Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

879. Oleksin seda teadnud.

M. Rekkaro Raik?last.

Mees teinud pojaga metsas heinu. Kuhja t?is heinu olnud koos. Tarvis kuhja panna.

Mees ei teadnud, kas heinad kuhja panemiseks kuivad k?ll. V?tnud tuletiku, pistnud heinad p?lema ja ?telnud pojale: "Katsu j?rele, kas p?levad. Kui p?levad, on kuivad k?llalt!"

Tuli p?letanud viimse kui k?rre ?ra.

Suurt tuha hunnikut n?hes mees ?hkama: "Oleksin ma seda teadnud, ma poleks tikkusid kaasa v?tnudki!"

880. Suur s?na.

K. Siipan Lassilast.

Korra ?tles juut oma naisele, et: "Mina metlep ?ks suur s?na!"

Naine kohe teistele kiitma: "Minu mees metlep ?ks suur s?na!"

Juut m?tles 7 p?eva ?hte lugu.

Kaheksandal p?eval juut teistele kiitma: "Ai mis vai! Minu metles ?ks suur s?na. Minu metles: Kui ilma m?ed oleks ?ks megi, see oleks iks isiva megi: kui keik ilma mehed oleks iks mees, see oleks iks isiva mees, ja keik ilma kirved oleks iks kirves, see oleks iks isiva kirves. Ja see isiva mees vetaks see isiva kirves ja leheks sinna isiva m?ele ja raiuks see isiva puu maha ja see isiva puu kukuks maha podadi, pedadi, pomiti!"

881. Mustlased V?rtsj?rvel.

J. Leppik Holstrest.

Libeda ajaga tahtnud mustlased ?le V?rtsj?rve s?ita. Hobune aga ilma raudadeta, ei pease sammugi edasi.

K?ik kokku n?uu pidama, kudas ?le j?rve peaseksivad.

Tehtud maha: vankert varaga ja ka hoost oma taga ?le j?rve vedada. See pidi k?ige viimne ja k?ige targem n?uu olema. Kes p?rast veel paremat n?uu pidi andma, pidi ilma armuta j?? urka pistetama.

Tehti nagu arvati.

Teise poole ??rde j?udes puudus hobusel teine k?lg suutumaks.

Seda ?nnetust n?hes s?hvas kohe ?ks nodikas noormees: "Oleks me hagu alla pannud!"

Mees urka!

882. Juudi p?ss.

O. Hintzenberg Tapalt.

Mees l?inud j?meda kepiga m??da teed. Mehele tulnud juut vasta. Mees tahtnud juuti hirmutada. Pannud kepi p?ssi moodi palgesse, sihtinud juuti.

Juut jooksu. Kisendanud ise: "Ai vai! Tema tahap minu maha lask!"

Juut kaebanud mehe kohtusse.

Kohtus seletanud mees, et ta kepiga juudi poole sihtinud.

Juut karjuma: "Mis kepiga? Oleks kepil olnud auk ees ja laeng sees, olekski p?ss olnud!"

XLVI. Kahetsemine

883. Hunti on v?ga v?h?.

J. Kurgan Kurnalt.

Hiidlane l?inud talvel metsast heinu tooma, koer kaasas. Metsas hakanud hunt koera taga ajama. Koer jooksnud mehe jalgade vahele. Hunt j?rele.

Hiidlane karanud hundi k?rvu kinni, hoidnud hunti kinni. V?tnud siis nua taskust, l?iganud hundi saba takka ?ra. Hunt t?mmanud enese valuga lahti, jooksnud metsa.

N??d hiidlasel kahju, et hunti ?ra ei tapnud. Hundi saba vaadates ?tleb mees: "Hunti minul n??d kat on, kut v?ga v?h?. Hea oleks olnud, oleksin hundi hinge k?tte saanud. Siis oleksivad k?ik k?la koerad mind kartnud kut hunti!"

884. Puust kell.

D. Pruhl Metsikust.

Mustlase hobusel olnud puust kell (krapp) kaelas.

Olnud madal h??lega.

Mustlane l?inud seppa juure, et sepp karastaks k?vemaks.

Sepp karastanud.

Mustlane pannud krapi hobuse kaela. Olnud abras, l?inud katki.

Mustlane ohkama: "Ale kullakene! Liiga karastas!"

885. Pisike pull ja suur p?ts.

M. Rekkaro Raik?last.

Harju eit lainanud P?rnu eide k?est leiba.

Tagasimaksmise j?rele kaebanud P?rnu eit: "Enam iialgi ei laina ma teistele leiba. Tulist kahju sain. T?i mulle ainult pisikese pulli suure p?tsi vasta!"

"Eks pullgi kasva suureks p?tsuks!" ?tles Tallinnalane seda kuuldes.

"Ei meie pullid ahjust v?lja v?ttes enam kasva!" ?hanud P?rnu eit.

886. J?nnlase lehma n?lgimine.

J. P. S?ggel Paistu-Kaarlist.

Korra n?lginud j?nnlane lehma.

K?vasti sikutades l?inud nahk viimati l?hki.

J?nnlasel saanud s?da t?is. ?telnud: "Eks ma naisele mullu ei ?telnud: tapame lehma ?ra! N??d raipel nahk selga ?ra m?danenud!"

887. Mis sa ilma kirveta kividele teed!

O. Schantz Pootsist.

Kihnu Jaak s?itnud rannast kiva tooma. Unustanud aga k?ied koju.

T?ki maa pealt jooksnud mees tagasi ja ?telnud ise: "Oh ?nnetust! Unustasin kirve ja k?ied koju! L?heb koorm ?mber, mis siis ilma kirveta kividele teed!"

888. Korsten ja kaks ahju tulest v?lja saadud.

M. Luu Sulustverest.

Suur kari mustlasi l?inud m??da teed. Tee ??res p?lenud hiljuti maja ?ra. Sinna j??nud mustlased seisma. Vaadanud p?lenud maja varemeid ja kahetsenud p?lenud maja taga.

Viimaks ?telnud mustlaste kohtumees: "Ale kullakene! See maja p?lenud n?nda ?ra, et enam muud pole saadud tulest v?lja tuua kui korstna ja kaks ahju.

889. P?lenud kirves.

M. Rekkaro Raik?last.

Saunamehel p?lenud saun ?ra.

Mees otsinud tuhast p?lenud asju v?lja ja s?numid ise: "Oh tulevane tuhat! See uus kirves p?les ??, ainult va varre t?lp j?i veel j?rele! Kellega ma n??d veel uue sauna ahju jaoks hagu v?in teha!"

XLVII. ?nn ja ?nnetus

890. Muhulase ?nn.

O. Saabas Hallistest.

"Umbes ning neh, l?ksin kord P??ravere m?isa p?eva t??le, kui ?le Virtsu v?ina suurele maale sain.

Seal juhtus see ?nnetus, et m?isa rehi l?ks p?lema. K?ll nad katsusivad kustutada, aga ei saanud sealt midagi p??sta. Mina ometi sain rehe ahju ?le j?tta.

Herra kinkis mulle selle eest rubla. Eks ole asi kua, et ahju sain ?le j?tta. M?ni ahi maksab ju umbes seetse rubla!"

891. J?nnlase ?nn ja ?nnetus.

J. P. S?ggel Paistu-Kaarlist.

J?nnlane leidnud hobuse raua maast.

L?inud teise juurde ja r??kinud: "Oli mull ?nn ja ?nnetus korraga. Leidsin hobuse raua maast, aga hoost ei olnud enam k?lles ?htigi!"

892. Itsis suuga mees.

G. Tikerpuu P?halepast.

Keina mees s?itis linnast koju poole. Pilgates h??dis aga poepoiss ukse vahelt: "N?e, kus ?ks itsis suuga mees on!"

Keina mees ei m?istnud nii j?rsku midagi vastata. S?itis edasi kuni Harku m?ele. Harku m?el tulivad talle naabrimehed vasta. Neile kaebas mees oma ?pardust.

"Mis sa talle selle peale kostsid!" k?sisivad teised.

"Map muistnud nii ?kisti mitte musta ega valget lausuda, sest va oo k?ss ei annud seks aega, vaid tr??pis edasi!"

"Kas sool h?ppe ei ole!" ?tlesivad teised Keina mehed. "Sa oleksid niigi palju pidanud ?tlema: sa oled ise ?ks itsis suuga mees! P??ra ruttu ?mber, mine, ?tle talle nii!"

Keina mees sidus hobuse puu k?lge kinni ja vantsis ise linna poole tagasi. Kesk?? oli ju k?es, kui mees linnav?rava taha j?udis. Et aga v?rav kinni oli, karjus ta l?bi v?rava: "Sa oled ise ?ks itsis suuga mees!"

Hobuse juurde j?udes n?gi mees eemalt, et m?ral varsad olnud. Karjus n??d r??mu p?rast: "Ull eide s?ge, ?nn tuleb uksest ja aknast sisse: Mui va m?ra teind seitse kollast!"

893. Tea ?nnetust.

J. Ratas V. L?evest.

Hiidlane tahtnud puun?udega Saaremaale s?ita. Mere j?? sees olnud pragu. Hobune ei j?ksanud ?le h?pata, kukunud k?ige koormaga sisse. Ainult pea j??nud v?lja.

Hiidlasel tulnud parajalt suitsu himu. Toppinud piibu tubakat t?is, hakanud rauaga tuld peale l??ma. Viimati hakanud tael p?lema ja mees saanud piibu suitsema.

Seni l?inud j??pragu kokku ja pigistanud hobuse pea otsast ?ra. Mees v?tnud hobuse pea, visanud ?lale, l?inud koju.

Kodu naine ?tlema: "Mis sa piipu ennem hakkasid suitsetama! Eks sa v?inud kohe hoost v?lja t?mmata!"

Mees vasta: "Tea ?nnetust! Oleksin ma seda ette teadnud, ma poleks kottu v?lja l?inudki!"

894. Saarlaste ?nnetus.

J. J. Kala Tarvastust.

Saare Peeter olnud suuremaa k?rtsis. R??kinud seal: "Ega suuremaa meestele iialgi niisugust ?nnetust juhtu, nagu meie Saare meestele. Mullu tuli trobikond mehi suurelt maalt Saarde tagasi. V?tnud enne ?le v?ina tulekut tublisti tipsu, nagu meie meestel ikka moeks on. Purjus peadega t?uganud mehed v?inal paadi ?mber ja k?ik kaksteistk?mmend meest ja veel paark?mmend viis rupla sui teenitud raha meestega mere p?hja! Eks ole hale ?nnetus! Kahju meestest, veel suurem kahju meeste rahast, mis n??d ilma aegu mere p?hjas roostetab!"

895. ?nnetu ma olen.

J. Tuup Paistust.

Korra kaebanud Helme mees, et ta ?nnetu olla. Teised k?sinud: "Mis ?nnetus sul siis olnud?"

Helme mees jutustama: "Me elasime n?nniga talu saunas. Korra ?tles n?nn mulle: "Mine vahel ka talutare juurde, mis sa siin ikka ilmaaegu vahid!" – L?ksin. Talurahvas tuulutasivad herneid. Mina ?tlema: "K?ll on teil palju herneid! Vaja vargad siia juhatada!" Talurahvas v?tsivad mind kinni ja andsivad mulle kuklasse.

L?ksin koju ja ?tlesin: "N?nn, miks sa mind nii ?petad, et ma tappa saan!" N?nn vasta: "Kui sa niisugust asja n?ed, ?tle: "J?tku juurde!"

Teisel p?eval l?ksin sauna juurde. Saun p?les. Mina ?tlesin: "J?tku juurde!" Nemad v?tsivad mind kinni ja tuulasivad tublisti.

L?ksin j?lle koju n?nnele kaebama. N?nn vasta: "Kui sa niisugust asja n?ed, v?ta m?tsiga vett, viska peale!"

Kolmandal p?eval l?ksin m?isa. Herra ja opman tulivad vasta. Ma v?tsin m?tsiga vett, viskasin peale. Nad v?tsivad mind kinni ja peksivad tublisti.

L?ksin koju n?nnele kaebama. N?nn vasta: "Kui sa niisugust asja n?ed, v?ta m?ts maha, kumarda!"

Neljandal p?eval l?ksin k?lasse supi otsima. Teel tulivad k?la koerad mu kallale. Mina v?tsin m?tsi peast, kumardasin. Koerad kiskusivad mu pea veriseks. Jah, ?nnetu ma olen!"

896. Lahti p?rgu v?ravad.

O. Schants Pootsist.

Kaltsukaupmees j??nud talusse ??majale. Heitnud ahju peale magama.

??sel tuleb mehele jooma j?nu. L?heb vett otsima. Arvab enese maas olevat. Astub kartmata edasi, kukub alla ahju ette s?tesse.

Kohe mees karjuma: "Lahti p?rgu v?ravad, s?ed ergavad!"

897. Ise tegi.

J. P. S?ggel Paistu Kaarlist.

Mustlase moor raiunud enesel s?rme ?ra. Hakanud valu p?rast valjusti nutma.

Teised k?sima: "Kes tegi?"

"Ise tegin! Ise tegin!" vastanud moor nuttes.

"Noh, kui sa ise tegid, mis sa siis kisendad!" ?telnud teised.

XLVIII. ?pardus

898. Ranna naise ?pardus.

A. Seeman Palmsest.

Kaks rannanaist juhtunud korra kirikuteel kokku.

Esimene kohe jutustama: "Kas tead ka minu ?pardust?"

"Mis ?pardus sul siis oli?" k?sinud teine.

"Noh russak puges k?rva. T?mmasin ometi k?rvast v?lja. Suur pikk russak! V?tsin sabast kinni, ?igasin tubina ja hakkasin teist ?ige elpima, enn?, p??sis lahti, puges uuesti k?rva. T?mmasin teise uuesti k?rvast v?lja.

V?tsin hea suure tubina ja tahtsin teist ?ige mehe moodi ?petada, enn?, p??sis j?lle lahti ja puges peitu. Ei leidnud enam!"

Seep see ?pardus oligi.

899. Hinge v?tab.

Pererahvas l?inud vihtlema. Seni tulnud sant sinna. Palunud ka luba vihelda.

Seni teinud karjapoiss sandi jaoks kadakatest ja n?gestest viha.

Sant l?inud vihtlema. L??nud vihuga m?ne korra.

Karanud lavalt maha ja karjunud ise: "Kange saun! Kange saun! Hinge v?tab!"

900. Ei k?rvake kuule.

J. Neublau Jootmaalt.

Vana sant l?inud ohkides m?isa: "Oh, oh, oh, ei silmake seleta, ei k?rvake kuule, ei jalake astu, ei k?eke katsu!"

Kutsar va naljahammas ?telnud tasakesti: "Sant, kas tahad t?drukut?"

Sant k?rmelt vasta: "K?ll ikka!"

Pereemand s?numa: "Ise ?tlesid: ei silmake seleta, ei k?rvake kuule, aga seda kuulsid k?ll!"

901. Mis sant naerab?

D. Pruhl Metsikust.

Pime sant tulnud poisiga peresse. ?elnud tee peal poisile: "Kui pererahvas midagi naeravad, l?kka minu k?lge, siis ma tean ka naerda!"

Sant istunud poisiga tuas. Koer jooksnud m??da, l??nud sabaga sandi k?lge.

Sant arvanud poiss t?ukab. Sant suure h??lega naerma.

"Mis sant naerab?" k?sinud pererahvas.

"Eks ma naera seda, mis pererahvaski naerab!" vastanud sant.

902. V?tku k?las k?imist.

J. Kurgan Kurnalt.

Kaks poissi k?inud t?drukute juures.

T?drukutel olnud palju t?isid. T?id l?inud poiste k?lge.

Homikul v?tnud poisid s?rgid seljast. Peksnud vasta aeda, et t?id k?llest ?ra l?heksivad.

Peksnud s?rgid puruks, t?id ikka k?lles.

Siis l?inud poisid s?rgi narusid j?kke loputama, et t?id j?kke j??ksivad.

Voolas vesi viinud s?rgid poiste k?est ?ra.

Poisid s?numa: "V?tku k?lask?imist, j?? ilma s?rgita!"

903. Kallis toit.

F. Vahe Kassaarest.

Korra l?inud Keina mees naisega Kassaare kabelisse m??da n?rka j??d. Teel kukunud naine meresse.

Mees kaapinud sell silmapilgul parajalt piibu p?hja v?lja.

Naine hakanud appi h??dma. Mees pannud jala naise seeliku h?nna peale ja ?telnud: "Mesa n??d lougad! Lase ma pane piibu pehja mokka! Ega ma kallist toitu sinu p?rast hakka raiskama!"

Sai oma asja ?ra toimetanud, siis alles v?tnud naise merest v?lja.

904. Saarlase kits.

J. Pulst Saugast.

Saarlane sidunud kitse veskitiiva k?lge, et kits vilja ei l?heks.

M?lder pannud veske varsti jooksma. Tiivad viinud kitse taeva alla. Kits kisendama: "M?kk?! M?kk?! M??!"

Saarlane kuulnud eemalt, ?telnud: "?ra m?kita midagi. L?hed orasele, paned orased nahka, ise hakkan siis aganaid s??ma!"

P?rast saarlane kitse vaatama. Ei kitse kusagil.

Saarlane nutma: "Hundid hullud kitse viinud!"

Viimaks leidnud saarlane kitse pea tiiva k?ljest.

Saarlane kiruma: "Oh sa m?danud kael! Kudas sa nii abras olid, et kere ?ra puistasid!"

905. Sandi poisi ?pardused. (Ta oma jutustus).

D. Pruhl Metsikust.

Isa ja ema surivad mul ?ra. Mind pandi m?isa hane ja kalkuni karja. Haned l?ksivad tiiki ujuma. Ma ajasin kalkunid ka. Kalkunid lollid aga upusivad ?ra.

Opmann laskis mind peksa ja pani sia karja. M?isa suur pull suri ?ra. Opmann laskis naha seljast ?ra v?tta ja liha metsa viia.

Mina ajasin siad liha s??ma. Siad s?ivad k?hud t?is. Teisel p?eval suuremad siad surnud, v?hemad haiged.

Mulle anti j?lle peksa ja aeti m?isast oma teed.

L?ksin siis kerjama.

L?ksin k?las esimesesse peresse sisse. Mulle toodi t?kk leiba ja kausi t?is leent. L?ksin teise peresse: j?lle t?kk leiba ja kausi t?is leent.

Sain n?nda t?kki viis peret ?ra k?inud. Igal pool sama lugu. S?in k?ik ?ra, mis anti.

Aga k?ht hull hakas kipitama. Katsusin, et k?last v?lja sain. L?ksin p?llu kraavi ??rele, heitsin sinna pikali.

Mees k?ndis p?llul. Mees piitsaga minu juurde. Mees k?ra tegema: "S??d k?las enese sia viisi t?is ja tuled n??d siia." -

Peksis mind h?sti piitsaga.

T?id siginesivad minu riietesse. L?ksin metsa tee ??rde, panin kadaka p??sa peale riided, hakkasin ise vaenlasi kinni p??dma.

Kolm, neli naist tulivad m??da teed. N?givad mind alasti, pistsivad jooksu. Mina naiste j?rele, k?sima, kuhu nad jooksevad.

Naised aga v?tsivad p??sast n?gesed, k?rvetasivad mind mis hirmus. K?ik keha paistetas ?lesse.

Nii on vaesel sandil alati sada ?pardust!

906. ??hulkuja ?pardus.

J. Vaine Tarvastust.

??hulkuja l?inud redelit m??da ??sel laudile. Laudi ??rel seisnud kolgispuu.

??r??tel arvanud seda selleks, kelle juurde ta minna tahtnud. Haaranud kolgispuu jalast kinni.

Kolgispuu kukus ?levalt ?ra, mees j?rele.

"Noh, matsu'p temagi sai!" ?telnud mees rehe all maast p?sti t?ustes ja v?ravast v?lja minnes.

907. Tark hobune.

J. Nau Karjast.

Korra l?inud Valljala mees Kuresaare herneid m??ma. J??nud ??seks Masa k?rtsi. K?rtsis olnud hiidlanegi ??majal.

Hiidlane arvama: Kaunavili on aruldane roog. Saarlasel seda k?ll. Varastan ?ige saarlaselt ?he koti ?ra.

L?inud ??sel varastama. Tahtnud just herne kotti ?ra v?tta, kui saarlase hobune ta ninast kinni hakanud ja nina otsast ?ra hammustanud.

Hiidlane ?hkama: "Mine veel varastama, j?? ninast ilma! K?ll on need saarlased targad! Isegi nende hobused teavad ?ra, kui varastama tullakse ja hammustavad vargal nina otsast ?ra!"

908. Jookseb.

J. Meltsov V?ru-Navist.

Setu ostnud V??bsust uue hobuse ja m??du herneid. Hakanud koju s?itma. Setu istnud, suu ette, poeg, suu taha.

S?itnud, s?itnud.

Korraga h??dnud poeg: "T??d?, a t??d?, juusk!"

Setu vaata: "Juusk, poeg, juusk k?lli!"

S?itnud edasi.

J?lle h??dnud poeg: "Juusk, juusk!"

Setu vasta: "Juusk poig, juusk k?lli! Jumal anna, et juusk!"

Saanud koju ligi. Poeg ?tlema: "K?? ar joosnu!"

Setu k?sima: "Mi? ar joosnu?"

Poeg vasta: "A herne!"

909. Haanja mehe ?pardus.

O. Leegen R?ugest.

Haanja mees viinud korra kustutamata lupja V?russe.

Enn?, teel hakanud vihma sadama. Lubi suitsema ja p?lema.

Mees v?tnud ruttu pange k?tte, jooksnud j?rve ??rde, toonud j?rvest mitu pange vett ja valanud koorma peale. Aga mida enam ta vett valanud, seda enam lubi suitsenud.

Mehele tulnud hirm k?tte. P??stnud hobuse vankri eest, astunud selga, s?itnud koju.

Kodu kaebanud ise: "Keegi n?id on k?ik kivid ?ra n?idunud. Hakkasivad puha p?lema. K?ll valasin vett peale, aga ei midagi. Viimaks kihutasin hobusega minema. Muidu oleksin isegi veel tule k?tte ?ra k?rvenud!"

910. Vaida mehe ?pardus.

J. Kurgan Kurnalt.

Vaidamehe saun hakanud p?lema. Mees saanud naise, lastega v?lja, aga vana valge m?ra j??nud tulesse.

Mees istunud ?ue kivi otsa ja laulnud nuttes:

"Aht saht sara,

Minu valge m?ra,

Kuus aastat vana,

Viie varsa ema!"

911. Tuld k?ik kohad t?is, aga piibu peale ei saa.

J. Ekemann Tapalt.

Vanalmehel l?inud saunaurtsik p?lema. Inimesed jooksnud kokku tuld kustutama.

Saunamees k?inud ?mber sauna, piip enesel hambus ja kirunud: "Pagan v?tku! Tuld k?ik kohad t?is, aga piibu peale ei saa!"

Mehike ei v?inud tule ligi minna. Liig palav oli, k?rvetas.

912. Kortsume hall nurr.

A. Kivi H?bedalt.

Rannamees s??nud k?rtsis, j?tnud leivakoti lahti. K?rtsmiku kass l?inud koti kallale.

Rannamees v?tnud kaika, l??nud kassi pooleks.

K?rtsmik kahjutasu n?udma. Ei aidanud, rannamees pidanud maksma.

?ue minnes rannamees seltsimehele ?tlema: "Aprakesed m?lemad, kortsume hall nurr ja kortsumes ise ka!"

913. Mete toojad taari astjas.

O. Hintzenberg Tapalt.

Hiidlane l?inud naisega metsa "tibutoitu" (marju) korjama. Leidnud erilase pesa.

"Ahah! need on mete toojad!" arvanud mees.

"Vist k?ll!" ?telnud eit.

Mees eite k?skima: "Mine koju vana vaar, l?kka ?mber kalja taar! Mesipuid meil ei ole. Paneme mete toojad taariastjasse!"

Eit viinud taariastja metsa. Hakanud mehega metetoojaid taariastjasse ajama. V?tnud lepa vemblad k?tte ja katsunud v?h? takka aidata.

Mete toojad asunud aga hiidlaste kallale. Ei aidanud vaestel muud n?uu kui plagama pista.

J?ivadki ilma mete toojatest!

914. Vanah?elus viib ?ra.

J. Karu Helmest.

Korra l?inud siga leivak?na kallale.

Peremees hakanud v?lja ajama, seisnud aga ise ukse pool.

Siga jooksnud peremehe jalgade vahelt l?bi, peremees j??nud sia selga.

Peremees kisendama: "Kulla, kullu naisuke tule appi, vanah?elus viib minu ?ra!"

915. Hiidlase vee vedamine.

D. Pruhl Metsikust.

Hiidlane tahtnud j?uluks ?lut teha, aga vesi olnud kaevust otsas.

M?telnud ise: ?he p?evaga vett kaugelt vedada ja ?lut teha on palju! Parem vean t?na kaevu vett t?is ja teen homme ?lut, siis on vesi ligidalt v?tta.

Teinud nii. Vedanud ?htuks kaevu vett t?is.

Teisel homikul teinud vara tule pajale alla. L?inud kaevust vett tooma. Kaev t?hi.

Mees s?numa: "Ei tea, kes ??se vee kaevust ?ra varastanud!"

Seda viisi j??nudki ilma ?lleta.

916. Kaks halva asja.

J. Sirdnak Narvast.

M?isapreili kiitnud p?risorjuse ajal: "Jumal on k?ik asjad h?sti teinud, aga kaks asja on ta v?eriti loonud, nimelt et p?hap?ev on seatud ja et saks piab surema!"

XLIX. Puhtus ja mustus

917. Ikka p?randale.

O. Leegen R?ugest.

M?niste mees l?inud esimest korda linna – V?russe. K?ll imestlenud linna toredaid majasid. Hakanud poes k?sima, missugused niisugused toredad majad ka seestpidi piaksivad olema.

Kaupmees kutsunud mehe tuppa vaatama.

Koju s?idu j?rele k?sinud teised: "Kudas linna elu n?itab ka?"

Mees vasta: "Lollid on v?rulased k?ik. Tuad toredad kui lossid, aga puhtad riided neil p?randal maas. K?ivad ise puhaste riiete peal. Ei mina nii loll olnud: astusin ikka p?randa peale. Ei mina seda salli, et keegi sopase teki alla magama heidab!"

918. Seitse luuda.

M. Rekkaro Raik?last.

Mees nurises alati naisega, et see tuba ei p?hkinud ega koristanud.

Korra ?telnud mees: "Ma panin n??d k?ll seitse luuda ?he varre otsa, et v?iksid p?hkida, aga ei p?hi. Kuule, praegu karjub laps! Mine, otsi ta risude seast ?les. Hakkas ometi p?hkima, ehk tuleb siis v?lja."

919. Alles Mardi aegu.

O. Leegen R?ugest.

J?ulu laup?eva ?htul ?telnud naine mehele: "Ma kohendan ?ige s?ngi t?na ?htu ?lesse!"

Mees vasta: "Alles Mardip?eva aegu kohendasid! Mis sa teda nii ruttu j?lle hakkad liigutama!"

920. S??gilaua pesemine.

A. Kuldsaar S?rvest.

Korra ?telnud pereisa: "Meie laud ?ige mustaks l?inud. Tarvis korra ?ige ?ra pesta!"

Perenaine vasta: "Mis pesta! Mullu sai laud tehtud. Tuleva aasta h??velda uuesti, t?navu aitab veel niisama k?ll!"

921. Puhas lapsukene, puhas veekene.

O. Hintzenberg Tapalt.

Saunanaine pesnud last.

P?rast pesemist vaadanud last ja lapse pesu vett.

S?nunud ise: "Puhas lapsukene, puhas veekene! Ega veekest v?i ilmaaegu ?ra raisata! Panen veekese kalja peale!"

Pannudki pesuvee kalja peale.

922. Rojast ma ei kannata.

J. Juhkam V?nnust.

Korra olnud kaks meest heinamaal. Piim olnud neil kapaga kaasas.

Hiirel tulnud piima himu. L?inud maitsema. Kukunud kappa, upunud ?ra.

Mehed hakanud s??ma.

Teine n?inud kohe, et hiir piima sees olnud. V?tnud kahe puu t?ki vahel hiire piima seest v?lja, t?mmanud l?bi mokkade ja ?telnud ise: "Rojast ma ei kannata!"

Ise s??nud selle peale edasi.

923. Hea, et t?kati pott pestud sai.

O. Hintzenberg Tapalt.

Hiidlane pannud paja tulele. Tahtnud kartuhvleid keeta. L?inud enne aga ?ue vett tooma.

Seni pannud teine hiidlane poti t?katiga paja p?hja sooja. Unustanud poti sinna.

Kartuhvlite keetja tulnud veega, pole enam patta vaadanud, kallanud vee patta, pannud kartuhvlid sisse ja keetnud.

S??ma hakates pannud mehed imeks, et kartuhvlitel "piibu pehja" magu juures on.

P?rast, kui asi ilmsiks tulnud, ?telnud hiidlased: "See on ju ?sna hea, et see "tikardi" pott korraks pestud sai!"

924. Vanamehe must s?rk.

J. Ekemann Tapalt.

?petaja k?inud haige juures. Seal antud ?petajale s??a.

Perenaine pannud peremehe musta s?rgi laua peale. Arvanud, et siis toredam on, kui laual lina peal.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28