Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

Isa maetud maha.

N??d hakanud noor hiidlane musti p?ivi ootama. Aga ei musti p?ivi n?ha kusagilgi.

Oodates l?inud hiidlane viimaks k?rtsi. Pannud seal pea mehe moodi t?is.

Koju tulles hiidlane ?tlema: "Need ongi need oodatud mustad p?evad!"

1288. Vuih h?bi.

H. Karro Kuremaalt.

Vanapiiga oli suremas. Seltsiline ?tles talle: "K?ll oled sa n??d ?nnelik! Sa seisad juba ?he jalaga taevas, teine jalg on veel maa peal!"

"Vuih h?bi! Mis sa m?tled, kui meesterahvad juhtuksivad n?gema?"

Nee olivad surija viimsed s?nad.

1289. Otsin hoost.

P. Scheler Raik?last.

Mehed tulnud linnast. S??tnud Silla k?rtsi hoovis hobusid. Olnud juba videviku aeg.

Mehed joonud viimast linnakauba liiku.

?ks mees l?inud viimaks hoovi.

Korraga kuulnud teised: keegi loobib hoovis kiva. V?tnud ukse lahti, vaadanud: mees seisab telliskivi hunniku ??res, v?tab kiva maast ja viskab ?le hoovi teise nurka.

"Mis sa siin loobid?"

"Ma otsin hoost! Kuulan, kui kivi k?lge l?heb, ehk siis liigutab!"

1290. Mustlase liha.

H. Karro Kuremaalt.

Mustlasel oli lihahimu, aga ei olnud kusagilt liha saada.

Leidis viimaks talu?uest toore nahat?ki. ?tles: "S?da r??musta, hing hoia alt ja suu s?? sialiha!"

Seda ?teldes pistis ta toore nahalapaka suhu.

1291. Kasuka s?lt.

M. Rekkaro Raik?last.

Mees l?inud metsa vargile. Hakanud puid raiuma. Korraga tulnud metsavaht.

Mees jooksu. Mehel olnud vana, must riideta kasukas seljas. Mees jooksnud seni kuni puu oksad kasuka ?sna valgeks kaapinud.

Kodu mees naisele ?tlema: "Ei ma enam vargile l?he! Hirmus suur mure! N?e, t?n? l?ksin murega ?sna valgeks!"

Siis hakanud harutama, mis sest kasukast saab. Viimaks tulnud m?te: tarvis teine s?ldiks keeta, mis ta muidu vedeleb.

Keedetudki s?ldiks. Karvad v?etud s?elaga v?lja.

Siis s??dud talv otsa s?lti, nii et k?hud vabisenud. Kui ta ei ole otsa saanud, v?ib teda praegu veel saada.

1292. Mis supp see ka on!

J. Dania K?nnust.

Korra keetnud perenaine kohvi! Kutsunud rannamehe ka jooma.

Rannamees vaadanud ja ?telnud: "Mis supp see ka on! Vedel teisal ja t?kid teisal!"

Pannud kamaluga suhkurt suhu ja r??banud lusikaga kohvi peale.

Seda viisi s??nud teine perenaisel terve naela suhkurt ?ra.

1293. Kui just pakutakse.

H. Karro Kuremaalt.

V?hese kuulmisega Pambu Kaarel juhtub just l?unas??gi ajal talusse sisse astuma.

"N?e Kaarlit ka n?ha!" ?tleb perenaine, kes ihnsuse p?rast terves k?las kuulus.

"S?in just alles!" vastab Kaarel.

"L?heb teine igap?ev kurdimaks!" ?tleb perenaine omastele.

"Oli kaunis tubli toit!" vastab Kaarel.

"'Ta ei kuule ju enam p?rmugi!" imestab perenaine.

"Noh, kui just pakutakse, eks siis v?i s??a ka!" s?nub Kaarel.

Istub lauda ja s??b peale. Ei pane vihast perenaist t?helegi.

1294.

Vares.

H. Karro Kuremaalt.

Herrale tulnud v?eras. Herra tellib v??raste jaoks j??grilt koovita.

J??ger toob koovita koka k?tte. Hakkab kokaga magusat juttu ajama. Ei pannud t?hele, et kass linnu k??gist ?ra viis.

Ei enam aega uut koovitat muretseda.

J??ger l?ks, laskis varese maha, t?i koka k?tte. Vares pandi koovita asemel k?psema.

V?eras tuli. Praad kanti lauale.

Herra s?i.

P?rast laseb j??gri enese juurde kutsuda ja ?tleb: "?ra lasep enam see koov, ta olep nii kova liha kui see vana vares!"

1295. Kes teda ?ige tahabki.

J. Sirdnak Narvast.

Ihnus perenaine toonud v??rastele terve singi lauale. Teinud seda nagu l?ikama. ?telnud: "Siit ei saa k?tte, siit ei saa k?tte; nahk k?va, nuga n?ri. Kes teda siis ?ige tahabki!"

Ja viinudki singi toodud teed tagasi.

1296. Roti liha keema.

A. G?rtner P?rnust.

Kihnlased tulnud P?rnu randa. ?ks kihnlane seisnud pojaga suurel sillal, ajanud juttu.

?kiste k?sinud poeg s??a.

Kihnlane vasta: "Mine Siimu k?rtsi taha, tee tuli ?les, pane noti liha keema!"

1297. S?? ?ra.

A. G?rtner P?rnust.

Kaks kihnlast olnud P?rnus. ?ks k?skinud teist poodi minna, saia tooma. Annud raha kaasa ja ?telnud: "Too mulle kaks saia, kolmas s?? ise ?ra!"

Kihnlane tuleb t?hjalt tagasi.

Teine k?sima: "Noh, sa pidid mulle ometi kah saia tooma?"

Tooja vasta "Pagari juures oli ?ks ainus sai. Selle s?in ma ise ?ra!"

1298. Tobra.

J. Rootslane V?nnust.

V?ru perenaine keetnud terve n?dali jaoks leeme valmis. N?dali l?pul l?inud aga leem nii halvaks, et perenaine ise ega teised leent pole tahtnud maitseda.

Antud viimaks karjakrantsile pahaks l?inud leemekauss ette.

Krants s??nud v?he haaval: "K?llap k?lbab, k?llap k?lbab!" J?tnud pea j?rele.

Selle peale antud leem vanale orikale. See s??nud ja kiitnud: "Tobra! Tobra! Tobra!" Lakkunud kausigi ?ra.

1299. J?ulus puhkate.

D. Pruhl Metsikust.

Peremees sundinud peret suvel t??le: "Tehke, lapsed, tehke! K?ll j?ulus puhkate!"

J?ulu esimese p?ha homikul t?usnud peremees vara ?les ja ?telnud: "T?uske ?lesse, lapsed! Tasuge loomad ?ra, et saab kirikusse minna!"

1300. Ei ole veel puhkeaega olnud.

J. Rootslane V?nnust.

Kaks Saaremaa meest Priidu ja Viidu kaevavad kraavi. Viimaks virgutanud Viidu teda. Ka n??d pole Priidu veel t??le hakanud.

Viidu vihastanud ja k?ratanud: "K?ll magasid kaua, veelgi ei viitsi t??le hakata!"

"Magasin, mis magasin, aga puhkeaega ei olnud veel sugugi!" vastanud seltsimees.

1301. Kitsad p?ksid.

A. G?rtner P?rnust.

R?tsepp teinud herrale p?ksid, aga teinud liig kitsad, ei l?inud jalga.

Herra pahandama: "Miks sa k?ki-r?tsepp nii kitsad p?ksid oled teinud?"

"?rge vihastage, herra! N??d on see mood!"

"Olgu mood peale, aga jalad peavad ikka p?kstes olema!"

1302. Parandan saapaid.

A. Anderson Voorust.

Mees olnud heinamaal pikali, p?letanud piipu.

K?lamees l?inud m??da. Teretanud: "Tere, tere! J?udu!"

Suitsetaja vasta: "Tere, tere! J?udu tarvis!"

K?lamees k?sima: "Mis sa siin teed?"

Suitsetaja vasta: "Eks sa n?e, et saapaid parandan!"

K?lamees: "Aga sa suitsetad ju piipu!"

Suitsetaja: "Kui n?ed, et suitsetan, mis sa siis enam k?sid!"

1303. Eeva s??.

H. Karro Kuremaalt.

"Tarvis j?lle uued p?ksid osta ja paar rupla maha visata. K?i Eeva s??!"

"Kudas nii?"

"Jah, kui ta poleks patu sisse langenud, oleksime n??d terve eluaja ilma p?ksteta v?inud ?mber lipata!"

1304. Las' teenib.

J. Tamm Oudovast.

Herra peksnud setut.

Pealtn?gijad setule n?uu andma ennast ?ra peasta.

Setu rahuliselt vasta: "Las tem? tiini!"

1305. Aitab J?rip?evani.

M. Rekkaro Raik?last.

Saarlane teeninud Peterburis. Hakanud s?gisel koju minema. Suvisest teenistusest olnud mehel 45 rupla j?rel.

Enne kojus?itu l?inud peenesse trahterisse, lasknud enesele naela maasikaid anda. Maksnud 25 rupla naelast.

S??nud ja kiitnud: "N??d ometi tean, mis olen suvisest teenistusest saanud. Selle k?hut?iega v?ib J?rip?evani aidata."

1306. K?ndimine maksab.

J. Rootslane V?nnust.

Isa sundinud poega kirikusse minema, mis kaugel olnud. Poeg t?rkunud minema.

N??d ?telnud isa: "Mine, ikka mine, ega t?na k?imine raha maksa!"

"K?imine ei maksa k?ll midagi, k?ll aga see hulga maa k?ndimine!" vastanud poeg.

1307. Neljas k?ib tervise peale.

M. Rekkaro Raik?last.

Korra tulnud mustlane s?nniku vedamise ajal talusse. Kutsutud teine t??listega seltsis s??ma.

Esiti toodud kausit?is liha.

?ks k?sinud: "Kelle jaoks see on?"

Mustlane kohe: "Minu jaoks!"

Puistanud liha oma kotti.

P?rast toodud taldrikut?is v?id lauale.

J?lle k?sinud keegi: "Kelle jaoks see v?i on?"

"Minu jaoks!" h??dnud mustlane ja pannud v?i oma karpi.

P?rast toodud kann ?lut lauale.

"See ?lut on ?ksi minule!" karjunud mustlane ja kallanud ?lle oma l?hkrisse.

Viimaks k?sinud ?ks t??line: "Kes n??d s?nikut l?heb peale t?stma?"

"Ei mina v?i minna!" h??dnud mustlane. "Kolm ametit olen enese peale v?tnud, aga neljas k?ib juba tervise peale!"

1308. Kudas viitsid sa r??kida.

J. Sirdnak Narvast.

Muiste olnud laisk naine, kes midagi pole viitsinud teha. See saanud kuulda, et teises, kolmandamas peres veel laisem naine olla.

L?inud selle juurde laiskust juurde ?ppima. Astunud tuppa, teinud juttu.

Laiskade laisk naine suigunud voodis: "Kudas viitsid sa hea inimene, enam r??kida! Ei mina viitsi seda!"

Laisk naine l?inud koju. T?kk tarkust k?es.

1309. Laisk.

H. Karro Kuremaalt.

"Kas sa ei h?bene kerjata? Kui mina nii laisk oleksin, ma pooksin enese maja lakka ?ra!" ?tleb perenaine kerjusele.

"Seda ei v?i teha!"

"Miks mitte!"

"Kui te nii laisk oleksite, ei oleks teil maja ju olemas!"

1310. Ustav mees.

N. Traks Kadrinast.

Talumees lainanud juudile raha. Mees pole teistele tahtnud kuulutada, et tal raha. Kinnitanud siis ka juuti, et ta teistele seda kiitma ei hakkaks.

Juut lubanud salaja hoida.

Tulnud maksmise aeg. Ei juut maksa.

Mees kaebanud juudi kohtusse. Juut ?telnud kohtu ees, et tal midagi maksta ei ole.

Mehel polnud tunnistajat. Mees j??nud rahata.

P?rast tulnud juut mehe juurde ja ?telnud: "Vaat, kas minu ei olep ustav mees. Minu mitte kohtu eeski ei itelnud, et minul sulle maksta olep!"

1311. Ei ole elades t?tt r??kinud.

M. Rekkaro Raik?last.

?hele t?drukule ?eldud, et ta v?ga palju valetada.

T?druk vastanud: "Ma pole eladeski t?tt r??kinud, no kudas ma siis n??d pidin valetama hakkama!"

1312. Soldatist alles saab mees.

J. Rootslane V?nnust.

V?rulase poeg olnud soldatiks.

V?rulane teistele kiitlema: "N??d alles saab poisist mees. Kodu polnud poisist suuremat asja kedagit, ei hoolinud t?drukud teisest ega muu keegi. V?eti soldatiks, tuli tohe nagu uus elu sisse. K?isin teisega linnas, kargas kohe ?he vana soldati rindu kinni ja h??dis: "Kogda vidila, kogda vidila kapusta karaul?" Noh n?ete, kus n??d on mees!"

1313. Me tuleme p?rgust.

P. Scheler Raik?last.

Saarlased l?inud m??da maanteed m?isast m??da.

Herra tulnud vasta, k?sima: "Kust teie olema ja kust teie tulema?"

"Me tuleme p?rgust!" kostnud ?ks.

"Kus teie l?hete ja kudas teie nimed on?" p?rinud herra uuesti.

"Me oleme vanadpaganad ja l?heme saaki otsima!" vastanud mehed.

Herra pistnud seda kuuldes jooksma. Ajanud k?ik m?isarahva kokku p?rgulisi kinni p??dma.

Aga v?ta veel, p?rgulised ammu kadunud.

1314. Laulavad teist laulu.

"K?ll on rasked mu p?evad! Ei saa silmapilkugi rahu! Ikka kutsutakse kurat, ja kurat!" kaebanud vanah?elus pojale.

"Kannata, isa, kannata! Kui nad korra meile tulevad, k?ll nad siis teist laulu laulavad!" vastanud poeg.

1315. Isa ?petus.

Joosep Tamm Str?kovast.

K?lamehed arvanud korra, et seitsmeaastane poiss kurja teinud. Usutanud poissi sellep?rast.

Isa varsti poega ?petama: "Poeg, suuremat vabandust sul tarvis ei l?hegi. Seisa julgesti k?sija ees, vaata talle otsa ?ieti, koputa siis vasta rindu ja ?tle: "Nii t?isti kui ma elan, ei tea ma sest loost midagi!""

1316. Kiiskad m??n ikka ?ra.

H. Karro Kuremaalt.

Mustvee mees m??nud hapuks l?inud kiisku. Tulnud Laiuse m?isagi neid m??ma. Enn? seal viidud mees hapude kiiskade p?rast talli ja makstud palka.

P?rast ?hanud mees: "Nii kui tuluke p?letab, nii kui nuaga l?ikab. Aga oli, mis oli, sain, mis sain, kiiskad m??n ikka ?ra!"

1317. Hobuse hind.

M Rekkaro Raik?last.

Hiidlane lasknud metsas teise hobusel kogemata p?ssiga k?ljeluu l?bi. Hobuse omanik kaebanud kohtusse.

Kohus m?istnud hiidlasele 50 rupla trahvi ja 20 hoopi.

Teine kord l?inud seesama hiidlane laadale hoost m??ma.

Teine k?sinud: "Palju m?ra maksab?"

Hiidlane lugenud hobuse k?ljekondid ?le: "16 k?ljekonti, 50 rupla t?kk, kokku 800 rupla. Ja veel 20 hoopi iga kont, teeb 380 hoopi!"

Ostja v?tnud hobuse ja ?telnud: "Hoobid v?id t?na k?tte saada, raha annan teine kord!"

1318. Tartlase lapse m?ts.

J. Neublau Jootmaalt.

Tartlane l?inud Tallinna kirikusse. Kirikumees korjanud kellakotiga raha. Pistnud koti tartlase nina alla.

Tartlane polnud enne sarnast kotti n?inud. ?telnud kohe: "Kelle nina alla sa oma lapse m?tsiga tuled tilistama!"

L??nud rusikaga kotile p?hja. K?ik kirik raha t?is.

Enn? mees viidud selle eest kohtusse. Kohtusse ilmunud teine mees, vitsakimp k?es.

Tartlane ?tlema: "Kae veli, kust sa tead, et ma korvi oskan punuda?"

Vitsamees hakanud ise aga tartlase selga korvi punuma.

Vitsamehe k?est p??stes kihutanud tartlane tuhat nelja kodu poole.

Kodu ?hanud mees: "Hoidku taevas tartlast teine kord veel Tallinna kirikusse minemast!"

1319. M?ldri ?nn.

P. Rootslane V?nnust.

M?lder teinud soormeid.

Kruusi koorm l?inud just veske ukse eest m??da. Ukse kohal kukunud koorm ?mber. Osa kruusi sattunud soormete sekka.

M?lder kohe ?tlema: "Vaat, ?nn jookseb uksest ja aknast sisse! Mis mul viga elada!"

1320. Suur tulekahju.

D. Pruhl Metsikust.

Rannamehel p?lenud t?hi heinaladu ?ra.

Rannamees kohe andeid korjama. K?inud kolm kihelkonda l?bi: "Aidake, mul suur tulekahju olnud."

1321. Teab, mis teeb.

J. Tamm Oudovast.

Korra varastatud juudil ??majal olles hobune ?ra.

Homikul leiab juut, et hobune varastatud. L?heb kohe maja katusele, k?nnib seal edasi, tagasi. ?hkab ise.

Inimesed k?sima: "Mis sa n??d tegema hakkad?"

Juut vasta: "Mina teap kill, mis minu teep!"

Teised isekeskis arutama: "Ei tea, mis juut n??d ?ige teeb!"

Juut ?tlema: "Minu ostap teise hobuse!"

1322. V?ike ?pardus.

J. Rootslane V?nnust.

Korra l?inud k?tt jahile. N?inud j?nese. Tahtnud tuld anda. Aga p?ss koju unustatud.

Kodu k?situd k?tilt: "Mitu j?nest sa said?"

"V?ike ?pardus juhtus: p?ss oli koju unustatud!"

1323. Rootsi ?igus.

D. Pruhl Metsikust.

Nii palju on veel Rootsi ?igust j?rel, et kui maha kukud, v?id oma luaga kohe ?lesse t?usta.

1324. Viime tiigi ?ra.

M. Rekkaro Raik?last.

Hiidlased kaevanud suurel maal ?hes m?isas tiiki.

Tiik saanud valmis.

Hiidlased l?inud raha saama. Ei herral raha anda. K?sib teine kord tulla.

?ks hiidlane ?tlema: "Kui herra raha ei anna, viime me tiigi ?? koju!"

Herra kuuleb, et hiidlased tiigi ?ra tahavad viia. L?heb valitseja juurde, v?tab selle k?est v?lgu, maksab hiidlastele ?ra.

1325. N?ela taga varjus.

M. Rekkaro Raik?last.

Korra l?inud r?tsep ?le j?rve ?mblema. Enesel pressraud seljas, et vali tuul ?ra ei viiks.

Tuul tahtnud ometi v?gisi r?tsepa ?ra viia. Mees h?das.

H?das arvama: "Oot, oot, mull suur n?el rinnas. Tarvis selle taha varju minna."

L??nud n?ela p?sti j?? sisse, ise l?inud n?ela varju tuule eest. Hoidnud kahe k?ega n?elast kinni, et tuul ?ra ei viiks.

Seisnud seni n?ela taga varjus, kuni sadu ja tuul ?le j??nud. Siis alles hakanud r?tsepp edasi minema.

1326. Hiidlase tulih?nd.

J. Rootslane V?nnust.

Korra saanud hiidlane, saarlane, rootslane ja ?lemaa mees mere rannas kokku, n?inud teised karjaste tuld.

Kohe h??dnud ?lemaamees: "See on rootslase tulih?nd!"

Rootslane vaata: "Ei ole. Meie tulih?nd on suurem. See on ehk saarlase!"

"Ei ole! Meie tulih?nd on virk, see on laisk, varastab aga peremehe aega oma laisklemisega!" arvanud saarlane.

"Ei, tulih?nd on minu, kui ka kellegi muu ei ole!" h??dnud hiidlane. Olnud r??mus, et teised tulih?nna temale j?tnud.

1327. Annab j?udu.

A. Trossi suust Roelast.

"V?ga t?si on, et niisugune toit annab mehele j?udu!" ?tles maapoiss, kui Tartu t?iturul kolmekopikalist vorsti s?i.

1328. Koerakoonlaste linn.

Noor kihnlane l?inud esimest korda P?rnu. J??nud paadiga silla ??rde seisma.

Mees l?inud kahe ahviga ?le silla.

Kihnlane seda n?hes plehku.

Kodu teised k?sima: "Miks sa nii ruttu P?rnust tagasi tulid?"

Noor kihnlane vasta: "Kes seal kauem tohtis olla! Koerakoonlased oleksivad mind k?ige paadiga t?kis ?ra ?ginud. Katsusin, kudas punuma sain!"

1329. ?? ajage hobuseid l?hki.

M. Rekkaro Raik?last.

Pikk laadaliste rong tulnud m??da teed. Ei saanud s?ita.

?ks vanamees karjunud k?ige tee: "Laske ikka s?ita ka!"

Rong l?heb aga sammu edasi, ei saa s?ita sugugi.

Vanamees viimaks karjuma: "?? hullud ajage hobuseid l?hki! K?ige ka vahel, mis te nii palju s?idate!"

1330. Ei ole haiged.

H. Karro Kuremaalt.

Tohter tuleb majasse haiget vaatama. N?eb, et seap?rsad ahjutaga pahnas magavad. ?tleb: "See ei ole hea, kui sead ?heskoos inimestega tuas on. V?lja sead!"

Talumees vasta: "Tohtriherra, misp?rast v?lja viia, ega sead haiged ei ole. Nad on terved ja prisked, oskavad juba vaagna seest suppi s??a, kust ma ise l?mpsin kah!"

1331. Jaga vaestele.

H. Herm Pollist.

Kitsi herra k?skis opmanni j??d hakata keldrisse vedama.

Opmann vasta, et keldris veel vana j??d k?llalt. K?sib, mis sellega teha.

Herra m?tles, m?tles ja ?tles: "Noh, j?ulud ligi, tarvis ka vaestele head teha. V?ta ?ige ja jaga vana j?? vallavaestele!"

1332. N?e ka siin.

J. Dania T?dva K?nnust.

Korra tahtnud hiidlane raudteega s?ita. V?tnud esimese klassi pileti ja ?telnud: "Eks ma n??d ikka rutemini edasi saa kui teised! Mida rohkem raha, seda kiirem s?it!"

Viimaks j??nud rong teise vaksali seisma.

Hiidlane astunud maha ja ?telnud: "Mina m?tlesin, et ma pidin esimene olema. N?e, teised ka siin!"

1333. Inimesed kui j?nglid.

J. Rootslane V?nnust.

Naine k?inud linnas, n?inud esimest korda kroonumuusikantisi.

Koju tulles teistele kiitlema: "Oi imet, oi imet, mis ma linnas n?gin. Inimesed olivad kui j?nglid, k?es neil nagu kr?nglid. P?rast komandati vana leiva prunti (=fronti) ja siis l?ksivad vanaapteegi otsast alla!"

1334. Hapu ??dikas.

H. Karro Kuremaalt.

Kiisa Mardi poodi tuli vanaeit, kes iialgi veel ??dikat ei olnud ostnud. K?sis ??dikat.

"??dikas palava ajaga hapuks l?inud!" ?tleb naljahammas Mart.

"Ei ma siis taha, kui hapuks l?inud!" ?tleb vanaeit ja p?hib uksest v?lja.

1335. Maksata vasikas.

Postimees.

Vahimees Jaak oli ?htlasi ka m?isa lihunik, ja Jaagul, nagu teistelgi surelikkudel, oli "v?rske" v?ga mokka m??da.

Kord ei olnud Jaak j?lle kiusatusele vastupanna suutnud ja keetnud vasika maksa enesele ?ra.

"Noh Jaak, kus maks," k?sinud vali m?isaproua maksa puudumist m?rgates.

"Ega siis proua ometi ei m?tle, et k?ik vasikad maksaga on," kostnud Jaak pahasel healel.

"No-noh, Jaak, ?ra n??d kurjaks mine, ega mina ei teadnud, et just see vasikas ilma maksata oli," ?telnud proua vaigistades.

1336. K?ige koorega.

J. Sirdnak Narvast.

Tola poiss l?inud kosja. Pruudi talus antud poisile kanamune. Tolamees virutanud neid k?ige koorega alla.

K?ik naernud seda taga j?rele ja jutud l?inud poisi emale ette.

Ema ?petama: "Kui juhtub teine kord, et ?mmargusi ette antakse, siis koori ikka ?ra ja l?ika pooleks!"

Tola l?inud j?lle pruudi poole. Kantud hernesupp lauale. Tola ?kshaaval herneid supi seest v?lja p??dma. Ladunud teised laua peale ja koorima ja pooleks l?ikama.

1337. Viljam??ja.

M. Rekkaro Raik?last.

Korra l?inud mees viljakoormaga linna. Turul hakanud vilja m??ma.

Tulnud ?ks, k?sinud mehe k?est, kas mehel palju vilja m??a.

Mees vasta: "Nii palju kui siin n?ha on, t?in linna. Tahtsin ?ra m??a ja leiba osta. Mis sa viljaga ?ksi elad, kui leib otsas!"

1338. K?lma v?etud.

M. Rekkaro Raik?last.

Peres korjatud vikatid s?gisel k?ik aida peale. Sulase aasta saanud talvel t?is. L?inud minema, v?tnud aga vikatid l?? otsast kaasa.

Kevadel l?heb peremees vikatisi v?tma. Ei enam ainustki vikatit.

Peremees teistele kaebama: "S?gisel panin 8 vikatit aida peale. Kevadel l?ksin ?ra tooma. K?lm k?ik ?ra v?tnud. Teisel aastal tarvis vikatid parsile panna. Ega liig palavus neid ometi peaks ?ra v?tma!"

1339. Ajad muutuvad.

M. Rekkaro Raik?last.

"Sina heldene aeg, k?ll muutuvad aga ilma ajad!" ?hanud ?ks eit. "Tea, kui herra meile tuli, oli teine peenikene ja kuivanud nagu prussak, aga vaata n??d: teisel magu nagu k?limet ees ja n?gu nagu m?isa p?lmas!"

1340. ?ra.

A. Karro Kuremaalt.

"Tere, tere!" ?tleb ?petaja talusse sisse astudes. "Kas teie rahvas kodu?"

"Ei ole! Ema s?itis ?ra, ?de lippas ?ra, vend jooksis ?ra, teenija l?ks ?ra, vanaema suri, isa p?genes teie eest ?ra" – (ja mina l?petan lori ?ra").

Eess?na

Eesti rahvalaulusid t?hele pannes n?eme varsti, et neist nagu punane n??r kurv toon l?bi jookseb. Sedasama pilti n?itavad meile rahva suured luulelood "Kalevipoeg" ja "Suur T?ll." Avaldavad nad ka vahel v?he elur??mu, liig pea kostab selle r??mu takka ometi kurbtuse kandle helin. N?itab nagu tuleks eestlast ainult "murelapseks" lugeda. Siiski ju Kalevipoeg laulab: R??m ja mure kaksikvennad,

K?nnivad k?si k?essa.

T?esti, nad k?nnivad k?si k?es, isegi rahvaluules, kus rahvalaulud endid kurvade p?evade s?nnituseks tahaksivad tunnistada. Kui ka kaks suurt luulelugu leina m?jul ilmale tulnud, piame ometi meelde tuletama, et meil "Kolm suurt lugu" olemas on. Kalevipoja ja Suure T?llu k?rva astub "Hansu ja vanapagana lugu." See viimane lugu n?itab meile selgesti, et eestlane naljastki oskab tarvilikku lugu pidada, jah koguni naljale t?htsat aset anda. "Hansu ja vanapagana lugu" tahab leinah??li kui ka l?hikeseks ajaks kaotada, tahab muret majast minema saata ja l?busaid tundisid asemele anda. Hansu ja vanapagana lugu p??ab kurva meelt lahutada ja naerumusklid tegevusele ?ritada. Ei n?ita ka Hans vana Varaka tarkust ?les, paneb vanapagan oma otskohtlusega meil vahel silmad ometi naerust kas vett jooksma.

"Hansu ja vanapagana lugu" ei ava meile ometi veel tervet naljariiki. "Hansu ja vanapagana lugu" on nagu naljariigi kuningas; selle kuninga seljataga seisab aga suur alamate leegion. See on nii nimetatud rahvanali: l?hikesed jutukesed naljakat toonil, jutukesed, mis nalja katte all sagedasti ?hte ehk teist rumalust rooskavad. See alamate leegion laotab ennast iga nelja taeva kaare poole m??tmata kaugusele laiale ja selle leegioni sekka t?kib iga p?ev v?erastest riikidest uut v?ge juurde.

Sest saadik kui "Postimehed" 1857 oma teed hakkasivad k?ima, hakati selle leegioni ?ksikuid liikmeid ?les kirjutama. Paraku tungisivad v?eralt v?ljalt sisser?ndajad edevalt ette ja sattusivad seda viisi hingekirja, kuna omal vainul valminud v?sud vaikselt ja kainelt kaugemalt vaatama ja t?helepanemata j?ivad. Nii kestis lugu aastak?mned edasi; v?era rahva nalja kandis ajakirjandus rahva sekka laiale.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28