad hiire pojad leeme sisse l?inud ja sinna ?ra upunud.

Poiss leidnud hiire pojad leemest. Ei tunnud neid aga ?ra.

"Isa, isa, mis "hallid" need olgas siin leeme sees?" k?sinud poeg isa k?est.

"Ole vait! Ole vait, poeg! Need olgas ju klipped (klimbid)!" ?telnud isa.

419. Sandi leiva kanikad.

D. Pruhl Metsikust.

Sant korjanud k?last kotit?ie leivakanikaid. L?inud metsa, kallanud leivakanikad kotist v?lja, hakanud neid hunikusse laduma. Ise ?telnud: "Kanikas! Kanikas! Kanikas!"

Saanud seda viisi natukese aega ladunud, v?tnud ?he kanika k?tte, vaadanud igast k?llest, ?telnud: "See on Otsa J?ri kesine leib!" Visanud seda ?teldes kanika ?le ?la metsa.

K?lapoiss juhtunud hoost otsides sinna. N?inud k?ik seda sandi toimetust salaja p??sa takka.

Kui sant leiva kanika ?le ?la metsa visanud, v?tnud poiss kivi maast, visanud sandile selga et m?tsatanud.

Sant t?usnud ruttu maast ?lesse, l?inud, toonud p??sa takka leiva kanika ?ra, annud leiva kanikale suud, ?telnud: "K?ik on hea, mis taevas annab! Ei jumala vilja tohi loopida!"

420. Hea ualeem.

A. Peterson Laiksaarest.

Pime sant l?inud peresse ??majale. Pererahvas s??nud tanguleent videvikul. Perenaine k?skinud sandilegi s??a anda tanguleent.

Sant s??nud ja kiitnud. P?rast s??mist l?inud perenaise juure veel t?nama: "Ait?h, hea ualeeme eest!"

Perenaine vasta: "Ega see ualeem olnud!"

Sant j?lle: "Oli k?ll. P?ris ualeem!"

Perenaine tulega pada vaatama. Pada prussakaid t?is. Need see ualeem olivadki!

421. R?tsepp tuleb.

D. Pruhl Metsikust.

Peret?tar n?inud: r?tsep tulnud. Jooksnud tuppa, h??dnud: "R?tsepp tuleb! R?tsepp tuleb! Tuhvlid keema! Tuhvlid keema!"



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28