Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

?petaja k?sib: "Mis teil siin laua peal on?"

Perenaine: "Laske olla peale! Ma panin sellep?rast, et ehk juhtute laua peale tilgutama. See on mu vanamehe must s?rk. Eks ma pese p?rast j?lle puhtaks!"

925. Oma suka s??r.

J. Neublau Jootmalt.

Tuat?drukul kulunud kohvikeetmise kott katki. Teinud oma vana suka s??rest uue koti.

Herra k?sima: "Miks kohvil paks seas on?"

T?druk vasta: "See oli vana arv suka s??r, kelles keetsin!"

Herra karjuma: "P?rgu!!!"

T?druk vasta: "Ei, ei herra, see polnud teie suka s??r, see oli minu oma vana suka s??r!"

926. Ei ole veel leiba kastnud.

J. Jakobson J??rjast.

M?isaproual k??git?drukut tarvis. Ema viib oma t?tre m?isaprouale n?ha.

Proua ?tlema: "Mina annab siin temale t?ki seepet ja las' pesep tema oma k?ed h?sti valgeks, sest mina n?ep, temal on v?ga mustad k?ed!"

Ema vasta: "Ah pai proua, tema ei ole ju veel leiba kastnud, sellep?rast siis ka k?ed nii mustad on!"

927. Miks muri surmast kahju on.

O. Hintzenberg Tapalt.

"Kahju et meie vana muri suri! Kui muri alles elas, ei olnud meil iialgi tarvis kaussa ega lusikaid pesta. Muri lakkus nad k?ik ilusasti puhtaks!" nii ?hanud korra talu perenaine.

928. Suured ei lase pisikesi s??a.

J. Meltsov V?ru-Navist.

Juut s?ganud ?hte lugu pead.

Talumees k?sinud: "Kuule juut, miks sa ?hte lugu pead s?gad?"

Juut vasta: "Miks mai piab? Teid tilis. Suured ei lasep pisikesi keht teis s??a!"

929. Puhas nuga.

O. Hintzenberg Tapalt.

Hiidlane l?inud j?ulu laup?eval m?isaproua k?est saia paluma.

Proual polnud nuga k?e p?rast. K?sinud hiidlase k?est nuga. Hiidlane annud. Proua l?iganud hiidlase nuaga.

P?rast l?ikamist k?sinud proua: "Kas nuga oli puhas ka?"

"Jah, aulik proua! ?sna puhas oli! ?leeile v?tsin teisega koera pinda (nahka) seljast ??!" vastanud hiidlane.

Proua annud seda kuuldes terve saia hiidlasele.

930. S?rme otsast ?raraiumine.

J. Prooses Orult.

Herra teinud korra kogemata s?rme rojaseks. Herra arvama: Kuhu niisugust s?rme enam panna. Tarvis ?ige otsast ?ra raiuda!

Kutsunud tuapoisi raiuma. Kartnud aga, et raiuda ei lase, kui ise raiumist n?eb. Ukse sees olnud auk. Sest august pistnud herra s?rme l?bi augu tuapoisi k?tte.

Tuapoiss m?telnud: Mis selle t?hja asja p?rast s?rme ?ra raiuda!

V?tnud suure halu ja virutanud s?rme otsa pihta.

Oh sa pala silk, kudas herral kohe s?rm suhu kukunud! Pidanud suus kunni suur valu m??da l?inud. Siis v?tnud v?lja.

Oh seda ?nne! S?rm puhas ja ka terve alles.

Herra t?nanud tuapoissi, et tuapoiss oma l??misega s?rme ?ra puhastanud.

Ei teadnud mehike sugugi, et ise suus oli s?rme puhtaks imenud.

931. Kontori kirjutaja.

T. Viedemann Koselt.

Korra l?inud K?ina mees tapetud siaga K?rdla vabrikusse.

Ostjad tulnud, vaadanud siga, leidnud aga ?ht, teine teist viga.

?ks ?telnud, et sia silmad ei ole h?sti puhastatud.

K?ina mees vasta: "Kas ta siis ?te teile kontori kirjutajaks pannakse!"

932.

Rasvane leib.

J. Pulst Saugast.

Saunanaine toonud kraavist leemekeetmise vett. Toonud veega konna kaasa. Kallanud konnagi kartuhvli l?ikude peale.

Konna n?hes naine h??dma: "Mis sa m?danud siin istud!"

Hakanud kulbiga konna taga ajama. Konn h?panud pajast ahju leivade peale. Karanud kalps ja kalps ?he leiva pealt teise leiva peale.

Naine h??dma: "J?ri, J?ri, tule appi! V?ta konn pihtide vahele, et rasv ?he leiva peale sulab!"

933. Kudas emis kapis p?rsad tegi.

A. Kuldsaar S?rvest.

Hiidlase emis kadunud ?ra. Ei leitud kusagilt.

Korra r??kis pererahvas j?lle emise kadumisest. ?kisti kukub laua kapist p?rsas p?randale. Jookseb tuba m??da, lusikas suus.

Pererahvas pannud imeks, kust p?rsas tulnud. Neil p?rsaid ei olnud.

L?hevad kapi poole. Teine p?rsas kukub kapist v?lja.

Hakanud kappi vaatama. Leidnud emise p?rsastega kapist.

Emis oli kapis p?rsad teinud.

934. Kas nuta!

O. Nau Karjast.

Korra olnud Saare t?drukul palju t?isid peas. T?druk s?ganud pead ja nutnud.

Ema k?sima: "Mis sul viga on?"

T?druk vasta: "T?isid k?ll, aga sellegi p?rast s??vad. Kas nuta kui palju, ei hooli sellest ?htegi. Ma tapan nad k?ik ?ra, need pole kellegi maja loomad!"

L. Kartus

935 Eit s?elub hertsi.

M. Aija Veelt.

Korra l?inud hiidlased suurele maale puun?uu koormaga, neid m??ma ehk vilja vasta vahetama.

?hel ?htul l?inud nad surnuaiast m??da, kus kabeli peal tuulelipp valju tuulega kangesti kriuksunud.

Esimene hiidlane pidanud hobuse kinni ja ?telnud: "Mats ae! Kuuled ka? Eit s?elub hertsi (herneid)! L?hme vaatama, ehk saame kehade (puun?ude) vastu vahetada!"

S?itnud surnuaia v?ravast sisse kabeli ette v?lja. Ehmatanud aga hirmsaste ?ra, kui n?inud, kuhu juhtunud.

Esimene karjuma: "Mats! Mats! Me oleme koolja aeda sattunud! Katsume, et v?lja saame!"

?telnud ja annud hobusele piitsa.

?nnetuseks kukund koorm ?mber. Hobuse ajaja j??nud ?he risti k?lge kinni. Surma hirmus mees n??d karjuma: "Mats, Mats! Mind peetakse kinni! Mind peetakse kinni!"

Mats saanud ohjad k?tte. Tuhat nelja v?ravast v?lja, j??gu seltsimees, kuhu tahab.

V?ljas v?rava taga h??dnud veel tagasi: "Lue Issa-meied." Ise kihutanud edasi.

Viimaks rabelenud seltsimees enese risti k?ljest lahti.

Plaganud n??d teisele j?rele, nii kudas jalad aga kannud.

Paar versta jooksnud, enne kui Matsule j?rele saanud.

H??dnud eemalt: "Mats hull s?ge, eks oota mind ka!"

Mats pidanud hobuse viimaks kinni.

Kui teine ree juurde saanud, langenud ta v?sinult ree peale ja ?telnud ise veel: "?ra tahtsivad minu viia! Peasin ometi veel hingega ?ra. Aga kas kehasid on veel ree peal?"

Mats vasta: "?ks vann on veel peal! Mis sa kehasid enam taga k?sid! T?na parem, et ise hingega peasime!"

936. Julged mehed.

H. Sulsenberg Hallistest.

Kaks saarlast ajanud juttu.

Esimene ?telnud: "K?ll on suurel maal julged mehed: l?hevad pimedas surnuaiastki m??da!"

Teine vasta: "Julged neh! Ma juhtusin korra kogemata surnuaia ligi. Jooksin kohe kolm versta kaugele ja l?ksin siis rukkisse varjule!"

Esimene saarlane j?lle: "Nad on nii julged kui meie maal hundid!"

937. Vanah?elus v?ttis kuue.

J. Krimm Saugast.

Tori mees v?tnud k?rtsis k?vasti k?rakat. Teised ?telnud: "Kui sa hiljaks j??d, tuleb sulle vanah?elus teel vasta!"

Mees istunud vankrisse, hakanud hirmuga minema. Saanud p?rgu kohta, tunneb, keegi t?mmab kuuest.

Mees v?tab kuue seljast, annab hobusele piitsa, nii et vanker vurtsub.

"Kodu v?ravas l?inud hobune eest lahti. Vanker j??nud v?rava taha.

Mees jooksnud hirmuga tuppa ja s?nunud ise: "Vana h?elus v?ttis kuue, aga meest ennast ta ikka k?tte ei saanud!"

Teisel hommikul l?heb sulane vankert ?ra tooma. N?eb: mehe kuub rummu peal.

Ratas t?mmas mehe kuube. Seep see vanah?elus oligi!

938. Vanah?eluse eest putkamas.

T. Lepp-Viikmann Haljala kih.

Korra l?iganud trobikond saarlasi m?isas kraavi. ??sel maganud mehed m?isa talli p?ningul. Mehed suitsetanud nii kanget tubakat, et hobused tallis hakanud turtsuma. Kutsar meestega p?ris kimpus. Hakanud n?uu pidama, kudas neist lahti saaks.

Kutsar kelm l?inud ??sel mehi hirmutama. V?tnud k?bja t?ki, s??danud p?lema, m?ssinud, takud ?mber ja pistnud suhu. L?inud redelit m??da ?lesse ja puhunud tasa k?bja t?ki peale, nii et s?demed suust v?lja karanud.

?ks mees olnud veel ?leval. Hakanud kohe h?ikama: "Mats ae! Mats ae! T?use ?les! Vanah?elus tihkub ligemale!"

Mats kohe laulu h?rgama. Ei h?elus pane laulu t?helegi. Tikub ikka ligemale.

Mats veel valjemini h?rgama. Ei aita.

Mats karjuma: "Es aita! Teeme putked!"

Terve meeste kari h?ppab laudilt maha. K?ik putkavad tuhat nelja metsa poole. Ei julge enam keegi tagasi tulla.

Teisel kevadel kurtnud mehed mullust lugu Rakveres. ?telnud ise: "Pidi olema selge soo ja sau kraavi l?igata, aga oli selge ruus ja rahk. Me ei saanud t??st leiva rahagi. Pealegi tikkus vanah?elus meie kallale. Pidime katsuma, kudas jalad Kuresaare linna viisime, kopikast polnud juttugi!"

939. Hiidlaste kurat.

J. Neublau Jootmalt.

10 hiidlast tulnud suurele maale t??le. L?inud Raudoja k?rtsi sisse. Kaks lihuniku selli maganud k?rtsi laua peal.

Hiidlased vaadanud: "N?e kurat magab ka k?rtsi laual! Vaata, puutikuga saapad jalas! Kes ristiinimesel enne puutikkudega saapaid n?inud!"

Lihuniku sell kuulnud, tahtnud hiidlaste ahju ?ige palavaks k?tta.

Sellil olnud tikutoos taskus. Hiidlased ei tunnud sel ajal tikkusid veel sugugi.

Lihuniku sell pannud sigari suhu ja t?mmanud siis suu juures tiku p?lema.

Hiidlased n?inud seda. Eks ole vanapagan: t?mmab hammastest tuld.

Hiidlased tuhat tulist k?rtsi uksest v?lja. Ei julgenud k?mnel verstalgi tagasi vaadata.

940. Enn? hiir!

D. Pruhl Metsikust.

M?isaproua kartnud kangesti hiiri.

Kui kokk ehk k??git?druk sahvrisse l?inud, olnud proua kohe j?rel. Teenrid ei sallinud seda.

Tulnud teised viimaks hea n?uu peale. Nii pea kui proua ilmunud, h??dnud teenijad kohe: "Enn? hiir!"

Sedamaid kadunud proua.

941. Mis see koer kolkib.

A. Kivi H?bedalt.

Rannanaine l?inud mehega heinamaal riidu. Heitnud ??seks mehest eemale ?ksi magama. Mees maganud kuhja juures.

??sel hakanud koer haukuma.

Naine p?rima: "Mis see koer kolkib?"

Rannamees vaata: "Koera kolkib metsa volki!"

Naine kohe: "Ma tulen sinu ligidale!"

942. Sokud.

J. Ratas V. L?evest.

Valljala mehel olnud korra kaks sokku. Pannud kevadel sokud kolki pidi kokku, et nad ?ra ei jookseks. Sokud kadunud sellegi poolest ?ra. L?inud P?idele.

K?iguste teomehed k?nnud parajalt odra k?lvi, kui sokud ?le kiviaia m?isa p?llule karanud. P?idlased polnud iialgi veel kitse sugu n?inud. Hobused kohkunud adra ees ja pannud plehku. Mehed ise arvanud, et vanapagan tuleb neid ?ra viima. Annud jalgadele valu. Seisnud seni varjul kuni sokud ?ra l?inud.

Sokud l?inud sealt K?iguste rohuaeda. Vahimees n?inud neid sealt p?sti puude kallal hammastega puu okse n?rivat. Vahimees m?telnud iseeneses: "Meie herra lasknud vist Saksamaalt k?rnerid tuua. Itsis habemed teistel l?ua otsas. Vaat kas pole ?ppinud mehed k?ll, ei ole nuga ega k??risid tarvis. Ainult hammastega ravitsevad puid!"

Vahimees l?inud m??da, kergitanud m?tsi, teretanud. Sokud m?hatanud vasta.

Vahimees m?telnud: "Need on umbkeelsed. Ei oska maakeeli tervist vasta v?tta. Ei nendega maksa pikemat juttu teha!"

Sealt l?inud sokud k?la rukki orase p?llule. K?larahvas kohkunud loome n?hes koledasti. Ei saanud aru, kas neid ?ks v?i kaks. Viimaks arvanud, et see koduk?ija on.

Kohe n?uu pidama, kudas koduk?ijast lahti saada.

Tarvis h?bekuuliga lasta. Aga kust h?bedat v?tta? ?hel tulnud meelde, et M?nni Jaagupil h?bes?rmus on.

Saadetud ?ks mees Jaagupi k?est s?rmust tooma. Ei annud Jaagup. ?telnud: "Ega see ometi koduk?ija ole!"

Mees tulnud selle teadusega tagasi, et koduk?ija pidada inimese moodi p?sti k?ima.

Kutsutud terve k?larahvas kokku koledat elukat tunnistama. Ei tunnud aga ?kski. ?hed arvanud valaskalaks, teised pidanud rohutirtsuks.

?ks vanamees juhatanud: "Paar versta K?basaarest k?rval elab koolitatud mees, kes kaugel k?inud ja m?nda n?inud. Ehk see teab!"

Saadetud selle j?rele.

Tark tulnudki k?lasse. K?lasse j?udes r??kinud tark, et ta k?llalt selge mees olla, aga et julgus ainu ?ksi kedagi ei aita. Tarkus v?hendada suurt julgust. Et ?kilise n?gemise l?bi m?nda paha haigust ei tuleks, seks olla enne natuke s?dame kinnitust vaja.

K?lamehed pannud raha kokku ja saatnud k?rtsist s?dame kinnitust tooma. Varsti toodudki k?rtsist pool korteri viina ?ra. V?h?se raha p?rast ei saadud rohkem.

Arvatud, et viina v?ga v?h?; sellega ei tohi eluka ligi minna.

?hele mehele tulnud meelde, et tall kodu T?rgi pipart on. Toonud seda, pannud viina sisse.

Tark joonud viina ?ra ja ?telnud: "N??d on mees k?va, kas tulgu tont v?i T?rk vasta!"

L?inud siis koledat elukat vaatama. Sokud olnud rukki orasel kolkipidi koos ja s??nud.

Tark p?idlane vaadanud t?ki aega ja tulnud siis k?lasse tagasi.

K?larahvas kohe k?sima: "Kulla vend, kas tundsid mes loom see on?"

Tark p?idlane vasta: "Jah tundsin!"

K?larahvas k?sima: "Kumb on, kas valaskala v?i rohutirts!"

Tark vasta: "Ei kumbki. Valaskala olen pildil n?inud. Valaskala on niisugune nagu Kurdla Vana-Miku T?nise l??tsalauad. Rohutirtsu olen ise selge silmaga n?inud Pitkassoo metsahoidja juures. See oli umbes nii suur nagu Mura Priidu suur varvas ja kahe sihukese jalaga nagu Laiduse Mardi soome raua vedrud!"

"Mis elukas see siis on?" k?sinud k?larahvas.

Tark vasta: "Mis muud kui lendav madu. Tal on ju kaks pead ja neli sarve!"

Seda kuuldes ehmatanud k?larahvas hirmsasti ?ra. Ei julgenud keegi enam tuast v?lja minna. Vahel k?inud katuse harjal vaatamas, kas lendav madu kaugel.

Seni tulnud sokkude peremees sokkusid taga otsima. Saanud sokud k?la p?llult k?tte. Viinud loomad koju.

Seda ei n?inud aga k?las keegi. K?ik olivad majades peidus.

Viimaks julgenud ?ks mees p?llule vaatama minna. Leidnud, et lendav madu kadunud.

Sest saanud k?larahvas ?tlemata r??msaks.

Sest saadik liigub Saaremaal jutt, et P?idel hiljuti lendavat madu n?htud. Olla teine vist merest tulnud ja merde tagasi l?inud.

943. Siil Kihnus.

O. Schants Pootsist.

Korra saanud siil kudagi viisi Kihnu. Ei tea kas keegi teda viinud ehk oli teine ise l?inud, iga pidi siil oli Kihnus.

Kihnlane juhtus siili p??sa ??rest leidma. Oh seda ehmatust, mis n??d. Tunnistab, tunnistab, ei tunne looma ?ra.

Jookseb lugu teistele r??kima. Pool Kihnu saart jookseb kokku. Kes arvab merekuradiks, kes maamurdjaks, kes piksenooleks. Okkad teisel igal pool ja susiseb vasta.

Kihnlaste s?da l??nud hirmu p?rast 12. Vahimees saadetud Kihnu ninameeste juurde.

Ninamehed tulevad, vaatavad, aga kust ninamehedki okaslooma tunnevad.

Ninamehed v?tnud n?uuks k?ige vanema kihnlase k?est otsust k?sida.

V?etud raamatud lahti, vaadatud j?rele, kes k?ige vanem kihnlane. Leitud raamatust, et M?e Mats k?ige vanem kihnlane.

Vahimees saadetud M?e Matsi j?rele.

M?e Mats tulnud kepiga sinna. K?situd Matsi k?est, mis loom see olla.

Mats tunnistanud, tunnistanud: "Olen k?ik maailma loomad n?inud, olen hundi ja karugi n?inud, aga niisugust koledat okaslooma pole ma veel n?inud. See ei ole muud kui Kihnu kaotus! Taevas halasta ise meie peale!"

Matsi jutu peale hakkas iga kihnlase s?da haava lehe viisi v?risema. Iga?ks n?gi ju surma silma ees.

Siiski kes hea meelega surma tahab minna. Kihnlased n?uu pidama, kudas veel elusse v?iksivad j?eda.

Saivad aru k?tte: okasloom tarvis merele viia. Toodi paat siili juurde. V?eti liisku, kes siili paati veeretab. Paat pandi siilu k?rva ja siis l?kkasivad liisuga seks m??ratud kaks meest viies?llaliste ritvadega siili paati. Paat p?sti ja n??d paadiga vette.

Mehed l?ksivad ise teise paati, sidusivad siili paadi k?mmes?llalise k?iega eneste taha ja s?udsivad paark?mmend versta Kihnust kaugele suure mere peale.

Seal raiusivad siili paadi k?ie katki, j?tsivad siili paadiga mere peale.

"Mine m?rtsuk Muhumaale!" h??dnud kihnlased siilile veel j?rele.

R??mu laulu lauldes s?udnud kihnlased koju tagasi, et Kihnu kaotusest ?nnelikult lahti saanud.

Sest saadik k?sida kihnlased tihti muhulastelt, kas Muhumal veel inimeste sugu elab.

944. Hundi k??sis.

O. Schants Pootsist.

Muhumaa hundi jahi lugu tunneb vist igamees. Niisama nagu muhulased hunti vihkavad, vihkavad teda ka kihnlased. Ja hundid kardavad Kihnlaste viha, ei julge oma jalgagi Kihnu pista, olgu siis m?ni kord talvel aru korral.

Sest siis tuleb, et palju Kihnlasi hallivati meest elu sees ei ole n?inud.

Korra tulnud kihnlane T?stamaale. T?stamaal r??gitud kihnlasele, et hunt hiljuti sealt pere koera kallale kippunud ja koera tahtnud ?ra viia.

Kihnlane kohe k?sima, missugune kuri loom olla. T?stamaa rahvas kohe vasta: "Kaunis suur loom, halli karva. Kipub koerte kallale, hooste kallale, aga ka inimeste kallale. Ei m?ista nalja sugugi. Kellest jagu saab, selle ?ra murrab. Ja jah, meie pool on hunte j?lle liikumas!"

Kihnlasel t?usivad seda kuuldes juuksed p?sti. Mees aga ei tohi karta. Kihnlane tegi nii, nagu ei tunneks ta ometi mingisugust hirmu.

Vaheajal oli ?htu k?tte j?udnud. Kihnlane oleks heameelega ??majale j?enud, sest ??sel v?is ju hunt kergelt kallale tulla, aga siis oleksivad T?stamaa mehed teda v?lja naernud, et ta niisugune argp?ks on. Seda aga kihnlane ei tahtnud.

Sellep?rast ei aidanud mehikesel muud n?uu, kui pidi raske s?damega ree peale istuma ja koju poole s?itma.

Esiotsa l?ks s?it ?sna h?sti. Kihnlane vaatas tihti ?mber, kas ehk hunt kallale ei tule, aga ei n?ha midagi! Seda parem.

Pea aga hakkas kuu paistma.

Kihnlane vaatas j?lle ?mber, kas rahu maal.

Korraga n?eb aga: suur must loom jookseb hobuse k?rvas edasi. Mis see muud v?ib olla kui vana hunt ise. K?ik kihnlase ihu karvad t?usivad p?sti. Mis n??d heaks n?uuks? ?sna ?ksi mere peal hundi k?es, mitu versta Kihnust kaugel. Ei n??d armu olnud. Kole hunt v?is igal silmapilgul murdma hakata.

Kihnlane ei tahtnud aga otse ummis jalgsi hundi suhu h?pata.

Veel oli mees ise elus ja hobune elus. Mis muud kui piitsaga hobusele pihta ja tuhat nelja edasi. Ehk p??stis hobune ometi ta hinge.

Natukese aja p?rast julges mees tagasi vaadata, kas hunt maha j??nud. Mis veel! Jookseb teine hobuse k?rvas nagu ennegi edasi. Ei j?? sammugi maha.

Mees annab uuesti hobusele pihta. Hobune jookseb, mis j?uab. Aga hunt ei hooli sest ?htegi. Kihutab hobuse k?rvas sammu maha j??mata edasi.

Mees hirmu p?rast niisama m?rg nagu hobune jooksust. Kartis igal silmapilgul hundi kallale tulevat. ?nneks ei tulnud hunt ligemale ega j??nud kaugemale, vaid j?i ?he kaugusele hobuse k?rva.

No viimaks j?udis mees ometi ?nnega koju. Kargas nagu tuul ree pealt ja jooksis tuppa. V?is hunt hobusega teha, mis tahtis. Peaasi oli, et ise hingega p??sis.

"P??sin ometi eluga! Eluga p??sin!" karjus mees tuppa karates.

"Kus sa siis surma h?das olid?" k?sisivad teised.

"Hunt tahtis ?ra s??a! Ajas mind taga tua ukse ette. J?i kuriloom ?ue varitsema!"

Teiste s?da v?rises sees seda hirmu s?numit kuuldes. Ei julgenud keegi ?ue v?lja vaatama minna. Kes v?is kurjategijat hunti uskuda!

Hulga aja p?rast julges surma hirmus olnud kihnlane ometi akna ??rde vaatama minna, kas hunt alles ?ues ja kas hobune alles hinges.

"Mis n?ha?" k?sivad teised.

"Hunt alles ?ues!" kostab mees.

"Ja hobune murtud?" k?sivad teised.

"Ei, alles hinges!" vastab mees.

"Mis hea hunt see on, kes hobuse k?rvas seisab ja hoost ?ra ei murra!" h??avad teised ja l?hevad ka akna ??rde hunti vaatama.

Vaatavad, vaatavad, ei n?e hunti kusagilgi.

"Kus hunt on?" k?sisivad teised.

"Eks te n?e, seal hobuse k?rvas!" vastas mees.

"Pojuke, mis sa r??gid, see pole ju midagi muud kui hobuse vari!" ?tleb talutaat.

"Hobuse vari neh!" h??avad ka teised.

N??d kihnlasel julgust k?ll ?ue hoost vaatama minna. Vaatavad: ei hunti kusagil, ainult vari hobuse k?rvas.

Seda naeru, mis n??d t?usis.

Hea naerda k?ll, aga mis vaene kihnlane teab, kui hunti pole elu sees n?inud.

945. Hundid.

A. Kivi H?bedalt.

Hiidlane n?inud teed k?ies ?le metsa tuuleveske tiivu. Hiidlane arvanud, et hundid h?ppavad ?le tee.

Hiidlane lugema. Ei hundid taha l?peda.

Hiidlane h??dma: "K?larahvas appi! Hundid!"

Ise loeb hunta. Loeb ju mitu tundi. Loeb 500-ni, aga ikka h?ppab hunta ?le tee volks!

Hiidlasel tuleb kananahk ihu peale. Paneb plagama.

946. Kihnlase hunt.

J. A. Veltmann Pootsist.

Kihnlane l?inud metsast puid tooma. Puid koorma peale ladudes n?eb J?nn korraga: eemalt tuleb hallivatiline elukas saba liputades puu koorma poole.

Kihnlane arvama: Ei see muud v?i olla kui ?le mere Kihnu tulnud kriimsilma isand! Mis n??d heaks n?uuks? Ei muud kui punuma.

J?nn annab jalgadele tuld. J??gu hobune kus seda ja teist.

T?ki aja p?rast julgeb J?nn tagasi vaadata. N?eb aga, et hunt hobusest midagi ei hooli, vaid aga mehe j?rele sudib.

"S??, s??! Mul kodu teine hobune veel! Mis sa mind luurid!" kilkab J?nn ja lippab edasi.

Kodu ukse taga peetab alles J?nn ja vaatab tagaajajat hunti. Ja n?e: hallivati mees kargab ka ?le mulgu. N??d alles sai J?nn aru, et tagaajaja hunt keegi muu ei olnud kui oma vana ?hesilmaga karjakrants.

Suure julgusega l?ks J?nn n??d metsa hobuse j?rele. Leidis k?ll ree ja puud, aga hobusest ainult saba ja karvu. Vist olivad kriimsilmad J?nni k?sku kuulnud ja seda ka t?itnud.

947. Kihnlane hundiga kimpus.

O. Schantz Pootsist.

Kihnlane k?inud korra maisel maal asju talitamas. Ostnud siit vaka herneid j?uluks halli rasvaga keeta.

Maisel maal r??gitud palju huntidest. Kihnlane ei olnud aga niisugust looma veel elu seeski n?inud.

?htul ree peal istudes ja Kihnu tagasi s?ites tulnud mehel hundi jutud meelde. Hundi jutud ajanud mehel ihu v?risema. Vaatab hobuse peale, n?eb ?kisti: must asi hobuse k?rval.

Vaeh! see on hunt! m?tleb kihnlane. T?mmab kohe hernekoti suu lahti ja hakkab hundile herneid piot?ie kaupa pihta viskama. Aga ei hunt hooli: jookseb hobusega ?hte sammu edasi.

Herne vakk saab otsa, aga hunt ei j?? maha.

Kihnlane lumega hunti loopima. Aga v?i see hunt lumestki hoolib. Sammub hobuse k?rval edasi. Hobune hakkab kangemat viskamist kartma, pistab kangesti jooksma. Hunt k?rvas niisama.

Kihnlane kardab, et hunt hoost tahab ?ra s??a. Annab hobusele pihta pl?uh ja pl?uh! et k?est p??seda. Asjata k?ik: hunt ei j?? sammugi maha!

Viimaks j?uab kihnlane suure kihutamise peale koju. Kargab reelt maha, jookseb tuppa, karjub ise: "Vaeh! mia olga peasen!"

Teised k?sima: "Mis viga? Mis viga?"

Kihnlane ei v?i esiti hirmu p?rast s?nagi vastata. Alles t?ki aja p?rast ?tleb: "Hunt olga ?ues!"

Teised kohkuvad ?ra, jooksevad nuiadega ?ue hunti tapma.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28