Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

Eesti rahvanali leidis alles "Virulase" silmis m??dal?inud aastasaja kaheksandal k?mnel t?helepanemist. Nimelt juhtis "Virulane" silmi hiidlaste rahvanalja peale, ?igem selle rahvanalja peale, mis hiidlasi oma pailasteks teinud. Niisugust nalja tunneb aga rahvas k?mnete, jah sadade kaupa. Muust omalt vainult saadud rahvanaljast l?ks "Virulanegi" ometi leigelt m??da.

Eesti rahvanalja ?heskoos p??dis (Esimene) "Rahva nali" avaldada, mis Tallinnas 1895 G. Pihlaka kulul 175 naljaga ilmus. Esimesele andele j?rgnes pea Teine Rahva nali 1896 150 naljaga, Kolmas Rahva nali 1896 175 naljaga, Neljas Rahva nali 1897 150 naljaga ja viimaks Viies Rahva nali 1901. 165 naljaga. ?htekokku ilmus Tallinnas 7 aasta jooksul tr?kist 815 rahvanalja, peale Teise Rahva nalja k?ik G. Pihlaka kulul.

Viimaks 1905 astus G. Pihlakas veel naljariigi kuningaga alamatele j?rele: t?hendatud aastal ilmus "Kavala Hansu ja vanapagana lugu." Hansu ja vanapagana lugu oli mitu korda ennegi ju tr?kist avaldatud, aga nii ?telda toorelt, nagu teda rahvasuust kuulda. "Kavala Hansu ja vanapagana lugu" katsub aga kogu lugu ise?raliku sihi j?rele silma ette seada, luuletoodet nii ?telda ?hiseks koguks kokku k?ita ja selgemaks arusaamiseks t?htsamaid naljakaid juhtumisi piltidega silma ette tuua.

L?puks v?ttis G. Pihlakas n?uuks eelseisvas raamatus Eesti rahvanalja ?heskoos v?lja anda. Eelolev raamat tahab enne juba tr?kist avaldatud rahvanalja pakkuda, aga peale selle veel palju tr?kkimata aineid ilma saata. T?ielikuks ei taha ega tohi me seda kogu siiski milgi kombel nimetada. Esiteks ootab ?ks osa rahvanalja ikka alles ?leskirjutamist, teiseks aga ei kannata k?ik ?les kirjutatud rahva nali tr?kimusta v?lja. Osa ei kannata v?lja sellep?rast, et ta algup?ra kohta kahtlused t?usevad, teine niisama suur osa sellep?rast, et ta asju liig looduse lapse suuga seletab. Olgu ka m?ned ettev?tmised loomulikud, meie aja haridus paneb ometi loomulikkude asjade kirjelduselegi piiri, kuna looduselaps neile mingisugust viigilehte varjuks ette ei taha panna. Palju rahvanalja piab siis sellep?rast aia taha j??ma, et tal tarvis poleks alasti turule astuda. V?iksele osale on peale selle uks eest kinni pandud sellep?rast, et ta sisse peastes vaimuliku elu tundmusi ei saaks haavata. Viimaks pidi ?ks v?ike jagu rahvanalja veel sellep?rast tr?kkimata j??ma, et keegi seda teadmata teele saatis.

Rahvanaljal on omad pailapsed, kellega ta ise?ranis tihti ?heskoos k?nnib. K?ige esimeses pailaste rias seisavad hiidlased. Kui teisendidki kaasa arvatakse, v?ime hiidlaste rahvanalja sadadega rehkendada. Liig tihti juhtub, et nali, mis ?hes kohas ?le?ldisena ilmub, ?igem mis kellegi rahvat?u k?lge ei ole k?idetud, teises kohas hiidlased oma m?rgilauaks teeb. J?lle juhtub, et ?hes kohas nalja peategelasteks juudid, mustlased, saarlased ehk muud ette astuvad, teises kohas sellesama nalja peategelasteks hiidlasi m??ratakse. Tavalisesti sattub hiidlaste rumalus pilke m?rgilauaks. Hiidlastest, aga ?lepea k?igist saarte elanikkudest, niisama ranna-elanikkudest arvatakse, et nad tagametsa meestena ?le?ldisest hariduse voolust v?h? puudutud on.

Saarte rahvastest v?ib seda kergesti m?ista. Raskem on aga aru saada, miks rannarahvas niisuguse arvamise alla sattunud. Neid ei lahuta ju mingisugune takistus suurest rahvahulgast ega seisa nende ja suure rahvahulga vahel mingisugust Hiina m??ri, mis keelaks haridust nende juurde tulemast.

Rahvanalja j?rele on vist ?le?ldinegi arvamine tekkinud, nagu veaksivad k?ik hiidlased rumaluse ja otskohtluse k?tkes. Kuid niisugust arvamist tuleb eksiarvamiseks lugeda. Terasemalt rahvanalja t?hele pannes leiame n?pun?iteid, mis hiidlaste vaimu teravusest tunnistust annavad. Kui n?ituseks kaupmees vikatit teistest k?ige paremaks nimetab, k?sib hiidlane, kas kiitja teistega ka niitnud. Ehk j?lle kui hiljaks j??nud hiidlaselt k?sitakse, mis kell on, ei otsi hiidlane kaua vabandust, vaid kella peale vaadates ?tleb ta kohe, et kell viltu seisab ja l?heb sedamaid kella otse seadima. Tehku ka suur hulk nalja hiidlasi naeruv??riliseks, v?hem hulk tunnistab ometi, et hiidlased vahel koguni kavala Hansugi v?iksivad kotti ajada, vanapaganast ei maksa r??kidagi.

Hiidlastest p??rab rahvanali saarlaste poole. Ei saa ka saarlased eneste kohta k?ivate naljadega hiidlaste vastu, on rahvanali neilegi kuulsuse p?rja valmistanud. Oma kraavi lamutamisega, aga ka muude tegudega astuvad nad tihti rahvanalja m?rgilauaks. Saarlastega k?si k?es k?ivad nende naabrid muhulased ja kihnlased. Viimaste nalja tuntakse tavalisesti nende naabruses P?rnumaa rannas. Imeks tuleb panna, et rahvanali Vormsi ja Noarootsi elanikka peaaegu p?ris puutumata j?tnud. Mere ??rest juhatab rahvanali meid korraga s?damaasse oma pailaste juurde, S?damaas teeb ta setudega s?damelikku s?prust. Enamisti saadab ta meid setude r?ndamise teele ja kirjeldab sel teel setude rumaluse ja otskohtluse t?ttu ettetulevaid ?pardusi. Setude seast sammub rahvanali edasi naabrite v?rulaste ja tartlaste sekka ja sealt mulkide ja j?nnlaste juurde. ?lepea vitsutab rahvanali Liivimaal enam ehk v?hem iga maakonda, kuna ta Eestimaal – hiidlased maha arvatud – ?ksikuid maaosasid puutumata j?tab ja ainult ?he ehk teise vallaga v?i kihelkonnaga tegemist teeb.

V?erastest rahvastest teeb rahvanali juudid ja mustlased oma s?lelasteks. Juutide peale sihib ta oma pilkenooli tavalisesti nende kartuse ja sahkerduse p?rast, mustlaste peale j?lle nende rumaluse ja laiskuse p?rast. Tihti vahetavad teisendid mustlasi hiidlastega ?ra. Venelased astuvad enamisti harjuskite kujul ette; muid venelasi leiame harva. Sakstele annab rahvanali s?brak?tt, sakslasi kui ise?ralikku rahvast ei tunne ta peaaegu sugugi. Kui ka rahval rootslastega sagedasti kokku puutumist oli l?heb rahvanali neist ometi uhkelt m??da. Pisut peatab rahvanali soomlaste ja l?tlaste juures. Muude, kaugemate rahvaste juurest ei otsi rahvanali enesele sugugi aineid.

Seisuste peale vaadates piame tunnistama, et rahvanalja s?braks talurahva seisust ehk ?lepea lihtrahvast tuleb lugeda. L?vi osa k?igist ainetest langeb just lihtrahva peale. Tavalisesti vitsutab rahvanali rahva rumalust. – K?si k?es k?ib rahvanali aadeliseisusega, kui ta selle pihta ka kaugeltki nii tihti oma nooli ei sihi. Ehk k?ll t?hendatud seisus oma k?rgema hariduse p?rast lihtrahvast nagu Saul muust rahvast terve pea jao pikem piaks olema ja k?rgemal seisma, laseb rahvanali teda lihtrahvaga ometi liig sagedasti ?hes rumaluse ikkes vedada. Rahvanali m?ngib selle seisusega tihti niisamasugusid t?kkisid kui Hans vanapaganaga m?ngib. Teiselt poolt on j?lle aadeliseisuse uhkus see, kelle pihta rahvanali raudrahet laseb sadada. – Armutumalt k?ib rahvanali vaimuliku seisusega ?mber, ?igem ?petajatega. K?strite k?lge puutub rahvanali koguni arukorral, ?petajate harja hakkab ta aga seda sagedamini kinni. N?ib nagu oleks rahvanali sotsialistlise ajakirjanduse juures koolis k?inud ?petajate kallalekippumist ?ppimas. Kes teab, v?i on lugu nii, et sotsialistline ajakirjandus on oma pilkenooli rahvanalja k?est lainamas k?inud. Igapidi n?itab uurimine, et rahvanali ja sotsialistline ajakirjandus nagu ?he vaimu ?hutusel oma sappi v?lja s?litavad. Kuna nimetatud ajakirjandus ka kodanikkude kallale tormi jookseb, n?itab rahvanali kodanikkudele hoopis teist n?gu. Ta ei pane kodanikka peaaegu sugugi t?hele. See seisus peaseb liig h?lpsalt ja kergelt rahvanalja k??sist lahti.

Ametimeestest p??ab rahvanali heameelega r?tseppade tukka kinni hakata. Pilkenooled lendavad tihti nende vaesekeste pihta. Palju v?hem puutub rahvanali kingseppasid. Niisama palju armu ei heideta soldatite peale. Tavalisesti saab nende keel rahvanalja k?est m?negi valusa hoobi. Pilget langeb rohkesti ka santide selga. M??da minnes olgu t?hendatud, et vanad t?drukud sellesama osa all kannatavad: vihased nooled nuhtlevad nende kanget meheleminemise himu.

?lepea piame tunnistama, et rumalust seks teljeks tuleb arvata, kelle ?mber kogu rahvanali ennast p??rab. K?ll ei paista igast rahvanaljast meile rumalust silma, nii mitmed rahvanaljad v?tavad oma m?rgilauaks muid elu varjuk?lgi, aga n?gemata kombel p??ab muudegi varjuk?lgede takka rumalus ometigi pead p?sti pista. Nagu rumalus ja otskohtlus "Hansu ja vanapagana" loole otsegu pitseri m?rgi peale vajutab, niisama p??ab ta seda muulegi rahvanaljale vajutada, kui see ta k?es ka alati nii h?sti korda ei l?he. Rumaluse laia laane pimedusesse s?hvavad m?ne korra vaimu teravuse heledad v?lgud, kuid need v?lgud ei j?ksa ammugi mitte sinna m??tmata padrikusse valgust tuua. M?ni puu, mis hakatusel rumaluse laane varjust kaugemal seisis, langeb selle varju saagiks. Nagu tindikala s?rad v?lja sirutab ja oma vedelikuga saagi silmad s?gedaks teeb, niisama p??ab rumalus l?puks muid varjuk?lgi oma varju alla saata.

Rumaluse k?rval teeb rahvanali k?ige rohkem s??misega tegemist. Teatavasti paneb rahvas palju r?hku s??mise peale. Tihti saab s??mine hulgale nagu kuldvasikaks, kelle ?mber alati tantsitakse. Rahvanali astub platsi ja katsub s??mise nagu naeruv??riliseks teha. Ta n?itab s??mise m?nesugusid varjuk?lgi. Seal on ?hed, kes s??misega vanapagana isu j?lgedesse tahavad astuda, seal teised, kes linnult s??mise ametit ?piksivad.

Koguni ise?ralikku toiduiha avaldab meile rahvanali. Kuningat arvatakse aina sularasva s??vat. Ju siis sularasv k?ige parem maius piab olema!

Palju v?hem kui s??misega teeb rahvanali joomisega tegemist. ?sna imeks tuleb panna, kui v?h? ta joobnuid vitsutab. Joomise s?nnitatud halbtuse peale vaadates piaksime arvama, et rahvanali joobnutele ilma armuta rooska annab, kuid t?epoolest avaldab ta neile enam v?h? parema v??raema loomu.

Keelega piab rahvanali lahket s?prust. Osalt torkab ta oma astlaga neid, kes ilma et ise oskaksivad, v?erast keelt heameelega p??avad k?neleda, osalt s?nnitab ta naeru nende kulul, kes ?tlust kudagi viisi v?eriti v?i teisiti m?istavad, m?ne korra meelega ?tlusest teise m?tte v?lja loevad, nagu Hans tavalisesti vanapagana k?nest.

Hooplemine ja uhkus pakkuvad rahvanaljale rohkesti aineid. Kord vitsutab ta neid, kes oma ettev?tmistega hooplevad, suuga suuri tegusid s?nnitavad, kord neid, kes t?htsaid tegusid ehk looduse avaldusi t?hiseks asjaks peavad, kord j?lle suure suu pruukijaid. Lihtvaletajad peasevad palju h?lpsamalt ta k??sist. Selle eest karistab ta palju rohkem vargaid ja petjaid, aga ka kartlikka.

See viiks meid liiga kaugele, kui k?igist rahvanalja m?rgilaudadest pikemalt hakkaksime k?nelema. Saagu sest sissejuhatuseks.

Soovida oleks, et kirjamehed raamatust puuduva nalja ?les kirjutaksivad ja v?ljaandja k?tte saadaksivad.

Здесь представлен ознакомительный фрагмент книги.
Для бесплатного чтения открыта только часть текста (ограничение правообладателя). Если книга вам понравилась, полный текст можно получить на сайте нашего партнера.

Купить и скачать книгу в rtf, mobi, fb2, epub, txt (всего 14 форматов)



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28