Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

L?ksime lina ?les kiskuma. Kolm p?eva tegime tublisti t??d, saime 159 pio. Siis hakkasime linu liotama. ?htu hilja panime likku, homiku vara v?tsime v?lja. Mihkli p?evast Jaagupi p?evani tegime t??d, 100 pio j?i veel ?le. Kaksk?mmend naela puudus, siis oleksime leisika linu saanud. Oni m??s linad Kuresaarde ?ra, sai paki tubakat."

1038. Rikas hiidlane.

H. Sulsenberg Hallistest.

Hiidlane kiidelnud: "Kui ma noor olin, oli ma rikas mees. Teine tubaka lups seisis teises p?ses, vana piip veel keskel! N??d olen vaeseks j??nud, ep sua ?hte tubaka lupsigi enam!"

1039. Hiidlane piimapoisiks.

J. Kurgan Kurnalt.

Vana hiidlane ajanud poega piimamehe poisiks. Poeg kartnud, kas ametiga toime saab.

Viimaks l?inud ometi.

Korra tulnud pojal himu isa vaatama minna. Pannud hobuse ette, kellad peale. S?itnud trill trall, trill trall isa ukse ette. Isa ?ue vaatama, mis see on, kas m?ni m?isasaks v?i. Enn?, olnud oma poeg.

Isa ehmatanud ?ra ja ?telnud: "Kartsid ikka minnes, vaat, missugune mees sa n??d oled: 12 jalga piibuvarss pikk, 24 s?lda k?bara ??red laiad!"

1040. Isa kiitus.

A. Kivi H?bedalt.

Isa kiitnud oma linnas teenivat t?tart.

"L?ksin linna, koputasin ukse peale. T?tar tuli v?lja trepi peale, peenete ninadega kollased kingad jalas; kui l?ks, tegivad kingad ikka kriuks, kr?uks! Salgud olivad silmade ees, ei tahtnud ?ragi tunda. Kleidil olivad s?tsid all, taljal s?tsid peal. Meil oli teine ikka Liisa, linnas aga Loviisa."

1041. Laiba nova.

Mere Juku.

Isurlane purjetab hooletumalt ?ige ranna ligidale – maalt h??ab keegi: "Kuule, vaata ette, sa ajad ju praegu kivi otsa."

Isurlane vastab: "Ei see mitt?h! laiba nova, kamen taara!" (Laev uus, kivi vana).

Selle p??le s?ndis k?va p?rutus – laev oli kivi otsa jooksnud, vesi tungis kohinal sisse ja isurlane poisiga p??sivad ainult kuiva hinge ja m?rja nahaga maale.

1042. Me saarlased oleme mehed.

J. A. Veltmann Pootsist.

?ks saarlane kiidelnud korra k?rtsis: "Mis te suuremaa mehed ka olete? Te ei ole kellegi mehed! Kui keegi juhtub v?h? varastama ehk muud sarnast lapse tempu tegema, kohe kirjutab kas 100 kirja selle p?rast. Aga vaadake, me saarlased oleme alles mehed: meil lupsatab Priidu meresse, keegi ei lausu sest s?nagi!"

1043. Ma olen uhke.

D. Pruhl Metsikust.

Rana laps l?inud teise peresse. ?telnud: "K?ll mina olen n??d uhke!"

"Miks sa siis uhke oled?" k?sinud teised.

Laps vasta: "Ema tegi mulle j?uluks uue s?rgi!"

"Mis asjast ta tegi?" k?sinud teised.

"Vanast kala kotist!" vastanud laps.

1044. Sibulast uur.

Noormees ajanud uhkust taga. Tahtnud enesele kangesti uuri. Aga ei olnud raha uuri osta.

Muretsenud enesele ometi uuriketi ja pannud sibula keti otsa. Teised uskunud, et poisil uur taskus.

Poiss n??d uhke oma uuri peale.

Kord tulnud aga teine poiss, hakanud uuriketist kinni ja ?telnud: "N?ita, mis kell on!"

T?mmanud uuri v?lja.

Uuri asemel sibulas!

1045. Mustlase uhkus.

D. Pruhl Metsikust.

Mustlane ?telnud: "Siiamaale olen ma lohakile k?inud, pole enesest hoolinud, n??d aga tahan ma enesele head asjad muretseda, uued ree laudid ja aisa p?rad."

1046. T?itsa mees.

J. Sirdnak Narvast.

Vangis olnud mees kiidelnud: "Mina olen ikka t?itsa mees!"

Mokamees kohe vasta: "Jah, missugune mees sa ei ole! Elad vahest linnas toredas kivimajas, k?id ilusad k?ev?rud ?mber k?te, tuapoisid ees ja taga, et vargad sind ?ra ei varastaks!"

1047. Mustvee kiitus.

O. Hintzenberg Tapalt.

Mustvee mees kaupleb kalu.

"Kas sa ostad kala?" k?sib ta mehe k?est.

"Ei osta! Kui muidu annad, siis v?tan!" vastab mees.

"Ai brat, kust mina muidu v?in anda. Aga tule minuga Mustvee, seal annan sulle muidu kalu s??a, kiisa nina n?rida. Mul on seal suur kollane kivist maja puust vundamendiga. Aga brat, see ei ole minu maja ja ka teised majad on minust v?erad!"

1048. Kuldne p?li.

A. Valts Narvast.

Mustvee mees kauples sulast.

?tles: "Tule mulle sulaseks! Meil t??d kerged! S??a saab h?sti. Leivad nagu p?evad, perenaine nagu kuu taevas, kaljad nagu k?ied, venivad kolm korda ?mber pea, ots veel lakke. Sinul t??d palju ei ole: kui ma kalale l?hen, istud sa ja s?uad mind, muud midagi. Koju tulles annab perenaine meile leent. Me s??me perenaisega kalad, aga sina s?? leent kas v?i k?ht t?is! Laup?eval ei ole sinul muud teha kui sauna k?tta. Minul tuleb tuttavaid 50 t?kki sauna vihtlema. Sinul pole muud teha kui 70 toobrit vett tuua ja 100 vihta teha!"

1049. Mustvee r??mud.

J. Dania K?nnust.

Mustvee mees kutsunud Tallinna meest endile. ?telnud: "Tule meile! Meil Mustvees hea elu! Lapsed muud kui tantsivad, vanad s??vad vorsti ja pirukit. Ja mina olen r??mus mees. Meil on leivad nii kui p?evad ja kaljad kui k?ied. Mina olen lusti ja r??mu mees."

1050. Kika sild.

M. Siipsen R?ugest.

K?ll on Kika sild raskeid koormaid ?ra kannud. Mullu s?gise s?itis raske rehepeksu masin ?le, aga nii rasket koormat nagu t?navu kevadel ei ole ta iialgi kannud. M?tle ometi, k?ik me ise ja meie kraam oli korraga silla peal: hobune, mullikas, mina ja mu mees, kaks last, soola n?u, pada, kaks kana, teisel lapsel teine s?les, ja viimaks veel s?ng magamise kottidega. K?ll n?tkus ja paukus teine ja oleks vist katki l?inud, kui ma J?rid ei oleks k?skinud lapsi kanadega vankrile t?sta, et kergem oleks ?le minna. Jumalale t?nu, saime ?nnega ?le. Ei ma enam tagasi sinna ei l?he, kui ka seal elu palju parem. Kes korra hirmu n?inud, teab, mis hirm on!

1051. Kus parem?

H. Sulsenberg Hallistest.

Peremees k?sinud saarlaselt: "Kus parem elada: kas suurel maal v?i Saaremaal?"

Saarlane vasta: "Noh, mis siis meite moa suure moa vasta oo! Kut meite moal oo leib kui h?rja pehk, kut siin oo leib kut sai. Meite moal v?ta hobune selga, vii metsa k?nni j?rjele, kut siit pere hobused oo kut meite sillakohtuherral!"

1052. Hiidlase s?ber.

O. Hintzenberg Tapalt.

Hiidlane kiitis kangesti oma s?pra.

K?siti mehelt, missugune ta s?ber olla.

Hiidlane vasta: "Mu s?ber on pikk, peenlane, l?helane, j?me mees! Tall on s?simust pea ja lumivalged juuksed ja pikk putkjas habe. Jalad on tal maast saadik, pea m?tsist saadik!"

1053. P?rnumaa mehed on ikka mehed.

J. P. S?ggel Paistu Kaarlist.

Tartlane k?inud korra P?rnus.

Koju tuues jutustanud mees teistele: "P?rnumaa mehed on ikka mehed ja neil on ka pillid! K?ll see oli pill, mis ma P?rnu Rae k?rtsis n?gin: oli nagu vasikas mehe k?hu peal. Ise tegi ikka: m?ua! m?ua! m?ua!"

1054. Torupill.

D. Pruhl Haljalast.

Soomlane n?inud Virus torupilli.

L?inud koju, r??kinud: "Oi pagan, seda Virulase pilli! S?kki s?les ja aisad k?lles, ise n?nda ?lbune takka perassa!"

1055. Hiidlaste j?ulupuu.

A. Kivi H?bedalt.

Hiidlased n?inud suurel maal j?ulupuud. Meestel kohe n?uu peetud enestele ka j?ulupuud teha. Toonud metsast kohe kuuse v?lja.

Hiidlased m?letanud, et suure maa j?ulupuul tuled k?ljes p?lenud ja asjad okste otsas rippunud.

Hiidlased pannud pierud j?ulupuu otsa p?lema ja riputanud silgud pr?nnikudeks k?lge rippuma.

Ise kiitnud: "Ega me suure maa meestele j?rele ei anna!"

1056. K?rme t?druk.

J. Kurgan Kurnalt.

Teise talu t?druk k?sinud teise talu t?druku k?est: "Kui kaua te ?htul ?level olete?"

Teine vasta: "Kella 12-ni."

Teine uuesti p?rima: "Aga millal te homikul ?les t?usete?"

Teine vasta: "Homikul t?useme t?kk aega enne ?hte ?les!"

1057. Viguriv?nt.

J. Dania K?nnust.

"Kas teate, missugune viguriv?nt minu poeg on? Eile ?htu kukus ta ahju pealt maha, aga ei teinud sugugi healt!" kiidelnud rannamees.

1058. Virk t?tar.

J. Tihkan N?lvalt.

Ema kiitnud teisele k?lanaisele, et temal v?ga virk t?tar olla.

?telnud ise: "Alles eile ?htu kukus teine ahju pealt maha ja h?rkas korralt ?lesse."

1059. Tisler.

J. Lepp-Viikmann Vihulast.

Korra olnud paar Selja rannanaist Vainupeas ja seletanud oma kodusid asju.

Esimene naine r??kima: "Kas tead ka, mu poeg pandi n??d tisleriks ?ppima!"

Teine vasta: "So neh! Mis ta siis n??d ka teeb?"

Esimene j?lle: "Neh tema k?sib, mis poiss teeb? N??d kevadene aeg, k?ige parem sia ja vasika aedu teha. Siis ta veel k?sib, mis minu poeg teeb! Vaata mulle teist!"

1060. Rannaeide ?mbluse kool.

J. Ploompuu Kuusalust.

Rannaeide t?tar olnud linna sadamas roguskist kottide paikamisel t??s. Ema l?inud linnast koju.

K?larahvas k?sinud: "Mis t?tar linnas teeb?"

Ema vasta: "Minu t?tar k?ib linnas ombluse koolis ja ombleb suure kovera neulaga ja kalanski niidiga!"

1061. K?ll mina olen osav mees.

O. Hintzenberg Tapalt.

Rannamees tahtnud piibu peale tuld panna. Tahtnud taela p?lema l??a, ei tael hakanud.

Viis versta l?inud mees ?hte joont rauaga tuld tagudes edasi, siis vast saanud tule ?lesse.

H??dnud kohe ise, r??muga: "K?ll olen mina osav mees, kohe korra pealt l?in tule ?lesse."

1062. Setu s?imamine.

O. Hintzenberg Tapalt.

"K?ll mina linnasaksu t?na s?imasin!" kiidelnud setuke linnast koju tulles.

"Kas nad sind s?imamise eest ei nuhelnud?" k?sinud naene.

"Ega ma neid siis na n?ost n?kku ei s?imanud!" seletanud setukene. "Ma l?ksin linnast v?lja, v?lja peale suure kivi taha ja s?imasin seal nii valju h??lega, et varesedki pelgasivad!"

1063. Mehel mehe s?da.

J. Dania K?nnust.

Mehel olnud hirmus kuri naine. Kippunud alati vemblaga meest togima.

Kui naine kallale kippunud, roninud mees eest parsile. Naine tahtnud j?rele minna.

Mees v?tnud puuhalu, torkinud l?bi parte ja s?nunud: "N?e, mehel ikka mehe s?da. Ei v?i mulle midagi teha!"

1064. Hapu taar.

J. Niinas Ristilt.

Suure maa mehed pilganud hiidlast, et tal vesine taar olnud.

Hiidlane vasta: "Jah, see on n??d vesiseks l?inud, aga kui ma ta tegin, siis oli ta nii hapu, et teda v?isin vihti kerida ja kambri seina peale naela otsa riputada. Kel j?nu oli, see k?is siis vihi k?llest t?kk haaval hammustamas!"

1065. Iga s??giaeg kolm k?rvast.

M. Luu P?ltsamaalt.

Suuremaa mees olnud Saaremaal teenimas. Korra juhtub ta s?braga kokku.

S?ber kohe k?sima: "Kudas uue peremehe juures k?si ka k?ib?"

Mees vasta: "Mis mul uue peremehe juures viga elada! Elan nagu m?ni m?isnik! Iga s??maaeg kolm k?rvast korraga laua peal: suured kiisad, v?iksed kiisad ja ahvenad!"

1066. Nina!

J. Neublau Jootmalt.

Teomees l?inud v?ikse s?niku koormaga v?ljale.

Opmann tulnud vasta. ?telnud: "Miks sa nii v?ikse koorma peale panid? Ma nuuskan suurema hunniku!"

Teomees vaatab opmanni peale ja ?tleb: "K?ll see on aga nina ka!"

1067. L?tlase hobune.

J. Laarmann P?rnust.

L?tlane kiitis: "Minu hobusel oles ilus kael kui ratta peig. Kui ?ks eest tembas ja teine takka lekas, siis l?ks kui aur."

1068. Tuli taga.

H. Reissar Hallistest.

Mehed s?itnud linnast soojade peadega koju poole.

J?rvele j?udes ?telnud ?ks: "N??d kihutame nii et tuli taga."

Hakanud kihutama.

Piibust l?inud ?hel aga heinakott selja taga p?lema.

?ks taha j??nud mees n?inud teda. See kisendama: "Mehed, tuli taga!"

Mehed vasta: "Tuli peab ka taga olema!"

Ja kihutanud edasi.

Tuli imelik kippus aga takka juba kallale. N??d alles saadi asjast aru.

1069. Poris kinni.

J. Meltsov V?ru-Navist.

Korra s?itnud mees teed m??da. J??nud porisse kinni. Ei saanud enam edasi ega tagasi.

V?rulane tulnud, aidanud mehe v?lja.

?telnud siis: "Kena k?ll! Ise lahti ja ei saa vankert v?ll?. Viisin kord h?rja linna. Reola soo peal sattusin ise pori auku. K?skisin juussid pidi ennast v?lja t?mmata. Ei saanud. L?ksin m?isa, t?in omale lapju ja peastsin lahti!"

1070. Hiidlase s?it.

Vigalast.

Hiidlane tulnud suurelt maalt Hiiumaale tagasi.

Kiitnud ise: "K?ll ma see kord aga ruttu s?itsin, nii ruttu kui veel iialgi enne elades!"

Teised k?sima: "Kui ruttu sa siis s?itsid?"

Hiidlane vasta: "Kolm p?eva ja seitse versta. Aia teivad lendasivad nagu varesed minust m??da. K?ll l?ks kiiresti. Pea k?ib sest s?idust praegu alles ratastringi!"

1071. Eest ruun.

M. Rekkaro Raik?last.

Mees ostnud laadalt hobuse. Annud pool kolmat rupla.

Ise kiitnud p?rast: "K?ll on hea suur, pisike, j?me, l?hike hobune! Kui pikk ja peenikene ta veel on. K?ll j?uab k?ia: 8 tunniga 20 versta!"

Teised k?sima: "Mis see on, kas ruun v?i m?ra?"

Mees vasta: "Kes seda teab. Eest ikka on vist ruun, takka m?ra!"

1072. Hiidlase hobune.

P. Rootslane V?nnust.

Korra r??kinud kaks meest hobustest.

Hiidlane juhtunud seda juttu kuulma. ?telnud kohe: "Teie hobused ei ole midagi minu hobuse k?rvas. Teie ei ?tle oma hobusel muud olevat kui j?udu, aga minu ruunal on kondid, nahk, neli jalga, pea, kaks silma, kaks k?rva. Vaat, see on ka hobune!"

1073. Punapardi hobune.

K. Kullamaa Viljandist.

Talutaat l?inud laadale hoost vahetama. Vahetanud oma ilusa hobuse mustlasega vana ronu vasta ?ra.

L?inud ?htu koju.

Naine mehega taplema, miks mees niisuguse ronu toonud.

Mees aga kostab r??msasti: "Naisukene, ole parem vait! Kui sa seda teaksid, kui suure mehe hobune see on! Mustlane ?tles, see olla Punapardi hobune!"

1074. Kudas juut hobusega p?rast surma s?itis.

O. Leegen R?ugest.

Korra s?itnud juut hobusega Valka. Enn?, teel surnud hobune k?tte ?ra.

N??d juudil hea n?uu kallis. Aga ega juut n?uu n?ljane ole. L?inud k?lasse, k?sinud, kas keegi ei taha hobuse nahka osta. ?ks peremees tahtnud. Juut ei n?udnudki naha eest raha, vaid et peremees juudi Valka viib ja sealt tagati toob.

Kaubad koos.

P?rast tagasitulekut kiidelnud juut: "Ma s?itsin p?rast surma veel oma hea hobusega Valka ja sealt tagasi. Tehku teised ka seda!"

1075. Lehmad piimas.

D. Pruhl Metsikust.

Rannamees l?inud veskele.

Veske koja ukse peal tulnud m?lder vasta ja ?telnud: "No vana ranna vaar, mis teie pool ka kuulub?"

Vaar vasta: "Mis siis kuulub? Tulin linnaksid jahvatama. Oli lapse lahutus, sauna keris kukkus sisse, lehmad tulivad k?ik korraga piima!"

"Mitu lehma sull on?" k?sis m?lder.

"?ks ainus!" vastas rannamees.

1076. S?rulase lammas.

J. Nau Karjast.

Korra k?sinud S?ru taat k?lamehe k?est: "Mis sa ka t?na kodu tegid?"

Teine vasta: "Tapsin lamba ?ra!"

Esimene j?lle: "Kas oli rasva ka?"

Teine vasta: "Ikka oli. Sain 60 naela liha, 80 naela rasva, 24 naela villu ja 3 nahka!"

1077. Ilusad lambad.

J. Prooses Orust.

Naine n?inud teise naise lambaid.

Hakanud kohe haugutama: "Vaata, kui hirmsad, karused lambad sul on! Mis sul sest kasu, et sa neid peenikeste heintega s??dad! Ma s??dan soo heintega ja vaata, kui ilusad libedad lambad mul!"

1078. Sada saadi.

D. Pruhl Metsikust.

Rannarahvas tulnud merelt kala p??dmast.

Teise pererahvas k?sinud: "Palju ka t?na homiku kala saite?"

Poiss vasta: "Sada saadi, 50 paari keedeti ja maamehele ka anti."

1079. Mete tooja.

M. Riste Kroonlinnast.

Kaks tartlast k?nnud v?ljal. J?tnud hobused seisma, l?inud ise piipu panema.

Seni tulnud mesilaste pere, heitnud adra k?lge.

Teine mees l?inud adra juurde tagasi, h??dnud: "Veli ets tule kae perra, mida too om, porik?rblase v?i maavomlase."

Teine tulnud, ?telnud: "To om h?? looma, so om m?ta tooja!"

Teine vasta: "Mis m?ta tooja need om! Ma kord n?gin m?ta tooja, toll p?? nagu mede kolme vakane r?a kott, ise t?mmu ja karvane, s?les kandis tonni nagu mede vee anum. Vot, niisugune om m?ta tooja!"

Mees oli korra karu n?inud, karu oli mesipuu metsa kannud. Mees m?tles, et niisugune piab meetooja olema.

LIII. T?hised asjad

1080. Mis k?iki t?hja maksab r??kida.

J. Vitismann J?rist.

?ks hiidlane ?telnud tihti poegadele: "Mis k?iki t?hja maksab r??kida!"

Korra olnud pojad kahekesi merel. Teine poeg upunud ?ra.

Teine poeg tulnud koju, aga ei r??kinud upumisest s?nagi.

Viimaks kolme p?eva p?rast k?sinud isa: "Aga kuhu Mats j?i!"

Poeg vasta: "Mats sulpsatas ?le paadi ??re merde, upus ?ra!"

Isa j?lle: "Miks sa siis kohe ei ?telnud?"

Poeg vasta: "Sa ?tlesid ju ise: Mis k?iki t?hja maksab r??kida!"

1081. Holstre mehe laskmine.

J. P. S?ggel Paistu-Kaarlist.

Korra l?inud mees metsa jahile. Holstre mees rebase nahkne m?ts peas, l?iganud teine pool p??sast paju v?susid. Jahimees n?inud Holstre mehe m?tsi, arvanud rebase olevat. Pannud p?ssi palge ja k?mmutanud.

L?inud siis vaatama, kas rebane langes. Rebase asemel leidnud aga mehe.

Jahimehel hirm k?es ja palved lahti.

Holstre mees vasta: "Oh t?hja! Ei su pauk teinud mehele midagi, v?h? m?tsi riimustas paljalt, ju su p?ss ikka tuhaga laetud oli!"

1082. Tina s?lukene.

J. Johannes Hiiu K?rgessaarest.

Hiidlased k?inud Marti jooksmas. L?inud poodi.

Kaupmees hakanud Mardi-isaga juttu puhuma.

Kaupmees k?sima: "Kudas sa t?na ?htu nii kurv oled, va isa?"

Isa vasta: "Miks ma ei peaks kurv olema! Tulime Soomest, k?ige noorem t?tar upus K?pu otsa ?ra. T?trest pole k?ll suuremat kahju ?htigi, aga tinas?lukene j?i t?tre ette, sest on suurem kahju."

1083. Ei ole kahju.

Postimees.

Lahe Karla, kellel rahakott k?mme rublaga ?ra varastati, suurustas seltsimeeste kaastundmuse avaldamise peale: "Ah t?hja! sellest k?mnest rublast pole mul kahju midagi – aga sellest h??st rahakotist, maksis teine 2 rubla 5 kopikat."

1084. T?hi regi taga.

A. Kuldsaar S?rvest.

Korra tulnud hiidlane k?rtsi.

K?rtsis palju tuttavaid. Iga?ks pakkunud hiidlasele viina, et hiidlane teda ree peale v?taks.

Hiidlane v?tnud viinad vastu ja lubanud ree peale v?tta.

Viimaks hakanud hiidlane s?itma. Regi mehi ?leni t?is.

Hobune v?sinud varsti ?ra, ei jaksanud enam edasi minna.

Hiidlane annud hobusele piitsa ja sajatanud: "No kas sa ramp saad! T?hi regi taga, paark?mmend meest peal!"

1085. Ei tea, mis hobune lonkab!

M. Aija Veelt.

Hiidlase hobune olnud ilma rauata. Seppa polnud kusagilt saada.

Hiidlane hakanud ise rautama.

P?rast rautamist k?sinud teine ta k?est:

"Noh, kudas hobuse rautamine l?ks ka?"

Hiidlane vasta: "?sna h?sti! K?ik naelad l?ksivad h?sti sisse, ?ks ainus n?itas nina! Aga ei tea, mis see on, et hobune lonkab!"

1086. Kaks t?hja asja.

M. Luu P?ltsamaalt.

Vesi-hiidlane ?telnud pojale: "Ants pojukene, hakkame p?hadeks ?lut tegema!"

Poeg vasta: "Hakkame! Aga kas sul on ka, millest teha?"

Isa vasta: "Vett on meil ju k?llalt, t?rre saab ehk teisest perestki. Ainult kaks t?hja asja puudub veel: humalaid ja linaksid!"

1087. Vesi-Hiidlase poja tarkus.

M. Luu P?ltsamaalt.

Vesi-hiidlane vaadanud pojaga vana lagunud maja.

Vesi-hiidlase poeg kohe arvama: "Isa ae! Sest majast saaks ?ige uus maja! Muud kui l?heks enne uued seinad, laed, p?randud ja uus katus teha. Siis oleks k?ik korras!"

1088. Hilbuks p?h? panna.

J. Karrik Lassilast.

Hiidlane ostnud k??nra kalevit. N?idanud seltsimehele ja ?telnud: "Vaata, Mats, eks ole ilus, tihe riie!"

Teine vasta: "Mis tihe see on! See on ju p?ris redel! Mis sa sellega teed?"

Esimene j?lle: "Pidin pruudile pear?tikuks kinkima!"

Mats vasta: "Noh eks ta ole ka arvasti kiriku minnes hilbuks p?h? panna!"

1089. Neid on nagu s??ska.

J. Ekemann Tapalt.

Kaks hiidlast s?idavad silgu koormatega suurel maal. Selge kuu paistab taevast.

Teine ?tleb teisele: "Kust see kuu mait siia sai, ta j?i ju meie tua kohta, kui kottu ?ra tulime!"

Teine vasta: "Tola ikkegi, mis oled? Ega siis ?ks kuu ole! Neid on ju nagu s??ski ja kihulasi taevas!"

LIV. Vale

1090. T?tt ei tohi r??kida.

J. Neublau Jootmalt.

Teek?ija l?inud k?rtsi. Leti taga istunud viltu suuga k?rtsinaine.

Teek?ija ?telnud: "K?ll on ilm n??d hukas, ei tohi enam t?tt r??kida, igal pool piab vale esimene ja viimne olema!"

K?rtsinaine kohe meest noomima. Ilma valeta saada v?ga h?sti l?bi, r??kigu mees aga alati t?tt.

Teek?ija j?lle: "Kui ma t?tt r??gin, algab kohe riid ja pahandus!"

Mees j??nud natukeseks ajaks vait. ?telnud siis k?rtsinaisele: "Kuule va viltul?ug, vala viina!"

Oh sa aeg, kudas k?rtsinaine kurjaks saanud.

Mees vasta: "Eks ma ?telnud, et t?tt ei tohi r??kida, siis algab t?li ja pahandus!"

1091. Valel on l?hikesed jalad.

M. Luu Sulustverest.

Hiidlane tulnud saarlase juurde ja ?telnud: "Kas tead ka, meil k?isivad t?na ??se vargad! ?nneks juhtusin ise peale! T?mmasin ruttu p?ssi ja lasksin teisel vargal p?ssiga kuue h?lmast l?bi!"

Saarlane vasta: "V?i kuue h?lmast l?bi ja said varga k?tte!"

Hiidlane j?lle: "Ei ma varast k?ll k?tte saanud!"

Saarlane k?sima: "Kust sa seda siis tead, et sa p?ssiga kuue h?lmast l?bi lasksid?"

Hiidlane vasta: "Meil ei k?inudki vargaid!"

1092. 150 hunti.

J. Ekemann Tapalt.

Setu veli r??gib talumehele: "Ma n?gin t?na 150 hunti!"

Mees vasta: "?ra valeta! Ei sa n?nda palju n?inud!"

Setu vasta: "Jah, seal ikka t?kki 50 oli!"

Talumees j?lle: "Ei ole t?si!"

Setu: "No ometi neid 20 oli!"

Talumees j?lle: "Ei olnud nii palju! Alanda ikka!"

Setu: "T?esti kaks t?kki oli."

Talumees n??d: "Pole t?si! Sa ei n?inudki hunte!"

Setu: "Aga mis need olivad, kes kr?bistasivad!"

Talumees: "Need olivad hiired!"

Setu suure r??muga: "No jah, hiired olivad, jah hiired olivad!"

1093. Hea taplus, paremad koogid.

J. Ploompuu Kuusalust.

Tipi Juhan r??kis korra: "Oli mul raha puudus. Keegi ei tahtnud lainata. L?ksin viimaks sugulaste juurde ja palusin: "Kulla pai sugulased! Halastage minu peale ja andage mulle rupla raha lainuks. Minu naine j?i kodu toistap?idi!"

Sain kolm rupla. L?ksin t?nades koju.

Toisel p??val lohkusin ukse ees puid. Vaatasin: juba koogi ja pudru lastid tulevad. L?hevad tuppa. Minu naine kehras. Hakkavad k?sima: "'Miina ae! Miina ae! Kus pergus see sinu titt siis on?"

"Kis vadep seda r??kis?" k?sis naine.

"Nee, eile Juhan r??kis meil!" vastasivad pudru toojad.

Mina l?ksin tuppa. No k?ll sain vade siis tapelda. Hea oli taplus, aga koogid olivad veel seda paremad!"



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28