Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

Kaebaja vasta: "Ras va rii, netu, karasso sii, olgu siis ees hunt v?i karu, iga?ks saab mu keelest aru!"

275. Perenaise keeletarkus.

D. Pruhl Metsikust.

Kord tulnud soldat peresse sisse. N?idanud suu peale ja ?telnud: "Pitj!"

Pererahvas ei saanud aru, mis soldat tahab. ?telnud: "Perenaine k?is viimati linnas; ehk see m?istab!"

Kutsutud perenaine. Soldat ?telnud j?lle: "Pitj!"

Perenaine ?telnud: "Soldat tahab piima."

Toodud hapu piima p?tt. Perenaine hakanud koort pealt ?ra v?tma.

Soldat ?telnud: "Skoreje!"

Perenaine kohe: "Ta tahab koorega!"

Annud p?ti koorega soldati k?tte.

Soldat joonud p?ti t?hjaks, t?nanud, l?inud minema.

Teised kiitnud perenaise keele m?istmist.

276. Perenaise Vene keel.

A. Kuldsaar S?rvest.

Korra kiitnud eit, et ta h?sti Vene keelt m?istab. Vene keel olla igale ?hele v?ga tarvilik.

R??kinud ise: "Korra olin ma venelaste juures v?ersil. Seal anti m?nesugust rooga. Mina t?nasin alati: Prassai! ja Prassai! K?ll on hea, kui inimene Vene keelt m?istab!"

277. Kahe soldati Vene keel.

M. Luu P?ltsamaalt.

P?rast Prantsuse s?da saanud kaks vana soldatit kokku ja hakanud teine teisega kohe Vene keelt r??kima.

Teine h??dnud teisele ju kohe eemalt: "Traastu praat!"

"Traastu! Traastu!" teine vasta.

Esimene: "At kudi t?i!"

Teine: "Aa is Udring!"

Esimene: "A kte t?i lusila?"

Teine: "Lusila lusila Riia liinan kapusta karaulin!"

Esimene: "Kolko leit t?i lusil?"

Teine: "Lusil lusil rovno riitsat leit i tri kooda!"

Esimene: "T?i sara viidela?"

Teine: "Lusil lusil, a saarja klaasa ne viidela!"

Esimene: "T?i Prantsus voina p?ll?"

Teine: "Tah p?ll! Oh sa poiss, kak v?i tamm trel??li. Sto Prantsus trii tuj? p?genes, i m?i trubki i tubaka kott taali leesat Prantsuse maale paju p??sa alla!"

N?nda juttu ajades istunud mehed maha, v?tnud piibutobid taskust v?lja, pannud suitsema.

T?ki aja p?rast ?telnud teine soldat teisele: "Muusik, muusik, kahvtan kaarit!"

Teine popsinud piipu edasi ja vastanud: "Taada, taada!"

Teine ?telnud j?lle uuesti: "Muusik, muusik, kahvtan kaarit!"

Teine j?lle vasta: "Taadaa!"

P?letanud piipu edasi ega pole sugugi aru saanud, et enesel kuub p?leb.

Viimaks ?telnud teine: "Mees, kuub p?leb!"

Kohe kahmanud teine soldat p?levad kuue h?lmad s?lle ja ?telnud teisele: "Miks sa mulle seda ennem ei ?telnud!"

278. Kaarits ja kuurits.

A. G?rtner P?rnust.

Vana soldat hoobelnud oma Vene keelega.

Korra k?sinud teised: "Kudas on Vene keeli kana?"

Soldat: "Kaarits."

"Aga kukk?"

"Kuurits."

"Aga ?led?"

Soldat m?telnud natukese ja vastanud: "?led on seesama p?hk, mis muugi p?hk!"

279. Hiiu soldat.

J. Ratas V. L?evest.

Korra tulnud harjakas Hiiumaale.

Teised sundinud Hiiu soldatit harjakaga Vene keelt r??kima.

Soldat aga ei m?istnud s?nagi.

Teised ?telnud soldatile: "Ise kiitsid, et teenistuses k?llalt oled m?istnud!"

Soldat vasta: "Palju, mis seal sai m?istetud ja r??gitud.

Aga kes sealt roonu asju laseb koju tuua. K?ik v?eti tagasi; p?ss ja raanits ja Vene keel!"

280. Soldati Vene keel.

Neiu Palamuselt.

Aadu lastud soldatist kaheaastase teenistuse j?rele haiguse p?rast koju.

Teised poisid kohe k?sima: "Noh Aadu, kas palju Vene keelt kaasa t?id ka?"

Aadu vasta: "Ega tast seal puudu olnud, sai teist seal k?ll ja k?ll. Tulema hakates panin teise l?psikusse, et h?lpsam oleks k?e otsas kanda. Tulin siia, n?en ehmatusega, et toru otsa lahti olen unustanud. Pole enam muud sees, kui polna ja netu!"

281. Seest ??nes.

M. Morritson P??raverest.

Ema k?sinud poja k?est, kes kroonuteenistusest tagasi tulnud: "Noh, poeg, sa oled kaugel k?ind, ?tle mulle ometi, kudas lusikas Vene keeli on?"

Poeg vasta: "Eks ta ole ikka seest ??nes ka!"

Ema ?hkama: "Noh mine, ?pi sihuke hull s?na k?tte!"

282. V??ts.

O. Leegen R?ugest.

M?niste mees pannud korra t?tre V?ru linna ?mblust ?ppima.

N?dali p?rast tulnud t?tar linnast koju. Hakanud l?unaks leiba lauale valmis l?ikama. V?tnud nua ja ?telnud: "K?ll on teil nuga must!"

Isa seda kuuldes k?sima: "Mis asi see nuga on?"

T?tar vasta: "No kas sa seda ei tea? Maakeeli on v??ts ja Saksa keeli nuga!"

XVI. R??kimine

283. Ei tea midagi.

Herra otsinud koolile koolmeistrit.

?ieti tark koolmeister tulnud kohta kuulama.

Uus koolmeister alustanud oma ?tlemisi ikka s?nadega: "Ei tea, kas – ! Ei tea, kui – !"

Herra kuulanud t?ki aega koolmeistri k?net pealt.

?telnud siis korraga: "Ei niisugust meest v?i tarvitada, kes midagi ei tea. Kool tarvitab meest, kel tarkust peas! Kes midagi ei tea, on k?lupea!"

284. ?lemate nimed.

M. Rekkaro Raik?last.

?ks vana soldat r??kinud teisele: "Ma ?petaksin sulle Vene keelt, aga mis ma sulle ?petan? Ma ?petan sulle ?ige ?lemate nimesid. ?tle mu j?rele: "Vitsumi rallam!"

Teine j?rele: "Rallami rallam!"

Soldat vasta: "Ei nii ei ole ?ige! Ma ?tlesin: Vitsumi rallam!"

Teine j?lle: "Ja jah, see on ?sna kerge nimi Rallami rallam!"

Soldat vasta: "Ah, sa ei saa aru ?htigi! Sulle ei maksa midagi ?petada!"

285. R??gi sedagi viisi.

J. Sirdnak Narvast.

Peresse toodu minija, kes aga pahasti r??kinud. H?benenud sellep?rast r??kida.

Nii l?inud t?kk aega m??da.

Korra kuulnud ?mmaeit ometigi, et minija k?laeidele ?telnud: "H?mmi pani pors pada keige karvadega, ei mina s?? ega mu mees s??!"

Seda kuuldes tulnud "h?mmi" v?lja, hakanud minijale kaela ja ?telnud:

"Kallis minija, r??gi ikka kas sedagi viisi!"

286. Kaks kokutajat.

J. Sirdnak Narvast.

Kokutav talumees l?inud linna poodi. Kaupmees olnud ka kokutaja.

Kaupmees k?sima: "Mi-mi-mi-mis sul tarvis?"

Mees vasta: "Tu-tu-tu-tu-tubakat!"

Kaupmees: "Mi-mi-mi-mis sa pilkad mind?"

Talumees vastu: "Ku-ku-ku-ku-kudas ma pilkan?"

Kaupmees kaebanud kohtusse.

Kohus saatnud kaupmehe aga pika ninaga oma teed.

287. Hobuse otsimine.

A. Raudkell Narvast.

Peipsi venelastel kadunud Eesti k?las hobune ?ra. Mehed ei osanud Eesti keelt. K?larahvas ei m?istnud, mis venelastel tarvis.

Viimaks v?tnud k?ige ajukam mees ?hte k?tte heinat?ki, teise kuiva hobuses?niku ja l?inud siis hoost otsima.

N?idanud k?larahvale heina ja s?nnikut ja ?telnud: "Seda suimit, aga seda pillab!"

N??d saanud k?larahvas aru, et venelastel hobune kadunud.

288. Juhan ae!

J. J. Kala Voorust.

Saarlane j??nud suurele maale elama ja v?tnud suurelt maalt naise.

L?inud korra ?petaja juurde ennast lauale kirjutama.

?petaja k?sima, mis mehe nimi ja kust mees p?rit.

Saarlane vasta: "Kaarli Kuningas omalt maalt!"

?petaja j?lle: "Kus oma maa siis on?"

Saarlane kohe: "Eks ikka kua Saaremaal!"

?petaja veel k?sima: "Aga mis su naise nimi on?"

Saarlane p??rnud naise venna poole ja k?sinud: "Juhan ae, mis minu ??du nimi on?"

289. Ole vait.

J. Lilienbach Rakverest.

Ma r??gin sulle ilusa juttu. Kord oli 3 venda. Esimese nimi oli Kaarel, teise nimi Mihkel, kolmanda nimi Ole vait! Pia need nimed meeles. Mis oli esimese venna nimi?

"Kaarel!"

Teise nimi?

"Mihkel!"

Kolmandama nimi?

"Ole vait!"

Noh, kui vait k?sid olla, olen ka vait, ei jutusta enam midagi.

290. Katseme J?rka poja kadunud asjad.

J. Neublau Jootmalt.

Setu veli kaotanud korra kindad, piitsa, karbi, l?hkri, leivakoti ja kirve ?ra.

Setu l?inud oma ?lema juurde ja palunud seda kaotamist teistele teada anda.

?lem kuulutanud seda viisi:

"Katseme J?rka om ?? kaotanu vints-vantski, nahk-kantski, karpal?hkeri, vuursek ja k?ksin?ks.

Ke niida oma l??dn?, hoitku kui oma, aga ke niida omale taha pitt?, perkel olko ta s?amen!"

291. Va reha!

O. Schantz Pootsist.

Talut?druk l?inud linna teenima.

Paari n?dali p?rast saanud oma k?lamehega linnas kokku. L?inud sellega natukene maad edasi.

Tee ??res olnud reha, pulgad ?lespidi!

T?druk k?sima: "Mis riistapuu see piaks olema?"

"Ei tea!" vastanud k?lamees.

L?inud edasi. Kogemata astunud t?druk reha pulkade peale. Vars t?usnud ?lesse ja virutanud t?drukule kolks m??da pead.

T?druk kohe s?numa: "Oh seda va reha!"

292. Kas kurjad vaimud kuulavad.

?petaja manitsenud korra talunaist, miks ta lapsi nii palju vanduda laseb ja neid s?ndsalt r??kima ei ?peta.

Naine vasta: "Eks ma neid litsisid k?ll ole ?petanud, aga kas kurjad vaimud kuulavad."

293. ?peta paremini r??kima.

A. Kuldsaar S?rvest.

Kaks k?lalast viinud m?isaherrale marju.

Herra lastelt k?sima: "Mis need marjad maksavad!"

Suurem laps vasta: "Mis need s-d siis maksavad!"

Herra ei v?tnud marju enam. K?skinud laste ema m?isa tulla.

Ema l?inud.

Herra ?tlema: "Kuule Mari, miks sa ei ?peta lapsi paremini r??kima!"

Mari vasta: "Kulla herra! Mis sihukesed s-d ka oskavad sakstega r??kida!"

Herra ei lausunud enam s?nagi. L?inud teise tuppa.

294. L?uad laiali.

Mehed arvanud oma herra kohta: "Kui ta muidu r??gib, pomiseb ta habemesse, ei saa suudki lahti. Aga kui ta raha tahab, karjub l?uad laiali, nii et ratsahobusega v?ib sisse s?ita."

295. Sulle tuli v?eras.

G. Tikerpuu P?halepast.

Korra l?une ajal sirutanud hiidlased kivis?lla ??res selga. Herra tulnud sinna ja k?sinud: "Kuule mees, kas n?gid kaht preilit siit m??da minevat?"

"Mua t?e!" kostis hiidlane. "Kaks litsakat l?ksivad siit m??da! Mua t?e, kenne omad nad olivad, sinu v?i!"

Pahandades k?sis herra: "Kas siin teist meest ei ole, kes paremini oskaks r??kida?"

Hiidlane h??dma: "Mats! Mats! Tule eige siia, soole tulle ?ks v??ras!"

"Laku eige rasva sa ja su v??ras ka!" vastas Mats teist k?lge p??rdes.

296. R??kis nii armsasti.

J. Neublau Jootmalt.

"Kas teie Mann sai terveks ju?" k?sis ?ks eit teise k?est.

"Ah, kus ta terveks sai! Ju surnud oo!" vastas teine.

"Kas r??kis veel surmani?"

"Jah, r??kis nii armsasti. Ma k?sisin: Mann, kas tahad appa veel! Eeh, laku rasva, eit! ?tles Mann, v??nas pead, siputas jalgu, surnud oligi!"

297. Mulgid Tallinnamaal.

J. Neublau Jootmalt.

Kui m?nek?mne aasta eest mulgid Tallinnamaale tulivad, tahtsivad nad igapidi sedasama moodi olla nagu Tallinnamaa inimesed, et keegi neist aru ei saaks. Mulgi nime kartsivad nad nagu kolli.

Esiteks kiitsivad vanad mulgid, et mulgi nimi t?hendab sedasama, mis m?isnikkude "von". Tallinnamaa inimesed ei pannud seda mulgi "vonni" aga sugugi t?hele; nad ?tlesivad ikka mulk ja mulk ja vana must mulk.

Mulgid aru pidama, kudas see v?imalik on, et neid igal pool ?ra tuntakse. "Mine kas teise kihelkonda, ikka ?teldakse: n?e va mulk! Aga vaat, kust meid ?ra tuntakse: meie mustast ise moodi kuuest!"

Mulgid kaotanud mulgi kuued ?ra ja teinud enestele niisamasugused kuued nagu Tallinnamaa meestel. ?telnud ise: "Noh, tundku Tallinnamaa mehed meid n??d veel ?ra!"

Mulk k?nnud v?ljal suure maantee ??res. Viinavoor l?inud m??da. ?ks h??dnud: "Vaadake seda mulki, kudas ta k?nnab."

Mulk j??nud m?tlema: Kudas ta ometi ?ra tundis, et ma mulk olen?

Viimaks saanud mulk aru k?tte: Tallinnamaa mehed k?nnavad, sahkvarte otsas kolgid, aga mulkidel kolkisid ei ole. Vaat, sealt tunti ?ra!

Mulgid teinud kohe sahkvartele kolgid otsa. Noh tuntagu n??d!

Mulk vedanud kruusi. Kruusi augul k?sinud teine mees teiselt: "Kust see mulk piaks olema?"

Mulk kuulnud. Kuule neid mehi, j?lle tundsivad ?ra! Mis m?rk mul k?ll on, et j?lle aru saivad?"

Hakanud hoolega j?rel vaatama. Vaat: hobusel pole sedelkat.

Mulk pannud ennast viksisti riidesse, l?inud laup?eva ?htu koolimajasse jutlusele.

Mulgi selja taga ?telnud ?ks tasase h??lega: "Kust see mulk piaks olema? Pastla paelad p?lvini siotud!"

Mulk ehmatanud ?ra, et: juba olen j?lle ?ra tuntud.

Mulk silmanud teiste pastleid; k?igil paelad madalas.

Mulk m?tlema: Aa, n??d ma enam pastla paelu nii k?rgesse ei sio, et mind paelust ?ra tuntakse. Igal pool, kuhu l?hed, ikka h??takse: mulk ja mulk!

Mulk l?inud veskile. Pannud ennast Tallinnamaa mehe moodi riidesse, hobusele sedelka selga. Vaadanud veel korra pastlapaelad ?le, et: n??d ei pia mind keegi ?ra tundma.

Tee ??res niitnud m?isa teomehed heina.

Mulk ?telnud: "Tere hommikut! J?tku t??le!"

Teomees kohe vasta: "Kuule mulk, kust sa oled?"

Mulk pidanud hobuse kinni ja k?sinud teomehe k?est: "?tle ometegi, kust sa tunned, et ma mulk olen?"

Teomees vasta: "Sinu jutt teeb sind mulgiks. Meie ?tleme: J?udu t??le! Sina ?tled: J?tku t??le!"

Mulk ?telnud: "Pagana pihta! Siin Tallinnamaal mulgi nimest lahti ei saagi! Kui su moodid sind mulgi nimest p??stavad, siis su jutt sind ikka mulgiks teeb?"

298. Kudas Saarlasi tunda.

J. Ratas V. – L?evest.

Enne kui saarlased Kroonlinnas t??l k?inud, olnud Koigi valla mees neil j?relvaatajaks ja keelemeheks.

See r??kinud: "Meie mehed on v??ra eluga ju nii ?ra harjunud, et ei saa enam arugi, kust kihelkonnast nad p?rit. Ainult jutust v?id veel aru saada, kus nende kodu. P?idi ja Jaani kihelkonna mehed jutustavad t?drukutest, Valljala mehed meeste maadlemisest ja h?rgade kaevamisest, Kaarma mehed kiviraiumisest ja majade krohvimisest ja t?rva p?letamisest, Kihelkonna mehed laeva ehitamisest, S?rulased j?lle r?imep??dmisest. Jutust saab siis alati teada, kust mees keegi."

XVII. Teisiti m?istmine

299. K?mme keelt.

J. P. S?ggel Paistu Kaarlist.

Hiidlane l?inud s?gisel suurelt maalt koju. Kiitnud teistele: "Oh neid suure maa mehi! On seal aga tarku, et m?telda annab just. Ma n?gin ?he niisuguse mehe, kellel k?mme keelt suus oli!"

"K?mme keelt suus? Ega seal k?ll siis enam leiva ruumi ole!" ?hanud teised.

300. K?ige parem keel.

M. Rekkaro Raik?last.

Korra arutanud hiidlased, missugune keel k?ige parem ja kergem peaks olema.

?sna vanamees ?telnud: "Mina olen k?ll keelesi maailmas s??nud, aga nii head pole ma veel leidnud, kui mineva-aastasel valge lehma vasikal. See oli hea ja magus keel!"

301. Kas tal ka keel suus on.

A. Kuldsaar S?rvest.

Talu Mats viinud t?tre linna Vene sakste juurde teenima.

Proua Matsilt k?sima: "Kuule mees, kas su t?trel ka keel suus on?"

Mats ajab keele suust v?lja ja vastab: "Auulik proua, tal on niisama suurgi kut minul, kui pole veel karva suurem!"

302. Kohe oli oinas.

J. Dania T?dva K?nnust.

Tallinnamaa mees kaupleb laadal lambaid.

Mulk tuleb mehe juure. Vaatab lambaid, ?tleb: "Kuule mees, kas see on koheoinas?"

"Jah, kohe oli oinas, kui s?ndis!" vastas Tallinnamaa mees rahulikult.

303. V?tke mind seks.

J. Sirdnak Narvast.

Laev pidanud sadamast ?ra purjutama.

Kapten aga ?telnud meestele: "Ei v?i veel s?ita, meil pole korkvendert!"

(Korkvender ripub laeva k?ljes ja hoiab laeva sadama seina vasta pigistamast).

Maamees kuulnud seda. Arvanud kaptenil m?nda ametmeest tarvis olevat. Maamees kohe paluma: "V?tke mind seks!"

Kapten vasta: "Hea k?ll! Tule siia, ma panen sulle n??ri kaela ja k?lgutan sind laeva ja sadama seina vahele!"

Maamees katsunud, kudas plehku saanud.

304. Verev.

A. Meltsov Kroonlinnast.

Kaks Tallinna meest l?inud V?ru laadale. Tahtnud punast r?tikut osta.

Kaupmees ladunud mitu r?tikut meeste ette. Mehe k?sinud ?he r?tiku hinda.

"To massab 30 kop; on ?ige verev r?tik!" ?telnud kaupmees.

Teine mees teisele kohe: "Kuule, ?ra osta, ta ?tles selle verise olevat! Mine, tea veel, kelle kimpu v?id sattuda!"

Kaup katki kohe.

305. Potiga t?mma.

A. Meltsov Kroonlinnast.

Kolm venelast olnud k?rtsis. Kaks eestlast tulnud ka sisse.

Venelased r??kinud tasahiljukesi. Eestlased seda kuuldes mehi kartma.

Korraga ?tleb ?ks venelane: "Podi-ka Domja! (Tule, Toomas)!"

Eestlased seda kuuldes kark?uh uksest v?lja. ?ues ?tles ?ks: "Piasime veel terve nahaga ?ra. H??dsivad teised juba: "Potiga t?mma!"

306. P?le!

J. Sirdnak Narvast.

Mulk k?sinud harjaka k?est: "Anna tuld!"

Harjakas vasta: "P?le!"

Mulk j?lle: "Tohoo hull! Ma k?sin tema k?est tuld ja ta sunnib mind ennast p?lema! Eks katsu ise, kui hea p?leda on!"

307. Katsu, et minema saad.

D. Pruhl Metsikust.

Korra v?tnud kangur kanga templi k?tte ja l?inud p?rgu.

P?rgu peremees tulnud vasta ja k?sinud: "Kes sa oled?"

"Kangur!"

P?rgu peremees uuesti k?sima: "Mis sul k?es on?"

"Tempel!"

P?rgu peremees h??dma: "V?i tempel! Katsu, et sa siit minema saad!"

308. Ei tea.

Sel ajal, kui liignimesid pandud, k?situd ?he mehe k?est, mis nime ta enesele soovib.

Mees olnud pikaldase loomuga. ?telnud aeglasi: "Ei – tea!"

Nimede andja arvanud, et mees enesele nime "Eitea" soovib. Pannud mehe nimeks "Eitea" kirja.

309. Adraraha.

O. Leegeni j?rele R?ugest.

M?niste mees kuuleb, et varsti hakatakse adraraha n?udma. Mehel hirm varaks.

Mees V?russe k?sima: "Kas minu k?est ka siis adraraha n?utakse, kui maad ainult puusahaga k?nnan?"

V?rus vastatakse: "?ksk?ik, kas puusahaga v?i Saksamaa adraga!"

Mees l?heb koju. Teel n?uu peetud: "Edespidi ei k?nna ma enam sugugi p?ldu, vaid kaevan labidaga. Siis ei pruugi ma adraraha maksta!"

Hakkaski labidaga kaevama.

Vallavanem tuli ometigi adraraha n?udma.

310. Las ma m?tlen.

A. Raudkell Narvast.

Revisjoni kirjutamise ajal k?situd mehe k?est: "Mis sa enesele nimeks v?tad?"

Mees ei teadnud. ?telnud: "Las ma m?tlen!"

Kirjutaja arvanud, et mees seda nime enesele soovinud. Kirjutanud raamatusse: "Lasmam?tlen".

311. Ingel.

Hiidlane oli kodu t?tart Inglit k?skinud enesele teemoonaks karbit?ie liha kaasa panna. P?rnu rannas karpisid avades leidis Hiiu isa karpidest ainult jahupudru ja v?id.

Hiidlane seda n?hes kiruma: "Oh seda Inglit! Ei ole mulle suut?itki liha karpi pannud! Aga k?ll ma Inglile n?itan! Koju minnes annan talle tubli keret?ie!"

Setu-veli kuuleb hiidlase kurjustamist. Setu-veli silmapilk hiidlasest eemale.

Hirmuga s?nub ise tagasi vaadates: "K?ll on need aga kanged mehed! Toovad isegi inglid taevast maha ja kui inglid nende tahtmist ei tee, annavad inglitele veel keret?ie k?tte! Oi, oi, k?ll on need hiidlased aga kanged!"

312. Keele segadus.

J. Lilienbach Kurem?elt.

?ks sandipoiss tulnud m?isalt, teine l?inud m?isa.

Mineja k?sinud tulejalt: "Mis sa m?isast said ka!"

Tulija vasta: "Mis ma sain? M?isa proua lubas mulle suppi anda! Andis aga herneleent!"

313. Tule, pois.33
  Tule pois! t?hendab Soome keeli: Tule ?ra!


[Закрыть]

Maamees l?inud randa r?imi ostma. Rannas olnud soomlanegi r?imi m??mas. Soomlane kutsunud maameest teiste juurest ?ra oma paadi juurde.

"Tule pois!" ?telnud soomlane.

Maamees s?numa: "See soomlane on ju p?ris pime. Ei n?e sugugi, et mul ju hall habe suus. Ta h??ab mind poisiks. Pime, p?ris pime see soomlane!"

314. Vereimeja.

D. Pruhl Metsikust.

K?rtsis olnud r?ugearmiline k?rtsmik, k?rtsi ligidal niisamasugune kupulaskja.

Korra tulnud harjusk k?rtsi ja k?sinud: "Kas sinu teab, kus on siin vereimeja?"

K?rtsmik k?sima: "Mis vereimeja?"

Harjusk vasta: "No ikka vereimeja, see, kes verd imeb, niisamasuguse narus n?oga nagu sina!"

K?rtsmik saanud vihaseks, ajanud k?sija uksest v?lja.

315. Kure Mart.

J. Kuuse Harju Jaanist.

Korra k?situd rannamehe k?est kohtus: "Kas sa tunned Kure Marti?"

Rannamees vasta: "Kevadel lendab palju kurge, ei mina tea, missugune nende hulgast Mart on!"

316. Soomlasel visa hing.

Soomlane kaebanud eestlasele, et tal laps paari aasta eest ?ra surnud. Lisanud siis veel juurde: "K?ige selle suren k?vasti!"

Eestlane p?rast teistele ?tlema: "K?ll on soomlasel visa hing. Kaks aastat sureb teine ju k?vasti, aga pealt n?ha terve ja priske kui purikas!"

317. Kohtusse.

Kaks Eesti naist t?litsenud teine teisega soomlase kuuldes. Teine s?imanud teist. Teine h??dnud vasta: "Oh sa p?ha Vaim! Siuna, siuna, aga k?ll ma sind kohtusse viin!"

Soomlane l?inud koju, r??kinud teistele: "K?ll on eestlased imelikud! Naine s?imab teist, aga teine h??ab teda ometi p?haks. K?sib ennast s?imata, aga lubab ometi kohtusse kaebata!"

318. Kuiv leib.

J. Sirdnak Narvast.

?ks karjapoiss r??kinud teisele: "Oh seda meie peremeest! Vaata ometi ma pean kuiva leiba s??ma!"

"Noh, kui sa kuiva ei taha, siis kasta m?rjaks!" ?telnud teine.

"Kasta m?rjaks! Eks sa m?ista: ma pean paljast leiba s??ma!" ?telnud poiss.

"Noh, kui sa paljast ei taha, siis pane kaltsu sisse!" vastanud teine.

319. Herne hirmutamine.

A. Kivi H?bedalt.

P?hap?ev l?inud pererahvas kirikusse. T?druk ja sulane j??nud koju. K?stud ?htuks herneleent keeta.

Perenaine ?telnud: "Hirmuta herneid ka44
  Herne hirmutuseks nimetatakse, kui hernestele keemise ajal k?lma vett peale kallatakse.


[Закрыть]
, et nad t?maks keeksivad!"

T?druk pannud leeme keema. L?inud ahju taha ja h?panud sealt mitu korda v?lja, et herneid hirmutada.

?htul perenaine t?relema: "Sa pole herneid hirmutanudki, ?sna k?vad!"

Sulane vasta: "K?ll ta hirmutas. H?ppas ahju takka mitu korda prantsti p?randale. Herned kartsivad, et ?sna lupsu l?ivad!"

320. Mitte millalgi.

D. Pruhl Metsikust.

Herra lasknud Jaani laup?eva ?htul perele s??a anda. L?heb vaatama, et andmise eest t?nu saada.

K?sib karjaselt: "?tle mulle, millal sa viimaks h?sti purjus olid?"

Karjane vasta: "Mitte millalgi! Saan v?h?, ei ole hea: saan palju, kukun maha, ei ole j?lle hea!"

321. Mis elad?

Eestlane l?inud soomlase juurde. Soomlane osanud v?ga v?h? Eesti keelt.

Soomlane tahtnud k?sida, kus eestlane elab. K?sinud aga Soome keeli: "Miss? el?t?"

Eestlane kuulanud, kuulanud ja s?nunud siis: "Kas sa tahad mu surma v?i mis? K?sid: mis ma elan? Mis sa ise elad! Ma elan sedasamagi, mis sina elad!"

322. Kolm paari h?rgi.

D. Pruhl Metsikust.

Rannamees tulnud merelt kalap??gilt koju.

Kurtnud ise: "T?na ei saanud muud midagi kui kolm paari h?rgi!"

Maamees seda kuuldes ?hanud: "Oh, oh! Kolm paari h?rgi ja veel v?h?!"

323. Kas papp tuas.

J. P. S?ggel Hallistest.

Korra l?inud maamees linna kirikuherra juurde. Leidnud t?druku k??gist. K?sinud t?druku k?est: "Kas papp tuas?"

T?druk vasta: "Ei tuas ole pappi, papp on v?ljas katusel!"

Mees kohe v?lja vaatama. Vahtinud k?ik katused korra p?rast l?bi, ei pappi katusel kusagilgi.

324. Siad ahju tegemas.

J. Kurgan Kurnalt.

?he talu siad l?inud teise talu p?llule. Peremees ajanud siad kinni. Saatnud sigade peremehele k?su sigade j?rele tulla.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28