Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

LV. ?hvardus

1094. Hiidlase ?hvardus.

J. Rootslane V?nnust.

Hiidlase poeg palunud isa k?est luba meresse suplema minna.

Vana hiidlane lubanud, lisanud aga ?hvarduse juurde: "Hoia, et sa raibe ?ra ei upu! Teed sa seda, k?ll sa siis mu k?est tubli keret?ie saad!"

1095. Kui ma nooremaks saan.

J. Neublau Jootmalt.

Mulk saanud tartlase k?est sugeda.

Naaber k?sinud: "Mis sa talle peksu peale ?tlesid?"

Mulk vasta: "Ma v?tsin labakinda k?est ja ?tlesin kindasse: kui ma nooremaks saan, k?ll ma siis selle keret?ie sulle tagasi annan!"

1096. Me l?hme Takamaale.

A. Kuldsaar S?rvest.

Vanad t?drukud palunud ?petajat, et ?petaja sunniks poissa naisi v?tma.

?petaja manitsenud poissa. ?telnud, et kui poisid n??d ei v?ta, t?drukud neid p?rast enam ei taha.

Vanad t?drukud kuulnud seda manitsust pealt. ?telnud ?petaja k?ne peale kohe ?hvardades: "Ja jah, ?petaja, muidu me l?hme Takamaale!"

Tahtnud ?telda Saksamaale, aga et neil hambaid suus ei olnud, ?telnud Takamaale.

LVI. Nurisemine

1097. ?le k?te l?inud poeg.

J. Ratas V. L?evest.

Hiidlase poeg ostnud enesele uue piibu. See ei j?tnud aga sugugi p?hja, vaid suitsenud seni kui tubakas otsa saanud.

Vana hiidlane l?inud teise peresse ja kaebanud: "Minu poeg on ?sna ?le k?te l?inud. Ostis omale niisuguse piibu, mis ei j?ta p?hja sugugi j?rele. Mina vana inimene seisan n?nda et suu jookseb vett, piibu p?hja pole kusagiltki saada!"

1098. Hiidlase s?lg.

J. Neublau Jootmaalt.

Hiiu taat l?inud laadale s?lgu ostma. Mehele m??dud s?lu p?h? aga vana kronu.

Laadalt l?inud mees sepale, s?lule raudu alla panema.

Sepp v?rkinud kapja. Kabjast tulnud vanad neenaelad v?lja.

Hiiu taat ?tlema: "K?ll on aga see sepp olnud: rautanud vana nii, et naelad varsa kapja ulatanud!"

1099. J?nnlase pahandamine.

J. P. S?ggel Paistu-Kaarlist.

J?nnlane pannud j?ulu ajal kasuka selga. N?inud t?i kasuka h?lma peal.

J?nnlane kohe kiruma: "Pagan v?tku neid naisi! on aga neil neid t?isi! Mullu oli kasukas natukese aega naise seljas, juba ronivad t?id kasuka peal!"

1100. Vastamisi viad.

A. Kuldsaar S?rvest.

Kuivetanud saarlasele tulnud purjus hiidlane vasta.

Saarlane ?tlema: "Hiidlane, sa oled natuke liiga joonud!"

Hiidlane vasta: "Ma usun, sa oled liig v?h? s??nud!"

1101. K?ik mede meeste vainlased.

J. Kurgan Kurnalt.

Korra kaebanud hiidlane suuremaa k?rtsis: "Sina heldekene seda mede asja, kui vilets see on! K?ik mede vainlased, kat meri mede vainlane!"

Suuremaa mehed vasta: "Kudas nii? Merest saate ju kala!"

Hiidlane kohe: "Jah, vesihiidlastel ta kat ei ole vainlane, aga meid eht hiidlasi vihkab meri. N?e, hakkasime kottu tulema, meri oli nagu p?ha tiik vaikne, aga vaat teisel p?eval oli nagu p?rguhaud, m?ssas ja m?llas, ajas kat mede paadi ?mber.

Mats upus ??, teised saivad k?ik ?le pea, kaela m?rjaks!"

LVII. Ihnsus ja ahnus

1102. Parajasti leiba.

A. Kivi H?bedalt.

Ihnus peremees viinud t??listele alati v?h? leiba kaasa. Kui leib otsa saanud, ei k?sinud peremees sugugi, kas k?ik tarbeks s??a saanud, vaid ?telnud: "Enn? kui parajasti ma oskasin leiba panna, et ?le sugugi ei j??nud!"

1103. Kes ei s??.

O. Leegen R?ugest.

?ks ihnus herra soovinud enesele niisugust naist, kes sugugi ei s??ks. Ise s??nud herra v?ga v?he.

?ks talut?druk saanud herra soovi kuulda. L?inud m?isa ennast k??git?drukuks pakkuma. Saanud. Kui teised s??nud, vaadanud ta lillesid. Kui teda s??ma kutsutud, vastanud ta, et sugugi ei s??.

Herra kuulnud teda. Meel hea, et ometi niisuguse inimese leidnud, kes ei s??. Kosinud t?druku kohe enesele prouaks.

N?dali otsa vaadanud proua pealt, kui herra s??nud.

P?hap?evaks k?skinud herra enesele kanapoja praadida. Proua k?skinud aga kolm praadida.

Herra ehmatades k?sima: "Miks kolm kanapoega praetud!"

Proua naerdes vasta: "Kaua ma ennast ikka n?ljutan! Tarvis korra s??ma hakata!"

Ehmatades kukkunud herra pikali. Olnudki surnud.

1104. Tunamullused on v?gevad.

M. Rekkaro Raik?last.

Korra olnud ihnus peremees. Keetnud uuele sulasele esimesel ?htul herneleent. Herned olnud tunamullused, ussidest ja koidest ?ra aetud.

Peremees maitsenud leent ja lisanud kapaga vett juurde. ?telnud ise: "K?ll on aga tunamullused herned v?gevad. Ei v?i s??agi!"

Maitsenud j?lle. Uuesti ?tlema: "Ei t?navused nii v?gevad ole!"

Viimaks saanud pada vett t?is. Uss ja hernes ajanud vees teine teist taga!

1105. Suu luisk.

J. Ekemann Tapalt.

?ks perenaine olnud hirmus ihnus. Annud perele soolvee kausiga ?heainsa silgu ette.

Selle silgu t?mmanud s??ma ajal iga?ks l?bi suu.

Korra tulnud sinna peresse v?eras. V?erale pandud silk ette. V?eras s??nud silgu ?ra.

Perenaise v?ike poeg h??dnud seda n?hes hirmuga: "Ema, ema! V?eras s??b meie suu luisu ?ra!"

1106. Kas tahad?

Pere minija olnud nii ihnus, et vanaeidele sugugi s??a ei annud.

Vanaeit j??nud haigeks.

Pererahvas ?tlema: "Anna ometi eidele s??a ka!"

Minija vasta: "Ei eit taha!"

Teised j?lle: "K?ll ta ikka s??ks ka!"

Minija vasta: "Kui te ei usu, kuulge, ma k?sin, kas ta soovib s??a!"

Minija l?heb eide juurde, k?sib tasakesi: "Eit, kas tahad ketrama hakata?"

Eit vasta: "Ei taha!"

Minija p??rab ennast teiste poole ja ?tleb: "Kuulsite n??d ise, et eit sugugi s??a ei soovi!"

1107. Kingissepa naha venitamine.

D. Pruhl Metsikust.

Kingissepp hakanud naist v?tma. Pruut ?telnud: "Kui sa veel hammastega nahka venitad, siis ma sulle ei tule!"

Peigmees lubanud, et hammastega enam nahka ei venita.

Noorik olnud ju kodu. Mees teinud saapaid. Tallanahk olnud natuke l?hike.

Mees ?telnud: "Kui siit nurgast hammastega natuke venitaksin, siis kopik tuleks!"

Noorik seda kuuldes ?tlema: "Lase ma aitan ka hammastega venitada, kui sest kasu on!"

Sest saadik ei laitnud naine enam iialgi naha venitamist hammastega.

1108. Kolm poega ?hes m?tsis.

J. Pulst Saugast.

J?nnlane l?inud P?rnu m?tsipoodi ja k?sinud m?tsi osta.

Kaupmees n?itab hulga m?tsisid.

J?nnlane ikka vasta: "Liig v?ike!"

Kaupmees viimaks k?sind: "Kellele siis m?tsi tahad viia?"

J?nnlane vastu: "Poegadele!"

Kaupmees j?lle: "Kas su pojal siis nii suur pea on?"

J?nnlane kohe: "Ega ma igale ?hele hakka m?tsi ostma. ?hest saab kolmele k?ll. Kui kirikusse l?hevad, k?igile kolmele ?ks m?ts p?he!"

1109. K?isin kullamaal.

Hiiu Toomas kadunud kottu ?ra. Tulnud alles 2 aasta p?rast tagasi!

Teised k?sima: "Kus sa k?isid?"

Toomas vasta: "K?isin kullamaal!"

Kodunt rahvas k?sima: "Kas said palju ka?"

Toomas vasta: "Vedasin teist ?sna koormate kaupa!"

Teised varsti paluma: "Kulla Toomas, luba meile kulda ka!"

Toomas vasta: "Ega ma kade ole, k?ll ma v?in lubada!"

T?di Liisu k?sima: "Kui palju minule annad?"

Toomas vasta: "Eks ikka 100."

T?di r??mus. ?de Mai k?sima: "Kui palju mina saan?"

Toomas vasta: "Eks ikka 150!"

T?di Leenu k?sima: "Aga mina?"

Toomas j?lle: "Eks 200 ikka!"

Liisu ja Mai nukrad, et Toomas meile v?hem lubanud.

Tooma vend k?sima: "Aga mina?"

Toomas kohe: "1000 igale ?hele!"

N??d k?ik naisterahvad s?imama, et neile nii v?he lubatud.

Vennad uuesti p?rima: "Kus su kuld siis ?ieti on?"

Toomas vasta: "Eks Tallinna liiva peal ikka. Panin kulla koorma Tallinnas peale, viisin liiva peale linnast v?lja."

K?ik s?litasivad. Toomas aga naeris.

1110. Igemesse.

N. Pallas Tornim?elt.

Hiidlane palub kaupmehe k?est kauba peale tubakat igemesse.

Kaupmees vasta, et praegu viimase tubaka poest v?lja l?inud mehele suhu annud.

Hiidlane jookseb mehele j?rele.

H??ab ise: "Tee suu lahti!"

Mees ajab suu lahti.

Lops v?tab hiidlane tubaka pussi mehe suust ?ra ja pistab oma suhu!

LVIII. Pilge

1111. Hiidlaste neli seltsi.

M. Vahe Hiiu-Kaassaarest.

Tallinnas k?sis kaupmees hiidlase k?est: "Ma olen kuulnud, et hiidlasi olla mitmet seltsi. Kui palju neid hiidlaste seltsisid siis ?ige on?"

Hiidlane vasta: "Neli seltsi! Esimene selts on vesi-hiidlased; need k?ivad kaladega. Teine selts on eht-hiidlased; need k?ivad puuriistadega. Kolmas selts on kannatlikud hiidlased nagu mina, kes k?ik ?ra kannatavad, mis linnaherrad r??givad. Neljas selts on m?ra-hiidlased; ned kannavad pikki, l?hkise sabaga kuubesid nagu herra ise!"

1112. Hiidlaste s?ndimine.

J. Ratas V. L?evest.

Hiiu saar olnud vanasti t?hi saar ilma inimesteta. Ainult hunt k?inud seal vahel s?rkimas.

Korra s??nud hunt suurel maal inimese liha ja l?inud siis Hiiumaale. Seal j?tnud hunt kivi peale j?ljed j?rele.

J?lgedest haudunud p?ev kaks inimest v?lja, ?he meesterahva, teise naisterahva. Neist s?ndinud siis hiidlaste sugu.

1113. Tubakas.

J. Laarman Kloostrilt.

Vana t?druk oksendanud. Juhtunud teisel p?eval oksendamise kohale. N?inud: nagu seen kasvanud oksest ?lesse.

M?ni p?ev l?inud m??da. Mees tulnud, hakanud lehti n?rima, p?rast p?letama.

Sedaviisi s?ndinud tubakas.

1114. Vanadega uued k?tte.

J. Ratas V. L?evest.

Saarlased olnud m?isas t??l. M?isa moonakas r??kinud neile: "Meie kutsume teid siin ikka saarlasteks. Ei tea, kelleks meid peaks kutsutama, kui me n?nda Saaremaal t??l oleksime?"

Saarlane vasta: "Tead isegi, mulk ikka mulk!"

Moonamees uuesti: "Kas teie maal palju neid mulkisid ka on?"

Saarlane vasta: "Niipalju ikka on, et vanadega uued k?tte saab!"

1115. Haritud inimesed.

J. Ratas V. L?evest.

Saarlased olnud suurel maal t??l. Juhtunud suure maa meestega jutu peale. Need ?telnud: "Kus maal piaksivad k?ige rohkem haritud inimesed olema?"

Saarlane vasta: "Meie maal on t?iesti haritud inimesed. K?ivad kamassid jalas, valged kraed kaelas, suitsetavad paberossi, joovad klaasidest ?lut ja m?ngivad l??tsapilli!"

1116. R?tsepad kuningat valimas.

D. Pruhl Metsikust.

R?tsepad hakanud enestele korra kuningat valima. Toonud sinna ka kitse. Kitsega pidi uus kuningas s?itma hakama.

?kisti hakanud vihma sadama.

R?tsepad pugenud k?ik kitse saba alla vihma varju.

Korraga vajutanud kits saba maha ja r?hunud sabaga k?ik r?tsepad k??rakaks.

Kes jalgadele ligidale saanud, j??nud rohkem k??ra, kes kaugemale, v?hem.

1117. P?rnu uputus.

Korra tulnud valaskala poeg P?rnu j?kke, vana valaskala j??nud merde.

P?rnu rahvas kohe paatidesse, suurt looma vaatama.

Valaskala poeg n?inud, et inimesed ligi. Tahtnud ?mber p??rda. Ei saa, j?gi kitsas.

Vana valaskala n?inud meres, et poeg ei pease tagasi. Hakanud vett j?kke puhuma.

P?rnu vaatajatel hirm nahas, et vana valaskala neid oma veega ?ra uputab. S?udnud sedamaid tagasi. Terve P?rnu linn olnud kohkunud. Iga?ks arvanud, et vana valaskala n??d kogu linna uputab. Inimesed valmistanud endid ju surma vasta. Teised p?genenud metstesse. Enn? ?nne, valaskala poeg peasnud lahti ja linn j??nud uputamata.

1118. Suitsukalad.

J. Lilienbach Rakverest.

Rahvas tegi suure k?ra: Peipsi j?rv on p?lenud ?ra! Sellep?rast toovad kalam??jad meile suitsukalu m??a!

1119. Ei ole veel l?okest kuulda.

O. Leegen R?ugest.

Korra tulnud mulk nurmelt koju, suur rebasenahka m?ts peas ja k?limise matt odradega kaenlas.

Teine tulnud vastu, hakanud k?sima: "Kas k?limine l?petatud?"

Mulk vasta: "Meie n??d l?petaks! N?dali p?rast on Jaanip?ev, aga ei ole veel l?okestki kuulnud!"

Teine j?lle: "Mis juttu sa ajad? L?oke on kolm kuud laulnud ja laulab praegugi!"

Mulk vasta: "Mis sa luiskad! Kus siis minu k?rvad on?"

Teine kohe: "Sinu k?rvad on m?tsis!"

Seda ?teldes t?stnud mees mulgi m?tsi ??re ?les.

Mulk kohe ?tlema: "Kae n??d, l?oke laulab t?esti. Oleks sui m??da l?inud, ma poleks teadnudki!"

1120. Uus tont.

J. Koro P?lvast.

Mees l?inud teed m??da. Tulnud saksa naisterahvas vasta.

Mees vaatab: See on tont, sarved peas.

Mees putkama. Jooksnud suure kivi vasta, murdnud jalaluu katki.

N??d vaadanud paremini: ei sarvilist tonti kusagilgi: saksal ainult sarve moodi k?ised!

1121. Junnlase kana.

J. Pulst Saugast.

Junnlane l?inud P?rnu kana m??ma. Linnas tulnud tore naisterahvas, suled k?bara k?lles, mehele vasta.

Junnlane kohkunud ?ra. Arvanud naisterahva m?ne linnu s??diku olevat. Visanud kana k?est ja pannud plagama.

Koju s?ites leidnud junnlane maast hane tiiva. Pannud tasku.

Kodu naine kana raha p?rima.

Mees tiiv taskust v?lja. Ise ?tlema: "N?e, kuri loom pani kana nahka. Ainult tiiv j?i j?rele! Selle t?in koju tagasi!"

Naine vasta: "Mul oli must kana ja see on valge tiiv!"

Mees j?lle: "Kas sa s?ge ei tea, et kana selle hirmuga valgeks kahvatas!"

1122. Tartlase tulekahju.

J. P. S?ggel Paistu-Kaarlist.

Tartlane s?itnud Viljandist ?htusel ajal koju poole. N?inud eemal pimedas midagi punast. Arvanud seda tulekahjuks. Mida ligemale s?itnud, seda suuremaks tulekahju l?inud.

Viimaks kui tartlane ?ige tulekahju ligi j?udnud, n?inud ta imestlemiseks Holstre mehe enesele vasta s?itvat.

Holstre mehel olnud suur punane habe. Seda pidanud tartlane tulekahjuks.

1123. Uus politsei saks.

J. P. S?gel Paistu-Kaarlist.

P?rnus olivad ?hes poes poepoisid pettust teinud. Kartsivad n??d iga silmapilk politsei kaela tulekut. Holstre mees l?inud sinna poodi. Holstre mehel olnud suur rebase nahkne m?ts peas, h?betatud rihmadega ja punaste n??ridega vammus seljas.

Poepoisid n?inud esimest korda niisugust meest. Arvanud seda uueks politsei ametnikuks, keda P?rnusse just oodatud.

Poepoisid Holstre meest n?hes kohe punuma, ?ks siia, teine sinna.

Holstre mees ei teadnud midagi, misp?rast poepoisid plagama pannud. Toppinud koti kaupa t?is ja l?inud siis oma teed.

1124. Tiinamiit.

A. Raudkell Narvast.

Linnaisand tahtnud k?lameest pilgata. Hakanud k?lamehe lihtsast uuriketist kinni ja k?sinud: "Mis n??r see on?"

K?lamees annud s?rmega nipsu l??es linnamehele niisuguse v?psu silma peale, et silm ?sna tuld l??nud. Ise aga ?telnud: "?ra seda kisu. See on tinamiidi n??r. Plahvatus tuleb!"

1125. Nina.

O. Leegen R?ugest.

K?rgepalu mehel olnud suur nina.

Teised pilganud teda tihti ta suure nina p?rast.

Korra k?sinud teised j?lle, kust mees niisuguse suure nina saanud.

Mees vasta: "L?ksin korra V?ru turule. Tahtsin enesele head nina osta. Seal oli kaupmees. Sel oli kolm nina m??a. Mina kaupmehelt k?sima: Missugune nina on neist kolmest k?ige parem. Kaupmees n?itas kahe v?ikse nina peale ja ?tles: Need ninad on tattninad. N?itas siis suure nina peale ja ?tles: See suur nina on puhas ja hea nina. Selle nina ostsin enesele. Ega te enesele niisugust head ja puhast nina j?ua osta!"

1126. Hobuse pill.

J. Niinas Ristilt.

Hiidlane s?itnud suurel maal m??da teed. Tee ??res seisnud hobuste karjane, k?risti pios.

"Mis riistapuu kat see on?"

"See on hobuse pill!"

"M?ngi kat minu m?rale ka ?ks lugu!" ?telnud hiidlane pilgates.

Karjane pannud k?riste vurama.

Oh sa aeg! M?ra pannud eest ja takka nii ?lesse, et vanker hiidlasega tuhat taga l??nud.

1127. Oma k?lin.

J. Kurgan Kurnalt.

Talus olnud tige koer ahelas. T?druk kuulnud k?linat. Arvanud, et koer ahelast lahti on peasnud.

L?inud ?ue vaatama. Koer ilusasti ahelas kinni.

Tulnud tagasi. J?lle kuulnud k?linat.

"Need on ju su omad rahad ja helmed, mis kaelas k?lisevad!" ?telnud teised.

1128. Kapten kajutis.

F. Vahe Hiiu Kassaarest.

Keina mees s?idab Tallinna uulitsal oma valge m?raga.

Kaks kaupmehe selli tulevad vasta.

Teine h??ab: "Kuule k?lamees, mis su va kaljas maksab?"

Hiidlane vasta: "Pprrtuu! valge! Kulla isand, ei mina tea, olen madrus siin peal. K?sige kapteni k?est, k?ll tema teab. Kapten on kajutis! Olge head astuge sisse! Uks on siin!"

?tleb ja t?stab m?ra saba.

Isandad l?ksivad h?biga oma teed.

1129. Hiidlase hobune.

J. Sirdnak Narvast.

Kaupmehe poisid torgivad ja narrivad hiidlase hoost. Hiidlane keelab. Ei poisid pane seda t?hele.

Viimaks ?tleb hiidlane hobusele: "Seisa n??d paigal, muidu nimetan ma su nime!"

Poisid narrivad hiidlast ja hiidlase hoost veel enam, et kuulda, mis nimi hobusel on.

Hiidlane p?rutanud jalga ja ?telnud:

"Seisa paigal sa kaupmeeste m?ra litakas!"

Rahvas puhkenud naerma. Kaupmehe poisid katsunud, et putkama saanud.

1130. Hiidlane ja muhulane.

J. Tihkan N?lvalt.

Hiidlane ja muhulane juhtunud korra kahekesi Virtsu k?rtsis kokku.

Hiidlane k?sinud muhulase k?est: "Kas sina oledki see mees, kes hundi emandale v?ina peal nalja teinud?"

Muhulane vastanud: "Oleks ma seda teadnud, et see hunt su ema oli, poleks ma temasse puutunud."

1131. Suur tonn.

H. Sulsenberg Hallistest.

Hiiu Toomas oli suuremaa talus kraavi t??s.

Toomas tuli l?unat s??ma.

Kesk lauda oli v?ga suur leeme tonn.

Toomas vaatab ?mberringi ega taha s??ma hakata.

Peremees k?sima: "Miks sa ei s???"

Toomas vasta: "Kas teil on m?ni pisike poiss?"

Peremees p?rima: "Mis jaoks?"

Toomas: "Ma t?staksin ta siia tonni sisse, et ta sealt mulle v?lja loobiks!"

1132. Mulkide leeme s??mine.

J. Laarmann K?pust.

Mulgid keetnud jahu leent. Leem kantud palavalt lauale. Peremees perega asunud s??ma. K?ik s??jad puhunud enne leeme peale ja r??banud siis r??ps! ja r??ps!

Maantee l?inud just ukse eest l?bi.

Teek?ija tulnud sisse. Peremeest paluma: "Ole hea mees, j?ta s??mine seni seisma kuni ma saan m??da s?itnud. Mul noor hobune. See kardab niisugust suurt r??psimist!"

Peremees j?tnud s??mise seisma.

Seda viisi peasnud teek?ija ?nnelikult talust m??da.

1133. Sakslaste angerjas.

J. Nurmberg Viljandist.

Saksa t??mehed kaevanud Viljandi metsas kraavi. N?inud pika ussi.

Mehed kohe h??dma: "Enn? angerjas! Enn? angerjas!"

Mehed angerjat taga ajama. Saanud viimaks k?tte.

L??nud kohe kirvega pea otsast ?ra ja uss ise patta keema.

S??nud siis nii oma angerjat et vats kobisenud.

1134. Soldatid seeni keetmas.

J. Kurgan Kurnalt.

Vanasti olnud soldatid taludes korteris. S?gisel, kui seeni kasvanud, k?inud nad metsas seeni otsimas. Nad pannud k?ik seened ilma j?relevaatama patta.

Palju ussitanud seeni olnud hulgas. Ussid tahtnud kange palava p?rast pajast v?lja ronida. Soldatid aga t?rjunud ussa ??re pealt patta tagasi. "Kuhu sa kipud? kuhu sa kipud!"

LIX. Laiskus

1135. P?ike enne valget ?lesse t?usnud.

A. Meos Tarvastust.

Naine ?ratab hommikul meest unest ?lesse.

H??ab: "Toomas ae! Toomas! T?use ?lesse! P?ike juba ?level k?rges!"

Toomas p??rab teise k?lje ja ?tleb: "No kes teda k?skis enne valget ?lesse t?usta!"

?tleb ja norskab edasi.

1136. Oh p?lvekest.

Vigalast.

M?isa kutsaril olnud ?tlemata hea p?li: poisid ees ja taga, enesel teha mitte midagi.

?hel p?eval istunud kutsar hobuse latris, hoidnud kahe k?ega p?lve kinni ja ?telnud ise: "Oh p?lvekest! Oh p?lvekest!"

Herra juhtunud sel silmapilgul talli tulema. Kuulnud kutsari ?hkamist. ?telnud kohe: "Mis p?lvel viga?"

Kutsar vasta: "Hobune l?i p?lve pihta!"

Herra vasta: "S?h, siin on kolm rupla. Mine k?rtsi, osta selle eest piiritust ja m??ri sellega p?lve. K?ll valu siis m??da l?heb!"

Mehel oli hea p?li ennegi ja sai n??d veel kolm rupla, et oma p?lve kiitis.

1137. Kui me siis hakkame.

J. Meltsov Navilt.

V?ru mehed l?inud loogu v?tma. Olnud hea heina ilm.

Heinamaale j?udes sirutanud mehed puhkama. ?telnud: "Ku mi s?s nakka!"

T?usnud ?les, s??nud. K?rts olnud ligidal. L?inud k?rtsi, ?telnud: "Ku mi s?s nakka!"

Tulnud k?rtsist v?lja, ?telnud: "Ku mi s?s nakka!"

Vihma aga valanud nagu oa varrest!

1138. Ma olen tugevam kiigutama.

D. Pruhl Metsikust.

Rannamees ja naine olnud kahekesi heinamaal loogu v?tmas.

Naisel olnud kolmep?evane laps k?tkiga kaasas. Naine pidanud sagedasti last kiigutama.

Mees naisele ?tlema: "Kanna sina heinu. Mina olen tugevam kiigutama!"

1139. Lebamees.

A. Kivi H?bedalt.

Hiidlane l?inud peremehele sulaseks. T??p?eval p?rast s??mist heitnud sulane magama.

Peremees ajanud sulase ?les.

Sulane p?rima: "Kas seitse tundi nii ruttu t?is?"

Peremees vasta: "Mis seitse tundi?"

Sulane j?lle: "Ega sest lebameest ei soa, kes leiva peale seitsmet tundi ei leba!"

?telnud ja keeranud k?lge.

1140. ?ks haige, teine hull.

M. Aija Veelt.

Korra kaubelnud peremees enesele sulast. Kauba l?petusel ?telnud sulane: "Ma pean veel seda ?tlema, mul on ?ks ise?ralik haigus, mis mind igas n?dalis ?he p?eva s?ngis piab!"

Peremees kohe vasta: "Sest pole midagi. Mul on palju pahem viga. Ma olen iga n?dali ?he n?dali hull. Seda viisi oleme peaaegu ?hesugused, ei v?i teine teisega nuriseda."

Kaup valmis. Sulane hakanud esimest n?dalit teenima. Neljandamal p?eval j??nud haigeks. Heitnud s?ngi. Pea selle j?rele hakanud ka peremees hullut?be m?rkisid avaldama. T?mmanud luua varre ja hakanud igale poole hoopa andma. Saanud l??a k?ik terved ja haiged.

Ise?ranis aga juhtunud hullu peremehe hoobid haige sulase pihta. K?ll katsunud sulane eest hoida, aga mis sa hullu eest hoiad. Hull j?rel igal pool.

Teisel p?eval olnud m?lemad j?lle terved.

J?rgmisel n?dalil olnud sulane j?lle haige ja peremees hull. Sulane saanud ju enne ?htut terveks, aga peremees olnud ?htuni hull.

Kolmandamal n?dalil ei j??nud sulane enam haigeks ega peremees hulluks.

1141. Helista kella.

Laisk peremees j??nud koju magama. Saatnud sulase k?ndma. Sulane arvama: miks ma ?ksi ennast vaevan! Heitnud p?llul ka magama.

Viimaks l?inud peremees vaatama. Leidnud sulase magavat.

Peremees n?uu pidama, et sulane enam p?llule minnes ei saaks magada. Pannud hobuselle kella kaela. ?telnud ise sulasele: "Helista p?llul alati kella!"

M?telnud seega, et sulane alati k?nnaks.

Sulane aga pannud n??ri kella k?lge, n??ri ots piosse ja ise pikali. Pikali seistes helistanud sulane ?hte lugu kella.

Peremees r??mus: kell heliseb alati.

Kui aga viimaks vaatama tulnud, n?inud, et k?nd sugugi pole edenenud.

Ei aidanud, laisk peremees pidanud ise t??le hakkama.

Siis edenenud t?? alati.

1142. Keedaksin pudru, et pada podiseks.

J. Meltsov Navilt.

Ema sundinud suil t?tart t??le.

T?tar vasta: "Kellele me t??d teeme! Susi s??b Pitsa koera, sina sured ?ra, mind viiakse mehele!"



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28