Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

Talvel tulnud n?lg k?tte.

T?tar ?tlema: "Oleksivad n??d tatrad tua ees kasvamas. Ma riisuksin ja r??siksin! Keedaksin pudru, et pada podiseks!"

1143. Kes pusib, see j?uab.

J. Kurgan Kurnalt.

?ks t?druk teinud kinnast. P?ev ja silm, n?dal ja varras, kuus kord ringi, aastas saanud kinda p?idla valmis.

Ise aga kiitnud: "Kes pusib, see j?uab."

1144. Kudas l?ngad takkudeks l?ksivad.

J. Kurgan Kurnalt.

Teomehel olnud laisk naine, kes ei viitsinud kedrata. Mees arvanud, et naine kodu igap?ev kedrab. Naisel aga ainult linad ja takud kodu.

Kevadel mees p?rima, miks naine l?ngu ei pese ega kuduma hakka.

Naine lubas teisel p?eval hakata. K?skinud aga meest koju j??da koera t?rjuma. ?tles, et kui koer l?nga keedu ajal ?uest tuppa peaseb, siis l?hvad k?ik l?ngad j?lle linadeks ja takkudeks.

Naine pani takud ja linad patta ja v?ttis leiva t?ki k?tte, et koera tuppa meelitada. Mees istus ukse peal ja valvas, et koer sisse ei peaseks. Leiba n?hes tungis koer ometi v?gisi tuppa.

Naine hakkas kohe l?nga v?lja v?tma. Ainult linad ja takud pajas. Kohe mehe kallale, miks mees koera tuppa lasknud. N??d l?inud k?ik l?ngad linadeks ja takkudeks!

1145. Laisk naine.

J. Kurgan Kurnalt.

Mees tulnud linnast, v?tnud k?rtsis enese purju. J?udnud poole ?? ajal koju.

Naine maganud lastega s?ngis. Mees v?tnud s?ngi ??rest kinni, l?kanud naise lastega t?kis s?ngi alla.

Ise siunanud naist: "Sina laisk naine, magad kutsikatega s?ngis, ei tule aitama mul hoost rakkest lahti v?tta!"

1146. Vii p?rgu pulma ajaks.

A. Kivi H?bedalt.

Laisk perenaine r??kinud k?lanaisele: "Hea laps oli heina ajal, seda lillim leikuajal, aga vii p?rgu pulma ajaks! Heina ajal, kui ?ra v?sisin, tulin nutu peale teda imetama. Sain puhata. L?ikuse ajal, kui mu selg h?sti haigeks j?i, hakkas ta nutma. L?ksin teda kusutama. Sain j?llegi selja sirutust. Aga kuri vaim, mis pulma ajal oli! Kr?uksus ja kr?uksus, ei saanud tantsida, muud kui kusuta teda!"

1147. Mustvee naiste kanga kudumine.

E. Soodla Tormast.

Kaks naist saanud kokku.

Teine kohe kaebama: "Ei ma j?ua teretadagi, v?sinud suurest t??st. Kudusin kangast 2 kuud ja 8 n?dalit! Sai Annusele hame, T?nisele teine, aga kummagile ei saanud k?iksid!"

Teine vasta: "Mina kudusin p?eva, kudusin teise, kudusin t?ki kolmatki, ei saanud s??sele s??ret?it ega parmule palakat! Aga koguni oli koti kangas: niied k?isivad ikka nika-naka, nika-naka!"

1148. Setu naine.

J. Juhkam V?nnust.

Korra olnud ?hel setul v?ga laisk naine. Ei teinud midagi.

Korra teinud mees j?e ??res heina. Naine ei peasnud t?? eest mujale pakku kui pugenud paadi alla.

Kui naine paadi all maganud, l?inud mees ja t?rvanud naise pea ?ra.

?lesse h?rgates pistnud naine pea paadi alt v?lja. Vaadanud ennast vees ja ?telnud: "Ei mina see ole! See on keegi muu!"

L?inud j?lle paadi alla magama.

Maganud seni paadi all kuni n?lga surnud.

1149. Lapse n?pistamine.

D. Pruhl Metsikust.

Naine l?inud pisikese lapsega teise peresse l?ikama. V?tnud suurema lapse v?ikse lapse hoidjaks kaasa.

?petanud suuremat last: "Kui ma ju natukene aega olen l?iganud, siis n?pista pisikest last, et nutma hakab. Siis tulen pisikest last aitama ja saan puhata!"

Saanud ju natukene aega l?iganud, h??dnud lapse hoidja: "Kas n?pistan ju?"

1150. Kudas sool veli kat l?ks?

M. Rekkaro Raik?last.

Trobikond hiidlasi l?inud suiks suurele maale kraavi lamutama. ?ks olnud laisk, ei l?inud teistega kaasa.

S?gisel tagasi tulles k?sinud teised ta k?est: "Noh kudas sool veli kat l?ks kodumaal!"

Kodune hiidlane vasta: "Muidu l?ks kat heasti k?ll, aga lebaga oli peenike pios!"

1151. Kas on rasvane ka?

J. Feldbach Vaivarast.

Korra oli herra, kes ei viitsinud k?ia. Tuapoiss pidi teda igal ajal seljas kandma, olgu p?eva v?i ??sel.

Tuapoiss oli ?sna h?das, sest herra oli paks.

Korra tahtis herra, et tuapoiss teda ?htu hilja rehe juurde pidi kandma.

Sel korral oli kaks meest just m?isa lauta lamba vargile l?inud. ?ks oli laudas lammast toomas, teine kaugemal vahti pidamas.

Vaht n?gi: keegi tuli, kandis midagi seljas. Arvas, et seltsiline lambaga tuleb. K?sib tulejalt: "Kas on rasvane ka?"

Tulija ei olnud seltsiline lambaga, vaid tuapoiss herraga.

Tuapoiss ja herra aga arvanud, et vanapagan herra j?rele tuleb ja n??d k?sib, kas herra rasvane.

Tuapoiss herra seljast ja m?isa poole punuma. Herra taga j?rel.

Sest ajast polnud tuapoisil iialgi enam tarvis herrad seljas kanda.

1152. Mustlase niitmine.

D. Pruhl Metsikust.

Mustlane katsunud korra elu sees heina-niitmist. L??nud vikatiga, vikat maa sisse. Siis l??nud jalaga vasta vikati vart, et vikat maa seest v?lja tuleks.

Teinud nii t?ki aega. Siis hakanud kurtma: "L??misega ikka saaks korda, aga see vikati tagasi-v?tmine v?sitab!"

1153. Laiskuse rohi.

Keller K?ost.

Vana aasta ?htul tulnud juut peremehe juurde ??majale. Juut kaebama, et hobune liig laisk.

Peremees vasta: "Anna 5 kopikat, m??n sulle hobuse virkuse rohtu!"

Juut j?lle: "Kolme kopika eest saab k?ll!"

Peremees ajab vasta, et kolme kopika eest ei piisa. Ei aita, juut maksab viimaks 5 kop. ja n?uab rohtu.

Peremees k?sib juuti saani istuda. Juut istub.

N??d v?tab peremees tuliseid s?si ja viskab hobusele saba alla.

Juut karjuma: "Eks ma ?telnud, eks ma ?telnud: kolme kopika eest saab k?ll. N??d 5 kopika eest lendab nagu masin!"

LX. Kavalus ja pettus

1154. Petja.

Korra kiidelnud mees k?rtsis, et ta k?iki, keda, tahab, ?ra petab.

Kohe ?ks mees v?lja: "Mind sa ometi ei peta!"

Petja vasta: "Petaksin k?ll, kui mul petmise riistad kaasas oleksivad. Need j?ivad aga koju."

Mees j?lle: "Ma l?hen, toon kohe ?ra."

L?inudki.

Petja naine hakanud naerma ja ?telnud: "Eks see see pettus olnudki! Mis petmise riistu tal siin kodu on!"

1155. Miks hiidlasel torus mokad on.

J. Johannes Hiiu K?rgessaarest.

Noor hiidlane pidanud mokad alati torus.

Teised k?sinud, miks ta mokad alati torus peab.

Noor hiidlane vaata: "Noh ma olen va vaene poiss ka! kui juhtub m?ni kord t?druk teel vasta tulema, siis saab kergemalt musu k?tte!"

1156. Kelmid poisid.

J. Pulst Saugast.

Mees viinud heinakoorma linna, pannud puudase kiiri heintesse. Tahtnud enam raha saada.

Enn?, ostja n?inud kiiri.

Mees ennast kohe vabandama: "Ei mina ole seda kiiri sinna pannud. Siia tulles pillusivad linnapoisid mu koormat kiiridega. Ju siis ?ks neist kiiridest heinte sisse kinni j?i!"

1157. Hobuse v?rvimine.

J. Nau Kogulast.

Korra v?rvis Muhu Madis oma ilusa valge hobuse mustaks. Ise ?tles: "On valge k?ll olnud, olgu n??d vahel must ka!"

P?ev p?rast v?rvimist sadas tublisti vihma. Sulane viis peremehe teadmata hobuse v?lja vihma k?tte. Vihm pesi hobuse niisama valgeks kui hobune enne olnud.

Teisel homikul kirikuajal s?itis Madis hobusega v?lja. Ei pannud sugugi t?hele, et hobune valgeks saanud.

Koju tagasi tulles Madis r??kima: "Ei tea, kes viguri mees mu hobuse ?ra vahetanud. Ei n?inud sugugi, mil mu ilus must hobune vankri eest ?ra v?eti ja valge asemele pandi. Sest on hea, et mu vanker k?tte j?i. Hobusest pole midagi, hobune on hobune!"

Sulane naeris seda kuuldes nii et k?ht valutas.

1158. H?rja tapmine.

J. Nau Kogulast.

Korra olnud Saare peremehel kaks sulast. Peremees annud sulastele v?hem s??a kui sulased tahtnud.

?hel hommikul r??kinud sulased isekeskis: "Ostame ?ige h?rja, tapame ?ra, siis saame liha s??a!"

Peremees kuulnud salamahti sulaste juttu pealt. Arvanud ise: k?ll j??b ostmata!

Teisel hommikul pimedas toonud sulased peremehe h?rja tuppa. H?rjal olnud valge pea, sulased m??rinud tahmaga mustaks.

Sulased hakanud h?rjale rusikaga p?he l??ma.

Peremees tulnud tuppa. K?sinud: "Poisid, mis te teete siin?"

Sulased vasta: "Tapame h?rga!"

Peremees j?lle: "Kes rusikaga h?rga tapab!"

Ise v?tnud kirve, l??nud h?rja pea otsast ja ?telnud: "Vaata, n?nda tapetakse h?rga! Teil pole muud kui v?tta nahka!"

Loomadele s??a andma minnes n?eb peremees: valge peaga h?rg kadunud. K?sib sulastelt: "Te ehk tapsite mu h?rja ?ra?"

Sulased vasta: "Ega me pole tapnud. Sa ise tapsid oma h?rja ?ra! Me t?ime h?rja ainult sellep?rast tuppa, et n?ha, kas peremees oma h?rja ?ra tunneb."

1159. Kudas mees neekrudiks minemisest ?ra peasis.

J. Juhkam V?nnust.

Noormees m?telnud s?gise kaua aega, kudas neekrudiks minemisest ?ra peaseda.

Kui meest komisjoni ette kutsutud, vaadanud ta esiti t?ki aega ?mberringi. ?telnud siis: "Oi kui ilusad tuad siin on! Kui mind ka lastaks siin elada! Mis mul siis viga oleks!"

Meest k?stud riided seljast ?ra v?tta.

Mees vasta: "Noh, kas siis ihu alasti elatakse? Kui teistel riided seljas, siis minagi neid seljast ?ra ei v?ta?"

?teldud mehele: "Kasi v?lja, loll!"

Seda viisi peasnud mees priiks.

1160. K?ie p??dmine.

J. A. Veltmann Pootsist.

Korra s?itnud kaks hiidlast k?lmal talvel ??se koju poole. Eels?itjal olnud t?rvat?nder ree peal. Tahtnud teist nagu ninapidi vedada.

V?tnud t?rvat?ndri prundi eest ?ra. T?rv jooksnud maha. J??nud nagu k?is tee peale.

"Mats! V?ta kat k?ve maast ?lesse! K?ve jookseb j?rgi!" h??ab eels?itja.

Mats vaatab. N?ebki k?ve j?rel jooksvat. Kargab silmapilk ree pealt maha. Tahab k?it lume pealt piosse v?tta. Aga tee, mis tahad! Ei saa k?it kudagi viisi k?tte.

Eels?itja h??dma: "Mats! V?ta kat kindad k?est ?ra! Muidu sa k?de ei saa!"

Mats v?tab kindad k?est ?ra. Pistab kindad rutuga ja nagu pool kogemata suhu. Hakkab paljaste k?tega k?it kinni p??dma.

Seni pani eels?itja t?ndrile prundi ette. Mats j?i t?rvase suuga vaatama, kuhu k?is ometi nii ruttu ?ra kadunud.

1161. Hiidlaste keele tarkus.

F. Vahe Hiiu-Kassaarest.

Voor Keina mehi tulnud Tallinnast ja l?inud k?rtsi sisse puhkama.

?ks hiidlane l?inud k?rtsi hoovi hobusid vaatama. N?eb: k?rtsimehe siga tema leivakoti kallal.

S?dame t?iega v?tab hiidlane looga maast ja virutab siale vastu nina.

Sest saanud k?ll. Siga piuksunud korra ja olnudki valmis.

N??d mehel h?da k?es. Saab k?rtsimees lugu teada, siis nalja pole.

Hiidlasel n?uu varsti k?e p?rast. Tarvis seltsimeestele juhtumist kudagi viisi teada anda ja siis minema pista, enne kui k?rtsimees hoovi tuleb.

L?inud k?rtsi ukse peale ja h??dnud: "Seltsimehed! Ilm h?iskab, taevas tuiskab! Kuu kupitseb, p?ev sapitseb! Kornukas k?lleli maas, k?ver l?inud ?le kaela!"

Nagu p?ssipauk olnud seltsimehed jalul ja ?ks teise j?rel uksest v?ljas. Igamees roninud oma reele ja – edasi.

K?rtsimees arvanud selle rutulise ?ramineku kohta, et paha ilm tulemas.

L?inud natukese aja p?rast v?lja vaatama. Leidnud hoovist surnud sia eest, look k?rval.

N??d saanud k?rtsimees k?ll asjast aru. Aga v?ta veel Keina mehi kinni! Need ammu kus seda ja teist!

1162. Juut ja kingsepp.

D. Pruhl Metsikust.

Juut l?inud peresse, kingsepp ?mmelnud tuas. Juut istunud kingsepa ligidale. Kingsepp torganud naaskliga.

"Aih vaih! Kas olen ees v?i?" k?sib juut.

"Ei ole! Istu aga peale!" vastas kingsepp.

Kingsepp torkab uuesti.

"Kas olen ees v?i?" k?sib juut.

"Ei ole!" vastab kingsepp.

Kingsepp torkab kolmat korda.

"Aih, vaih! Olen ees ehk olemata, aga ?ra ma l?hen!" s?nub juut p?sti karates.

1163. Kaupmehe t?ssamine.

O. Hintzenberg Tapalt.

Hiidlane r??kinud seltsimehele: "K?ll mina t?na kaupmeest t?ssasin! Mina andsin talle viis kopikat rohkem, kui tarvis oleks olnud anda!"

"See pole veel midagi!" vastanud teine. "Aga vaat, kudas mina t?ssasin: M??sin kaupmehele nahku. M?ssisin v?ikse naha suure sisse ja m??sin ?he naha p?h? kaupmehele ?ra!"

M?lemad olnud ?tlemata r??msad, et seda viisi saanud kaupmeest t?ssata.

1164.V?rulase linade m??mine.

J. P. S?ggel Paistu-Kaarlist.

V?rulane l?inud linna linu m??ma. V?tnud kuueaastase poja kaasa. Linaostja olnud poisi vasta ?ige lahke, annud poisile kompvekkisid ja k?sinud: "Noh poiss, kas sa m?istad ka linu teha?"

"Ei m?ista!" vastanud poiss.

"Aga n?inud sa oled kudas vanemad tegivad?" k?sinud linaostja edasi.

"Miks ei n?inud!" vastanud poiss. "Taat viskas vihaga linadele vett peale ja memm pani tuhka, et siis linade eest rohkem raha saaks!"

1165. Kudas kihnlane linnasaksa t?ssas.

J. A. Veltmann Pootsist.

"K?ll ma t?ssasin linnasaksa!" kiidelnud ?ks kihnlane teisele, linnast soolakotiga koju tulles.

"Kuidas sa t?ssasid?" p?rinud teine.

"No vaata, J?nn, kui te kauplesite, toppisin mina kaupmehe selja taga nuatuppe soola t?is!"

"Aga kus nuga siis on? Kas ta kua ikka tuppe j?i?" p?rinud teine.

"V?i, v?i! Pagana pihta! Nua pistsin linnasaksa aida seina! Seal ta praegugi veel seisab!" ?hanud J?nn.

1166. H?rja karjane.

J. Prooses Tornim?elt.

Hiidlane sai h?rjakarjaseks. Hiidlane varsti arvama, kudas h?rja liha saada. Eks teine targem ?petanud.

Hiidlane tegi raudora tuliseks, pistis oraga h?rja kehasse. Ei tulnud verd tilkagi v?lja, h?rg aga suri ?ra.

Opmann tuli h?rga ?le vaatama. Ei leia mingisugust viga. Tegi otsuse: rabandus h?rja tapnud.

H?rg j?i karjasele. Mis hiidlasel n??d viga h?rjaliha s??a. S?i ise ja andis teistele hiidlastele ka. Soolas mitu p?tti liha sisse. S?i seni kui liha l?pes.

L?ks siis j?lle karja vaatama. K?ige rammusamat h?rga n?hes mees h??dma: "Kui n??d sureb, siis sureb see kirju!"

Seda viisi elas hiidlane ainult h?rja lihast. Opman aga vihastas hirmus, et rabandus ?he h?rja teise j?rele maha murdis.

1167. Sandi taevas k?ik.

J. A. Veltmann Pootsist.

Sant tulnud korra Kihnu lese perenaise juurde ja hakanud laulma:

"Ma tulen taevast ?levelt

H?id s?numid toon teile sealt!"

Perenaine kohe p?rima: "Kulla s?ber, mil sa taevas k?isid?"

Sant: "Eile alles tulin sealt, kulla perenaine!"

Perenaine: "Kas minu va ?nnist meest ka seal n?gid!"

Sant: "Miks ma siis ei n?inud!"

Perenaine: "Kas ta sinuga ka r??kis?"

Sant: "Jah! R??kisime hulga aega!"

Perenaine: "Mis ta ka r??kis? Kas ?tles enesel hea elu olevat?"

Sant: "Mis veel! ?tles ?ige viletsa elu olevat! Ei raha kopikat taskus, ei riide hilpu selga panna!"

Perenaine: "Kas sa veel taevasse tagasi l?hed?"

Sant: "Jah l?hen! Ma k?in seda vahet kaunis tihti!"

Perenaine: "Kulla s?ber, kas sa ei v?iks minu mehele raha ja uusi riideid kaasa viia?"

Sant: "Hea meelega, kui soovid!"

Perenaine: "S?h, siin on raha ja uued riided. Vii need taevasse ja anna mu ?ndsa mehe k?tte. Kui otsa l?peb, k?ll siis edespidi sinuga veel saadan, kui j?lle juhtud meie poole tulema!"

1168. Mis teha, kui k?ha ei lase.

J. Meltsov Navilt.

Sant tulnud talusse. Lugenud: "Kas on linnukesel muret!"

Hakanud siis kangesti k?hima.

J?lle alganud: "Kas on linnukesel muret!"

Enam sant ei osanudki. Sellep?rast k?hinud j?llegi.

Perenaine nurisenud, miks sant enam ei loe.

Sant vasta: "Ma lueksin, aga mis teha, kui k?ha ei lase!"

1169. Hiidlaste kaev.

D. Pruhl Metsikust.

Hiidlased kaevanud kaevu. Kaup olnud nii: kui vett sisse ei tule, raha ei saa.

Kaev ju s?gav, aga vett ei tule.

Mis n??d heaks n?uuks.

Hiidlased v?tavad ??sel toobri, kannavad vett kaevu.

Hommikul hulk vett kaevus.

Hiidlased kohe herra juurde. ?telnud: "??sel tuli vett kaevu! Ei saa enam edasi kaevada. Palume raha k?tte!"

Herra vaatama. Vesi kaevus.

Maksnud raha v?lja.

Hiidlased teinud, et minema saanud.

Teisel p?eval kaev kuiv.

Mine v?ta enam hiidlasi kinni!

1170. Annab mulle.

O. Leegen R?ugest.

Setu leidnud uuri maast.

Juut tulnud vastu. Setu n?idanud juudile. K?sinud: "Mis see on?"

Juut vasta: "Ai mir vai! See ?eluse silm. See p?letama. Annab mulle! Muidu p?letama sinu maja ja loomad ja viima sinu ihu ?hes hingega pergu!"

1171. Kaval perenaine.

J. A. Veltmann Pootsist.

T?stamaa perenaine kutsus r?tsepa enese juurde ?mblema. Kartis aga, et r?tsepp ?mblemise kraami enesele v?tab. Heinamaale minnes pani perenaine sellep?rast niidikera kirstu luku taha ja andis paljalt niidi otsa l?bi v?tme augu r?tsepa k?tte.

Heinamaal perenaine kiitma: "Katsu n??d va s?ber veel varastada! V?it on minu! Niit on luku taga, ei sa seda enesele saa v?tta!"

1172. Karjase kavalus.

D. Pruhl Metsikust.

Rannak?la karjasel pole j?uluks midagi suhupistmist olnud.

Korraga karjasel hea n?uu peetud. Karjane l?inud k?lat?navasse k?rge kuuse otsa peitu ja hakanud kisendama: "H?da, h?da, h?da tuleb meie peale!"

K?lanaised k?sima: "Misp?rast?"

Karjane vasta: "Noh vana karjase vaeva p?rast! J?ulud tulevad, karjasel pole s??mist!"

Naised seda kuuldes viinud karjasele liha ja vorsti.

Karjasel j?ulud mis k?ll.

1173. Rabakala.

J. Leppik Holstrest.

Ennemuiste katoliku ajal viinud mees preestrile enne patu tunnistust suure kala. Preester k?sinud, mis ta nimi on.

Mees vastanud: "Rabakala!"

Mees tunnistanud preestrile k?ik patud ?les ja k?sinud, kas preester need talle andeks annab.

Preester annud k?ik andeks.

P?rast l?inud preester kalaga koju. K?skinud kalast head rooga teha.

Kala l?igatud l?hki. Olnud ainult kala nahk, nahk aga kaljaraba t?is topitud.

Kohe kuulutanud preester: "Kui keegi rabakala n?eb, toogu teda sedamaid mu juurde. Ta on suur kurjategija ja patune!"

1174. Mustlaste kalap??dmine.

J. P. S?ggel Paistu-Kaarlist.

Mustlased olnud Kanak?la laanes laagris. Korraga n?inud nad suurt kaubavoori teed m??da tulevat.

Mustlaste n?u kohe peetud. Mustlased v?tnud nooda, l?inud n?mme peale noota t?mmama.

Voorimehed tulnud ligemale. N?inud: Mustlased t?mmavad kuival maal noota.

Voorimehed piavad kinni, l?hevad seda imelugu vaatama.

Mustlased t?mmanud edasi ja ?telnud ise: "Kui me ei saa, meie lapsed saavad ikka!"

Voorimehed vaadanud hulga aega pealt. N?inud, et mustlased kala poegagi ei saanud. L?inud siis koormate juurde tagasi.

Leiavad hobused eest, leiavad koormad eest, aga koormad palju v?hemad.

Seni kui voorimehed vanade mustlaste nooda vedamist vaatasivad, olivad mustlaste lapsed koormate juures k?inud noota vedamas.

1175. Kirbu rohi.

J. A. Veltmann Pootsist.

Mustlane tulnud korra ?hte talusse ja pakkunud perenaisele kirbu suretamise rohtu m??a. Rohi ei olnud muud midagi kui tuhk ja tolm, mis mustlane paberi topsidesse pannud.

Perenaine ostnud kahe kopika eest ja k?sinud: "Kudas seda pulbrit piab pruukima!"

"Sa piad kirbu kinni v?tma, l?uad h?sti p?rani k?ristama, siis seda pulbrit suu t?is toppima, vaata siis ja ole julge, kirp kohe valmis, mitte oimegi ei liiguta enam!" ?telnud mustlane ja l?inud oma teed.

1176. Sisse ehk v?lja.

O. Hintzenberg Tapalt.

Korra pilgatud juuti ja ?teldud talle: "Juut, ega sina ometi taevasse saa!"

Juut vasta: "Kuhu teie ?igusega l?hete, sinna l?hen mina kavalusega. Ma l?hen taeva ukse taha. Teen ukse lahti, panen j?lle kinni, teen ukse lahti, panen j?lle kinni kuni Peetrus ?ra t?dineb ja ?tleb: "Tule sisse ehk mine v?lja!" Seda viisi peasen minagi sisse.

1177. P?rgus oksjon.

O. Hintzenberg Tapalt.

Juut l?inud juudi paradisi ukse taha.

N?inud: istmed k?ik t?is, tema jaoks enam ruumi sugugi.

Kohe juut kavalat n?uu v?lja m?tlema, kudas istumise aset saaks. H??dnud ukse vahelt: "Ai, vai, meie mehed, p?rgus olep oksjon!"

K?ik karanud p?sti oksjonile minema.

Juudil kohe iste t?hi, muud kui istu peale.

1178. N?uumehed.

O. Leegen R?ugest.

Vanasti olnud kahel vennal kokku paar saapaid. Keegi ei tohtinud aga seda teada, et neil ainult paar saapaid oli.

P?hap?ev kirikusse s?ites pani ?ks oma parema, teine pahema jala saapa oma jalga. S?ites hoidsivad m?lemad vennad saapad vankrist v?lja.

Kiriku ees t?mmas ?ks vend m?lemad saapad oma jalga ja l?ks kirikusse. Teine j?i vankrile valvama. Poole jutluse ajal tuli saabastega vend kirikust v?lja, andis saapad teise jalga ja saatis siis teise kirikusse.

Kirikust tagasi tulles andis vend ?he saapa j?lle teisele vennale ja s?itsivad seda viisi j?lle koju, igal?hel ?ks saabas jalas.

LXI. Vargus

1179. Kiriku vargad.

J. Ratas V. L?evest.

Hiidlased n?inud suurel maal kena kiriku. Kohe n?uu pidame, kudas enestele ka niisuguse kiriku saaks.

?hele tulnud hea n?uu meelde: "Varastame ?ige ??sel kiriku ?ra ja viime omale maale. Siis on meil omast k?est! Ei pruugi enam kiriksandale maksu maksta. Vaat, kus kasu!"

"Aga mis moodi me kiriku ?ra viime?" k?sinud teised.

Tark hiidlane ?petama: "Herneste peal viime mere ??rde, siis paneme laeva ja viime seda viisi Hiiu randa!"

Teised ei taha uskuda, et herneste peal v?ib kiriku mere ??rde viia.

Tark hiidlane proovi tegema. Visand kotist m?ne piot?ie herneid maha, teine hiidlane heitnud herneste peale, herneste viskaja aga vedanud teda herneste peal jalgu pidi edasi.

Asi selge, et herneste peal k?ige m?nusam kirikut mere ??rde viia.

Hiidlased ostnud mitu vakka herneid ja puistanud ??sel kiriku ?mber maha.

Sidunud k?ied ?mber kiriku ja tahtnud siis kiriku eneste j?rele t?mmata.

Mehed vedanud ?? l?bi, aga kirik ei liigu paigastki.

Valgeks mineku ajal katsunud mehed, et putkama peasnud. Kirik j??nud sinna, kus enne olnud.

1180. Kes tuleb p?eva ajal vargale.

J. Sirdnak Narvast.

Mamsel l?inud aeda. N?inud: ?unavargad aias.

Mamsel pahandama: "Vuih, kui h?bemata te olete! Tulete p?eva ajal vargale! Kes tuleb p?eva ajal vargale!"

1181. Kolm k?sku.

A. Kivi H?bedalt.

Vargad l?inud ?hel ?htul kusagile varastama. Ainult vanaeit olnud kodu.

Vanaeit kedranud ja haigutanud.

Haigutanud esimese korra ja ?telnud ise: "Juba esimene k?sk k?es. Kui kaks veel tuleb, siis l?hen!"

Vargad kuulnud. Arvanud, et eit k?su saatnud neid vemmeldama minna!

Eit haigutanud teise korra. ?telnud ise: "Teine k?sk k?es. Kui kolmas tuleb, siis tarvis minna!"

Vargad l??nud kartma.

Eit haigutanud kolmanda korra. Pannud voki ?ra ja ?telnud: "Ei n??d enam aita, tarvis minna!"

Vargad arvanud, et eit neid n??d kinni tuleb v?tma. Pannud putkama.

Eit ei aimanudki vargaid, vaid l?ks magama.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28