Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

Mees ?tlema: "Pane ta ?ige poolpaljalt lume peale istuma, k?ll ta himu siis ?uest t?is saab!"

Naine teinud nii. Pada hakanud seni kaua ?le ajama. Naine l?inud pada valvama.

Viimaks tulnud laps meelde. L?inud last ?ra tooma.

Laps aga ei liiguta enam sugugi, p?ris kange.

Naine kiruma: "N?e k?rnast, kui ruttu ta suri! Noh, ega sa n??d enam ?ue kipu!"

219. Kark?mm!

J. A. Veltmann Kolga-Jaanist.

Uus kirikumees l??nud k?laeide onu m?lestuseks tornis kella.

Seda kuulnud eit. Kaebanud ristis k?tega teistele matuselistele: "Vana kellamees, kes n??d Jumala kohtu ees, l?i ikka ilusasti surnukella: "Ei ilmast hooli ma! Ei ilmast hooli ma!" See uus kellamees kurjategija taob aga ?hte lugu: "Kark?mm! Kark?mm! Kark?mm!""

220. Kudas mustlane surma narris.

H. Sulsenberg Hallistest.

Mustlasel surnud naine ?ra.

Mustlane ?telnud: "Surm narris mind ?he korra, ma narrin teda kaks korda tagasi: kaevan haua valge maa sisse kunni must maa vasta tuleb ja v?tan herne hirmutuse enesele naiseks!"

221. Kuke juures ?rrel.

D. Pruhl Metsikust.

Mees surnud ?ra. Naine j??nud v?ikse lapsega j?rele.

Matuse p?eva ?htu annud naine lapse vanaema k?tte hoida, ise l?inud teiste matuselistega lakka magama.

Laps hakanud nutma.

Vanaema last tr??stima: "Ole vait, pojuke! Ema on kuke juures ?rrel!"

222. ?nnis T?nis.

H. P?der Viljandist.

Korra surnud saunanaisel mees ?ra.

Naine l?inud talutua juurde ja r??kinud tee peal iseeneses: "T?nu taevale, et ta va ?ela ?ra koristas! Tahtsin vahel ka suut?ie viina v?tta, aga ei teine lasknud!"

Talutuppa j?udes teinud naine nutu n?o ja karjunud ise: "Uuuuu! Kui mu ?nnis T?nis elas, t?i ikka linnast tubakat, mina sain ikka ka m?ne popsu! N??d on ta surnud! Uuuuu!"

223. Miks ta ?ra suri.

E. Orne Tallinnast.

Kaks naist saanud k?la vahel teine teisega kokku.

Teine ?tlema: "Tere ka! Sind ei saa enam sugugi n?ha!"

Teine vasta: "Kus mind n?ha on! Meie Hindrek suri eile ?ra, pesin teda!"

Teine j?lle: "N?e hullu! Miks ta ?ra suri, tal olivad t?navu ju k?ll head p?llud!"

224. Seda, kes haua ??res.

D. Pruhl Metsikust.

Mees surnud ?ra. Naine nutnud mehe haua ??res.

Teine naine ?telnud nutjale: "Mis sa tast n?nda nutad, said ta k?est ju k?ll taguda!"

Nutja vasta: "Ega ma seda nuta, kes hauas on. Ma nutan seda, kes haua ??res. (Ma nutan, kust uue mehe saan!)"

225. Oh seda ?nnetust.

M. Luu Suluverest.

Hiidlase naine surnud ?ra.

Hiidlane l??nud kaks k?tt kokku ja h??dnud ?hates: "Oh seda ?nnetust, mis minule mehele juhtunud! V?tsin naise, maksin raha! Mata naine, maksa raha! Vahe peal juhtuvad veel m?nesugused ?pardused; kust ma siis k?ige selle raha pian v?lja v?tma!"

226. Hea riielda.

O. Leegen R?ugest.

Korra surnud saarlase naine ?ra.

Mees nutnud ja kaebanud naist taga.

Teised ?tlema: "Mis sa teda nii taga nutad. Oli teine ju ainult va kuri naine!"

Mees kurvalt vasta: "Kuri oli teine k?ll, aga siiski oli temaga hea riielda."

227. Loll Mats.

M. Luu P?ltsamaalt.

Vesi-hiidlase s?ber Mats surnud suurel maal ?ra. Vesi-hiidlane saanud seda kuulda. L?inud suurele maale Matsi matusele.

Matsi surnukeha n?hes ?hanud Vesi-hiidlane: "Oh sa loll Mats! Sa surid kevadel ?ra! Oleksid sa ometi s?gisel ?ra surnud, siis oleks see moon j?rele j??nud, mis sa talve ?ra s?id!"

228. Mis sul viga oli?

D. Pruhl Metsikust.

Alutaguse mehel surnud naine ?ra.

Kui naine ju surnud olnud, hakatud ta k?est k?sima: "Mis sul viga oli, et ?ra surid? Oli sul s??a puudu v?i oli sul juua puudu, kalasi, palasi v?i teng raha puudu?"

229. V?ike viga.

J. A. Veltmann Pootsist.

Korra l?inud hiidlane ?petaja juurde.

"Noh, mis head kuulda, armas hing?" k?sinud ?petaja lahkesti.

Hiidlane vasta: "Tulin kat isanda juurde herrad paluma, et ?petaja ristiks mu lapse ?ra!"

?petaja v?tnud mehe palvet kuulda ja r??kinud asja l?bi.

Hiidlane hakanud minema. Ukse vahel p??ranud mees aga ?mber ja ?telnud: "Mul oleks herrale veel midagi ?ra r??kida!"

"Mis siis veel r??kida on?" k?sinud ?petaja.

Hiidlane vasta: "Minu lapsel on ?ks v?ike viga!"

"Mis viga tal siis on?" k?sinud ?petaja.

"Tall pole "henge" sees!" kostnud hiidlane kurvalt.

230. Ei aita enam.

A. Kuldsaar S?rvest.

Saare T?nu l?inud ?petaja juurde naise surma teada andma ja k?sima, millal naist v?ib matta.

?petaja T?nult k?sima: "Noh T?nu, mis head mulle r??gid?"

T?nu vasta: "Tulin kuulama, mil ?petaja pruutpaarisid kuulutab!"

?petaja j?lle: "Sul on ju naine kodu!"

T?nu vasta: "Tahan reede ?petaja k?tte tuua. Ei aita enam!"

?petaja ?tlema: "Kuule T?nu, paranda oma elu!"

T?nu aga: "Mis moodi ma seda enam parandan? Kevade malgutasin katuse, seina alused m??risin sauega ??!"

231. Surm enne haigust.

J. A. Veltmann Pootsist.

"Kaua su laps haige oli?" k?sinud ?ks Kihnu eit teiselt.

Teine ?hates vastu: "Taevas paraku! Ta suri ju enne haigust ?ra!"

232. Suri enne kui maha maeti.

D. Pruhl Metsikust.

Vaene laps l?inud ?petaja juurde.

?petaja k?sinud: "Millal su ema ?ra suri?"

"Ema suri enne ?ra kui isa!" vastanud vaene laps.

"Noh, millal su isa siis ?ra suri!" k?sinud ?petaja.

"Isa suri enne ?ra kui maha maeti!" vastanud vaene laps.

233. Ei me ole siit keetu v?tnud.

J. Sirdnak Narvast.

Hiiu T?nts surnud ?ra. Teised hiidlased teinud puus?rgi.

T?nts olnud pikk mees. Puus?rk saanud l?hike. Et T?nts puus?rki mahuks, v?tnud hiidlased T?ntsu jalgade otsast t?kid ?ra. T?kid pandud puus?rki.

Matuse ajal k?sinud ?petaja: "T?nts oli ikka pikk mees, aga ei tea, kuidas ta n??d nii l?hike on!"

Hiidlased vasta: "Ei me ole siit keetu v?tnud, mis ta oli, on ta tervelt teie ees!"

234. Naine k?rvas, lehm suri.

J. A. Veltmann Pootsist.

Rannamees l?inud ?petaja juurde.

R??kinud seal: "Auus kirikusaks v?i herra, mis te olete, mul oli kodu suur ?nnetus!"

"Noh, mis siis oli?" k?sinud ?petaja.

"Minu naine k?rvas ?ra ja lehm suri ?ra! Lubage mulle teist naist!" ?telnud mees rahulikult.

235. P?lva mehe armastus.

J. Meltsov Navilt.

P?lva mehe naine surnud ?ra.

Kahe n?dali p?rast l?inud mees ju ?petaja juurde uut naist saama.

?petaja manitsenud meest. ?telnud: "Ju sa ikka esimest naist ei armastanud!"

Mees vasta: "Ma armastasin teda ju et hoia eest ?ra. Ega surm teda siis muidu poleks ?ra v?tnud!"

236. Mustlase isa.

M. Rekkaro Raik?last.

Mustlane l?inud isa matma. Matmise eest k?situd 3 rupla.

Mustlane vasta: "Minu isa ei maksnud elusast peast ?hte ruplagi ja n??d peaks surnust peast ta eest veel 3 rupla maksma. V?tke ta enestele, kui ta nii kallis on!"

?telnud, l?kanud surnud isa kastiga vankri pealt maha ja s?itnud oma teed.

237. Mustjala mehe naise matmine.

A. Kuldsaar S?rvest.

Kord viinud Mustjala mees ?petaja juurde naise matta. J?tnud surnu kiriku juurde ja l?inud ise ?petaja j?rele.

?petaja pannud enese riidesse. V?tnud lauluraamatu k?tte.

Mees seda n?hes ?tlema: "Kulla ?petaja, nii pisukese raamatuga ei maksa matma tullagi. Sellele l?heb ?ige piibel ??. Kargas teine kolm korda tapuaeda, enne kui siia teisega saime!"

238. Mes sa l?ugad seal.

O. Hintzenberg Tapalt.

Hiidlane l?inud naist maha matma. Kaevanud haua valmis l?inud siis ise kirikusse.

?petaja nimetanud surnuid. Nimetanud naise asemel kogemata hiidlase nime.

Hiidlane k?rgatanud alt kirikust vasta:

"Mes sa l?ugad seal! Kas ma pian menema ja ka hauda kaevama! Naise hauaga oli ju t??d k?ll!"

239. Ma tahtsin soole ??lda.

M. Rekkaro Raik?last.

Hiidlasel surnud naine ?ra. Hiidlane l?inud m??da teed. Haakenrihter s?itnud hiidlasest m??da.

Hiidlane karjuma: "Pia kinni! Pia kinni!"

Haakenrihter pidanud hobused kinni ja k?sinud, mis hiidlasel tarvis.

Hiidlane vasta: "Mu va Mare suri hiljuti ??!"

Herra k?sima: "Mis sest siis on?"

"Ei kedagi! Ma tahtsin seda soole muidu ??lda!" vastanud hiidlane.

240. Taat tuli koju.

J. Pihlakas J?rist.

Peretaat surnud ?ra ja maetud maha. Matuselised s??nud tuas, tuli p?lenud laual, v?ljast uks olnud lahti.

K?last tulnud pukk ?ue peale ja vahtinud uksest tuppa. Ise m?kitanud.

"Taat tuli koju! Taat tuli koju!" karjunud matuselised ja p?hkinud kui tuul teisest uksest v?lja.

Pukk tulnud tuppa ja nuusutanud s??kisid.

Kui pukk ?ra l?inud, viinud matuselised k?ik road aeda ja matnud maha.

Ega seda rooga tohi s??a, kelle kallal koduk?ija k?inud.

241. Kas mullu surnud laps elab veel?

J. Ploompuu Kuusalust.

"Kas see laps veel elab, kes mullu ?ra suri?" k?sis ?ks rannanaine teise k?est.

"Ei ela," vaatas teine.

"Kas nutid ka, kui suri?"

"K?ll ikke! Kui soovitakse, ehk kohe praegu!"

242. Kas ta ikka veel surnud on.

J. Dania K?nnust.

Korra k?sinud herra mehe k?est: "Miks sa oma poega Jaaku mu juurde ei saada."

Mees vasta: "Aga herra teab ju, et Jaak mullu ?ra suri!"

Herra vasta: "Oh ja! Ma tahtsin aga k?sida, kas ta ikka veel surnud on."

243. Tegin isale surmani head.

M. Rekkaro Raik?last.

Hiidlase isa p?denud juba kaua aega. Isa haigus t??danud poja ?ra. Poeg aidanud takka, et isa hing rutem v?lja l?heks. Pannud siis isa puus?rki ja matnud maha.

Teised ei teadnud sest midagi.

Korra joobnud peaga kiidelnud mees: "Ma tegin isale surmatunnini head. Ta vaene oli nii kimpus hingeheitmisega, et ?sna h?da n?ha. Vanakene ju m?nda n?dalit s?ngis, aga mis ei l?he, ei l?he. Aitasin ise teda viimaks vaevast lahti. Palus ?nnis enne veel minu eest, kui hing l?ks. Palus, et mulle mu patud peaks andeks antama. Siis lahkus rahuga!"

244. Mustlase vanaeit.

A. Herm Pollist.

Korra j??nud trobikond mustlasi k?rtsi ??majale. K?rtsmik saatnud neid heinak??ni magama.

Kesk?? ajal kuulnud k?rtsmik korraga heinak??nist suurt kisa ja k?ra. L?inud vaatama.

N?inud: Mustlased k?ik kesk k??ni suure puukasti ?mber koos. Ise nutnud ja hulunud.

K?rtsmik k?sima, mis viga.

Mustlased vastavad, nende vanaeit surnud ?ra. N??d neil kohe tarvis minna vanaeite ?ra viima.

Mustlased pannudki hobused rakkesse ja s?itnud oma teed.

K?rtsmik r??mus, et mustlastest lahti saanud.

L?heb homiku nuumsiga vaatama. Ei siga kusagilgi. Laut t?hi.

N??d tuli k?rtsmikul mustlaste vanaeit meelde. Sea olivad mustlased tapnud ja sellega vanaeide p?h? oma teed l?inud.

245. S?rulase upumine.

A. Kuldsaar S?rvest.

Korra r??kinud s?rulane: "Olin korra Kuramaal, l?ksin mere ??rde k?ima, uppusin ??!"

Teised k?sima: "Noh kudas sa siis praegu alles elus oled?"

S?rulane vasta: "Mis seal siis veel puudu oli: kinnas l?ks juba liiva t?is!"

246. Ei ole meeste asi.

J. Holts N?valt.

Korra s?itnud hiidlased ?le v?ina. Vana Torupilli Toomas olnud ka nende seltsis. Teel olnud j?? sees suur, lai pragu.

Toomas m?nginud torupilli. Saanud mehed sest praost ?le, hakanud vaatama: ei Torupilli Toomast enam kusagilgi. L?inud k?ik rahuga koju. Ei ole sest kellegile v?lja teinud, et Torupilli Toomas kadunud.

Kahe, kolme n?dali p?rast tulnud Tooma naine teiste juurde j?rele kuulama, kuhu Toomas saanud.

Mehed vasta: "Oh see v?ike asi ei ole koguni meeste asi! See on naiste asi! Toomas kukus merde! Torupilli h??l uugas aga kolm p?eva meie k?rvus!"

247. H?lge jahil.

J. A. Veltmann Pootsist.

Kihnu naine m??nud P?rnu silla ??res paadi sees kalu. Kange m??maga unustanud lapse ?sna ?ra.

Laps langenud ?le paadi ??re vette. Hakanud juba upuma.

Linnasaks n?inud seda. ?telnud naisele: "Kihnlane, peasta laps ?ra!"

N??d alles vaadanud naine last. N?inud, et laps p?hja vajunud.

Naerdes hakanud naine rahvale r??kima: "Enn?e lapse notti! Hakkab juba ?sna noorelt h?lge jahti pidama! Vaata s?gedat! Juba pugeski h?lgele vee sisse j?rele!"

248. Setu uputamine.

J. Kukrus Paluperest.

Setul saanud ilmaelust himu t?is. V?tnud n?uks ennast ?ra uputada. L?inud porilompi, pugenud kaelast saadik vette.

Keegi l?inud m??da, k?sinud: "Mis sa seal teed?"

Setu vasta: "Uputan ennast!"

M??daminija j?lle: "Noh mis sa siis pead v?ljas hoiad?"

Setu kohe: "Noh kudas ma muidu n?ha saan, kudas ma upun!"

Olnud vilu, s?gisene ilm, mehele hakanud k?lm.

S?litades tulnud mees veest v?lja ja ?telnud: "Pagan v?tku uputamist! K?lmeta ennast kas surnuks!"

249. Esimene kasu.

J. Sirdnak Narvast.

Rannamehe naine upunud ?ra. Mees otsinud mitu p?eva, viimaks leidnud ?les. Silmused aga olivad naist imemas.

Rannamees matnud silmused ?ra, l?inud m??ma.

N?nda k?inud mees iga p?ev naise k?ljest silmusid v?tmas ja m??mas.

Viimaks tulnud asi ?les. Mees saanud valju karistuse.

Mees s?numa: "Esimene kasu oligi, mis teisest t?hjast hakkasin saama ja sellegi p?rast trahvitakse mind."

250. Pagan v?tku poomist.

J. Niinas Ristilt.

Hiidlane tahtnud ennast ?lesse puua. Roninud suure puu otsa ja lasknud ennast koonu pidi oksa pealt alla rippuda. Keha raskus vajutanud aga koonu sirgeks ja pooja kukunud podinal alla.

Hiidlane sajatama: "Pagan v?tku seda poomist! Tapa kat sellega veel tervis ?ra!"

251. Surm.

J. Nau Kogulast.

Korra saanud K?rla mees naiselt peksa. P?rast mees naisele ?tlema: "Ma l?hen, poon enese ?ra!"

Mees v?tab ohjad, l?heb. Naine aga varsti j?rele vaatama. Juba mees ennast ?les poonud.

Naine v?tab nua ega pane hirmuga t?helegi, et mehel n??r kaela ?mber ei ole, vaid k?ed n??ri sees.

Naine viib mehe tuppa ja l?heb ise k?last pesijaid kutsuma. Pesijad pesevad puhtaks, panevad riidesse.

Aga oh imet: jalad ei seisa sirgel ega k?ed paigal.

Naine l?ks n??ri tooma.

Mees naise juttu kuuldes karkops ?lesse.

Teised plagama: Koduk?ija v?ljas!

252. Kaarma mehe ?nnis surm.

A. Kuldsaar S?rvest.

Kord l?inud Kaarma mees naisega t?lisse. Mees vihastanud, l?inud metsa, poonud enese ?ra.

Naisele tuuakse teatust. Naine nutma ja s?numa: "Ta va ?nnis pole seda enne teinud, et ennast ?lesse poos!"

253. K?is kaela.

K. Siipan Lassilast.

Korra tahtnud hiidlane ennast ?ra puua. Pannud enesele k?ie ?mber k?hu.

Teine hiidlane k?sima: "Mats, mis sa teed?"

Pooja vasta: "Poon ennast!"

Teine j?lle: "Kes ennast seda viisi poob. Pane enesele ometi ?mber kaela!"

Mats vasta: "Mine p?rgu oma jutuga! Kudas ma siis hingata saan!"

XV. Keel

254. Eesti keel.

Sakslane k?inud Eestimaal. Koju tagasi minnes k?sinud teised: "Kas Eesti keelt kuulsid ka?"

"Kuulsin!"

"Ja oskad ka r??kida?"

"Oskan!"

"R??gi siis, et me ka kuuleme!"

"Kurrat! Kurrat! Kurrat!"

255. Alutaguse keel.

J. Sirdnak Narvast.

Me katson oige, ken s??lt tullo. En tunne, en tunne, kas on teiste Pedu v?i meie Madi.

256. P?ltsamaa keel.

M. Luu Sulustverest.

Kuule, Juak, mine, too tuast muast luastude pialt paa kuas ??!"

257. Roua ja reili.

Mitme ?leskirjutuse j?rele t?iendatud.

Roua ja reili r??kisid Rantsuse keelt, raavisid raegu ruusitud teelt rahteri ees riipsu pealt raavi raginal! Roska ragusid t?is, raavel roska all, roua leit l?hki, reili leihv lekkides.

258. Kolm keelt.

J. Neublau Jootmaalt.

"Tede keel ja mede keel l?heb ikka ?sna ?hte!" ?tleb mulk Tallinna mehele, "aga see hullu tartlase keel ei l?he tede keelega ega meede keelega sugugi ?tte! Tede lueb: See uss ei v?i mind n?elada.

Mede lueb: See uss ei v?i mend n?klada.

Aga hull tartlane lueb: Too siug es vai m?nd salvada!"

259. R??gib korraga kolm keelt.

A. Suurkask Viljandist.

?ks vana soldat olnud v?ga kange luiskama.

Korra kiidelnud mees k?rtsis, ta olla nii tark, et korraga kolm keelt v?ida ?ra r??kida.

Teised ei uskunud. K?skinud proovi teha.

Soldat kohe: "Tam jest' Vogel, kes pagan ta k?tte saab!"

Nii r??kis soldat kolm keelt korraga: Vene, Saksa ja Eesti keelt.

260. K?ige puhtam keel.

Palamuselt.

"Missugune keel piaks k?ll k?ige puhtam olema?" k?situd Saarevalla mehe k?est.

"Mede kiel on k?ige pustam (puhtam) kiel, ei ?le kianet iga vianet siden!" uhkustanud Saarevalla mees.

261. Harju murre ja L??ne murre.

J. Kurgan Kurnalt.

Kurna mees l?inud pojaga seltsis Koluvere laadale. Olnud talus ??majal. ?telnud hommikul pojale: "Joain, mine, too soapad sealt toast moast loastude pealt ?ra!"

Pererahvas hakanud naerma ja pilkama. "Kuule, kudas Harju mees r??gib. Ei me siin L??nemaal n?nda r??gi!"

Mees l?inud ?ue hoost rakke panema. Perenaine ?telnud t?drukule: "R??t, R??t, kuule, riimu rapp r?biseb! L?heb raavi!"

Kurna mees naerma. "Naersite enne minu keelemurret, vaat, kudas n??d ise r??gite!"

262. Hiiu keelemurre.

J. Ekemann Tapalt.

?ks hiidlane ?telnud herrale: "Kui herra linna l?heb, siis too mulle sealt ka tubakat!"

Herra kurjustama: "Kudas sa tohid mulle "sina'' ?telda!"

Hiidlane vasta: "Anna andeks, kulla herra! Mis sa teed selle Hiiu keelemurdega: ei saa k?iki s?nu h?sti v?lja ?telda!"

263. Nevaka hobune.

J. Sirdnak Narvast.

Narvapoolseid Vaivara kihelkonna valdade inimesi h??takse ei tea, mis p?hjuse p?rast nevakateks.

Korra k?nnud nevakas uue hobusega. Ise kirunud: "Ei nende Viru paganate k?est maksa hobost ostada!"

Kuulajad k?sima: "Kas ei ole hea hobune?"

Nevakas vasta: "H?va on t?m? k?ll, aga ei m?ista meie keelt."

264. Siapoiss oskab L?ti keelt.

A. Reissar Hallistest.

Mees s?idab Riia poole.

Tee ??res kuuleb, kuidas sigade karjane sigadega L?ti keeli pahandab.

Mees ?tleb iseeneses: "Ime k?ll, siit karjapoiss ostab L?ti keelt ja mina suure talu peremees ei m?ista!"

265. R??gi maakeelt.

Kadakasaks armastanud Saksa keelega uhkustada.

Korra l?inud kadakasaks paruni juurde. Parun seisnud m?isa ?ues hulga inimeste ees.

Kadakasaks tahtnud talupoegadele n?idata, mis mees ta on.

J??nud paruni ette paruni viisi seisma, ajanud nina p?sti ja hakanud paruniga Saksa keelt r??kima.

Parun kuulanud natuke aega pealt.

Korraga ?telnud: "Ma ei saa aru, mis sa tahad r??kida. R??gi parem maakeelt. Siis m?istavad k?ik, kes siin koos on!"

Kadakasaksa silmad h?bi t?is. Ei aita, pane emakeel h??dma.

266. Aidamehe Saksa keel.

A. Kuldsaar S?rvest.

Korra leidnud aidamees sasside alt kotit?ie vilja. J?tnud koti paigale ja teinud, nagu poleks midagi n?inud.

Korraga astud herra rehe v?ravast sisse. Aidamehel hea n?uu kallid: kas lugu herrale r??kida v?i ei. M?tleb ise: kui r??gin, pahandavad mehed minu ?le; j?tan r??kimata, ei ole ma herra ustav teener. R??gin ?ige Saksa keeli.

P??rab herra poole ja ?tleb: "Urkis, kurkis kuru nurkas, harkis; kerkis, sassin sekkis saapa korkis!"

Kui seesugune Saksa keel otsa saanud, ?telnud aidamees: "Kuru J?rna poeg on vist pannud."

267. Kadakasaksa keele palk.

M. Pallas Tornim?elt.

Kokk praadinud prouale j?nest. L?inud ise k??gist v?lja. Seni pannud kass j?nese nahka.

Kokk l??nud silmapilk kassi maha, n?lginud ja praadinud j?nese asemel ?ra.

Proua hakanud kassipraadi s??ma.

K??git?druk tulnud prouale r??kima: "Proua essen katsen praad, katse essen ahten praad!"22
  M?te oli: Proua s??b kassipraadi, kass s?i j?nesepraadi.


[Закрыть]

Proua ei saanud kadaka keelest aru, hakanud taplema.

Kokk annud t?drukule v?mmu selga, saatnud uksest v?lja.

Proua s??nud edasi.

268. L?hme aia taha.

D. Pruhl Metsikust.

Korra l?inud ?ks noorsand k?rtsi juurde ja hakanud ?he vanamehega Saksa keelt k?nelema.

Vanamees vastanud m?ne k?simuse peale ja ?telnud siis Eesti keelde: "Me r??gime siin Saksa keelt, aga kui suured saksad tulevad, siis l?heme teine poole aeda ja vahime l?bi aiaroigaste, kui teised r??givad. Muidu v?iksime siin oma keelega nende k?tte kimpu j??da!"

269. K?larahvas kuulevad.

J. Sirdnak Narvast.

Aidamehe t?tar, peenikene mamsel, h??dnud isa s??ma: "Papa, komm essen!" (tule s??ma).

Isa vasta: "Was essen?" (Mida s??ma?)

T?tar j?lle: "K?rt essen!" (k?rti s??ma!)

Isa kohe keelama: "Kus, kus! K?larahvas kuulevad."

270. Kadakasaksa saksa keel.

E. Kitzberg Karksist.

Ich war in P?lluselts Tageselster. Klein weiss war schon draussen, als ich nach Hause kam; ich hatte grosses Packen hinten und konnte gar nicht mein Bart abjagen. Darum ging ich in Brettkirche und blieb dort tucken.

Ander Tag ging ich auch Mutterbach Parssen lassen, hatte ober kein Flintengras bei mir. Auf Weg hatte ich noch mehr Pech; mein Wagengeruh ging entzwei. Von da ging ich auch Br?ckengericht.

271. Vene keel.

D. Pruhl Metsikust.

Korra ?petas keegi teisele Vene keelt. ?tles: "Niinest k?is on verok ja see tee, mis Tallinnast tuleb ja Peterburi l?heb, on polsoi torok. Seda ma tean, see on ?ige Vene keel!"

272. Vene keeli adress.

E. Orno Tallinnast.

Hiidlane oli kuulnud, et kirjad h?lpsamini k?tte minevat, kui neil Vene keeli adress peal.

Hiidlane kohe Vene keeli adressi kirjutama. Ei ole mees aga midagi muud Vene keeli m?istnud kui "Trastu brat!" Need s?nad kirjutanud oma keeli t?htedega ?mbriku peale.

P?rast tulnud v?lja, et kiri pole k?tte l?inud. Hiidlane s?numa: "Mis ime lugu see on! Kirjutasin k?ll kirjale Vene keeli adressi peale!"

273. Vene keele m?istja.

D. Pruhl Metsikust.

Teomehed l?inud viinavooriga Narva. Narva juures k?rtsis varastanud venelane ?he teomehe leivakoti ?ra. Mindud venelase k?est k?sima. Ei m?istetud Vene keelt. Venelane ei m?istnud maakeelt. Ei saadud jutust aru.

?teldud: "Meil on ?ks mees, kes korra Peterburis k?is. Sel on Vene keelt nagu vett. Kutsume selle!"

Otsitud mees ?les, kutsutud t?li seletama.

Mees tulnud, l??nud nahkkinnastega venelasele vasta k?rvu ja ?telnud: "Saitsem, kus sa semlaki leivakoti panid?" L??nud teist korda veel ja ?telnud j?lle: "Saitsem, kus sa semlaki leivakoti panid?"

Saanud m?ne korra nii l??nud ja ?telnud, m?telnud venelane: "Ei sellega head lugu pole!" Toonud teomehe leivakoti k?tte.

Teised kiitnud siis: "K?ll on hea, kes Vene keelt m?istab! N?e, n??d on leivakott k?es. Ei me oleks midagi saanud!"

Mees aga kiitnud, et tal nii palju Vene keelt, et k?ik maailma v?ib l?bi k?ia.

274. Mustlase Vene keel.

K. Siipan Lassilast.

Korra olnud mustlane karjaseks. Lasknud loomad vilja.

Peremees annud mustlasele keret?ie.

Mustlane ?hvardanud Peterburki senatisse kaebata.

Teine mustlane k?sima: "Aga kas Vene keelt oskad ka?"



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

Поделиться ссылкой на выделенное