Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

K?ritanud: "Kutt, kus sa kuriloom istud!" ja h?ianud piimakapa kosilase s?lle.

Kosilase p?lved paksu piima t?is. Muist jookseb saapa s??rde.

Kosilane katsunud, et uksest v?lja saanud.

167. Mustlase kosjak?ik.

A. Kivi H?bedalt.

Mustlane l?inud Mulgimaale kosja. Mustlane t?druku k?est k?sima: "Kas tahad mulle tulla?"

Ei t?druk taha.

Mustlane isa k?est k?sima. Ei isa luba. Mustlane jootnud isa purju. Siis isa lubanud. Mustlane t?drukut ?ra viima. T?druk jooksnud eest laudile, Mustlane taga j?rel.

Laudil olnud h?re koht. Seal kukunud mustlane l?bi rehe alla ja – just t?rva vaati.

Ei n??d muud n?u kui plagama. Mustlane j??nud sest ajast eluajaks mustaks.

Sest ajast saadik on Mulgi t?drukutel mustlaste poolt rahu.

168. Kihelkonna poiss kihlamas.

A. Kuldsaar S?rvest.

Kihelkonna poiss tulnud kihlamise p?ralt ?petaja juurde.

?petaja poisilt k?sima: "Mis su pruudi nimi?"

Poiss vasta: "Ega minap tea! ?petaja ise tark mees, kirjad ees! Eks vaata ristiraamatust, mis ta nimi on?"

?petaja uuesti k?sima: "Aga mis su oma nimi on?"

Poiss vasta: "Mind h??takse ikka Loode poisiks ehk Loodi Peetriks!"

169. Pane juurde.

J. Ekemann Tapalt.

?hel mehel olnud natuke kasin seletus. Mees tahtnud naist v?tta ja l?inud isamehega kosja.

Tee peal ?telnud peigmees isamehele: "Kui ma midagi r??gin, siis pane sina ikka enam juurde kui asi v??rt on!"

Isamees lubanud seda meeles pidada.

Kosja talus r??kinud peigmees asja ?ra. Hakanud siis varandusest aru andma. ?telnud ise: "Ega minul suurt rikkust ole: paar sada rupla raha…"

"No noh! Sinul on ju ometi tuhandid! Mis sa sest salgad!" ?telnud isamees vahele.

Pruut ja pruudi vanemad ajanud seda kuuldes k?rvad kikki.

Peigmees r??kinud edasi: "Ega mull loome suuremat ole: ?ks hobuse s?lg on!"

"Mis sa r??gid? Sull on ju vana hobune ka!" ?telnud isamees.

Peigmees j?lle: "?ks lehma mullikas on mull ka!"

"Sull on mitu vasikat ja vana lehm!" ?telnud isamees.

"Ega elutuast suuremat asja ole, aga eks seal v?i ikka elada!" ?telnud peigmees.

"Sull on maja toredam kui m?ni m?is!" seletanud j?lle isamees.

Pruut tahtnud r??mu p?rast peigmehe kaela hakata.

Peigmees k?hatanud ja ?telnud: "Et ma midagi teie eest ei taha salata, ?tlen ka sedagi teile, et ma pisut v?hese seletusega olen!"

Isamees aga k?rvast: "Mis sa n??d pisut v?hese seletusega oled! Sa ei n?e ju sugugi!"

Seda kuuldes kaup kohe katki, sest kuhu sa pimeda mehega l?hed!

Koju minnes ?telnud peigmees t?reledes isamehele: "Kudas sa nii tola olid? Eks sa ?telnud, et ma veel paremini n?en kui teised!"

"Mis tehtud, see tehtud!" ?telnud isamees k?rvatagust s?gades.

170. Ema kavalus.

J. Karu Helmest.

Emal olnud t?tar, kes h?sti ei n?inud. Ei saanud sellep?rast mehele.

Emal aga n?uu peetud.

Pannud n?ela luua sisse, et kui kosilane tuleb, siis k?sib n?ela ja t?tar juhatab.

Kosilane tulnudki. T?tar roninud ahju peale.

Korraga hakanud ema n?ela otsima. Ei leia. N??d ?telnud t?tar: "Ma n?en ahju peale, kus n?el on ja sa ei n?e maaski! N?el luua sees!"

T?tar saanud mehele.

171. Pruudi proovimine.

H. Reissar Hallistest.

Korra l?inud mees kosja. Tahtnud enne proovi teha, kas t?druk k?lbab.

Kaebanud: rangid h?erunud ta hobuse kaela ?ra. Kael saada ainult siis terveks, kui selle taignaga m??ritakse, mis leiva tegemisest t?drukutele s?rme k??ne ??rde j??nud.

?ks t?druk astunud kohe platsi, k?skinud tainast v?tta. Olnud just seesama t?druk, keda mees tahtnud kosida.

Mees kohe vasta: "Pole tarviski. Ma tahtsin n?ha, kudas te puhtust piate!"

?telnud ja s?itnud oma teed.

172. Kosilased tulevad.

K. A. Sinka Hallistest.

T?tar n?eb, kosilased tulevad.

H??ab emale: "Memm ae, memm ae! Kus punase l?nga kera? Kes looks sukka, ma kujuksin!"

173. Kahetsed kaupa.

J. Neublau Jootmalt.

Peigmees kosinud enesele pruudi. Pruut olnud peigmehest vanem.

Kihlama minnes karjunud vanker: "Kahetsed kaupa! kahetsed kaupa!"

Kihlamast tagasi tulles karjunud j?lle vanker: "Mis tehtud, see tehtud! Mis tehtud, see tehtud!"

174. Me maksame rahaga.

D. Pruhl Metsikust.

Mustlane l?inud ?petaja juurde kihlama. ?petaja v?tnud raamatu, annud mustlase k?tte k?skinud lugeda.

Mustlane aga vasta: "Eii ?petajaa! Me maksamee k?ik rahaga!"

?petaja j?lle: "Ei, piad ka lugema!"

Mustlane uuesti: "Eii, auus ?petajaa! Me maksamee rahagaa!"

175. Hiiu Hansu kosja lugu.

A. Kuldsaar S?rvest.

Hiiu Hans l?inud mokamehega Matsiga kosja.

Kosja kaup l?inud korda. Mehed heitnud magama.

Peig tahtnud aga pruudi juurde minna. K?sinud pruudi k?est, kudas seda teha, ilma et pererahvas aru saab.

Pruut ?telnud, et ta rehe all magab ja vaheuks lahti j??b. Annud peiu k?tte n??ri otsa. Teise otsa lubanud oma jala k?lge siduda. Lubanud ise peiu juurde tulla, niipea kui pererahvas magamas. K?skinud parajal ajal n??ri t?mmata.

Pruut sidunud n??ri otsa aga kitse jala k?lge.

Pererahvas j??nud magama. Hans t?mmanud n??ri.

Kits l??b k?psti! jalaga vasta maad.

Hans sosistab: "Tasa! Tasa!"

T?mmab teist korda. Kits m?rab valjumini.

Hans uuesti: "Tasa, tasa! Teised kuulevad!"

T?mmab kolmat korda ?ige tublisti. Kits kargab peiu juurde s?ngi.

Peig kargab nagu tuul s?ngist v?lja. H??ab hirmuga: "Mats ae! Mats ae! Kaltsud kainlu! Tont kuklas!"

Paneb ise uksest v?lja.

Pruut naeris rehe all et k?ll sai.

XI. Naisev?tmine ja naised

176. Ega naine leiba s??!

J. Niinas Ristilt.

Rannamees k?sinud korra naabri poja k?est: "Kas hakkad juba naist v?tma?"

Naabri poeg vasta: "Ei tea! Ei v?ta veel ?htigi!"

Rannamees j?lle: "Mis sa ootad! kui v?etud, on v?etud! Ega ta leiba ei s??!"

177. Seda ma ei tee.

M. Luu P?ltsamaalt.

Vesi-hiidlasel olnud ju ammu kolmk?mmend aastat turja peal.

Teine hiidlane talle n?uu andma: "Kuule va kallis, sa oled ammu ju nii vana, et v?iksid naise v?tta. Katsu ometi t?navu talvel pulmad tooni ajada!"

Vesi-hiidlane kohe h?daga vasta: "Ei, ei! Ei ma seda tee, et ma vasta talvet enesel s??diku kaela v?tan!"

178. Hiidlase naine.

J. Prooses Nigula Orust.

Hiidlane v?tnud enesele noore naise.

Varsti p?rast pulme k?situd hiidlase k?est, kudas noorik on ka.

Hiidlane vasta: "Oh tuhat, oleks ma seda teadnud, et ta nii hea on, ma poleks rugist maha teinudki!"

179. Aitab leba teenida.

J. Neublau Jootmalt.

Hiidlane v?tnud noore naise. Ise l?inud suurele maale kraavi l?ikama.

Suuremaa mees k?sinud: "Mis sa sest naisest enesele suveks v?tsid? Ise tuled kodunt ?ra!"

Hiidlane vasta: "Eks ta aita ka talveks leba teenida!"

180. Kena naine.

J. Ratas V. L?evest.

P?ide pime sant v?tnud enesele noore naise.

?telnud ise: "Oot, ma katsun, ons naine kena kua!"

Katsunud siis k?ega naist ja ?telnud: "On aga kena – ?sna muasikas, ?sna muasikas!"

181. Neljak?mne aastane laps.

M. Rekkaro Raik?last.

Korra k?sinud eit teise pere eide k?est: "Kas teie Joen hakkab ka juba naist v?tma?"

"Oh heldekene! Mis naise v?tja niisugune 40 aastane laps veel on?" vastanud teine.

"Noh, las' elab veel kaks korda nii vanaks ja v?tab siis!" arvanud teine.

182. V?ta naine.

D. Pruhl Metsikust.

"V?ta naine!" ?teldud rannamehele.

"Ei v?ta!" rannamees vasta.

"Miks mitte!"

"Mis ma v??rast inimest hakkan toitma. Parem nuuman j?uluks enesele sia; pea s??n T?nise p?eval, jalad vastla p?eval. Siis tean, et olen midagi saanud!" vastanud rannamees.

183. Kallis naine.

Haanja mehel surnud kolmas naine ?ra. Mees kurtnud kangesti naist taga.

"Mis sa teda nii taga nutad!" ?telnud teised.

"Oli mul k?ige kallim naine!" kostnud mees.

"Eks esimene naine ka hea k?ll olnud!" ?telnud teised.

"Esimese naise eest tegin ainult paari luuda, teise eest peksin p?eva reht, kolmandama eest maksin aga terve rubla. Kolmas oli mul k?ige kallim naine!" ?hanud mees.

185. Alati valmis.

F. Valts Narvast.

?ks Rootsi mees l?ks talve k?lmaga Haapsalu. Naene istus ree otsa peal.

Linnasaks mehe k?est k?sima: "Kuule Rootsi mees, miks sa naist k?lmaga taga vead?"

Rootsi mees vasta: "Ega tema tahap keeta ega k?psetada, tema olep alati valmis!"

XII. Pulmad ja pidud

186. Pikk aeg.

D. Pruhl Metsikust.

Ranna pruut ?telnud teisele: "Mis see paar n?dalit enam sul oodata pulmadeni on, aga minul on terve pikk p?ev veel oodata! K?ll see on aga igav!"

187. Hiidlase pulmad.

Noor hiidlane tahtnud naist v?tta.

Hakanud isaga asja arutama: "V?taksin ?ige naise, aga ei ole, kellega pulme teha!"

Vana hiidlane kohe tr??stima: "V?ta aga sina naine, k?ll mina pulma kraami muretsen!"

L?inudki muretsema. Poeg kutsunud seni pulma v??rad ?ra.

Isa tulnud tagasi, 5 naela silku ja 10 kringelt kaasas. Kiidelnud ise: "Vaata poeg, n??d on pulmas??ki kas kuuks ajaks sajale pulma v??rale!"

188. Kihnlase pulmad.

J. Dania T?dva K?nnust.

Kihnlane kiidelnud oma pulme mis hirmus: "Vaata, kui mu vana isa pulmi tegi, siis olivad alles head ajad maa peal! Liha ja kohvi oli pulmas nii palju, et s?? minu p?rast kas nahk l?hki.

Isa viis toobi odre veskele jahvatada ja m?lder v?ttis veel oma mati ka. T?i odrad koju ja hakkas siis siga nuumama. Siga kasvis ja kosus kangesti. Oli teine vaksa k?rgune ja kuue tolli pikkune. ?lut oli hea kui hane veri. Kaljad venisivad nagu k?ied. Kohvi jooksis j?ena m??da lauda, aga maha ei l?inud tilkagi. Nii pea kui maha hakkas jooksma, v?ttis pulma perenaine kohe ahju otsast minu vanad p?ksid ja p?hkis k?ik kohvi ilusasti kaussi. Ega kallist asja tohi raisata!"

189. Mustlase pulmad.

J. Sirdnak Narvast.

Mustlane ostnud terve pange t?ie viina.

"Mis sa nii palju viinaga tegema hakkad?" k?situd mustlaselt.

"Hakkame pulme pidama!" vastanud mustlane. "Vanem poeg l?heb vanemale t?trele koduv?iks! Mis sa teed ?? – omad lapsed k?ik!"

190. Minu pulmad.

J. A Veltmann Pootsist.

Korra kiidelnud Kihnu J?nn, "maisemaa" pulmas sooja peaga:

"V?is, si? h?ldene aeg! Teie pulmad poles midagi minu pulmade vasta! Kui mina oma pulmad pidasin, siis seda toimetas k?ik minu hea isa. Meil oli suur kuue s?llane tuba ja seitsme s?llane saare laud oli sees. Kolm kannu ?lut seisid laua peal. ?ks oli t?hi ja teises ei olnud tilkagi ja kolmas hirvitas lahtise suuga pealt! Rahva kisa ja k?ra olid k?ik kohad t?is. Inimese kepsu ega k?ppu polnud kusagil kuulda. Kolmep?ine orikas tapeti ?? ja p?rast pulme j?i veel terve vaagna t?is j?rele: pea, jalad, kopsud, maksad, kaks k?lge ja 4 reit."

191. Kudas rannavaar oma pulmask?imist r??gib.

D. Lepp-Viikmann Vihulast. (Haljala kihlk.)

T?navu olivad Kotka m?ldril pulmad. Mina ?ige l?ksin ka pulma. Rakendasin kirju h?rjakese vana vankri ette, t?nder silku peale ja uhtsah! pulma.

Sain Lohja k?rtsi ette. K?rtsmik tuleb v?lja ja kirju koeruke ka ja k?sib: "Kuhu sa l?hed, rannavaar?"

Mina vasta: "Mis sul sellega asja! Eks ma l?he oma teed, tee sina oma t??d!"

Sain pulmaperesse. H?rjake aeti rehe alla ja pandi agan kaela. Mind aga kutsuti tuppa ja pandi alla lauda s??ma. K?ll ma siis velpisin, velpisin ?ige mehe moodi.

Perenaine keeras selja. Ma v?tsin heeringaid ja pistsin p?ue. P??ris j?lle selja, ma v?tsin sepiku kaku ja pistsin ka p?ue.

Ei tea, kust see perenaine seda aru sai, aga tuli tuppa ja ?tles: "Kuule rannavaar, h?rjuke on lahti ja l?ks juba oma teed! Katsu, et sa ta veel k?tte saad!"

Mina v?tsin siis veel sealt, mis saada oli. Ise ?tlesin: "Mis on v??ra jaoks pandud, ega seda j?rele maksa j?tta!" Pistsin p?ue k?ik, mida ei jaksanud ?ra s??a. Siis uksest v?lja h?rjukest taga ajama. Sain ?ige vadida, et vats ?sna vabises, enne kui h?rjukese k?tte sain!

Siis j?lle Lohja k?rtsi ette. K?rtsmik j?lle oma koerukesega v?ljas ja ?tleb: "Ass rannavaari! Ass!" Koeruke tuli mind h?bistama. Mina viskasin heeringa p?uest koerukesele.

K?rtsmik j?lle: "Ass rannavaari! Ass!" Koeruke j?lle mind h?bistama. Mina pugesin t?hja t?ndri sisse, aga tulupi h?lm j?i v?lja. Koeruke teris mind h?lma pidi t?ndrist v?lja. Ei aidanud muud kui viskasin sepiku kaku ka koerukese k?tte.

Siis kargasin h?rjukese selga turja peale ja l?ksin t?hjalt nagu sepalt koju.

192. Pulmad kasuks.

M. Rekkaro Raik?last.

"K?ll on aga pulmad inimesele kasuks!" ?telnud korra ?ks mees. "N?e, n??d sain seda moodi ometi uued saapad, et pulmad tulivad. Muidu oleksin pidanud eluaja vanadega leppima!"

193. V?rulase pidu.

J. Meltsov Navilt.

Korra kiidelnud v?rulane oma pidu pidamist. Hakanud otsast peale: "Kasvas kord kuusene pedakas. Raiusin maha, tegin p?llu, kassiga k?ndsin, koeraga ?estasin. K?lisin odre. Kaks k?lvasin, ?he sain. Oder kasvis m??ris ja m?es. Siga vingus veeres, sisse ei peasnud. Konn h?ppas sisse, oli rinnuni. Vili sai kokku pandud ja peksetud. Hakkasin ?lut tegema. Liotasin kassiaugus, kuivatasin peldi peal. ?lut sai kaks kapsa juure vaadi t?it. Tegin kuus s?lda kuusitse tua ja panin seitsmes?llase saarepuust laua sisse. Hakkasin pidu pidama. Kaks kappa kandsin lauale. ?ks oli t?hi, teises ei olnud midagi. Iva marjagi majas ei olnud. K?hut?it kellegile ei keelanud. Ja ?lut! See oli hea kui hane veri! Kes j?i, joobnuks j?i. Kes maitses, maha langes!"

XIII. Haigus ja arstimine

195. Mees tohtri juures.

J. Kurgan Kurnalt.

Mees kukunud Tallinnas vana turu kaelas maha, k?si l?inud asemelt ?ra ja jalg nikastanud. Mees viidud tohtri juurde.

Tohter k?sima: "Kus sa kukusid vigaseks?" (Tahtis k?sida: "Kus sa kukudes viga said?")

Mees vasta: "See oli seal vana turu kaelas, kus ma maha kukusin!"

196. Hammaste tervekstegija.

J. Kurgan Kurnalt.

Mehel valutanud hambad. Teine lubanud terveks teha. K?skinud akna taha minna.

Haige l?inud.

Tohter tuast lausuma:

"Oh, oh, oh ussikesed,

Kui te s?ite hambukesed,

Siis ka s??ge mokakesed!"

Haige oleks lausujat virutanud, aga mis sa teed, sein vahel.

Usu veel lausujat!

197. Rannamehe haige mokk.

D. Pruhl Metsikust.

Rannamees tulnud tee peal teisele vasta. Hakanud hoost peetama: "ptrruu! ptrruuu!"

K?lamees kohe ?tlema: "Ptruuta minu hoost ka! Mul on haige mokk!"

198. Saarlase ?hvardus.

H. Sulsenberg Hallistest.

Saarlane olnud ?hes talus ju kaua haige.

Korra ?telnud peremees poistele: "Tarvis teine ?ige kusagile ?ra viia, k?rvab muidu viimaks siia ?ra! Kes teda siis matma hakkab."

Haige kuulnud seda. Palunud peremehe v?ikse poja k?est juua.

Poeg toonud.

Haige joonud, t?nanud ja ?telnud: "Kui ma suren, ei ma sulle midagi lausu. Aga peremehele tahan ma iga ??se painajaks k?ia!"

Poeg r??kinud seda isale. Isal kohe hirm nahas. Hakanud sest saadik haige eest h?sti hoolt kandma.

Haige saanud terveks. ?telnud ise: "Ju ?hvardus ikka aitas!"

199. Missugust jalga.

J. Dania K?nnust.

Saarlane kurtnud, et koer ta jalga hammustanud.

Teine seda kuuldes ?tlema: "N?ita, kui suur haav on!"

Saarlane vasta: "Ei m?leta enam, missugust jalga ta hammustas!"

200. Ei ole seda hullu t?kki veel teinud.

J. Prooses Tornim?elt.

Korra j??nud ?ks sepp raskesti haigeks.

Kutsutud ?petaja haiget vaatama. ?petaja hakanud haigega r??kima ja k?sinud ?ht ja teist.

Sepp vasta: "Jah, k?ik hullud t?kid olen ma maailmas ?ra teinud, aga seda hullu t?kki ei ole ma veel ?ra teinud, et n??d pian hakkama surema!"

201. Mis rohi see oli?

A. Meos Tarvastust.

Talunaine saab tohtriga kokku. Hakkab kohe k?sima: "Kuulge tohtri herra, kas teate, mis selle rohu nimi, mis ma enesele linnast t?in?"

Tohter k?sima: "Missugune rohi?"

Naine vasta: "Noh, see rohi ikka, mis minu t?tre terveks tegi!"

202. Silm v?lja.

M. Rekkaro Raik?last.

Hiidlane kaebanud kihnlasele, et tal ju m?nda aega kange silmavalu olla. Katsunud k?ik rohud ?ra, aga midagi ei aidata.

Kihnlane vasta: "Oh sa rumal! Mul valutas korra hammas. Lasksin v?lja t?mmata, kohe valu kadunud! Lase silm ka v?lja t?mmata, k?ll n?ed, kudas valu kaob!"

203. Haige s??k.

J. Vaine Tarvastust.

Naine l?inud tohtri juurde mehele rohtu paluma.

Tohter p?rinud haigust taga. K?sinud: "Kas ta midagi s??a ka tahab!"

Naine vasta: "Kulla tohtri herra, ei s?? enam s – gi!"

Tohter kohe: "Kui ta enne seda s??nud, ei ma teda siis oska toherdada!"

204. Hambavalu rohi.

O. N?u Karjast.

Korra k?sinud Muhu Mats Hiiu Hansu k?est: "Kuule hea mees, ?peta mulle hambavalu rohtu?"

Hiiu Hans vasta: "V?ta suu herneid t?is ja istu nii kauaks tule peale kuni herned suus pehmeks keevad. Kohe hambavalu kadunud!"

Muhu Mats vasta: "Kas oled ju ise proovi teinud?"

Hiiu Hans j?lle: "Ei ole!"

Muhu Mats: "Ole hea, tee ?ige enne ise proovi!"

205. ?le l??nud.

O. Legen R?ugest.

Nursimees tahtis naisele apteegist k?hurohtu tuua. Endiste toomiste j?rele teadis, et apteegist alla 20 kop. k?hurohtu ei saa. Mehel kahju 20 kopikat v?lja anda. V?ttis 2 kopikalise, tinutas ?le, l?ks ?htul videviku ajal enne tule p?lemas??tamist apteeki. Sai rohu, andis tinutatud raha ?ra, p?hkis uksest v?lja.

Mehel ometi tahtmine kuulda saada, mis apteeker ?tleb, kui pettusest aru saab. J??b ukse taha kuulama.

Apteeker varsti kurjustama: "Oh seda Nursimeest! On mind oma rahaga ?le l??nud! Tarvis ometi ?ige vaadata, kui palju mind ?le l??nud. 1 1/2 kopika eest eeteri ja poole kopika eest vett, kokku 2 kopikat. Ja 2 kopikat saingi. Noh, ei olegi mind ?le l??nud!"

206. Mees ja naine ?ks.

Saarlase naine oli haige.

Mees l?ks tohtri juurest rohtu saama. Tohter andis pudelit?ie rohtu ja k?skis seda naisele sisse anda.

Mees aga v?ttis rohu ja j?i tohtri ees ?ra.

"Mis sa teed? Rohi on ju naise jaoks!" ?tles tohter.

Saarlane vasta: "See on ?ksk?ik. Kui meid paari pandi, ?teldi, et mees ja naine on ?ks. Eks siis minagi v?i naise rohtu ?ra juua. Mis ma seda koju hakkan vedama!"

207. Hiidlase rohi.

J. Freimann Lehtsest.

Korra olnud Mets-Hansul kange seestvalu. V?tnud k?ll rohtu sisse, aga k?ik ei aidanud midagi.

Viimaks saanud kellegi k?est rebase kakkusid. S??nud neid kolm t?kki ?ra.

P?rast r??kinud ise: "Siis l?ksin aia ??rde, kus raisa koht, ja magasin seal kolm ??d ja p?eva hingetult maas. Pime hull ei lasknud kordagi koju s??ma minna."

208. Nabala mees apteegis.

J. Kurgan Kurnalt.

Nabala mehe p?rsad olnud haiged. Perenaine saatnud mehe linna liikva ?li tooma.

Mees m??nud kaubad linnas ?ra, s?itnud siis apteegi ette, v?tnud toobise pudeli, l?inud apteeki.

Apteegis k?situd, mis tarvis.

Mees k?hatanud ja vastanud: "Paluksin 5 kopika eest liikva ?li, p?rsad j?ivad haigeks. Kui ei mahu pudelisse, mul teine pudel veel vankri peal?"

Apteegi poisid v?tnud pudeli, lasknud vett t?is, valanud m?ned tilgad liikvat peale, annud mehe k?tte.

Mees maitsnud pudelist. Annud pudeli tagasi ja ?telnud: "Liig lahja. Ei kisu suudki k?veraks!"

209. Tuli andmata.

J. Neublau Jootmalt.

Hiidlase naine l?inud apteeki lehmale rohtu saama: lehm haige, l?psab punast.

?telnud: "Ma olen talle k?ik kanged rohud sisse ajanud, aga ei aita midagi!"

"Mis kanged rohud?" k?sinud apteeker.

"Silmakivi, seebikivi, l?nga?li ja p?letamise?li, aga midagi ei aita!"

"Tuli alles andmata!" vastanud apteeker.

210. P?runud siku veri.

J. Nau Kogulast.

Kihelkonna mees kukunud s?ngist joobnud peaga maha, saanud haiget. Teisel hommikul k?lamehelt k?sima, mis rohi seda haigust piaks aitama.

K?lamees vasta: "P?runud siku veri!"

Mees kohe koju, sikk sarvipidi laudast selga ja tua peale. Viskab tua pealt siku alla.

Enn?, siku sarved hakkavad aga mehe kuue h?lmu kinni, kisuvad mehe kaasa.

Mees seliti all, sikk k?hu peal.

XIV. Surm ja poomine

211. Ei j?? elama.

A. Raudkell Narvast.

?ks mees ?telnud teisele: "Ei sinu laps k?ll elama j??!"

Teine kohe k?sima: "Kudas sa seda tead?"

Surnukuulutaja vaata: "Olen tark, tean seda! Ei sure ta enne, sureb ta m?ne k?mne ehk saja aasta p?rast ometigi ?ra?"

212. Talueide surma soov.

Helene Palamuselt.

Talueit ei saanud lastega kudagi l?bi. Laste hirmutuseks palunud enesele alati laste kuuldes surma.

Vana vikatimees t?dinenud sest alatisest kutsumisest ?ra. Tulnudki eite ?ra koristama.

Surma n?hes eit kohe karjuma: "Kulla surm, v?ta ikka ennem v?i ja poja naine! J?ta mind veel elusse!''

213. Matuse viina.

J. Prooses Tornim?elt.

K?rts rahvast t?is. Muhu Jaagul n?u poolt toopi osta, ei pease rahva hulgast p?rast ligi.

Jaak h?dadlema: "Kulla mehed, laske l?bi! Meie T?hve suri ?ra, mul matuse viina tarvis!"

Jaak sai viina k?tte.

Tagasiminekul tuleb Jaagule T?hve k?rtsituas vasta.

Jaak kohe ?tlema: "Oh oh! Juba T?hve surnust ?les t?usnud! Tule n??d oma matuse liiku jooma!"

214. Hiidlase naise surm.

J. Neublau Jootmalt.

Hiidlase naine olnud haige, palunud surma.

Mees toonud metsast ??kulli, pannud ahju peale sooja.

Naine n?inud. M?telnud surma olevat. Hakanud paluma: "Suur surm, suured silmad, kallis surm, karvased jalad, aga k?ll on kurjal k??ned! J?ta mind veel j?rele!"

215. Hea hapu taar!

H. P?der Viljandist.

Korra olnud taluema suremas haige. ?petaja kutsutud haige juurde.

?petaja k?sinud, kas haige tahab surra.

Haige vastanud: "Muidu sureksin k?ll, aga kahju, hea hapu taar, see j??b maha!"

216. N??d sureb.

D. Pruhl Metsikust.

Hiidlane olnud voodis haige. Naine valvanud voodi k?rval.

Korraga tahtnud hiidlase sisemine ?hk tasa ennast v?limusega tutvustada.

Naene seda tundes kohe nutma ja kaebama: "N??d ta sureb! N??d ta sureb! Koolja hais juba juures!"

217. Homikul aega k?ll.

M. Rekkaro Raik?last.

Saunaeit hakanud surema. Poeg teeninud m?isas teomehena. Saadetud pojale s?na: "Tule koju, ema sureb!"

Ilm olnud vihmane. Ei pojal polnud pimedas tahtmist minna. ?telnud k?sutoojale: "Eks homikul ole aega k?ll surra!"

Homikul tulnud poeg vaatama. Ema surnud.

Poeg hakanud nutma ja ?telnud ise:

"Kes seda pidi teadma, et tal nii rutt oli sellega. Niisuguse vihmase ilmaga hakkas surema! Vana inimene on ikka loll!"

218. Pane lume peale.

M. Rekkaro Raik?last.

Hiidlase naine keetnud leent. Tua uks olnud lahti. Aastane laps roomanud ?le ukse ?ue. Naine lapsega ?sna h?das.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28