Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

Mees vaatab: "Jah, ?ige tubli poiss k?ll; isa silmad, ema nina ja eige tanni vitsutamise k??ned."

Hiidlane varrude vasta valmistama. Laup?eval enne seda lasknud naine ??kulli lahti.

Kull lennanud aknast v?lja oma teed.

Mees seda n?hes h??dma: "Oh sa armuline aeg, k?ll on see aga ?nnis laps, ?sna lennates l?heb taeva!"

113. T?drukuid tagasi.

D. Pruhl Metsikust.

T?druk l?inud Peterburki teenima. Aasta p?rast tulnud pisikese pojaga tagasi.

Ema t?trega taplema.

T?tar s?numa: "Ema on hull! Kes seda enne on kuulnud, et t?drukuid Peterburist tagasi tulnud!"

114. Metsast tuli.

M. Rekkaro Raik?last.

T?druk viinud oma lapse ?petaja juurde ristida.

?petaja k?sinud: "Kellega sull laps oli?"

T?druk vasta: "Ei mina tea, kes ta oli. Metsast tuli ja metsa l?ks!"

115. J?in sealt, kust poiss j?i.

M. Polikarpus V. Pornusest.

Ema k?sinud t?tre k?est: "Kust sa selle lapse said?"

T?tar vasta: "J?in sealt, kust poiss j?i. Oligi k?es!"

116. ?ndsast mehest j?rele j??nud.

J. Ratas V. L?evest.

V?hma naesel (Saarlasel) olnud kolm aastat p?rast mehe surma laps.

Naine kutsutud Mustjala kiriku juurde. ?petaja hakanud naist noomima.

Naine vasta: "Pole siin r??kida ?htigi! See on mulle ?ndsast mehest p?randuseks j?rele j??nud!"

VIII. Lapsed

117. Mitu last.

A. Kuuldsaar S?rvest.

Saarlane k?sib hiidlase k?est: "Mitu last sull on?"

Hiidlane vasta: "Ole terve k?simast – pole ma seda valu ?htigi tunnud, mull va Viiu kodu selle eest!"

118. Oli hea.

J. Prooses Orult.

Hiidlase naisel olnud kolmikud lapsed.

Hiidlane kiidelnud p?rast: "See oli ometi hea, et ma ise juhtusin koju tulema! Muidu oleks naene tuat?ie korraga teinud!"

119. Ei mahu sissegi.

J. Prooses Orust.

?he hiidlase abielu paaril olnud palju lapsi ja ?hte lugu s?ndinud ikka juurde.

Mees h?daldanud: "Mis sa kat teed ??, ei julge enam v?lja teenistusesse minnagi, p?rast naene teeb tua t?is, ma'p mahu sissegi!"

120. Mustlase lapsed.

O. Hintzenberg Tapalt.

Mustlane olnud laadal, hulk lapst kaasas.

"Kas need k?ik sinu lapsed on?" k?sinud maamees.

"Jah!" vastanud mustlane.

"Kui vanad nad on?" k?sinud mees edasi.

Mustlane n?idanud ?ks haaval laste peale s?rmega ja ?telnud: "See on n??dne, see mullne, see tunamullne, see seda endine, see veel seda endine!"

121. Paneb k?ima.

J. Neublau Jootmaalt.

Hiidlase aastane poeg pole k?ima hakanud.

Hiidlane annub pojale p?rmi sisse ja ?telnud ise: "Kui p?rm ?lut k?ima paneb ja leiva kergeks teeb, siis piab ta ka mu poja k?ima panema ja poja jalad kergeks tegema!"

122. V?ike ema.

J. Pulst Saugast.

Keblaste mees l?inud P?rnu. Uulitsal m?nginud v?ike laps nukuga.

Keblaste vana seda n?hes ?hkama: "K?ll on linnas v?iksed mammad, just mehe p?lve k?rgused!"

123.

R??gib ju.

J. Ploompuu Kuusalust.

Korra k?sinud kiriku juures ?ks rannanaine teise k?est: "Noh mis sinu v?ike Mann ka teeb? Kas r??gib ju?"

Teine naine vasta: "Jaah! Juba neid j?medambi sanu ikke r??gib, nagu kurati, litsi ja m?d?n?!"

124. Paras jagu lapsi.

J. Kurgan Kurnalt.

Korra kiitnud talumees k?rtsis teistele, et tal paras jagu lapsi olla.

Teised k?sima: "Palju sul siis on?"

Mees vasta: "Mul kaks poega, eidel kaks t?tart!"

125. Suur perekond.

J. Samson V?rust.

Hiidlasel olnud kolm poega ja viis t?tart.

Korra k?sinud saarlane, kui suur hiidlase perekond olla.

Hiidlane vasta: "Mull on kolm poega ja igal ?hel neist on viis ?de!"

Saarlane ?hkama: "See on ju hirmus!"

126. Mis neist head on.

J. Koro P?lvast.

Vanamees teinud tee ??res t??d.

Teine l?inud m??da, annud Jumal appi ja ?telnud: "Misp?rast vanamees t??d teeb: Kas sull lapsi ei ole?"

Vanamees vasta: "On k?ll, aga mis neist head on! Jaan l?heb s?gise soldatiks, Kustas on h?daline, Liisa kasvab suureks, neist ei saa head ?htigi!"

127. Saksa kasvataja.

A. Suurkask Viljandist.

Korra kurtnud vanaeit: "K?ll on need nooremad inimesed ka hullud! Ei m?ista enam lapsi hoida ega kasvatada! Mina kasvatasin ometi vanemal minijal seitse last ja neist on k?ige vanem praegu Riias saksaks!"

128. Kiusupung.

O. Leegen R?ugest.

Ema hellitanud kolmeaastast poega kangesti. Korra kiigutanud teda magama.

Poiss pigistab silmad kinni.

Ema ?tlema: "Hea, et va kiusupung viimaks ometi magama j?i!"

Poiss silmad lahti ja vasta: "V?i magan! Puhkan natuke! Hakkan varsti j?lle karjuma!"

IX. T?drukud

129. Sind s??akse, mind viiakse.

J. Neublau Jootmaalt.

Enne j?ulu, kui t?drukud sigu lauta ajavad, kutsuvad nad sigu ikka pehmete s?nadega: "K?i lauta, k?i lauta, siake, sind s??akse, mind viiakse!"

Aga p?rast j?ulu, kui siga pole tapetud ega t?drukud mehele saanud, h??avad t?drukud: "?its lauta, pagana p?ralt! Sind ei s??dud, mind ei viidud!"

130. Tahab mehele minna.

J. Prooses Tornim?elt.

Isa olnud t?tre p?rast mures: ei saa teine mehele.

Viimaks v?tnud t?tre k?e k?rva, l?inud meest otsima. Poissa n?hes isa igal pool ?tlema: "Minu t?tar tahab mehele minna!"

T?tar t?endanud takka: "T?si k?ll, mis taat r??gib. Ega vana inimene valeta!"

131. Isa ?hkamine.

J. Rattas Saaremaalt.

Aasta l?inud leeritamisest juba m??da, aga ikka pole t?tar veel mehele saanud.

Isa ?hkama: "Tuhat jah! Meie Mari juba terve aasta leeritatud, aga kosilasi pole veel kuulda ega n?ha. K?ll lubasin kaasavaraks sada rupla raha, sada s?lda kiviaeda, vana kaevu, keldri, kuhjamaa kulu ja vakamaa vana kamarat, aga sellegip?rast pole veel kedagi tulnud!"

132. Sepa pruut.

J. Feldbach Repnikust (Vaivara kihlk.)

Vanemad sundinud t?tart sepale mehele minema. T?druk l?inud sepapatta vaatama, kas sepp ka h?sti oskab t??d teha.

Vaadanud sepa t?? ?ra, tulnud koju, r??kinud vanematele: "Mina sepale k?ll ei l?he! Ta on ju p?ris pime! Taob nagu pime kana ?hte kohta, ikka alasi peale, ikka alasi peale!"

133. Kudas t?druk kuulsaks saanud.

J. Karu Helmest.

Korra l?inud t?druk targa juurde. K?sinud: "Mis pian tegema, et inimesed igal pool mu peale vaataksivad! Ehk saaksin siis ometi mehele!"

Tark ?petama: "Kui kirikusse l?hed, pane vana ?ke p?h?. K?ll siis k?ik su peale vaatavad. Ehk leiad siis ka mehe!"

T?druk teinud nii.

K?ik kirikulised vahtinud t?druku peale, aga mehele ei saanud teine ometi mitte.

134. Hunt ?ues.

M. Rekkaro Raik?last.

Korra tukkunud t?druk ?htuti kangesti. Kedranud voki taga ja tukkunud.

Sulane v?tnud voki, viinud ?ue, visanud teki peale. Ise l?inud tuppa ?telnud: "Tulge appi, hunt ?ues!"

T?druk karanud p?sti, v?tnud ahjuhargi, jooksnud ?ue, annud vokile niisuguse m?raka, et t?kid taga.

135. N??d saan mehele.

J. Koro P?lvast.

?ks t?druk hoidnud alati suu lahti. Sellep?rast p?lanud kosilased teda.

Teised t?drukud ?petanud: "?tle alati: sepp! k?ll siis huuled kinni j??vad!"

T?druk teinud nii. Huuled j??nud kinni.

Korra l?inud t?druk kirikusse. Keegi tulnud vasta, teretanud. T?druk v?tnud tervise vasta.

S?na aga meelest ?ra l?inud. Huuled j??nud lahti.

T?druk m?telnud ja m?telnud seda s?na. Viimaks arvanud: vist oli m??! ?telnud mitu korda m??! ja ajanud iga korra enam suud lahti, kuni suu enam lahti ei l?inud.

N??d on huuled ilusasti kinni! m?telnud t?druk. L?inud kirikusse. K?ik vaadanud t?druku lahtist suud.

T?druk ise arvanud: "N??d saan mehele! K?ik vaatavad minu peale!"

136. T?drukute vaevajad.

J. Kurgan Kurnalt.

Korra ?telnud ?ks t?druk: "Muidu ma elaksin veel ?he Rootsi tunni, aga p?eval vaevavad palav ja parmud, ??sel j?lle s??sed ja poisid, nii et ei tahaks enam ilmas sugugi elada!"

137. Mehe paluja.

Korra tahtnud t?druk poissi enesele meheks saada. Poiss aga ei hoolinud t?drukust. Kui asi ei edenenud, l?inud t?druk viimaks kirikusse poissi enesele paluma.

Laup?eva ?htu olnud. Kirikumees p?hkinud koorisid.

T?druk tulnud sisse, langenud p?lvili, palunud: "Luba ikka teisepere Jaan minule meheks! Ta on k?ige viksim poiss!"

Kirikumees h??dnud koori nurgast valjusti: "Ei saa!"

T?druk uuesti paluma: "Luba ikka Jaan minule!"

Kirikumees teist korda: "Ei saa!"

T?druk kolmat korda paluma: "Luba ikka peale Jaan minule! Ma tahaksin teda v?ga enesele!"

Kirikumees h??dnud kolmat korda: "Ei saa!"

T?druk t?usnud ?hates ?lesse ja ?telnud: "Kui ei saa, siis ei saa! Siis ei aita minu asi ka enam midagi!"

?telnud ja l?inud oma teed.

138. Haanja t?druku suurem mure.

O. Leegen R?ugest.

Korra k?sinud ?petaja Haanja t?druku k?est: "Missugune piab su suurem mure olema?"

Haanja t?druk l??nud silmad maha ja vaikinud.

"No ?tle, ?tle, armas laps!" k?skinud ?petaja.

"Et ma mehele saaksin!" vastanud Haanja t?druk h?belikult.

139. Appi, appi, armas rahvas.

J. Pihlakas J?rist.

T?druk n?inud, kudas mehed jalga kaela taha pannud. L?inud lammaste lauta, hakanud ka katsuma.

Saanud jala kaela taha, aga ei enam kaela takka ?ra.

H?daga kisendama: "Appi, appi, armas rahvas, aga mitte meesterahvas!"

140. ?le virn.

H. P?der Viljandist.

Korra k?sinud ema t?tre k?est: "Kellega sull laps oli?"

T?tar vasta: "Ma l?ksin korra laudile lehmadele heinu tooma. ?le virn kukkus ?mber. Ma ehmatasin natuke ja oligi k?es."

141. See, kes ?level.

J. Sirdnak Narvast.

Lapsega t?druk kurtnud: "Kes k?ll minu last peaks toitma! Pole tal vaesel isa ?htigi!"

Teine vastu tr??stima: "Eks ikka see, kes ?level!"

Mustlane maganud ahju peal. Kuulnud seda. H??dnud kohe ?levelt: "?ra sa seda looda! Ei mina teda toitma hakka!"

142. Suri enne '??.

M. Rekkaro Raik?last.

Kaks vana t?drukut ajanud mehele minemisest juttu.

"Mina j?tsin mineva n?dali mehele minemise n?uu maha!" ?telnud ?ks.

Teine kohe k?sima: "Miks nii?"

Esimene j?lle: "Poiss pettis mu k?est 30 rupla ?ra. Siis tegin t?otust, et enam mehele ei l?he!"

Teine j?lle: "Tarvis ikka mehele minemise peale m?telda. Mu ?nnis ?de oli 60 aastat vana ja tahtis veelgi mehele minna, aga suri teine ennem '??!"

143. Vana t?druku mehele minemise himu.

J. Vaine Tarvastust.

Vana t?druk tahtnud noorele poisile minna. Painanud poissi iga p?ev, et poiss ta enesele naiseks v?taks.

Poiss ei tahtnud vanale t?drukule t?tt suu sisse ?telda ega saanud teisest kudagi viisi lahti.

?hel p?eval pannud poiss siis vanale t?drukule j?rgmise tingimise ette. "Kui t?nase ?? otsa katuse harjal lubad istuda, siis v?tan sind enesele naiseks!"

V?ljas olnud see kord kange k?lm ja tuisk. Sellep?rast lootnud poiss, et pruut ta tahtmist iialgi ei t?ida.

Aga vana t?druk ei k?si kangest k?lmast midagi. M?tleb ainult selle peale, kudas tanu alla saaks.

L?inud katuse harjale.

K?lm hakanud viimaks kibedat tegema. Vana t?druk laulma: "T?na seisan k?pse k?lmas, homme noore poisi h?lmas!"

Aga k?lm ei hoolinud vana t?druku unistamisest midagi, vaid t?kkinud veel enam kallale.

Paar tundi l?inud m??da. K?re k?lm teinud vana t?druku kangeks. Veerenud teine nagu kuuse k?bi katuselt alla.

Valmis olnudki!

144. Aeg surra.

M. Rekkaro Raik?last.

Kuuek?mne aastane vana t?druk olnud haige.

Noormees juhtunud sinna, ?telnud: "Eks sul ole aeg ju surra!"

Haige kiruma: "Oh sa tuline oma jutuga! Teised minusugused l?hevad veel iga p?ev mehele!"

Noormees vasta: "Kui sa terveks saad, siis on sul paras aeg mehele minna!"

T?druk r??msalt h??dma: "No vaat, see on ka mehe jutt. Mehele minna jah, kutsun sindki pulma!"

145. Oinas ?lal, kukk kaenlas.

J. Prooses Nigula Orust.

Korra ?telnud ?petaja, et mehed naist v?ttes k?ige ennemalt piaksivad vanad t?drukud ?ra koristama ja siis alles nooremate peale m?tlema.

Vana t?druk kuulnud seda. H??dnud kohe ?petaja vasta: "T?si isand, t?si isand! Homme ma tulen teile, oinas ?lal, kukk kaenlas, j??r jookseb j?rele!"

146. Las' tuleb talve.

D. Pruhl Metsikust.

Korra tehtud kogu k?la peale t?kk k?tismaad ja k?lvatud nairid peale. K?la k?ige vanem t?druk pandud vahiks, et karjased nairid ?ra ei varastaks. Nairimaale tehtud k?rge aed ?mber, aia ??rde vahi osm.

T?druk olnud v?hese n?gemisega.

Karjapoisid l?inud teise serva, ragistanud seal aeda. T?druk kuulnud, jooksnud sinna. Seni j?lle ?ks poiss osmi juurest ?le aia ja nairid olnudki k?es.

T?druk ?hvardanud poissa: "K?ll te n??d jooksete eest ?ra, aga las' tuleb talv, siis j??vad j?ljed j?rele! K?ll ma teid siis k?tte saan!"

147. Tirrlipp.

J. Prooses Nigula Orust.

T?drukule hakanud juba vana t?druku hais juurde j??ma. T?druk arvama, kudas n?gu ilusamaks muuta.

Ema ?petanud: "Kui sa uue aasta kirikusse l?hed, siis ?tle k?ige tee ikka: "Tirrlipp! Tirrlipp!" siis j??b su suu aasta ?mber ilusasti munti."

T?druk teinudki nii: K?ige tee ?telnud ikka: "Tirrlipp! Tirrlipp!"

Kiriku juures tulnud t?drukule aga siga vasta. Siale ?telnud t?druk: "Uits!"

Sest j??nud t?druku mokad torusse ja seisnud k?ige elu aja torus.

148. Vana t?druku mehele minemise m?tted.

J. Ekemann Tapalt.

T?druk maganud lakas. Ta olnud kaunis vanaldane ju. Olnud teisel kange himu mehele minna. R??kinud iseenesele: "Kui ma korra mehele saan, k?ll siis on hea elu! Kui mees mind tahab kinni v?tta siis teen ma m?ne korra, nagu ei salliks ma teda ja kargan teine poole serva!"

Seda viisi m?teldes karanudki vana t?druk, aga ei teine poole s?ngi serva, vaid lakast alla maha.

149. Seda teed piame k?ik k?ima.

J. Ekemann Tapalt.

Talus peetud pulme. Pulma rong s?itnud pruudi majast ?ra.

Pulma majasse j??nud vana t?druk maha. Vanal t?drukul olnud ju enam kui 60 aastat turjal. Istunud teine l?uka peale maha ja ?hanud: "Jah, seda teed piame me k?ik k?ima!"

150. Kudas vana t?druk mehele sai.

J. Kangur J??rjast.

?ks vana t?druk tahtnud kangesti mehele saada, aga keegi ei tulnud kosja.

T?druk l?inud targa k?est n?uu k?sima.

Tark ?telnud: "Siis saad mehele, kui kirikusse l?hed ei k?ies ega ratsa ega maad m??da!"

T?druk l?inud koju. Kodu tulnud tall meelde, et tall kits on. P?hap?ev v?tnud t?druk kitse, istunud kitse selga, s?itnud ratta r??paid m??da kirikusse.

Kiriku teel vahtinud k?ik mehed ja poisid ta peale.

Koju minnes tulnud t?drukule kohe kosilane.

Seda viisi saanud vana t?druk mehele.

151. See oli kogemata.

M. Rekkaro Raik?last.

Vana t?druk tahtnud mehele minna. Leidnud peigmehegi.

Kogemata juhtunud pruut peigmehe n?hes kaunis valjusti naerma. Kohe m?rganud peigmees, et pruudil enam hamba m?rkigi suus polnud.

Sedamaid poisi himu otsas. Poiss ?tlema: "Ei ma sind v?tta v?i; sul pole hamba kildugi suus! Ma pian sulle ainult pudi tegema!"

T?druk ohates vasta: "See oli kogemata, et naersin. Ei ma teine kord enam naera. Keegi ei tohi enam mu hambaid n?ha."

152. Vana t?druk ja uad.

M. Liedenberg Vigalast.

Vana t?druk tahtnud kangesti mehele minna. Poiss ?telnud: "Mis sina enam mehele l?hed, sull pole ju hambaidki suus!" Annud talle 3 uba ja ?telnud: "Kui neid seks ajaks j?uad ?ra s??a, kui ma siit ?le j?rve s?uan, siis v?tan sind ?ra!"

Olnud juba varsti ?le j?rve teine pool ??res, kui vana t?druk paluma hakanud: "Tiideviltu! Tiideviltu, pojuke! Uba suus, teine pios, kolmas alles algamata!"

Sest tuli v?lja, et vana t?druk ?sna ilma hambuta oli. Poiss j?ttis teise ube edasi s??ma ja l?ks oma teed.

153. Vana t?druku tubakan?lg.

J. Kurgan Kurnalt.

Vana t?druk tahtnud alati piipu suitsetada. Ei olnud enesel raha tubaka osta.

Sellep?rast l?inud tee ??rde ja norinud teomeeste k?est tubakat: "A ubakest ee! A ubakest ee!"

X. Kosjad

154. Rannamehe naise v?tmine.

D. Pruhl Metsikust.

Ranna Jaak r??kis: "Leen tuli minu juurde ja ?tles: "Kulla Jaak, l?hme kihlama, l?hme kihlama!"

Mina m?tlesin: "Ueldakse: on loll, on loll. Kui on loll, olgu peale loll! Mull on ju vanaema, kes leiba teeb!"

L?ksime siis kihlama, Leen eeli, mina takka j?rele.

Tema oli n?nda ilus, alt ahukas, pealt peenikene. Ueldakse, et ilus naine on maja lukk ja paha naine porgu tukk! Leen on ju n?nda ilus: triibuline seelik ja ristiline r?tik!"

155. Kaks lombakat.

J. P. S?gel Paistust.

Lombakas r?tsepp l?inud kosja. Talus olnud ?ks priske ja terve, teine lombakas t?tar. R?tsepp tahtnud tervet enesele.

Laulatuselt tulles tunnud r?tsepp, et tema ja pruudi pead kokku tihti puutusivad.

V?ljas vaatab r?tsepp: m?lematel seestpoolsed jalad k?rvuk?imisel l?hemad. Ei olnudki terve talut?trega, vaid lombakaga laulatatud.

R?tsepp kiruma. Noorik aga vasta: "Mis tehtud, see tehtud. Igale?hele kohane!"

156. Saarlase kosjakaup.

J. Kurgan Kurnalt.

Saarlane l?inud kosja. ?tlenud pruudile: "Ma pidin ikka ju ammugi sio juurde tulema r??kima, agas es t?a, kas tohin kah r??ki!"

T?druk vasta: "Mis siis kartad, eks sa r??gi!"

Peigmees kohe: "Kuule, tule mulle a naiseks ega mia sind heinamaale vii, ma panen sinu kodu ligi k?psetama ja kooki tegema. Esa teep meile uie k??gi, meil hea, suur kartuli aed, kasvavad j?medad kaerad!"

157. T?druk perenaiseks.

J. Kurgan Kurnalt.

Talus teeninud v?ga viisakas, hea t?druk. Perevanemad soovivad, et poeg t?druku enesele kosiks.

Poeg kosinudki.

Naiseks saades l?inud t?druk aga pahaks.

Teised k?sinud, kudas ta enne nii hea olnud.

Noorik vastanud, et enne paha loomu salaja pidanud. ?telnud: "Kui viha tuli peale, l?ksin ?ue, n?risin palki!"

N?idanud palki, kus ta n?rimas k?inud.

Pool palki ?ra n?ritud!

158. Linn annab leiba.

J. Kurgan Kurnalt.

Sausti mees l?inud v??ra valla t?drukule kosja.

T?druk k?sima, kust mees p?rit.

Mees vasta: "Saustist!"

T?druk j?lle: "Sausti mehed on vaesed. Kas su maad annavad leiba ka!"

Mees kohe: "Pole vigagi. K?ll saame l?bi. Koorime metsas parki, teeme vihtu, viime linna. K?ll linn annab leiba."

159. Pian minema.

D. Pruhl Metsikust.

Lonkur mees tahtnud enesele t?drukut naiseks. Ei t?druk tahtnud minna.

Mees l?inud korra selle pere laudile, kus t?druk elanud.

?htul toonud t?druk kalja. Mees h??dnud laudilt v??ra h??lega: "Sina saad mehele!"

T?druk kohe vasta: "Ei tea kellele!"

Mees laudilt: "Poolteist jalaga Jaagule!"

Paari p?eva p?rast l?inud Jaak uuesti kosja.

T?druk ?telnud: "Taevast on k?stud, pian minema!"

160. Tartlase kosjak?ik.

N. Tarks Kadrinast.

Tartlane l?inud Tallinnamaale kosja. Saanud pruudi isaga kaubad ilusasti valmis.

Isameest peigmeest k?skima, et peigmees kuue seljast ?ra v?taks: "Viska n??d s?rk seljast maha ja ole kui kodu!"

T?druk jooksnud tuast v?lja ja ?telnud: "Ei mina nii rumalat meest enesele taha. P?ris h?bemata!"

161. Pime.

G. J. Jurjev Asserist.

Tisler ja r?tsepp kosinud m?lemad ?ht t?drukut. T?druk tahtnud tislerile minna.

R?tsepp saanud seda aru. L?inud, r??kinud t?drukule: "Kas sa tahad pimedale minna. Tisler on ju p?ris pime. Kui sa ei usu, mine ta akna taha, vaata, kudas ta t??d teeb. Ei n?e, kudas t?? on, vaid katsub alati k?ega!"

T?druk vaadanud. Tisler l?kanud m?ne korra h??vliga ja katsunud siis k?ega.

T?druk ei l?inud tislerile, vaid v?tnud r?tsepa vastu.

P?rast saanud kuulda, et k?ik tislerid k?ega oma h??veldamist katsuvad, aga siis oli see ju liig hilja.

162. Mustjala mehe kosjalugu.

J. Nau Kogulast.

Mustjala mehel surnud naine ?ra. Mehe sugulased kaubelnud mehele pruudiks niisuguse t?druku, keda mees ei tunnud.

?hel ?htul l?inud mees pruuti vaatama. Tulnud tagasi, ?telnud: "Selle pale nagu s?el auka t?is, pea v?rava samba ots, ise nagu k?rts. Mina niisugust ei taha. Hirm sellega seltsis elada!"

163. Vana t?druku kosilane.

J. J. Kala Tarvastust.

Olnud 80 aastane vanat?druk. Sell olnud hulk nodi. P?rinud peale selle veel ristiema k?est tuhandeid. Olnud seda viisi k?ige rikkam t?druk terves kihelkonnas.

Kohe kosilased platsis. 18 aastane poiss m?telnud: "Tarvis teine ?ra v?tta, saan rikkaks. Sureb teine ju varsti muidugi ?ra."

Teinud kaubad maha. L?inud ?petaja juurde lugema. Teel poiss t?druku k?est kosja eheteks raha n?udma. T?druk annud poisile kohe 1000 rupla. ?telnud: "V?ta see oma k?tte, sa ju n??d ikka rahahoidjaks j??d!"

Kirikum?isa j?udes j??nud poiss hobuse juurde, vanat?druk l?inud ?petaja juurde, kepp k?es.

?petaja asja k?sima.

"A meest tahaks!" vastanud t?druk.

?petaja k?sima: "Kui vana sa ?ige oled?"

Vanat?druk vasta: "80 aastat!"

?petaja j?lle: "Liig vana! Ei niisugusele v?i enam meest anda!"

"Palun ikka ?petaja herrad, ehk saab!"

"Ei saa! Seadus ei luba nii vanale enam meest anda!"

"Halastage! Muidu tuleme tuleva aasta ju kolmekesi!"

?petaja k?sima: "Kui vana su teine pool on?"

"18 aastane, ?petaja herra!"

"Liig noor! Lase ta aga ometi sisse tulla!"

T?druk l?ks kepi n?jal ukse peale ja h??dis: "Hans, Hans! Tule sisse!"

Ei Hansu kusagil.

Viimaks l?inud vanat?druk ?ue ja h??dnud:

"Hans k?rnane konn, kuhu sa l?ksid!"

Aga v?ta Hans veel kinni. Hans ammugi oma teed l?inud. Mis Hansul viga, Hansul 1000 rupla taskus.

164. Sest saab hea perenaine.

Korra tulnud ?hte talusse kosilased.

Perenaine kohe oma t?tart kiitma.

"Minu t?trest saab tubli perenaine! Ta on h?sti kerge unega. Seda n?gin ?sna hiljuti alles. L?ks teine ahju peale magama, kukus aga sealt maha. H?rkas kohe ?les. Eks perenaine pia ikka kerge unega olema!" arvas ema.

165. Nagu ingel.

J. Freimann Lehtsest.

Pikap?llu K?sper tulnud kosjast. Olnud teisel ju kolmas naine v?tta.

Teel saanud s?braga kokku.

S?ber k?sima: "Kas said kaubad valmis?"

"Jah valmis!" kostnud K?sper ja pakkunud s?brale viina.

"Kas on pruut ka kuigi sugune?" p?rinud s?ber edasi.

"Oh t?mad k?ed teisel, just nagu ingel!" vastanud K?sper ja l?inud edasi.

166. Kutt, kus sa kuriloom istud.

J. Niinas Ristilt.

?ks peret?tar j??nud kanat?besse, see on: j??nud iga p?rast p?evaloodet pimedaks.

Selle ?nne ajal juhtunud kosilased tulema.

Ema t?stnud s??gilaua kesk tua p?randat ja annud piimakapa laua peale. Ise l?inud veel muud toitu tooma. Tahtnud kosilasele s??a anda.

P?ike olnud ju veeremas ja neiu silmaseletus kustumas.

Neiu astunud tuppa. N?inud h?davaevalt veel valget kohmu s??gilaual. M?telnud, et va valge kass s??gilaual istub.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

Поделиться ссылкой на выделенное