Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

T?druk l?inud j?rele. Seal, kus siad kinni olnud, tehtud parajalt ahju.

Peremees ei saanud k t?hte v?lja r??kida. ?telnud t?drukule: "Siad tegivad mulle 5 rubla eest hahju. Sigu ma sulle tagasi ei anna. Peremees tulgu ise!"

T?druk l?inud koju, r??kinud peremehele: "Meie siad pandud ahju tegema. Teinud teised ju viie rubla eest ahju valmis!"

325. Valge v?ljas.

Vigalast.

Hiidlane l?inud silgukoormaga Tallinna. J??nud tee peal k?rtsi ??seks. Sidunud oma valge hobuse k?vasti vankri k?lge kinni, annud heinad ette, l?inud ise k?rtsituppa magama. Seal maganud ka maamees.

Homiku p?ikese t?usu ajal h?rganud maamees ?lesse. Pannud hobuse vankri ette, olnud valmis edasi s?itma.

Hiidlane ei kuule aga midagi. Magab nagu kott edasi. Maamees ei taha Hiidlast magama j?tta. Hakkab hiidlase ?last kinni, raputab, ?tleb: "Hiidlane, t?use ?lesse, valge ammu juba v?ljas!"

Hiidlane t?stab pea ?lesse, vaatab, ?tles: "No eks ole hullu! Kes ta n??d ometi v?lja laskis? Sidusin teise eile ?htu raudahelatega k?vasti vankri k?lge kinni!"

326. Kiisa keetja.

J. Vaine Tarvastust.

Ema l?inud k?lasse. Enne pannud kiisad pajaga tulele. K?skinud t?tart parajal ajal kiisku v?lja t?sta.

T?tar k?sima: "Aga kust ma tean, mil nad paraja jao keenud on?"

Ema ?petama: "S?ge! Keeda neid seni kui silmad valgeks l?hevad, k?ll nad siis head on!"

Heakene k?ll. T?tar kihutab kiiskadele tuld alla, mis j?uab.

Kui ema m?ne tunni p?rast tagasi tuleb, jookseb t?tar vasta: "Ema, vaata ometi, kas mul silmad juba valged peas? Kiisad keevad ikka alles!"

327. K?rdi k?rvaline.

J. Vaine Tarvastust.

Viljandi ja Tarvastu t?druk ajanud korra kahekesi linnas juttu.

Viljandi t?druk tarvastlase k?est k?sima: "Mis teie pool ka k?rdi k?rvale antakse?"

Tarvastu t?druk vasta: "Mis t?hja seal siis antakse; saame paar naela villu, see k?ik!"

Viljandi t?druk k?si kokku l??es h??dma: "Oi, oi, k?ll on teil hea teenida! Meil ei anta k?rdi k?rval muud kui ainult kanikas leiba!"

328. Teivas habemes.

A. Kivi H?bedalt.

Korra olnud ?ks herra, see osanud liig v?h? Eesti keelt. Herra tahtnud rahvast tr??stida. Tahtnud ?telda: "Taevas on teie abimees!" ?telnud aga: "Teivas on teie abemes!"

Naised naernud ja v??nanud pead.

329. Tee joomine.

O. Schantz Pootsist.

Hiidlane l?inud m?isa. T?druk oli just teed keetnud. Tulnud ukse peale, ?telnud m?isarahvale: "Mede rahvas, tulge, jooge ometi tee ?ra!"

Hiidlane seda kuuldes uksest volks v?lja. ?ues teisele hiidlasele kaebama: "Hai nah na! Sii nisuke tidruk, et hoia eest. Kuri loom kutsub teed ?ra jooma! Pr?gime veel enne kui hilja on ?ra minna! Joovad meil tee k?est ?ra, kudas siis veel m?isast v?lja p??seme!"

330. S?rm lahti.

J. Kurgan Kurnalt.

K?rtsis lubanud ?ks mees teise s?rme lahti vedada.

Ei teine usu.

Vedanud kihla.

Hakanud s?rmkooku vedama.

Lubaja vedanud teise s?rme sirgeks.

Lubaja r??muga ?tlema: "Eks ole s?rm lahti!"

Teine aga vasta: "Ei ole. Vaata, s?rm on k?e k?lles t?iesti kinni. Uskusin k?ll, et s?rme sirgeks vead, tean aga, et sa lahti vedada ei jaksa!"

331. Kingsepa uhkus.

E. Kitzberg Karksist.

Kingsepp oli oma teada saks mis saks, et lase aga olla. Tal oli oma tuba, oma luba ja mis peaasi, suu saksa keelt t?is, et enam "leba" ruumigi polnud.

Korra olnud kinksepal varrud. Varruline k?sis, kas ?petaja v?i koolmeister last tuleb ristima.

Kingsepp saksa keeli vasta: "Ich bin doch kein Bauer nicht! Ich lass mein Kind nicht estnisch kreuzigen!" (Ma ei ole talupoeg mitte! Ma ei lase oma last Eesti keeli risti l??a!55
  Ristimise asemel ?tles kingsepp Saksa keeli: risti l??a.


[Закрыть]
)

332. Von66
  Von Vene keeli: v?lja! (uksest v?lja).


[Закрыть]
.

Tuapoiss tulnud Tallinnast koju.

Tuapoiss m?isarahvale kohe k?nelema: "K?ll venelased kardavad kangesti vonnisid!"

"Kudas nii?" k?sinud m?isarahvas.

Tuapoiss kohe vasta: "Vaadake, korra tuli venelane toompeale meie herra majasse sisse ja k?sis, kelle maja see on. Ma tahtsin n?idata, et ma suure saksa mees olen ja et siin ainult suured saksad elavad. Ajasin ennast sirgeks, panin k?ed puusa ja ?tlesin pikkamisi valjult: "Von-". Vaevalt kuulis aga venelane, et mina vonnist r??kisin, kui ta jalgadele valu andis. Lippas uksest v?lja, enne veel kui ma sain ?telda, missuguse vonni maja see on. ?tle veel, et venelanegi vonni ei karda."

333. Sa kuri vaim.

A. Reimann Hanilast.

Eestlane ja venelane teinud seltsis t??d. Venelane pahandanud eestlast.

Eestlane ?telnud venelasele: "Sa kuri vaim!"

Venelane arvanud, et eestlane suitsetada soovib. ?telnud s?bralikult "Tabaku njet'!" "Ei ole tubakat!"

334. Vilksti v?lja.

M. Pallas Tornim?elt.

M?isapreilid tantsinud. Rehepapp vaadanud lahtise ukse vahelt pealt. Mehikesele tulnud ka kange tahtmine tantsima minna.

M?telnud ise: tarvis saksa keelt r??kida, k?ll siis asi paremini edeneb. Aga h?da, mehike ei oska s?nagi saksa keelt. Kuulab: ?ks preili ?tleb teisele: Was willst du!

Rehepapp kohe arvama: Ahah, see peab vist hea saksakeeli tantsu s?na olema! V?tab s?dame rindu, astub ?he preili ette, kumardab ja ?tleb: "Was wilkstu!"

J?rgmisel silmapilgul viskas tuapoiss rehepapi vilksti uksest v?lja!

335. Pool naela.

J. P. S?ggel Paistu-Kaarlist.

"Pai k?rtsimees, anna mulle pool naela!" ?telnud mulk k?rtsimehele.

K?rtsmees visanud naela laua peale, l??nud kirvega pooleks ja annud siis teise poole mulgi k?tte.

336. Soe piim.

O. Kallase suust.

Tallinna mees k?sinud v?rulase k?est: "Kas see on soe piim?"

V?rulane vasta: "Oled sa hull v?i mis? Tahad soe piima? Kes seda enne kuulnud, et susi n?ssab!"

337. Hea saks.

J. Ekemann Tapalt.

Mees saanud hakenrihtri juures peksta.

Tulnud koju, r??kinud naisele: "Ega need haagrehi saksad k?ik nii kurjad olegi! See, kes peksu ajal minu juures seisis, oli ?ige lahke mees. ?tles ikka ?sna pehmesti: "Bei karassinka! Bei karasinka!" Viimaks tuli ?ks kuri mees, see p?rutas: "Davolno!"

338. Elus viinavaat.

Joobnud mees l?ks hiidlasest m??da, komistas hiidlase peale. Ise aga ?tles: "Vinovat."

Hiidlane sammus edasi ja s?nus: "Ei ma ole enne veel kuulnud, et elusaid viinavaatisid olemas. N??d kuulsin aga mehe oma suust, et ta elus viinavaat olla!"

339. Piimavaat ja viinavaat.

J. A. Veltmann Kolga-Jaanist.

Soldatid v?tnud korra k?laeide k?est piimavaadi ?ra. Eit l?inud pealikule kaebama.

Pealik ei osanud s?nagi Eesti keelt, eit s?nagi Vene keelt.

Keegi seletanud ometi pealikule ?ra, et soldatid eidele ?lekohut teinud.

Pealik pannud soldatid ritta seisma, n?idanud s?rmega iga soldati peale ja k?sinud: "Vinavaat?" (S??dlane)?

Eit vasta: "Ei, piimavaat!"

Pealik j?lle: "Vinavaat?"

Eit uuesti: "Ei, ei, piimavaat!"

Nii vastanud eit iga k?simise peale: "Ei, ei piimavaat!"

340. K?hu rohi.

J. A. Veltmann Pootsist.

Kihnu eit ostnud P?rnus poes m?nesugust kaupa.

Kui kaup ostetud olnud, ?telnud Kihnu eit: "Noh poesaks, n??d olen k?ik oma kauba su k?est ostnud. Kas tead aga: minu t?tre Ingli k?ht j?i kodu haigeks! Ole hea, anna talle rohtu!"

Poesaks vasta: "Kulla eideke! Praegusel k?lmal talve ajal ei kasva kusagilgi rohtu. Anna t?trele heinu! Ehk aitavad heinad! Kui mitte, siis ootame, kuni sui tuleb. K?ll siis rohtu leiame!"

341. Teine maa.

Soomlane sattunud nelip?hil "Viru" kirikusse.

Kodu k?situd, kudas "Viru" kirikus meeldinud.

Soomlane vasta seletama: "Teine maa, teine usk! R??giti palju p?hast naisest!"

342. Ma sain ?he suvega.

A. Kivi H?bedalt.

Hiidlane olnud suve otsa podr?tsiku juures. Teised t??lised nimetanud teda rassnossikaks.

Hiidlane arvanud selle aunime olevat.

Kodu kiitnud hiidlane: "Teised on eluaja podr?tsiku juures, ei saa rassnossikuks! Aga vaata, kus mees, sain ?he suvega rassnossikuks. Kel on niisugune hea hakamine!"

343. Saanud ?lemaks.

J. Ratas V. L?evest.

Hiidlane eksinud soldatip?lves. Mehike antud kohtu alla, kohus m?istnud mehikese vangi. Kirjutanud emale koju, et teda on arestandiks m?istetud.

Ema teistele kiitlema: "Mine, ?tle poissi! Kodu ei olnud asjaks arvatagi. Viidi venelaseks (soldatiks). Seal saanud suureks ?lemaks, olla juba arestant!"

344. Tubli poeg.

A. Kuldsaar S?rvest.

Saare taat k?neleb teisele: "K?ll on mull aga tark ja tubli poeg! L?ks teine t?navu esimest korda ?lemaale ja saanud varsti suure ja ausa ameti peale!"

"Noh, missuguse ameti peal ta siis ?ige on?" k?sinud teine.

"Olla teine suureks antslangriks!" vastab Saare taat.

(Noor Saarlane oli suurel maal savi s?tkumas ja k?tte andmas).

345. Miina, ikka Miina.

J. Meltsov Navilt.

Mees s?itnud naisega teed m??da. Venelane l?inud raske koormaga ees.

Venelane pidanud hobuse kinni. ?telnud j?reletulejatele: "Nu, mimo!"

Mees s?itnud m??da.

P?rast k?sinud naiselt: "Miina, kas said aru, mis Venelane ?tles?"

Naine vasta: "Eks ta ?telnud: Miina, ikka Miina!"

346. Tulen ?le katuse tagasi.

J. Sirdnak Narvast.

Kadakasaks lubanud homme tagasi tulla. ?telnud ise: "Ich kommen ?ber Dach zur?ck!" (Ma tulen ?le katuse tagasi)!

347. Kas tahad kisku.

A. Reimann Virtsust.

Peipsimees tulnud kiisa kaladega maa poole kauplema.

?he k?rtsi ees ?tleb ta ?hele talu vanakesele: "Noh k?la papa, kas tahad kisku?"

Talumees vasta: "Oh kulla papa, ei minusugune vana inimene taha enam kisku ?htigi."

Peipsilane vaata: "Ei, ei, papa! Kisku kala ikka!"

348. Saab igalt poolt l?bi.

M. Rekkaro Raik?last.

Mees ?telnud, et Vene keelega saab igalt poolt l?bi.

Korra vedanud mees heinu. J??nud koormaga v?rava vahele kinni.

Mees teist appi paluma.

Teine vasta: "R??gi Vene keelt! Vene keelega saab igalt poolt l?bi!"

349. Vorst kerisel.

M. Rekkaro Raik?last.

Mees toonud linnast kaks rangikaelust, tahtnud uusi rangisid teha.

V?ike poiss seda n?hes k?sima: "Isa, mis asi see on?"

Isa vasta: "See on vorst. Homme k?psetame selle kerisel ??!"

Ise l?inud v?lja, poiss j??nud ?ksi tuppa.

Poiss otsinud nurgast ka teise kaeluse ?les, visanud m?lemad kerisele.

Isa tulnud tagasi. Tuppa astudes tunnud kanget k?rsa haisu.

Isa kohe k?sima: "Poiss, mis hais see on?"

Poiss vasta: "Vorsti hais! Sa lubasid neid homme kerisele panna. Ma panin nad m?lemad ju t?na kerisele, et ei oleks emal ?htuks pudru keetmist!"

350. Suur mees.

J. Ratas V. L?evest.

Muhulane l?inud korra Kuivaste k?rtsi. Seal olnud teised muhulased juba ees, ka m?ni saarlane ja paar Virtsu meest.

Need r??kinud parajalt suurtest meestest.

?ks ?telnud: "P?daste herra on ?ks suur suurtsugu mees!"

Muhulane kohe: "Meie Madis on seitse jalga pikk. Ei tea, kas P?daste herra piaks meie Madisest palju pikem olema?"

351. K?rdi keetmine.

J. P. S?ggel Paistu Kaarlist.

T?druk k?sinud perenaise k?est: "Perenaine, mis ?htus??giks keedame!"

"?htuks keedame k?rti!" vastanud perenaine.

T?druk v?tnud perenaise k?rdi, pannud patta, keetnud ?ra. T?stnud siis kausi sisse ?htu-roaks.

Perenaine l?inud laua ??rde vaatama. N?inud: k?rt ?ra keedetud. Hakanud siis t?drukuga pahandama: "Sina loll, mina k?skisin ju jahuk?rti keeta, mitte minu k?rti!"

352. Kihnu ?unad.

O. Schantz Pootsist.

Maisemaa mees l?inud korra pojaga Kihnu. J??nud talusse ??majale.

Kihnu isa t?treid k?skima: "Pange t?na ?htu ??nad keema!"

Maisemaa poisil hea meel, et ?unu saab. Ootab piki silmi, mil ?unad lauale tuuakse.

Viimaks kutsutakse maisemaa mehi s??ma. Poiss l?heb suure r??muga.

Vaatab: ?unte asemel auravad aga kartuhvlid laual!

353. P??ra ?mber.

O. Leegen R?ugest.

Korra manitsenud herra talumeest paha elu p?rast. ?telnud: "P??ra ?mber!"

Mees ei vastanud midagi, vaid p??ranud teise k?lje herra poole.

Herra manitseb edasi ja ?tleb j?lle: "P??ra ?mber!"

Mees p??rab j?lle teise k?lje.

Herra viimaks k?sima: "Kas lubad ennast parandada ja t?iesti ?mber p??rda?"

Mees vasta: "Kulla herra n?uab liiga palju! Ma olen igapidi ennast ju ?mber p??ranud. Ega ma ometi selga tohi herra poole p??rda. Tean, et see ei k?lba. Saluse mees seisnud korra, selg herra poole, ja herra lisanud kohe mehele selle eest 20 rupla renti juurde. Ei mina kunagi suurtele meestele selga p??ra!"

354. Vara p?rimine.

A. Bauer Suurest K?pust.

V?ikse maa mehed olnud suurel maal ?hes m?isas t??l puumaja tegemas.

Meestel polnud vara palki varata.

?ks l?inud herra juurde k?sima: "Herra, kas on teil ka vara?"

Herra vasta: "Kas sa mu vara p?rija oled. Tee t?? ?ra, k?ll sa oma palga saad!"

355. Pedruska.

D. Pruhl Metsikust.

Setu l?inud peresse ja ?telnud: "Metsavaht tappis pedruska ?ra!"

"Kudas ta tappis?" k?sis talumees.

"Metsas p?ssiga l?i maha!" vastas setu.

"Kui ta mehe ?ra tappis, siis tuleb kohus!" ?tles talumees.

"Ei, metsas pedruska tappis. Metsa l?ks, mis metsas on!" ?tles setu.

"Kas laskis p?dra maha?" k?sis talumees.

"Jah! Pedra, pedra metsa l?ks, metsas on!" ?tles setu.

"Noh, kas oli isane v?i emane?" k?sis talumees.

"Metsa l?ks, k?llap ta emand oli!" vaatas setu.

356. Ah soo!

J. Neublau Jootmalt.

Teomees j??nud hiljaks.

Opmann k?sinud: "Kuhu sa t?na nii hiljaks j?id?"

Teomees vasta: "Ma otsisin hoost!"

"Ah soo!" ?telnud opmann.

"Ei olnud soos, oli arumaal!" vastanud teomees.

XVIII. K?simised ja kostmised

357. Naise v?tmine.

Vigalast.

"Kas hakkad t?navu naist v?tma?"

"Kust ma ta v?tan: kas puust v?i maast?"

"Kas hakkad t?navu naist kosima?"

"Ega ma ennast hakka kolkida laskma, et mehe k?est naise ?ra r??vin!"

"Kas hakkad paari minema?"

"Paarisid on katusel k?ll; ei ole neid sinna enam tarvis."

"Kas hakkad pulme tegema?"

"Kellest ma teen: kas puust v?i rauast?"

"Kas hakkad teist poolt n?udma?"

"Ega mu k?est poolt ole ?ra v?etud ega ole ma ?he poolega!"

"Kas lased ennast t?drukuga laulatada?"

"Jah, seda tahan ma teha!"

358. Peremees ja karjapoiss.

J. Leppik Holstrest.

Peremees: "Kas susi t?na ka karjas k?is?"

Poiss: "V?i ta kodu k?is!"

Peremees: "Kas koerad talle j?rele ei jooksnud?"

Poiss: "Ega nad ees ei jooksnud!"

Peremees: "Kas ta m?ne lamba ka ?ra viis?"

Poiss: "No ega ta ometi ei toonud!"

Peremees: "Missuguse ta ?ra viis, kas musta v?i valge?"

Poiss: "Ega meil sinist ega punast ei olnud!"

359. Hea ja paha.

H. Pihlap V. V?idust.

"Kudas need kapsad teie pool kasvavad?"

"Kasvavad kui noored kuused!"

"See on hea kah!"

"Kust ta hea on! Kits l?ks aeda, s?i k?ik ?ra!"

"See on paha kah!"

"Kust ta paha on! Ma tapsin kitse ?ra, sain t?ndri t?ie liha!"

"See on hea kah!"

"Kust ta hea on! L?ksin liha suitsu panema, ajasin tare p?lema!"

"See on paha kah!"

"Kust ta paha on! Ma tegin uue tare j?lle!"

"See on hea kah!"

"Kust ta hea on! Panin viimast paari peale, panin naise naba pidi vahele!"

"See on paha kah!"

"Kust ta paha on! V?tsin uue naise j?lle!"

"See on hea kah!"

"Kust ta hea on! Kirikupapp ei pannud paari!"

"See on paha kah!"

"Kust ta paha on! Papp andis paja t?ie raha!"

"See on hea kah!"

"Kust ta hea on! Varas varastas raha ?ra!"

"See on paha kah!"

"Paha ta oli ja pahaks ta j??b!"

360. Kudas k?si k?ib?

Vigalast.

"Kudas k?si k?ib?"

"?hest k?iksest sisse, teisest v?lja!"

"Kudas lugu l?heb?"

"Ikka kahe jalaga!"

"Kudas teie pool elatakse?"

"Ihuga ja hingega!"

"Mis teie pool tehakse?"

"T??d!"

"Kas teie pool k?ik terved?"

"Kes neid katki raius!"

"Kuhu sa n??d l?hed?"

"Ikka sinna, kuhu jalad viivad!"

361. Mina ka!

Vigalast.

"Kas teed seda, mis mina teen?"

"Teen!"

"Mina l?hen metsa!"

"Mina ka!"

"Mina raiun puid!"

"Mina ka!"

"Mina teen k?na!"

"Mina ka!"

"Mina kallan solgi k?nasse!"

"Mina ka!"

"Siad tulevad ja s??vad seda ?ra!"

"Mina ei!"77
  Esimene p??ab k?rmesti k?sides teist tavalisesti eksitada, et teine ka viimase korra "Mina ka!" ?tleks.


[Закрыть]

362. Jahu jahvataja.

M. Leppik Amblast.

A. "Kas oled ka veskel k?inud?"

B. "Olen k?ll!"

A. "Kas oled ka jahu jahvatanud?"

B. "Olen k?ll!"

A. "Kudas sa nii loll oled, et jahu jahvatad! Parem jahvata teri (vilja)!"

363. Mees ja herra.

D. Pruhl Haljalast.

Talumees tulnud rannast. Saanud teel herraga kokku.

Herra k?sinud: "Kus sa k?isid?"

Mees: "K?isin rannas!"

Herra: "Mis sa m??sid?"

Mees: "Herra m??sin!"

Herra: "Mis sa said?"

Mees: "Pudru s?in!"

Herra: "Oled sa hull?"

Mees: "Ei olnud pull! Ju kahe aasta eest sai pulli ametist lahti!"

Herra: "Oled sa rumal?"

Mees: "Ei olnud ruske! Must h?rg oli!"

Herra l?inud oma teed.

364. Mees ja n?kk.

D. Pruhl Haljalast.

Mees otsinud hoost.

N?kk pesnud j?e ??res kotti.

Mees n?kile: "Tere homikust!"

N?kk: "Pesen kotti!"

Mees: "Kas n?gid mu hoost?"

N?kk: "Kahevakast!"

Mees: "Jumalaga!"

N?kk: "Saab puhtaks ehk saamata!"

365. K?lamees ja h?rjam??ja.

J. Leppik Holstrest.

K?lamees: "Mees, kas h?rg m??a on?"

H?rjam??ja: "Omad ?led jah!"

K?lamees: "Mees, kas sa hull oled?"

H?rjam??ja: "Ei ole pull, kohi on!"

K?lamees: "Mees, kas sa peksa tahad?"

H?rjam??ja: "Seda hinda pakuti mulle eile juba."

XIX. S??mine

366. Rattapulga leem.

O. Leegen R?ugest.

Korra tulnud mustlane perenaise juurde ja palunud pada enesele rattapulga leent keeta. Perenaine annud.

Mustlane pannud paja vett t?is, visanud rattapulga sisse ja ajanud vee keema. Tunni p?rast liigutanud mustlane lusikaga rattapulka ja s?nunud ise: "K?ll on aga k?va, ei kee ega kee pehmeks!"

Paitanud natuke perenaist ja ?telnud: "Pulk keeks kohe pehmeks, kui pisut rasva saaks!"

Perenaine annud. Mustlane pannud rasva patta ja keetnud edasi. Natukese aja p?rast j?lle s?numa: "Leem oleks n??d v?ga hea, kui ?ht puudust ei oleks. Leemel puudub tuuma. Ehk on perenaine nii hea ja annab toobi tangusid leeme tuumaks!"

Perenaine annud.

Mustlane keetnud tangud pehmeks, hakanud siis leent s??ma ja kiidelnud ise: "Mul on juba seitsmes leem sest pulgast keeta!"

P?rast v?tnud mustlane leemest pulga v?lja ja pistnud tasku.

Perenaine k?sima: "Kas sa siis pulka ?ra ei s???"

Mustlane vasta: "Mis ma siis pika tee peal s??n, kui pulga siin juba ?ra ?gin!"

367. Siia kala ja peen leib.

G. Tikerpu P?halepast.

"Ei t?e, m?sune toidus on kiige param s??a!" k?sis ?ks Keina mees teise k?est.

"Eks ikka siia kala ja peen leib!"

"Oled sa siis seda s??nud, et t?ed?"

"U eide s?ge, olen ma seda ise s??nd – mu venna poeg oli Talinas n?in' l?bi poe akne, kui poepoiss oli l??n'!"

368. Maias.

O. Hintzenberg Tapalt.

Kaks perenaist k?nelenud: "K?ll on meie vabadik Mari maias!" ?telnud esimene. "Tema s??b kohe kapat?ie kaljaleivapudi korraga ?ra. Mina keedan kruusikese piima, r??pan seda, s??n t?ki leiba juurde, ongi k?ht t?is!"

Teine perenaine vasta: "T?si k?ll! Inimene v?ib t?hjast asjast tubli k?hut?ie saada. Mina panen kaks, kolm kildu liha panni peale, l??n kaks, kolm muna peale – j?lle s??makord m??das!"

369. Maius.

J. Ratas V. L?evest.

Kaks saarlast olnud Mulgimaal kraavi lammutamas. Mehed teinud k?vasti t??d ja s??nud ise soola, leiba.

?hel p?hap?eva homikul ?telnud ?ks:

"Keha l?heb selle raske t??ga ?sna n?rgaks. Ei aita muud kui peab poodi minema ja silku ostma!"

Teine vasta: "P?h, n?e sind kelmi! Hakkad maiust taga ajama. Parem osta selle raha eest viina; tead, mis on. Leivale pole muud k?rvast tarvis kui s?litame talle otsa peale ja pistame soola sisse – l?heb k?ll edasi!"

370. P?hade toit.

O. Hintzenberg Tapalt.

Kaks hiidlast r??kinud s??kidest.

"Tangupudru ja piim on minu suus kui liiv, aga jahupudru ja vesi on minu suus kui mesi!" kiitnud esimene.

Teine ?telnud: "Kui minul rukki leva (leiba), silgu laga (=soolvett) ja selget raavi vett on, siis s??n, nii et vats lammutab!"

371. Uut moodi praad.

E. Soodla Tormast.

?ks m?isnik uhkustanud alati oma s??kidega.

Korra kutsunud ta enese juurde hulga v??raid ja lubanud neile niisugust praadi, mis keegi enne pole saanud.

Kutsunud siis koka enese ette ja k?skinud koka niisugust praadi teha. Lubanud tubli nahat?ie aga, kui kokk herra k?sku ei t?ida.

?hates l?inud kokk oma teed. Olnud julge, et tubli nahat?ie saab. Et teadnud ?htki niisugust praadi, mis saksad enne pole s??nud.

Tuapoiss juhtunud lugu kuulma. Tuapoiss kohe head n?u andma: "Sull on varna otsas herra vanad nahkp?ksid. Neist v?id selle uutmoodi prae valmistada. Saad kiita pealegi!"

Kokk n?us. Liotanud p?ksid ?ra, hakkinud peeneks, pannud k?iksugu rohtusid peale ja praad olnudki valmis.

Kes s??nud, see kiitnud. Iga?ks v??ras ?telnud, et nii head praadi enne pole saanud.

Kui v??rad ?ra l?inud, k?sinud herra, kellest kokk praadi valmistanud.

Ei kokk ?tle. Herra kiidab uuesti praadi ja k?sib uuesti.

Kokk lubab viimaks ?telda, kui herra ei vihasta.

Herra vasta: "Ei vihasta. Tee ?ige pea j?lle niisugust praadi! N??d aga ?tle, mis see oli!"

Kokk kohe: "Herra vanad nahkp?ksid!"

Herra l?inud viha p?rast punaseks. Annud ometi kokale 25 rupla ja ?telnud: "Pia suu, et sa seda lugu kellegile ei r??gi!"

372. Saarlase suur pere.

M. Rekkaro Raik?last.

Saarlase naine tulnud suurele maale sugulaste juure v??rusele. Antud teisele paksu piima ja v?idleiba s??a.

Saarlase naine ?tlema: "K?ll on teil aga hea elu, s??te paksu piima nagu parunid! Ei me soa kedagi! Meil suur pere, kolm inimest, kassid ja kanad, k?ik tahavad saada. Meie Jaen ja toet s??vad aina kernu r??bet. Korra Jaen l?ks Haapsalusse, siis korjasin piima l?hkrisse; Jaen ostnud enesele sealt koldsed Vene soapad pannud jalga, hakanud tulema. Eks soapad olnud libedad. Jaen kukunud ploetsti maendi kraevi, l?hkund l?hkri ??!"

373. Tean, et sa magus oled.

J. Leppik Holstrest.

Peremehel meepott akna peal. Pikan?pu mees k?ib ??seti potist nosimas.

Peremees saab asjast aru. Paneb meepoti asemele t?rvap?ti.

Va vader tuleb j?lle ??sel, v?tab poti, hakkab sisu t?hjendama. Aga sisul ei ole enam niisugune maik nagu enne.

Mees s??b ometi edasi ja ?miseb iseeneses: "Ole sa nii m?ru kui tahad, ma tean ometi, et sa magus (mesi) oled!"

374. Ma sain mett.

M. Morritson P??raverest.

Poeg isa vasta: "Taat, ma sain mett!"

Isa vaatab poisi suhu. ?tleb siis: "Poiss, sa risu, oled mul t?rva ?ra s??nud!"

375. Mis laps magusast teab.

M. Rekkaro Raik?last.

Mustlase naine l?inud v?ikese lapsega talusse. Palunud perenaist, et perenaine lapsele magusat pudru keedaks.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

Поделиться ссылкой на выделенное