Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

1182. Saaki jagamas.

A. Kivi H?bedalt.

Mees l?inud metsa. N?inud vargad tule ??res saaki jagamas.

Mehel kahju varaste saagist. H??ab: "Hans Arabara alt aasa poolt, Peeter Pikkm?ts ?levelt m?e poolt, Toomas Toruk?bar j?e poolt, mina ise siban siit poolt!"

Vargad arvanud, et need mehed k?ik korraga n??d nende kallale tulevad, jooksnud kus seda, teist.

Saak k?ik mehe p?ralt.

1183. Kuuen?daline kuu.

J. T?ht Viljandi kihelkonnast.

Korra l?inud kaks varast ?hte talu aita. Kraaminud palju asju kokku.

Tahtnud ju ?ra minna, kui talu kambrist kaks vana naist v?lja tulnud.

Esimene ?telnud: "Vaata ometi, kui selgesti kuu t?na ??se paistab?"

Teine j?lle: "Jah heldeke, ta piab ju h?sti selgesti paistma, ta on ju kuuen?daline. Kui uut ei looda, piab vana j??ma, sest ilma kuuta ei saa keegi l?bi!"

Vargad turtsatanud seda kuuldes naerma. Tuldud, v?etud mehikesed kinni.

Seda tegi kuuen?daline kuu.

1184. Ei ole toista kotti.

J. Ploompuu Kuusalust.

Jahvatajad m?rganud, et rannamees veski kolust alamahti vilja oma kotti pannud.

Mehed v?tavad n?uuks rannamehe vilja ?ra v?tta. Rannamehel pidanud kaks vakka vilja olema.

Rannamees kohe n?uus. V?tnud kotisuu lahti, kallanud k?rk?uh k?ik oma vilja kolusse k?lamehe vilja peale. Ise ?tlema: "Noh mihin te siis miedate, ega mull toista kotti ole!"

1185. Metsavaht vilistab.

J. Lilienbach Rakverest.

Vanamees l?inud metsa puid varastama. Oma nina hakanud vilistama.

Mees arvama: Metsavaht vilistab! Pannud plagama.

Alles kodu ahju peal saanud mees aru, kes metsavaht olnud.

1186. Olgu ?igus.

M. Pallas Tornim?elt.

Hans varastas m?isa rehest nisu, m??s ?ra, ostis raha eest enesele uued saapad.

Teel tuleb herra vasta, k?sib: "Hans, kust sa need saapad said?"

Hans vasta: "Armuline herra, saamine ?sna kerge asi: varasta m?isa rehest nisu, osta selle eest, mis tarvis?"

Herra j?lle: "Ole ikka, Hans, ega sa seda ometi tee?"

Hans vasta: "Olgu ikka ?igus herral peale!"

1187. Rehepapp ja herra.

J. Ratas V. L?evest.

Herra l?inud ??sel pimedas rehe juurde vaatama, kas rehepapp vilja varastab.

Rehepapp n?inud herra tulekut. Herra tulnud vilja v?tma. Rehepapp karanud herra karvu kinni, annud rusikaga h?rrale vastu pead ja ?telnud: "V?i sa tuled siia vargile! Oot, oot, ma n?itan sulle!"

Herra vastu paluma: "Pia kinni! ?ra l??! Ma olen saks!"

Rehepapp vasta: "V?i teid on kaks! Seda enam teile tarvis!"

Ja annud herrale vasta pead.

Herra uuesti paluma: "?ra l??! Ma olen herra!"

Rehepapp vasta: "V?i sa l?hed ?ra! Pole viga, enne piad nahat?ie saama!"

Peksnud mehe moodi herrad.

Sest saadik ei l?inud herra enam iialgi rehepappi varitsema.

1188. N?id Rehepapp.

H. Sulsenberg Hallistest.

Varguse p?rast lasknud herra vana rehepapi lahti ja pannud mulgi rehepapiks.

?hel ?htul l?inud vana rehepapp rehe juurde, viina pudel kaasas.

Palunud rehepappi, et rehepapp talle natuke vilja annaks. Tal olla hulk lapsi, lapsed surra n?lga.

Rehepapp k?skinud kotti sinna j?tta ja teisel ?htul j?rele tuua.

Vana rehepapp tulnud teisel ??sel j?lle, v?tnud koti selga ja – otse kohe herra juurde.

L?inud kotiga herra kirjutuse tuppa ja ?telnud: "Kas see mulk ka m?ni rehepapp on! Ta laseb vilja ja ennast ?ra viia! Vaat, mis siin kotis on!"

V?tnud koti lahti, hakanud vaatama.

Kott k?iksugu pr?gi ja puru t?is.

Vana rehepapp kohe: "Se mulk on n?id! Rukkid ikka andis, aga vaat, mis n??d kotis!"

Herra kihutanud mehe tuast v?lja.

Teisel aastal v?tnud enesele teendriteks puhtad mulgid.

1189. Rehepapp ja teomees.

F. Vahe Hiiu-Kassaarest.

Rehepapp ja teomees tuulavad m?isa rehes vilja. Teomees nurub enesele ka paar k?limettu.

Rehepapp ei taha anda. Arvab, et teomeest ei tohi uskuda. Siiski ei taha teomehele seda just ?telda. ?tleb sellep?rast: "Noh, eks saab n?ha!"

Korraga n?eb rehepapp, et herra tuleb. ?tleb teomehele: "Hakkame siis n??d matti v?tma. Aga mine v?lja enne vaatama, kudas lugu!"

Teomees vaatab uksest v?lja. H??ab: "Pagana pihta! Herra tuleb! Ei aita!"

Rehepapp naerab kavalasti iseenesele: "Seda ma just tahtsingi!"

1190. T?hja l?heb.

J. A. Veltmann Kolga-Jaanist.

Teo orjuse ajal l?inud ?ks peremees sulasega m?isa rehe juurest vilja varastama. Saanud rehe ligidale, kui korraga ?ks puuratas karjuma hakanud.

Sulane seda kuuldes puutunud peremehe k?lge ja ?telnud: "Mats ae! Mats ae! Kas kuuled, mis ratas ?tleb: T?hja l?heb! T?hja l?heb!"

Peremees vasta: "Mart, ega siis ratas esimest korda r??gi! Ikka on h?sti l?inud!"

Ratta r??kimisest hoolimata t?stnud nad kotid peale. J?udnud juba rehe juurest eemale m?isa tee peale, kui neil korraga m?isaherra vasta s?itnud ja neid k?skinud kinni pidada.

Mehed karanud koorma otsa ja hakanud hobusele pihta laduma. S?ites hakand teinegi ratas r??kima.

Peremees ?telnud: "N??d saan aru k?ll, mis rattad ?tlevad: Kas mai ?telnd: t?hja l?heb! kas mai ?telnd: t?hja l?heb!"

Herra lasknud kutsari hobused ?mber p??rda ja mehi taga ajada. Viimses h?das l?iganud mehed roomad katki ja peasnud hobusega metsa, vanker koormaga j??nud aga maanteele herra k?tte.

Herra lasknud koorma metsa viia. Kuulutanud teisel p?eval, et kui omanik vankri j?rele ei tule, vanker ?ra p?letatakse.

Varsti ilmunud Mats herra palvele: "Pai, kulla herra! Ratas r??kis k?ll: T?hja l?heb. T?hja l?heb! Aga kes sellest aru sai, ehk k?ll sulane Mart seda arvas!"

Herra hakanud valju ??lega naerma. Annud peremehele vankri k?tte ja peale selle veel t?llahoones viisk?mend head soolast.

1191. Pahad l?uad.

J. Kurgan Kurnalt.

Saku mees varastanud teomehe soolakoti ?ra. Teomees l?inud otsima. Otsinud Sakumehe maja l?bi. Ei leidnud midagi. L?inud uksest v?lja.

Eit kohe r??mustama: "Isa ae, sest oli arm, et ahju ei vaadanud!"

Teomees kuulnud ukse taha eide s?nu. L?inud tagasi, v?tnud soola ahjust ?ra.

Vanamees kiruma: "N?e, mis sa oma pahade l?ugadega tegid!"

1192. Varastatud hobune.

J. Holts N?valt.

Hiidlase hobune varastatud ?ra.

Hiidlane l?inud k?rtsi, kaebanud oma lugu.

?telnud ise: "Muud kat pole sest ?htigi, varas m?dand s?idab mu hobuse m?rjaks!"

1193. Muhu Mare kompas.

A. Kuldsaar S?rvest.

Muhu ligidal l?inud korra laev hukka. Tuul ajanud laeva Muhu randa. Sillakohus l?inud kraami ?ra v?tma.

Enne seda oli Muhu poiss ju laeva kompassi ?ra varastanud. Kohus otsinud kompassi, ei leia. Otsijate seas olnud ka varastaja poisi isa. Isa ?telnud, et poiss mere ??rest ?he kompassi leidnud.

Kohe mindud kompassi j?rele. Poisi isa aga j??nud teistega mere ??rde.

Pere eit Mare olnud ?ksi kodu.

Kohus Marelt k?sima: "Kas teie poiss leidis mere ??rest kompassi!"

Mare vasta: "No n?h, ma ?tlesin k?ll, poiss kelm, miks sa t?id ?e, see on sakste asi. N?h, meie poiss ikka leidis koa ?he kompassi, – n?e teine pinumaal." – ?tleb ja viib kohtuherrad ?ue ja n?itab neile suurt m?nna pakku.

Kohtuherrad arvanud Mare n?rgameelelise olevat. L?inud oma teed.

Kompass j??nud sedaviisi Marele.

1194. Ei tapa!

J. Ekemann Tapalt.

Peremees saanud rohuaiast ?unavarga k?tte. Hakanud teist mehe moodi vemmeldama.

Varas paluma. Mees vasta: "?ra karda! Ega ma sind tapa! Peksan sind ainult seni kui su hing l?heb!"

1195. Mustlaste siavaras.

D. Pruhl Metsikust.

Mustlased maganud metsas tule ??res, natuke maad kaugemal nende siga.

?ks mees l?inud, varastanud sia ?ra, jooksnud siaga metsa.

Mustlased ?rganud sia kisa peale ?les. Arvanud, et hunt sia ?ra viinud.

Naine mehele ?tlema: "Jookse j?rele!"

Mees vasta: "Mine v?ta tuul kinni!"

Sia kisa olnud kaua kuulda.

Naine ?hkama: "Oh vits, kui kaua vingutab! Ei v?ta elu ?ra!"

1196. Mustlaste kits.

M. Aija Veelt.

Korra tulnud mustlased ?hte peresse ja palunud ??maja. Peremees ei tahtnud mustlasi kudagi viisi ??majale v?tta. Viimaks suurte palvete peale v?tnud ometi, keelanud aga mustlasi k?vasti ?ra oma tapetud kitse k?lge puutumast. Tapetud kits olla rehe all rippumas.

Peremees oli selsamal p?eval hundi maha lasknud, naha seljast ?ra n?lginud ja keha rehealla rippuma pannud.

Mustlased vastanud ?hest suust, et nad v?era omasse ei puudu.

Mustlased hakanud enestele leent keetma. Ehk k?ll peremees oli keelanud kitsesse puutuda, l?iganud nad ometi salamahti m?ne t?ki leeme rammuks ?ra.

Leem saanud valmis. Peremees l?inud rehealla, n?inud, et mitu t?kki hundi k?ljest ?ra l?igatud.

Peremees ?hvardanud kohe mustlasi majast v?lja rookida. Mustlased haledasti paluma: nad v?tnud muidu natukese liha leeme rammuks, seda v?ida peremees andeks anda.

Peremees annud j?rele. Vaadanud hunti ja ?telnud: "Kui te minu kitse liha varastasite ja seda viisi kitse liha ?ra raiskasite, siis mina teda enam ei taha. Kui olete s??nud, siis s??ge k?ik!"

Oh kudas mustlased n??d peremeest t?nasivad. Joonelt panivad nad hundi keema ja s?ivad k?hud hundi liha t?is. Mis ?le j?i, panivad kotti, v?tsivad teemoonaks kaasa.

1197. Koera liha s??mine.

P. Rootslane V?nnust.

Kusagil olnud k?rtsirahvas kanged teek?ijate vankreid t?hendama. ?hel mehel varastanud nad mitu vasikat ?ra.

Mees ei olnud n?uun?ljane. Ta koer "Eku" k?rvanud ?ra. Mees n?lginud Eku naha seljast ?ra, pannud vankre peale ja linna.

K?rtsi juures muidugi tarvis kinni pidada ja sisse minna.

Tuleb v?lja tagasi: Eku vankrist kadunud.

Mees r??mus, et n?uu h?sti korda l?inud. Linnast tagasi tulles l?heb k?rtsi sisse.

K?rtsinaine arvab, et vankrist j?lle midagi saada. Kutsub mehe liha s??ma. ?tleb ise: "Meil on kitse liha! J?i k?ll natukene k?vaks, aga s?nnib ikka s??a. Kohtumehed s?ivad ka!"

Mees vaatab: Eku liha. ?tleb: "Koeraliha pole ma veel s??nud ega hakka teilgi veel v?hem k?rvanud Eku liha s??ma!"

1198. Ei ole ?nne.

A. Kuldsaar S?rvest.

Varas l?inud aita vargile.

Aidas olnud laua peal linade sees surnud peremehe ema. Varas arvab tapetud sia olevat.

T?mmab surnu pimedas selga, pistab plehku, ikka metsa poole.

Metsas hakkab saaki vaatama. Ehmatuseks leiab aga surnu.

Pistab uuesti plehku. S?nub ise: "Ei ole ?nne! Ei ole ?nne."

1199. T?lpsaba.

O. Hintzenberg Tapalt.

Rannamehed tulnud talusse soolast kauplema.

Talust v?lja tulles ?telnud teine teisele: "Vaata, missugused head kiimuksed (jala nartsud) mina sest perest sain! Istusin seal pengi peal, vaatasin: ?ks kuub oli minu istumise all. V?tsin nua ja l?ikasin sealt enesele salaja!"

Teine naerdes vasta: "No sest see siis tuleb, et sina niisugune t?lpsaba oled!"

Kiimuste l?ikaja hakkab oma kuue saba otsima. Ei ole kuue saba enam kusagilgi! Mees ise oma kuue saba takka ?ra l?iganud.

1200. Kumbast silmast pime.

J. P. S?ggel Paistu-Kaarlist.

Mustlane varastanud mulgi hobuse ?ra. L?inud Viljandi laadale m??ma. Laadal leidnud mulk oma hobuse ?nneks eest.

Mustlane kohe ?tlema: "See on ju 10 aastat minu hobune!"

Mulk kohe k?ed hobuse silmade ette ja k?sib: "Kui sinu, siis ?tle, kummast silmast hobune pime on?"

"Paremast!" vastanud mustlane.

"Vale!" vastanud mulk.

"Ei, pidin ?tlema pahemast!" ?telnud mustlane.

"Vale kah! Hobune pole pime sugugi! Ei ole siis sinu, vaid minu hobune!"

Sedaviisi sai mulk oma hobuse k?tte.

1201. Kits kotis.

J. Neublau Jootmalt.

Rannamees varastanud kitse talle.

Maamees k?sima: "Mis sul kotis on?"

Rannamees vasta: "'J?nekse poiga!"

Maamees j?lle: "Miks tal nii karm karv on?"

Rannamees vasta: "K?rves kasvanud!"

Maamees: "Miks s?rg l?hki?"

Rannamees: "Raagu astunud!"

Maamees: "Miks sarvemuksud peas?"

Rannamees: "Seda sugu!"

1202. R?tsepa kasukas.

J. Kurgan Kurnalt.

R?tsepp tahtnud enesele kasukat saada. Aga ei olnud nahku.

Tulnud teisele hea n?uu. V?tnud igast talust, kus t??l k?inud, kust poole, kust naha, kust koguni kaks nahka oma kasuka jaoks ja ?mmelnud t?kk haaval kasukaks.

Viimaks saanud kasukas t?iesti valmis. Hakanud ?ra minema, pannud kasuka selga.

Ei peremees lase. Arvab, r?tsepp tuli ilma kasukata, ju ta on enesele sealt nahku varastanud.

R?tsepp paluma: "Ega see kasukas pole k?ik teie nahkadest tehtud. Ainult kaks t?kki v?tsin teilt!"

Ei aidanud. R?tsepp pidi peremehele varastatud nahad v?lja maksma.

1203. P?lvele pihta.

J. Neublau Jootmalt (Ambla kih.)

Kaks meest l?inud siga varastama.

Teine ?telnud: "L?? sa siale p?h?, sul on julgem s?da!"

Esimene vasta: "Ma ei n?e, kuhu ma pimedas l??n!"

Teine j?lle: "Oota, ma panen taela t?ki sia kukla peale ?hkuma. Siis l?? tule peale!"

Mehike paneb taela t?ki esmalt p?lve peale. Tahab n?ha, kas tael h?sti ?hkub.

Teine arvab taela aga sia kukla peal olevat. Virutab kirve silmaga kohe k?igest v?est p?lvele pihta.

Ei saanud mehike siga selga v?tta. Pidi katsuma, kudas seltsimehe kukil koju vedas.

1204. Rannamehe hirm.

J. Neublau Jootmalt.

Kaks rannameest maganud Tapa k?rtsis. Teise rannamehe rahakott varastatud ??sel ?ra.

Hommikul kurtnud mees kadunud rahakotti taga.

K?rtsisulane ?tlema: "Osta toop viina, ma v?tan vargan?o viina pealt ?lesse!"

Rannamees ostnud.

Sulane loksutanud viina ja ?telnud:

"N?e, n?gu on viina peal. Kas pistan ?he silma v?i m?lemad tal peast ?ra?"

Teine rannamees kohe ?tlema: "Kulla mees, ?ra pista! Rahakott minu k?es!"

1205. Ma t?use kut ka.

J. Prooses Nigula Orust.

?ks hiidlane l?inud purjus peaga k?rtsist koju poole. Surnuaiast m??da minnes l?inud mees kabelisse v?he v?simust puhkama.

Kabelis juhtunud t?hi puus?rk olema. Hiidlane pugenud puus?rki. Et k?lm k?tte ei hakkaks, t?stnud mees veel puus?rgile kaane peale.

V?h? aja p?rast tulnud vargad sinna. Hakanud puus?rgi peal oma saaki jagama.

?ks varas l??nud nalja p?rast k?ega vastu seina ja ?telnud: "Surnud, t?uske ?les!"

Hiidlane t?ukab seda kuuldes puus?rgi kaane pealt ?ra ja h??ab: "Ma t?use kut ka!"

Oh tuhat, kudas vargad n??d putked m?ngima saivad! Saak j?i k?ik hiidlasele!

1206. Magus vesi.

A. Kivi H?bedalt.

Hiidlane varastanud sadamast laeva pealt koti peenikest suhkurt.

Saab kotiga koju, n?eb: randr??tlid tulevad j?rele.

?nneks j?gi ligidal. Hiidlane summdi suhkru kott j?kke.

Ei hiidlane teagi suhkrust.

Teisel p?eval l?inud hiidlane vett tooma. Ise s?nunud: "K?ll ta mait n??d v?ib magus olla! M?tle ometi, suur kott suhkurt sees."

1207. Koju j?tnud.

M. Aija Veelt.

Kihnlane tulnud paadiga P?rnu laadale. M??nud ?htuks k?ik kraami ?ra ja saanud head hinda. Selle t?ttu l?inud suure silla otsa trahterisse liiku v?tma. Pea l?inud varsti soojaks. Viimati tikkunud uni peale.

Kihnlane sirutanud enese k?rtsi pengi peale pikali. J??nud magama.

Kelm tulnud, t?mmanud kihnlase saapa jalast ?ra.

Kihnlane ?rganud ?lesse, ?telnud: "T?mma pojuke ka teine saabas jalast ?ra!"

Kelm t?mmanud selle k?su peale ka teise saapa ja l?inud saabastega oma teed.

Hommikul h?rganud kihnlane ?lesse, hakanud saapaid otsima. Ei saapaid kusagilgi.

Kihnlane s?numa: "Mis neid ilmaaegu otsin. Olen saapad vist koju j?tnud!"

1208. Need kukkusivad ?levalt.

J. Niinas Ristilt.

Kerjaja j??nud ??seks talusse. Hommikul t?usnul k?ige varemini ?lesse, t?mmanud l?sna pealt peremehe sukad, ajanud enesele jalga ja t?mmanud siis oma katkised kapetad veel takka peale.

Peremees t?usnud ?lesse. Tahtnud sukke jalga panna. Ei sukke kuskilgi. Otsinud, otsinud, – ei ?htigi.

K?sinud viimaks kerjaja k?est: "Kuule, ehk oled sina mu sukad ?ra v?tnud?"

"Jah, need kukusivad sealt ?levalt mu s?lesse, ma ajasin oma teiste sukkade alla!" vastanud kerjaja rahulikult.

1209. Miks sa nii ruttu tuled?

J. Kurgan Kurnalt.

Kaks varast l?inud talu aita vargile. ?ks hakanud aita t?hjendama, teine j??nud valvama.

Peremees h?rganud ?les, saanud aru, l?inud aida juurde. Valvaja putku.

Varas aidas arvanud seltsimehe tulevat. ?telnud peremehele: "Miks sa nii ruttu tuled, ma ei j?udnud teise aita veel minnagi!"

Peremees aidauks kark?uh kinni. Varas l?ksus.

1210. Vabandamine valmis.

J. Kurgan Kurnalt.

Sant l?inud talusse ??majale. Olnud k?lm ilm. Sant roninud ahju peale sooja.

Ahju peal kuivanud perenaise v?rvitud villad.

Sant kohe villu p?ue toppima.

Perenaine n?inud alt, hakanud k?ratsema.

Sant ?levalt vasta: "Pai perenaine, ma s?gan rinda!"

1211. Tarase Joosepi herra.

A. Meltsov Kroonlinnast.

Laadal v?eti varas kinni. K?sti politseisse viia. ?teldi: viige kinni, muidu varas jookseb ?ra.

Politseis p?riti: "Mis sa tegid?"

Varas vasta: "Ei midagi!"

K?siti uuesti: "Mis su nimi?"

Varas vasta: "Joosep Taras!"

K?siti tooja k?est: "Mis paha ta tegi?"

Tooja vasta: "Ei tea! ?eldi aga: viige kinni, muidu varas jookseb ?ra!"

Varas vasta: "Selge eksitus. Seal ?teldi: see on Tarase Joosepi herra!

1212. Kahetsen k?ll.

Poiss tulnud ?petajate r??kima, et ta varastanud.

"Mis sa varastasid?" k?sinud ?petaja.

Poiss vasta: "Kaks vana kotti!"

?petaja j?lle: "See on patt. Kas sa kahetsed seda pattu?"

Poiss vasta: "Kahetsen k?ll. Emagi ?tles, et ma rumalasti teinud, vanu kottisid v?tta. Parem oleks olnud uut linast riiet v?tta, sest oleks asja saanud!"

1213. Isa ae.

D. Pruhl Metsikust.

Rannamees olnud pojaga heinamaal. ?htul koju minnes h??dnud poiss suure h??lega: "Isa ae, ma panen vikatid p??sasse!"

Teisel hommikul l?inud vikatisi v?tma. Ei v?tta midagi. Varas ?ra viinud.

Poeg l?inud isa juurde ja ?telnud tasahiljukesi k?rva sisse: "Isa, ae, ei ole vikatisi p??sas enam ?htigi!"

LXII. T?li

1214. Kahe mehe riid.

J. Neublau Jootmalt.

Kaks meest l?inud riidu. Teine s?imanud teist sia vargaks, teine j?lle teist p?rsa n?ppajaks. Teine l??nud teist ?le k?rrega, teine teist j?lle Jumalavilja varrega. Teisel olnud lambanahka kasukas seljas, teisel j?lle ute nahka tulup. Teisel ?sna uus kasukas, teisel p?ris n?elasilmast v?etud. Teine l?kanud teise j?kke, teine kukunud puhtasse vette.

Mehed l?inud ?hte peresse endid kuivatama. Ahju suu olnud vasta ust ja kolle olnud l?ve kohal. Teine pannud kasuka ?rrele kuivama, teine parrele tahenema. Teine kasukas kuivanud kokku, teine kasukas pole selga s?ndinud. Teine mees l?inud laande, teine metsa, teine astunud puu alla, teine sammunud t?vi juurde. Teine annud teisele k?tt ja teine leppinud ?ra.

Sedaviisi saanud riid otsa.

1215. Lind laulis silmad veriseks.

J. Prooses Tornim?elt.

Kaks meest k?isivad teed. Lind laulis tee ??res.

?ks ?tlema: "Kuule, lind laulab: Laose Nigulas! Laose Nigulas!"

Teine vasta: "Sa ei saa aru. Lind laulab: Peetri Jaak! Peetri Jaak!"

Esimene: "Ei, Laose Nigulas!"

Teine: "Ei, Peetri Jaak!"

Mehed vaidlevad, kuni karvu kiskuma hakkavad.

Veriste silmadega l?hevad m?lemad viimaks koju.

Naine kodu k?sima: "Kudas silmad veriseks saanud?"

Mees ?hates vasta: "Eks lind laulnud silmad veriseks!"

1216. Kes sind k?skis meheks hakata.

J. Sirdnak Narvast.

Kaks meest l?inud riidu. Teine peksnud teist tublisti. Viimaks hakanud peksasaaja paluma: "Ole hea mees, j?ta j?rele, enam ei j?ua taluda!"

Peksja vasta: "Kes sind k?skis meheks hakata, kui sa mehe peksugi ei kannata!" Ja vemmeldanud edasi.

1217. Kaks meest on ikka kaks meest.

J. A. Veltmann Pootsist.

Kaks kihnlast tulnud maisemaale talvel puid saagima. L?inud metsas puusaagimisel maisemaa mehega riidu.

Mehed riielnud kolmekesi mis hirmus, nii mis mets m?ranud, palgid paukunud ja puu halud vastu haukunud. Siiski j??nud v?it maisemaa mehe k?tte.

Kihnlased pannud maisemaa mehe eest putkama. Vaesekesed unustanud oma leivakoti h?lge lihaga maha.

Kihnlane kiitnud peale ?rajooksu teisele: "Vaata Jenn, et ta k?ll vehkis ja leivakoti ?hes t?iega ?ra v?ttis, peksta meid ikka ei saanud, sest kaks meest on ikka kaks meest!"

1218. Saarlaste riid.

H. Sulsenberg Hallistest.

Saarlased l?inud k?rtsis eneste vahel t?lisse.

?ks ?telnud: "Oleks mu vend siin, siis oleks riid l?penud. Kui ta ?he kinni v?taks, siis ta ikka aknast v?lja viskaks. Ei sest oleks ?htigi, kui ma ise tappa saaks. Ma vaatan ikka selle peale, kudas teised h?sti saavad!"

1219. Saarlaste pigistamine.

K. Vaarmann Kroonlinnast.

Vanal ajal olivad muhulased ja saarlased ikka t?lis.

Korra tuli ?ks vanamees Muhumaalt Saaremaale. Seegi oli saarlaste viha all. Saarlasi mitu, muhulane ?ksi.

Saarlased k?sivad: "Mis me selle muhulasega n??d teeme?"

?ks ?tleb: "Anname talle peksa!"

Teine vana saarlane aga vasta: "Ei mitte peksa, vaid pigistame teda. Mina l?hen tema peale ja te tulete minu peale. Nii pigistame teda poole tundi. K?ll siis aitab muhulasele."

Muhulane kuuleb ise pealt, mis kohus talle m?istetakse.

Muhulane v?tab kasuka seljast ?ra, paneb ainult lahtiselt ?ladele.

Juba vana saarlane h??ab: "Heida n??d maha, ma tulen sinu peale, teised minu peale, siis saad oma nuhtluse k?tte!"

Muhulane heidab maha. Saarlased tulevad hunikus ta peale.

Et ?htune aeg ja pime oli, puges muhulane kasukast v?lja ja pani putkama.

Saare vana pigistas aga meeste hunnik surnuks.

1220. Tuleks suurem t?li.

N. Traks Vatkust.

Kaks hiidlast kiskunud k?rtsis tutti pidi. L?inud kohtusse.

Kohus pannud mehi leppima.

Teine hiidlane vastanud: "Meie lepiksime k?ll ?ra, aga kui liiku hakkame jooma, tuleks veel suurem t?li kui enne oli."



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

Поделиться ссылкой на выделенное