Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

IV. Loomad

55. Hunt hoost, hiidlane hunti p??dmas.

J. Johannes Hiiu K?rgessaarest.

Hunt k?inud mitu korda hiidlase hoost varitsemas.

Korra l?heb mees koplist hoost tooma. N?eb: hunt roomab rohu sees hobuse poole.

Hiidlane kohe hundi j?rele roomama.

Hunt arvanud oma va venna olevat. L??nud sabaga pats, pats!

Hiidlane kohe hundi sabast kinni ja ?telnud: "Possol poiss!"

Oh seda tulist, kuda hunt n??d plagama pannud. Ei julenud enam tulla hiidlase hoost varitsema.

56. Kudas hundile h?bi tehti!

J. Neublau Jootmalt.

Hiidlase lambakarja l?inud hunt ja murdnud mitu lammast ?ra.

Hiidlased p??dnud hundi kinni. Hakanud n?u pidama, mis hundiga teha.

?ks ?petama: "Teeme hundile suure h?bi rahva ees!"

Teised vasta: "Teeme!"

P?hap?ev viinud mehed hundi kiriku juurde. ?ks hoidnud k?rvust kinni, teine teinud h?bi. ?telnud ise: "Kudas inimesele mekib, mekib ka metsaloomale!"

57. Paras talle.

J. Keller K?ost.

Hunt murdnud hiidlase koera ?ra.

Hiidlane varsti ?tlema: "Paras talle! Paras talle! Olgu teine kord targem, et ennast enam hundi k??si ei anna!"

58. Kaks hunti.

D. Pruhl Metsikust.

Vabatmehel surnud vasikas ?ra. Mees viinud vasika lauda taha, ise aga l?inud lauta hunti vahtima.

??se tulnud kaks hunti s??da kallale. Mees ?tlema: "Mis sant kahe naisega ehk vabatmees kahe hundiga teeb. Tohoh teine, teist ma lasen!"

Hundid kuulnud mehe h??dmist. L?inud m?lemad oma teed. Mees p?ris ilma.

59. Ikka nii palju.

J. Vaine Tarvastust.

Saarlane k?sib teiselt: "Kas on teie pool hunta koa?"

Teine vasta: "Eks ikka nii palju kui sinule s??a tarvis l?heb!"

60. Vasikas ja hunt.

D. Pruhl Haljalast.

Hunt tulnud rannamehe vasika kallale.

Rannamees j??nud vagusi pealt vaatama.

K?lamees ?tlema: "Mine ometi vasikale appi!"

Rannamees vasta: "Tarvis enne ?ra oodata, kumb v?idu saab, kas jahujoona v?i n?ljakoona!"

Mees vaadanud veel. Juba t?mmanud n?ljakoona jahujoona k?ri maha.

Mine veel appi!

61. Karu.

J. Ploompuu Kuusalust.

Randlased tulnud paadiga merelt. N?inud rannal j?nese.

Noorem kohe vanemale ?tlema: "Taat, koputa airuga paadi sorva p??le! Karu rannal, korvad p??s nagu maa mehe vigatimid! Koputa, ehk kardab siis!"

62. Rebase t?nu.

O. Hintzenberg Tapalt.

Rebane saanud kana k?tte. Vankri rumm olnud aia ??res. Sinna pistnud kana.

Ise istunud rummu otsa ja ?telnud: "T?nu taevale, et mulle s??a saatis!"

P?rast t?nu hakanud kana rummust ?ra v?tma. Seni kana oma teed l?inud.

Rebane ?tlema: "Enam ma enne ilmaski ei t?na kui toit ju k?hus on!"

63. Natuke liiga saanud.

J. Neublau Jootmalt.

Endisel ajal leidnud rebane sitika maast. Tahtnud sitika ?ra s??a, pidanud teist aga tooreks.

Pannud sellep?rast sitika orgi otsa ja k?psetanud tunamultsel tuleasemel.

Siis hakanud sitikat s??ma.

Ise ?telnud: "Aiva k?be, natukese liiga saanud!"

64. Vihmavari.

O. Hintzenberg Tapalt.

Korra sadanud vihma.

"Vaene mees, kes vihma k?es!" ?telnud rebane.

Ise l?inud p?sti l?katud ?kke alla vihmavarju.

65. Mis loom see on?

J. Sitk Voorust.

Hiidlane tulnud puun?ude koormaga laadale. K?rtsi ees puhanud hoost.

N?inud seal imeliku looma. K?sinud teise mehe k?est: "Mis loom see on?"

Mees vasta: "Kits, ikke kits!"

Hiidlane j?lle: "Ei tea, mis niisugune piaks s??ma ka?"

Mees vasta: "Puid, ikke puid!"

Hiidlane uuesti: "Ei tea, mitu s?lda aastas ?ra s??b?"

Mees vasta: "Tohoo s?kke! Ega ta su poolikuid ?ra s??b: okse ainult v?tab?"

66. Suured loomad.

K. A. Sinka Hallistest.

Kaks saarlast tulnud suurele maale. Keerusarviline lehm s??nud suure maa rannas, pika karvaga koer vahtinud k?rvas.

Loomi n?hes teine v?ikse maa mees k?sima: "Priidu, kas n?ed, mis loomad need on?"

Priidu vasta: "Suurel maal suured loomad! ?ks on peder, teine karu!" (lehm oli tall p?der ja koer karu).

67. Hobuse r??m.

J. Neublau Jootmalt.

Tartlane l?inud sepale hobusele uut kella tegema. Naine oli enne seda just s?si ahjust v?lja v?tnud. Tartlane pannud s?ed kotti, pannud s?e koti hobusele laudja peale, ise istunud hobuse selga.

S?ed hakanud kotis ?hkuma ja hobuse selga k?rvetama.

Hobune eest ja takka ?lesse l??ma.

Tartlane ?tlema: "Mis sa n?nda r??mustad ja h?ppad! Teab, kas on seppa kodu, kas saab uut kella v?i ei saa! Ptuu, ptuu, mis sa n?nda keksid ja h?pliku ja ?pliku oled!"

Hobune visanud mehe seljast kus seda ja teist.

N??d alles saanud tartlane hobuse r??must aru.

68. Oled hobuseks hakanud.

A. Kuldsaar S?rvest.

Korra s?itnud hiidlane hobuse-ronuga m??da sopast teed, koorm enesel vankril.

Hobune v?sinud ?ra, j??nud seisma.

Hiidlane piitsutab hoost ja s?nub: "Oled sa hobuseks hakanud, siis tassi aga peale!"

69. Murdjad loomad.

J. Nau Karjast.

Korra karjunud Muhu J?ts: "Ema appi, ema appi! Tule ruttu! Lammas murrab sia ??! Isa, isa, tule ruttu! Kass s??b koera ??! Lehm paneb hobuse nahka! Ma ise l?hen neile appi. Siis oleme k?ik ametis. Saame n?ha, kes v?idab!"

70. Imelik lind.

M. Liedenberg Vigalast.

Setu mees oli peres ??majal. Koolij?ts r??kis parajalt lindudest.

Setu ?tlema: "Oi braet, ilmas palju lindu on. Vot kui mina tulin pambuga esimest korda siia k?ima, siis braet mina n?gin niisuguse hullu linnu, aga ei m?lesta enam, mis nimi on!"

Peremees k?sima: "Mis moodi see lind oli siis?"

Setu vasta: "Vot lind oli teravate sulgega, madala jalaga, pika nokaga. Ja kui sinu tema torka, Siis tema laula: tuit, tuit, tuit!"

Peremees ?tlema: "See oli vist vana vares!"

Setu vasta: "Ei braet, ei ole vares. Vares minu tunneb."

Peremees j?lle: "See oli ehk harakas!"

Setu j?lle: "Ei braet, ei ole harakas! Harakas minu tunneb!"

Sulane nurgast ?tlema: "K?ll see vist oli va siil!"

Setu r??muga: "No vot braet, viilu lindu tema on! See tema hullu lindu on! Maas just nagu kera. Ja kui sinu tema torkab, siis tema laula!"

71. Vares ja harakas.

D. Pruhl Metsikust.

Vares ja harakas leidnud sitke liha t?ki.

Vares ?telnud: "Pooleks! pooleks!"

Harakas vasta: "Siit saadik! Siit saadik!"

Harakas kiskunud t?ki k?tte, lennanud oma teed.

72. Pime vares.

J. Neublau Jootmalt.

Mees k?lvanud naireid. Vares vaadanud, mis mees seal teeb.

L?inud ligemale: ei n?e maas midagi.

S?gise lennanud vares sealt ?le.

Vaadanud: mis parlatakad need on? ?telnud ise: "Kus mu silmad kevade olivad, et ma neid ei n?inud!"

73. Jaak, Jaak.

Vanasti l?inud vana vares kosja.

Pruut v?tnud kosilase lahkesti vasta. K?sinud ometi viimaks: "Kas v?id aga mind ka toita?"

Vares vasta: "Ole mureta, kallike! Nii kaugele kui silm ulatab, on k?ik vilja v?ljad minu p?ralt! Me elame kui parunid!"

Pulmad peetud ?ra.

S?gise j?udnud k?tte. Kuhilas kuhila j?rele kadunud v?ljalt. Ainult kaks kuhilat j??nud viimaks j?rele. Seal k?inud varese paar s??mas.

?hel hommikul ?telnud vana vares naisele: "Ma pian t?na v?lja minema. Vaata hoolega j?rele, et keegi meie varandust v?ljalt ?ra ei vii."

Varsti tulnud k?lamees kahe valge hobusega v?ljale ja hakanud kuhilaid koormaks tegema.

Varese noorik karjuma: "Jaak, Jaak! Naber viiaks; naber viiaks! Kahe valge ruunaga!"

Kisa peale kogunud k?ik varese nooriku sugulased kokku ja karjunud k?igest j?uust: "Jaak, Jaak, naber viiaks! Naber viiaks!"

Ei Jaak julenud naisele enam n?gu n?idata.

74. Ptruu vatsas.

A. Seemann Palmsest.

Rannamees toonud maalt rukkid. Pannud h?rjav?rsi ree ette ja hakanud veskile minema.

Saanud metsa. Vares puu otsas karjuma: "V?i h?rjaga! V?i h?rjaga! Kus ptruu sai? Kus ptruu sai?"

Rannamees vasta: "Mis sa s?imad seal! Ptruu ju kolmat aastat sinu m?damuna k?hus!"

75. Silmad ees ja taga.

D. Pruhl Metsikust.

Vares ?telnud tedrele: "K?ll sa oled loll, et lased ennast metsas maha lasta. Vaata ma k?in k?la vahel: mul silmad ees ja taga!"

76. R??k.

D. Pruhl Metsikust.

Peremees k?inud p?hap?eval ?mber rukki ja ?telnud: "Rukis k?ps, tarvis talgud teha!"

R??k olnud poegadega rukkis, kuulnud. M?telnud: "Kui talgudega tahab l?igata, siis aega veel k?ll!"

Teisel p?hap?eval k?inud peremees j?lle ?mber rukki ja s?nunud: "Rukis p?ris k?ps! Ei aita, pian homme ise oma perega l?ikama tulema!"

R??k kohe ?tlema: "Ei aita, n??d pian poegadega rukkist v?lja minema, kui ise tuleb l?ikama, siis saab ka l?igatud!"

77. K?rbsed.

K?lamees kaebanud teisele, et liig palju k?rbseid. ?telnud: "Ei saa enam leivapalagi suhu pista, kui juba hambaalused teisi risti r?sti t?is on!"

K?sinud ?htlasi n?uu, kudas k?rbsetest lahti saada.

Teine varsti ?petama: "Tao hambad kurku ja kihuta k?rbsed aknast v?lja!"

78. Kihulase kiitlemine.

R. Hanso Narvast.

Heinaajal pugenud kihulane talumehe krae vahele ja hammustanud kibedasti.

Mees ?ianud k?ega ?le kaela ja siunanud: "N?e risu! S??se ja parmu k?rval ei paista teine v?ljagi, aga hammad on tal k?ll!"

Kihulane seda kuuldes ?tlema: "S??sk sant, parm pask, mina mees Mihklip?evani!"

79. Tugevad kondid.

O. Schantz Pootsist.

"K?ll on inimene tugeva j?uga!" r??kinud s??sk seltsilistele. "Meil k?igil on tugevad kondid, aga kui inimene korra k?e peale paneb, pole muud kui ragin taga!"

80. Hulk mehi.

O. Schantz Pootsist.

Hobune pahandanud s??ski. S??sed kogunud endid kokku, tahtnud hoost ?ra murda.

Ise ?telnud: "Kui me teda aga pikali saaksime!"

K?ll murdnud s??sed mehe moodi, aga hobune pole kukunud. T?stnud pea p?sti, l?inud edasi.

Kohe ?telnud ?ks s??sk: "Meid oli siin praegu hulk mehi koos, aga ?kski polnud nii tark, et oleks ta pead tallanud."

"Ja jah, oleksime ta otseti saanud, oleks v?it meie olnud!" lisanud teine juurde.

81. Kirp ja t?i.

D. Pruhl Metsikust.

Kirp naernud t?id: "Mis sina ka oled? Seisad alati ?he paiga peal, aga n?e, mina olen kord siin, kord seal!"

T?i vasta: "Kui kauaks sind on? V?etakse kinni, tapetakse ?ra. Aga n?e, mina olen kolm aastat Reinu p?ksi v?rvli vahel olnud ja elan ikka. Pesu ajal on k?ll kurikas ja keedu soe v?h? vaeva teinud, aga pole viga ?htigi!"

82. Tuhka suhu.

O. Schantz Pootsist.

Korra n?inud saunamees kirpu longates tulevat.

Taat teeb saunaukse lahti, laseb viletsa looma tuppa. Annab kirbule s??a ja juua.

Varsti loom priske nagu enne.

T?kk aega l?inud m??da. Kirbule s?ndinud pojad. P?rast saanud pojadki pojad.

Kirbukari kasvanud ikka suuremaks. Kui kirbud akna peale h?panud, olnud tuba korraga pime. Kui nad voodisse karanud, olnud voodi puru ja liiva t?is.

Viimaks ei annud kirbud taadilegi enam armu. Hammustanud ja n?rinud igast k?llest. Taat pahandanud, et kirbule eluaset annud, aga mis n??d enam teha.

Taadil n?uu peetud. Kui kirbu k?tte saanud, tassinud kolde. P??rnud eluka selili, pannud jala kaela peale ja siis tuhka suhu! Juhtunud tuhk kurku, – kirbu hing otsas. Ei juhtunud tuhk otse kurku, r?selenud elukas veel kaua aega.

Viimaks tulnud teistel kirpudel hirm peale: p?genenud saunast ?ra teistesse taludesse.

Vanamees saanud viimaks veel seda aega n?ha, et saun kirpudest t?hi olnud!

83. Valge kirpu, hea kirpu.

A. Reimann Hanilast.

Harjakas olnud t?ide k?es kimpus.

Maamees k?skinud teda ennast harida.

Harjakas aga vasta: "Valge kirpu hea kirpu: Suimi, suimi, siis l?ha spat. Aga musta kirpu paha kirpu: suimi, suimi, siis h?ppama, kargama!"

84. Tuttav t?i.

J. Kurgan Kurnalt.

Korra olnud mehel tuttav t?i. Mees pole teda iialgi tapnud. Kui mees kottu v?lja l?inud, k?sinud t?i ikka, kuhu mees minna.

Kuhu mees ka l?inud, kas kirikusse, k?rtsi ehk metsa, ikka palunud t?i luba kaasa minna. Mees v?tnudki kaasa.

Korra hakanud mees sauna vihtlema minema.

T?i k?sima: "Kuhu sa l?hed?"

Mees vastu: "Sauna vihtlema! Kas tuled ka?"

T?i kohe: "Ei ma t?na v?i kottu v?lja minna, mu pea kangesti valutab."

V. P?rgu

85. Muhu T?hve p?rgus k?ik.

A. Kuldsaar S?rvest.

Muhu T?hve pole m?nel p?eval m?isa teole l?inud. T?hve kutsutud m?isa.

M?isas valitseja p?rima: "Noh T?hve, miks teole ei tulnud?"

T?hve vasta: "M?ra tegi kodu varsa!"

Valitseja: "Kus see vars on?"

T?hve: "Vilu ilm vedas tagasi!"

Valitseja: "Mine ete p?rgu!"

T?hve tulnud m?isast koju. Ei l?inud kolmel n?dalilgi teole. K?ll saadetud T?hvele j?rele, aga T?hve peitnud ennast eest ?ra.

Viimaks l?inud T?hve ?hel p?eval ilma kutsumata m?isa.

Valitseja pahaselt k?sima: "Kus sa lontrus mul seni vedelesid?"

T?hve vasta: "K?isin p?rgus!"

Valitseja k?sima: "Noh, mis seal ka n?ha oli?"

T?hve j?lle: "Mis seal paremaks oli! Kel siin ilmas hea, sel kua seal. Saksad hirvitavad katlas, vaesed talupojad veavad seitsme penikoorma takka tamme pakkusid alla!"

Valitseja uuesti k?sima: "Kui suur see katel oli?"

T?hve: "Nii suur kui K?rte Mardi pudru pada!"

Valitseja: "Kui suur see pudru pada on?"

T?hve: "Nii suur, et seitsme hobuse t?llaga v?ib sees ?mber p??rda.

86. Tuli lahti.

Korra tukkunud palaval suisel ajal palju inimesi kirikus.

Korraga h??dnud ?petaja jutluse ajal ?ieti valjusti: "Tuli lahti!"

Tukkujad ?rganud, karanud p?sti, vaadanud kohkudes ?mber.

?petaja aga r??kinud edasi: "Tuli on t?esti lahti! P?rgu p?leb!"

87. K?rtsmikud p?rgus.

J. Lilienbach Rakverest.

Kaks k?rtsmiku saanud p?rgus teine teisega kokku.

?ks kohe teiselt k?sima: "Mis p?rast sina siin oled."

Teine: "Mina andsin v?ga kuhjaga m?edud."

Esimene: "Mina j?tsin k?ll alati vaja, aga olen ka siin."

88. Taevas ja p?rgu.

J. Kuuse Anijalt.

Rannamehed l?inud vanal ajal Tallinna. P?ike t?usnud parajalt, kui mehed Lasnam?elt alla s?itnud.

?ks ?telnud: "Linn s?rab ja hiilgab nagu taevariik!"

Linnas saanud mees aga nahat?ie peksa.

Teisel p?eval linnast v?lja s?ites vaadanud mees Lasnam?elt veel tagasi ja ?telnud: "Juba n?hikse p?rgut maha j??vat."

89. Rannamehe p?rgu.

J. Ploompuu Kuusalust.

Rannamees kiitnud: "Ega seal p?rgus niiv?ga palav olegi! Esite on v?he harjumata, aga p?rast, kui inimene sellega ?ra ?pib, v?ib julgesti h??da: "Mats, viska veel leili!"

VI. Vanapagan ja vandumine

90. Eks sa m?ista nalja.

J. Neublau Jootmalt.

Hiidlane tahtnud ?le mere suurele maale minna j??d m??da.

Merel kukunud mehikene sisse.

Hiidlane h??dma: "Piaks kurat mind veel v?lja aitama, kohe annaksin hinge temale!"

Kohe kurat platsis. Aidanud hiidlase maale. P?rinud seal hiidlase hinge.

Hiidlane vasta: "Noh, eks sa m?ista ikka nalja!"

91. ?ra usu teo koeri.

Vigalast.

Vanapagan l?inud pojaga ?le m?isa v?lja. Teomehed k?nnud just.

?ks teomees h??dnud: "Kurat v?tku!"

Teine aga vasta: "Jumal hoidku!"

Vanapagana poeg kohe ?tlema: "Kuule isa, sulle lubati mees!"

Vanapagan vastu: "?ra teokoeri usu! ?he k?ega annavad, teisega v?tavad j?lle tagasi!"

92. Anna kroonu k?tte.

J. Kukrus P?rnust.

Karjapoiss ?petanud koera ja peksnud teist ise seal juures. ?telnud: "Sinust ei saa k?ll vanatontki jagu."

Vanatont kuulnud, ?telnud kohe: "Ei, anna aga kroonu k?tte, k?ll siis asja saab! Mina olen korra katseks kroonut teeninud, tean n??d v?ga h?sti, et kroonust keegi ?le ei k?i!"

93. Elus kurivaim.

D. Pruhl Metsikust.

Sel ajal kui meie maal veel tuletikkusid ei tuntud, saanud rannamees Soomest toosi tuletikkusid.

L?inud maale silku m??ma, j??nud k?rtsi ??seks.

Toppinud piibu tubakat t?is, pannud tikust tule peale.

K?rtsinaine seda n?hes karjuma: "N?e, n?e, see on elus kurivaim, v?tab hambust tule ?les!"

94. Uus kurat.

J. Prooses Orust.

M?isnik s?imab teomeest kuradiks.

Hiidlane l?heb sealt m??da. Hiidlane kohe ?tlema: "Ja jah; herra, see on kut t?ste t?se!"

Herra ehmatab seda kuuldes ja k?sib: "Kust sina seda tead?"

Hiidlane vasta: "Ma usu, egas end herra ometi paergu valetand!"

95. Kurja vandumine.

A. Kivi H?bedalt.

Hiidlase poeg vandunud hirmsasti kurja. Teine hiidlane isale ?tlema: "Eks sa ?peta poega paremini r??kima! Vannub nii hirmsasti kurja!"

Hiidlane vasta: "Ega see veel kurja vandumine ole, kui paar korda kurja nimetab!"

96. Kes teab.

J. Meltsov V?ru-Navist.

Teise pere T?nise poeg vandunud nii mis hull.

Naaber ?telnud T?nisele: "Miks sa poega paremini ei ?peta r??kima!"

T?nis vastu: "Mis ta r??kimisel siis viga?"

Naaber j?lle: "Miks ta nii hirmsasti vannub!"

T?nis vasta: "Kes k – teab, kust ta selle v?tnud?"

97. K?ige hirmsam vandumine.

A. Kuldsaar S?rvest.

Korra k?sinud ?petaja leerit?drukult: "Missugune on k?ige hirmsam vandumine?"

T?druk harutama: "Pagan, vanapagan, tont, p?rguline, saadan, kurat, tuline kurat, kureherra karvane kirikurat!"

?petaja k?sima: "Kas veel on?"

T?druk vasta: "Ei ole!"

?petaja ?iendama: "Pailaps, k?ige hirmsam vandumine on valevandumine."

B. Inimene ja elu

VII. S?ndimine ja ristimine

98. Hiidlase k?tki k?simine.

T. Viedemann Koselt.

Hiidlane istunud pulmap?eva ?htul s??malaua taga. K?sinud: "Isa, kus meie va lapse k?tki on?"

Isa vasta: "Mis sa n??d sellega teed? Seda ei ole kodugi! See on teises peres!"

Peigmees vasta: "Olen n??d naesemees. Eks maja asjad pea ikka kodu olema!"

99. Kaksteistk?mmend k?tkit.

J. Ekemann Tapalt.

Mees kosinud enesele nooriku.

Kuu p?rast olnud noorikul laps.

Mees l?inud linna, ostnud sealt 12 k?tkit. Arvanud, et naine igas kuus ?he lapse saab.

Oodanud kuu, ei kedagi. Odanud teise, ka ei ?htegi. Oodanud kolmandama, ikka ?ksainus laps.

Mees vihastanud. Kihutanud naise minema. J??nud lapsega ja 12 k?tkiga maha.

100. Pulmad j?ivad hiljaks.

J. Kurgan Kurnalt.

V?rulase noorikul olnud kolm kuud p?rast pulme poisikene.

Teised k?sima: "Kudas varrud nii vara tulivad?"

Mees vasta: "Varrud tulivad ikka ?igel ajal, aga pulmad j?ivad hiljaks."

101. Ei ole veel s?ndinud.

A. Kuldsaar S?rvest.

Korra l?inud Saare Mats ?petaja juurde lapse s?ndimise aru viima.

?petaja k?sima: "Kui vana laps on? Mill ta s?ndis?"

Mats vasta: "Ta es ole veel s?ndinud!"

?petaja j?lle: "Mis sa muidu siis tulid?"

Mats vasta: "Jah, naesed hakkasivad ju vett soojutama ja pahna vedama. Ju ta n??d selle aja sees s?ndinud on!"

102. Koera pojad.

J. Nau Kogulast.

Korra kuulnud P?ide taat tuas ??sel haledat niuksumist. Taat arvama, et naisel laps s?ndinud. Hommikul kohe jootude vasta valmistamine k?sil.

Teised k?sima, mis taat teeb. Taat vastu, et jootude vastu valmistab.

Teised naeravad ja k?sivad seda vaatama minna, kelle jootusid valmistatakse.

Taat l?heb. Vaatab, vaatab: nurgas koera pojad!

103. Eks v?inud homseks j??da.

J. J. Kala Voorust.

Saarlase naisel s?ndinud ??sel laps.

Naine sundinud meest kohe l?bi metsa ?mmamoori otsima minema.

Mees vasta puiklema: "Eks see terve asi v?inud homseks j??da. Pian ma n??d pimedas l?bi padriku minema. Peksa jalad vastu kiva ??. Pealegi metsas veel hundid!"

104. Nurgas lutikad.

A. Ploompuu.

Poluv?rnik l?inud ?petaja juurde. ?petaja k?sima, mis asja.

Mees vasta: "Pai ?petaja herra! Tulin last kirjutama."

?petaja k?sima: "Kas siis naene nurgavoodis on?"

Mees vasta: "Ei ole nurgaga voodis! Naene voodiga kesk tuba, nurgas on lutikad!"

105. Jukk.

J. P. S?ggel Kaarlist.

Tuhalaane mees l?inud ?petaja juurde lapse nime ?les kirjujama.

?petaja k?sima: "Mis lapse nimi saab?"

Tuhalaane mees hakkab meelde tuletama: "Jukk, – Jukk, – ?ks Jukk ta ikka oli! Noh pange Jukk kirja!"

106. Pange kirja.

Mees l?inud ?petaja juurde lapse nime ?les kirjutama. Unustanud aga purjus peaga lapse mitu nime ?ra.

?petaja nime k?sima.

Mees vasta: "Kes pagan neid teab. Mul varru pea otsas! Pange kirja, mis tahate?"

Ei aidanud, ?petaja ajanud varrupea oma teed ja k?skinud kedagi teist tulla nime ?les andma, kel varrupead otsas ei ole!

107. S?nakas mees.

J. Ploompuu Kuusalust.

Korra toonud randlased lapse ristimisele. K?ik olnud ju ristimise vasta valmis, kui korraga leitud, et laps olnud koju unustatud.

Ei keegi julge ?petajale lugu avaldama minna.

Viimaks ?teldud ?hele: "Mats, sa oled va s?nakas mees! Mine ja puhele asja ?petaja herrale!"

Mats l?inud. ?telnud: "Mes tuhat tulimane pergel! Unust lapse koo!"

108. J?i ?ue hoost kinni hoidma.

J. A. Veltmann Pootsist.

Korra toonud Hiiu Mats lapse ?petaja juurde ristimisele.

?petaja k?sinud, mis Matsil asja.

"Mis asjaks olla? T?in lapse herra juurde ristimisele!" vastanud Mats.

"Kus laps on?" k?sinud ?petaja.

"K?ll ta tuleb kat varsti tuppa. J?i ?ue hoost kinni hoidma."

"Aga, armas mees, kas laps siis ju nii vana on ja alles ristimata!" ?telnud ?petaja.

"On juba katt, kolm rugi l?ikust sest saadik m??da, kui pojukene kolmeaastaseks sai!" kostnud Mats rahulikult.

109. Tahab ?ra p?geneda.

P. Rootslane V?nnust.

Korra viinud hiidlane lapse ?petaja juurde ristida.

?petaja k?sinud, kus laps on. Mees l?inud last ?uest sisse tooma.

Laps oli seni aega vankrilt maha kukunud.

Mees kohe h??dma: "N?e hullu, tahab ristimise eest ?ra p?geneda!"

110. Mis v?eti m?rkab.

M. Rekkaro Raik?last.

Mees l?inud lapse ristimise p?rast ?petaja juurde.

?petaja k?sima: "Kui vana laps on?"

Mees vasta: "Mihklip?eva ?htul s?ndis teine; ma pole rehkendanud, kui vana ta on."

?petaja raputanud pead ja ?telnud: "Ai ai, kui vana, juba seitsmekuune! Kas sa ennem ei v?inud ristimisele tuua?"

Mees vasta: "Mis v?eti ristimisest m?rkab! On vanem, siis ehk m?letab vanas ias, kudas teda ristiti."

111. Ei tea, kui vana.

J. Rootslane V?nnust.

Korra viinud hiidlased lapse ?petaja juurde ristida.

?petaja k?sinud, kui vana laps olla.

Hiidlase naine vastanud: "Kolm aastat tagasi, siis sai laps Jaakup?eva aegu 12 aastat vanaks, kui vana ta praegu, ei v?i ma teada!"

112. Isa silmad, ema nina.

J. Ratas V. L?evest.

Hiidlane olnud naisega hirmus kuri, et naisel last ei olnud. Lubanud naese merde ?ra uputada.

Korra olnud hiidlane kottu ?ra. Naine saanud kogemata ??kulli k?tte.

N??d hea n?uu peetud. Naine kutsunud k?last vanaema, m?hkinud ??kulli ilusasti riiete sisse.

Mees tulnud koju. Vanalemal kohe uudist r??kida: "Tule, vaata, naisel laps!"

Mehel hea meel: "Kus ta eige on?"

Vanaema: "Tule, vaata, s?ngis naise kaenlas!"



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

Поделиться ссылкой на выделенное