Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

Setu kohe kisendama: "Ma tegin nalja! Eks m?istnud ometi nalja. Ma m?tlesin: aega k?ll veel k??nlaid p?lema panna!"

XLIII. Piskuga leppimine

825. Heinakuhi.

D. Pruhl Haljalast.

Rannamees teinud maal heina. Saanud oma teada ?ige suure kuhja.

L?inud talvel pojaga heinu koju tooma.

Ei leia enam kuhja kusagiltki.

Poeg ?tlema: "Ehk see oli meie heina kuhi, kus meie regi kiigastas!"

Hakatud lumest kuhja otsima. Leitudki ree alt rannamehe kuhi.

826. Kudas saost kuhja saab.

J. Ekemann Tagast.

Kaks meest teevad heinu. Saavad ?he sao juba valmis.

Teine ?tlema: "Kui ?ks saad juba on, siis v?ime kuhja valmis teha. ?ksi saad on ja kaks kaapame kuhja alt. Ongi kuhi valmis!"

827. Kokku seitse saadu.

O. Hintzenberg Tapalt.

Mees teinud heinakuhja valmis ja hakanud siis maha tulema.

Naine hoidnud teine pool kuhja k?it kinni, mida m??da mees ennast maha lasknud. Naine lasknud k?ie aga enneaegu lahti. Mees kukunud kaunis k?rgelt maha.

Mees pahandanud ja h??dnud ise: "Tema tohib k?ie enneaegu lahti lasta! Laseb mind kuhja otsast maha kukuda! Niisugune suur kuhi! Viis saadu tegin enne kuhjaks, siis riisusin kuhjast ja kuhja alt ripseid kaks saadu kokku ja panin kuhja otsa. Kuhi kokku ju seitse saadu suur!"

828. Tihase s??.

M. Rekkaro Raik?last.

Hiidlane teinud naisega esimest korda kuhja. Terve p?ev kulunud kuhja kallal ?ra.

?htu l?inud kuhjategijad s??ma. Tihased lennanud kuhja otsa.

Mees naesele ?tlema: "Mine, aja tihased kuhja otsast ??! Kuhi alles vajumata. Tallavad teised kuhja l?hki!"

Ei naine l?inud.

Natukese aja p?ralt tulnud tuulehoog, l?kanud kuhja ?mber.

Mees naisega riidlema: "Eks ma ?telnud: Mine, aja tihased ??! Tallavad kuhja l?hki! Aga ei viitsinud minna! S?h sulle n??d, kuhi kus seda ja teist."

829. Rannamehe puu koorem.

D. Pruhl Metsikust.

Rannamees l?inud h?rja v?rsikuga metsast puid tooma.

Ladunud puid peale: v?tnud ikka ?he puu teise j?rele, pannud vankrile ja ?telnud ise: "See on kerge puu! Kui teisi jaksab vedada, veab selle ka!"

Ladunud seda viisi nii kaua kui puid vankril seisnud.

Tahtnud siis minema hakata. Ei koorm liigu paigastki.

Mees ?tlema: "Mis sel h?rjal ometi on, et ei vea!"

Hakanud siis ?ks haaval puid maha panema, ikka ?ks puu korraga.

?telnud ise: "See on kerge, ega see ?ks m?ju!"

V?tnud nii kaua puid vankri pealt kuni ?ks puu vankrile j??nud.

Siis hakanud katsuma, kas h?rg veab. Vedanud k?ll. Nii viinud mees ?he puu korraga vankril koju.

830. Hiidlase tubakapuss.

J. Johannes K?rgesaarelt.

Haapsalu mees s?itnud talvel Hiiumaale. Merel olnud v?ga hea tee. Siiski l?inud mehe koorm ?mber.

Heltermaa k?rtsis k?sinud hiidlased: "No mis mere tee on ka?"

Haapsalu mees vasta: "V?ga hea, aga siiski l?ks mu koorm ?mber!"

Hiidlased k?sima: "No kudas see tuli?"

Haapsalu mees vasta: "?ks vesi-hiidlane oli oma tubakapussi tee peale maha visanud.

Hobune vedas ree tubakapussi peale ja koorm oligi ?mber!"

831. Kihnlase kaju kaevamine.

O. Schantz Pootsist.

Kihnlane tulnud maisele maale.

Maisemaa mehed kohe k?sima: "Noh va J?nn, mis sa selle aja kodu ka tegid?"

J?nn vasta: "Mia tehka ning kodu kao!"

Maisemaa mehed j?lle k?sima: "Kui s?gava sa selle kaju siis kaevasid?"

Kihnlane vasta: "Ah mias v?i! Mias ning kaevasin ta na s?g?v?, ainult kolm s?lda j?o ning puudus, siis oleks kaks s?lda ning s?gav saanud!"

832. Kas k?mned pulmad.

Lihula mees ostnud poest naela suhkurt. Muhulane juhtunud poes seda n?gema.

Muhulane kohe k?sima: "Kas sul k?mned pulmad tulevad v?i, et nii palju suhkurt ostad?"

Lihula mees vasta: "Ostan ainult enesele kohvi joomiseks."

Muhulane j?lle: "Mina joon juba kolm aastat ?he suhkrut?kiga kohvi. V?tan t?ki k?tte, vaatan peale, siis on niisama hea kui et t?kk suus oleks!"

833. S?rulane poega nuumamas.

J. Nau Kogulast.

Korra olnud S?ru isal n?ssakas poeg. Isal n?uu poissi lihavaks s??ta. V?tnud Riia vakka linnaseid, jahvatanud ?ra, 5 k?limittu j?tnud ?le, muud jahud teinud ?lleks, saanud 10 korda 10 toopi ?lut. Siis tapnud sia, kelle s?ndimisest kaks niisugust p?eva m??da l?inud, mil kirkus k?iakse. Viimaks toonud p??lijahu, lasknud 40 naela saia k?psetada.

Oh heldekene, n??d olnud poisil p?li! S??nud sialiha ja saia ja joonud ?lut peale.

Paar n?dalit l?inud m??da. Isa kartma, et liig kalliks l?heb, kui poeg k?ige toidu ?ra s??b.

Isa vaatama, palju toitu veel j?rel. ?lut 100 toopi, liha: siapea, 4 kintsu, 2 k?lge, saba, 4 jalga ja sisekond; leiba 2 lesikat.

N??d isa ?tlema: "Kuule poeg, sa oled n??d lihane. Sul kael kui kartuhvli ide, pale kui k?limetuse vaka p?hi, rind kas m??da k??narpuuga, selg kas m??da s?llapuuga – mine, v?ta kukk kinni, kes aia ??res teri nokib.

Poiss l?inud, sasinud kuke sabast kinni. Kukk lennanud ?le aia. Poiss ei lasknud kukke enne lahti, kui kukk poisi ?le aia viinud.

834. Toores pirakas.

J. Kurgan Kurnalt.

Kaks Kostivere meest k?inud teed.

Teisel olnud pirakas p?ues, annud teisele ka maitseda.

Teine maitsenud. Pirakas olnud ?sna toores.

Maitsja ?tlema: "See on ju ?sna toores!"

Teine vasta: "Kudas ta v?ib toores olla! K?tsin ometi kaks kubu ?lgi ahjus ?ra, lina luudest tegin moonatust ette ka veel!"

835. S?? ennast rammusaks.

M. Rekkaro Raik?last.

Mees annud j?ulu laup?eva ?htul hobusele toobi kaeru ja ?telnud ise: "S?? ennast rammusaks, et mind kirikuteel h?sti s?idad!"

836. Hea hobune.

J. Kurgan Kurnalt.

Saunamehe hobune olnud hageriku all pooln?ljas. N?lja p?rast hakanud hobune hagu n?rima.

Mees aga kiitnud teisele: "K?ll mul on aga hea hobune, anna haokubu ette, ta leiab sealt seest ka nosimist!"

837. Hiidlase pulma ?lut.

J. Kurgan Kurnalt.

Vana hiidlane olnud oma eidega talu tua nurgas korteris. Peremees ajanud hommiku vara poega ?les, t?tre pulma ?lut tegema. Poeg pole tahtnud t?usta, olla veel liig vara.

Hiidlane nurgast ?tlema: "Mis vara see on! Mina tegin oma pulma ?lle puha enne valget valmis!"

Eit vasta: "Paljuks sina ka tegid! Kaks, kolm toopi!"

Hiidlane eidega t?relema: "Mis sa valetad: kaks, kolm toopi! K?mme toopi oli!"

838. Hiidlase pulmad.

J. Prooses Orust.

Hiidlane teinud t?trele pulmad.

Pulmade ettevalmistamine v?tnud 5 p?eva v?hem kui n?dali ?ra. ?lut tehtud kaks k?limettu v?hem kui Tallinna vakk. Muud kraami ja toitu olnud m??tmata hulk. Pulmap?eval olnud suur, pikk saare laud rahvast ringi, kaks kannu laual, ?ks t?hi, teise sees ei tilkagi.

K?ik olnud purjus t?is. Sugulased olnud k?ik pulma kutsutud, paljalt naise nao vaderi kitse s??tja puudunud. Siis polnud ime, et leib otsa l?penud ja pulmalised pudiga pidanud leppima.

839. Pulma kraam.

J. Prooses V?isikust.

Hiidlase poeg hakanud naist v?tma.

Vana hiidlane l?inud linnast pulmakraami tooma.

Ostnud viis naela r?imi ja k?mme kringelt.

Pulmakraam olnudki k?es.

840. ?lle tegemine.

D. Pruhl Haljalast.

Rannamees hakanud ?lut tegema.

Umalaid olnud, linnaksid olnud kolm k?limettu v?hem kui vakk.

Toonud metsast kadakaid, pannud pajaga keema, umalad t?rde, vett peale.

K?lalapsed tulnud kiki varvul: "Taat ae, anna magu happu! Taat, anna magu happu!"

Kes aga maitses, see kiljatas ja jooksis tuhat tulist k?lasse.

841. Pulma v??ras.

J. Sirdnak Narvast.

Muistne mees kutsutud pulma.

Mees n?lgitanud ennast enne mitu p?eva, et siis seda paremini roale pihta panna.

Pulmap?ev j?udnud k?tte. Mees l?inud pulma.

Teel aia ??res n?inud aga maasika. Noppinud selle ja s??nud ?ra.

Sest saanud mehe k?ht nii t?is, et k?igel pulma ajal tilkagi s??a ega juua ei tahtnud.

Pulmad l?inud m??da.

Mees tulnud koju. K?ht niisama t?hi nagu enne pulme.

842. Kaasavara.

J. Nau Karjast.

S?rulane v?tnud naise.

Kiidelnud ise: "K?ll sain aga hea kaasavara!"

Teine k?sima: "Mis siis kaasavaraks said?"

Kaasavara saaja vasta: "Sain pakkudeta ?kke, kaks pulkadeta redelit, neli rummuta ratast, jalasteta ree, voodi p?hja, neli vana pengi jalga, rahata raha koti ja lehma mulika k?ige hingega!"

Teine vasta: "Enne olid sa ?le S?rve k?ige kehvem mees, aga vaata, kui j?ukaks sind n??d naisev?tmine teinud! N??d v?ib S?rves k?ige rikkamaks meheks pidada!"

843. ?ks lamba nahk.

D. Pruhl Metsikust.

V?rulane ja maamees l?inud talvel k?lmaga teed m??da edasi.

V?rulane jooksnud ree taga maas, maamees istunud reel.

V?rulane hakanud kurtma: "Mul on k?ll kaheksa kanepist jakki seljas, ikka k?lm! Temal aga ?ks halli lamba nahk ?mber (=kasukas seljas), ei k?lma sugugi!"

844. Nagu nuaga l?ikab.

J. Kangur P?rnust.

Korra tulnud harjusk peresse. Olnud k?re talvine k?lm ilm.

Harjusk kaebama: "Kj?ll on kj?lm! Mjul kaks paari sitsipj?ksi jalas, aga sj?ski kui njuaga l?ikab!"

845. Suured kalad.

D. Pruhl Haljalast.

Kaks meest saanud kokku.

Teine teiselt k?sima: "Mis uudist kuulda?"

Esimene: "Kalad on hirmus suureks kasvand."

Teine: "Kui suureks?"

Esimene: "Minu vend k?is viimati linnas, n?inud Joa silla all suure punase kirju kala, suur just nagu heeringas!"

846. Suur maa, suured asjad.

G. Tikerpuu P?halepast.

"Suur maa, suured asjad!" kiitis hiidlane suurele maale j?udes. "Kui kodunt v?lja tulin, paistis kuu nagu sirp aia teivas. Aga vaata siin: just kui t?rre p?hi taeva k?ljes!"

XLIV. Tr??stimine

847. Ei ole kiikert tarvis.

J. Sirdnak Narvast.

Hiidlase poeg kasvanud hirmus pikaks meheks.

Seltsimehed isale ?tlema: "Siim ae, miks sa oma poisi nii k?rgeks lased kasvada?"

Siim vasta: "Ega tal siis maailmas kiikert tarvis ole!"

848. Hea tr??st.

M. Rekkaro Raik?last.

Pererahval surnud nende ainus kaheaastane laps ?ra.

Vabadik viimaks ?tlema: "See on hea, et laps suri. Ei lasknud mind iialgi kedrata, hoidis vokki ratta kinni. Teil hakkab pealegi lehm kinni j??ma. Mis te oleksite lapsele s??a annud!"

849. Hea, et maetud sai.

M. Rekkaro Raik?last.

Korra kaevanud hiidlased kaevu. ?ks kaevanud all p?hjas, teised t?mmanud mulla pangega ?lesse.

Kaev olnud ?ige s?gav, maa pehme. Korraga vajunud maa kokku ja matnud hiidlase alla.

K?ll kaevanud mehed liiva, aga ikka vajunud takka kinni.

Viimaks ?ks ?tlema: "See on ?sna hea, et Mats enne surma ilma vaevata maetud sai. Hakka teda t?hja meel v?lja kaevama! Parem kaevame uue kaevu!"

Teine lisas juurde: "Jah, see oli ?sna hea! K?ll ta jalgadel on n??d hea p?li. Pole enam tarvis seda suurt keret kanda!"

850. Pahur h?rg.

J. Pulst Saugast.

?hel P??ravere mehel olnud pahur h?rg.

?hel p?hap?eval l?inud h?rg k?lamehe vilja v?ljale s??ma.

K?lamehe naine n?inud, l?inud h?rga ?ra ajama.

H?rg p??ranud naisele sarved vastu, v?tnud naise sarvede otsa ja viinud kolm versta kaugele metsa.

H?rja sarvist lahti peasedes ?telnud naine:

"S?it oli k?ll magus, aga jups oli viha!"

851. P?ris hea.

J. Puusepp Helmest.

"P?ris hea, et lehm ?ra l?pes!" ?telnud sulane. "Looma toit oli ju ?sna otsas!"

852. ?he mure, teise r??m.

M. Pallas Tornim?elt.

M?isaproua ?tleb teomehele kurvalt: "Meil j?llegi ?ks lehm ?ra k?rvand. Mihkel, mine, v?ta nahk maha!"

Teomees Mihkel r??msalt vasta: "T?nu taevale, proua! Mu pastlid ongi juba otsas!"

853. Tublid sarved.

J. Abreldal Kuusalust.

Korra tulnud Hiiu taadile talve s?gava lumega metsas va pajuvasikas vasta. Taadil, n?e, olivad h?rjad ree ees. Taat l?inud metsast heinu tooma.

Tee k?rvas olnud s?gav lumi. Hunt ei tahtnud k?rva minna. Saanud h?rgadega t?tt vahtima.

Taadil polnud tulenuia kaasas. Mis n??d teha?

Viimaks tulnud hea n?uu meelde: "L?hen ?ige koju, toon p?ssi kaasa. Ega h?rjad hunti kallale lase, sarved on ju hundi pool!"

Jooksnud koju, toonud p?ssi. Ei leia aga enam h?rgi, leiab ainult sarved ja s?rad, ree ja ree aisad.

Taat ?tlema: "Tublid sarved olivad neil h?rgadel. Keha s?i k?ll ?ra, aga sarvedest jagu ei saanud!"

Sest saadik ei l?inud Hiiu taat enam iialgi ilma p?ssita kottu v?lja.

854. Hiidlase ?nn.

A. Kuldsaar S?rvest.

Hiidlane l?inud korra ratsa s?itma. Hobune aga hakanud l?hkuma. Virutanud hiidlase seljast kus seda ja teist.

?lesse t?ustes katsunud hiidlane pead ja s?nunud: "Pagana ?nn, et sihuke m?rakas pea pihta tuli! Oleks see jalgade pihta l?inud, oleks see t?esti s??re kodarad katki l??nud!"

855. Katsu, et sa setelka k?tte saad.

M. Esna Surjust.

Kaks meest (hiidlast) l?inud soost heinu tooma. Teise hobune vajunud sohu.

Teine mees l?inud appi ja hakanud hoost v?lja kiskuma.

Hobuse peremees aga ?tlema: "Lass hobune olla, katsume, et setelka k?tte saame! Uue hobuse saad j?lle, aga kust sa uue setelka saad!"

856. Valgest punane.

J. Kurgan Kurnalt.

Saunamehel olnud valge vana hobune, n?rid rauad all.

L?inud soost heinu tooma. Hobune kukunud j?? peale maha, mees aidanud ?les.

P?rast j??nud hobune sohu t?masse. Mees ei saanud enam v?lja aidata.

Mees v?tnud hobusel naha seljast ?ra. Ise ?telnud: "Tegin va valge n??d punaseks. Kaua ta ikka valge pidi olema!"

857. Suur suits.

P. Rootslane V?nnust.

Korra ostnud hiidlane koorma heinu. Saanud teise hiidlasega kokku. See kohe k?sima: "Kas tahad suurt suitsu n?ha?"

See tahtnud.

Teine hiidlane k?skinud koorma p?lema pista, enne aga hobuse eest ?ra v?tta.

Hiidlane teinud seda viisi! Saanud nii suure suitsu. Vaevaga peastnud veel ree heinte alt ?ra.

Kodu k?sinud naine: "Kuhu heinad j?ivad?"

Hiidlane vasta: "Mis heinu sa veel k?sid? Kas sa siis suurt suitsu ei n?inud?"

858. Pisike h??r.

J. Tihkan N?lvalt.

Korra istunud hiidlased Keina kiriku juures rohu peal maas ja r??kinud ?ht ja teist.

Korraga k?sinud ?ks: "Priidu, miks sa loll oma noore koora (koera) maha lasksid?"

Priidu vasta: "Mis ma temaga pidin tegema: h??r (saba) oli nii l?hike, et ei sattunud maha!"

Teised vasta: "Loll ikka: Koer oleks kasvanud ja h??r oleks ka kasvanud!"

859. Ei saa ?? petta.

H. Sulsenberg Hallistest.

Kaks saarlast kaevanud metsas kraavi.

?ks ?tleb: "J?ri, kas kuuled ka, kukulind l??b l?ksu!"

J?ri vasta: "Las' ta l?ksub! Ega ta mind ?? petta saa, mul tubaka lups p?ses!"

860. Setu heeringas.

J. Leppik Holstrest.

Kevadisel ajal tulnud setukas poodi. N?inud heeringa p?ti. K?sinud: "Mis nie s??l sehen ommavad?"

Kaupmees vasta: "Heeringad!"

Setu k?sima: "Mis niidega tet?s?"

Kaupmees j?lle: "Neid s??akse leiva k?rval. Ise?ranis head on nad, kui neid natuke tulepaistel hoitakse!"

Setu paluma: "H?? saks, andke mulle ?its maitsta. Raha ei ole!"

Kaupmees annud hea, pehme rasvaheeringa.

Setu pistnud kala paberiga p?ue ja hakanud koju minema. K?ht l?inud mehel t?hjaks. V?tnud heeringa p?uest v?lja, pidanud sabast kinni ja hoidnud heeringat akente poole, kust tulevalgust paistnud. Aeg olnud ?htune.

Vankri p?rutamisest kukunud heeringas n?pu vahelt maha.

Mees pidanud hobuse kinni ja hakanud k?si kaudu oma maiuse rooga otsima.

Pimedas juhtunud mehel konn piosse. Mees arvanud seda heeringa olevat. Pigistanud k?vasti piosse, et j?lle maha ei kukuks.

Konn hakanud pios karjuma.

Setu ?tlema: "R??gi sa v?i ?ra r??gi, liinasaks ?tel, kui sind om tulel hoitud, siis piad sa h?? olema!"

861. Kr?uksu kudu.

J. Sikk Voorust.

Kihnlane ja ruhnlane saanud kokku. Hakanud ?hest ja teisest juttu ajama.

Kihnlane k?sinud ruhnlase k?est: "Kas kr?uksu (konna) kudu teie pool ka korda on l?inud?"

Ruhnlane vasta: "On kah! Kaunu oli kaunis kenasti n?ha ega ikka n?lga karta ole!"

862. Vana?eluse silm.

G. Tikerpuu P?halepast.

Keina mees leidnud uuri. Uur l?ikinud p?eva k?es kangesti. Mees pole teadnud, mis see on. N?idanud teisele Keina mehele. See tunnud niisama v?he uuri.

Pannud k?rva ??rde, kuulanud. Uur tiksunud.

Mees ?tlema: "Kuule, ei see ?ige asi v?i olla! Ei see ole muud kui vana?eluse silm! Vana?elus on oma silma ?ra kaotanud!"

Visanud uuri plarts maha.

M?lemad mehed v?tnud vemblad k?tte, hakanud uurile pihta andma. Peksnud uuri pihuks ja p?rmuks.

Teine kuulanud siis veel, kas uur tiksub. "Juba sai k?ll! Vait on!" kiidelnud mees siis r??muga.

Teine vasta: "Mehed me oleme! Meie l?bi on vana?elus n??d ?he silmaga j?enud!"

863. Kas on praegu veel p?skes?

O. Hintzenberg Tapalt.

Hiidlane k?sinud teiselt: "Mill sa oma uue m?tsi ?ra kaotasid?"

M?tsi kaotaja vasta: "Eks see olnud kolme n?dali eest, kui ?lemaa J?ri mulle piibu pehja p?skesse andis!"

"Kas praegu veel p?skes on?" k?sis teine.

"Neh! ei ole veel v?rskemat saanud!" kostis hiidlane.

864. Laetud kepp.

O. Hintzenberg Tapalt.

Juut l?inud l?bi metsa. Korraga n?inud: hunt tulnud tema poole. Juudil olnud kepp k?es. Hirmuga sirutanud juut hundile kepi vasta.

K?tt ajanud aga hunti taga. Sell silmapilgul kui juut kepi v?lja sirutanud, lasknud k?tt hundi maha.

R??muga p??dnud n??d juut: "Minu olep seda keppi ju k?mme aastat kannud, aga ei olep teadnud, et ta laetud on!"

865. Hea, et raudrattad olivad.

J. Anger Kihelkonnast.

Hiidlane k?inud pojaga linnas. Linnas joonud enese purju.

Poeg j??nud vankrile magama. Kukunud vankrist maha, pea j??nud ratta alla.

K?rtsis kiitnud hiidlane: "Sest oli hea, et mul raudrattad olivad. Oleksivad puurattad olnud, oleksivad kohe poja pea otsast ?ra l?iganud!"

866. Viina pudel.

O. Hintzenberg Tapalt.

Rannamehel l?inud toobine viinapudel katki.

Mees vaadanud pudelit?kka ja ?telnud ise: "Ega ma sest kahju saanud, et pudel katki l?ks! Ma sain seda viisi hea pudeli kaela, hea korgi ja hea pudeli p?hja. See p?hi on n?nda hea t?rva sisse panna!"

867. Kotid sain tagasi.

J. Johannes K?rgessaarest.

Hiiu kaupmehe laev jooksnud kalju otsa. Kaup saanud enamisti k?ik m?rjaks. Suhkur sulanud kottidesse ?ra.

Hiidlased k?sinud kaupmehe k?est: "Noh, kas said palju kahju? Su suhkur on ju k?ik ?ra sulanud!"

Kaupmees vasta: "Mis palju kahju ma sain? Kotid sain ju ometi tagasi!"

868. Sau ei maksa midagi.

A. Kuningas J??rjast.

Setu kausi koorm l?inud ?mber.

Mees tulnud k?lasse abi otsima. Peres paluma: "Pai peremees, tule mulle appi! Mu patukse koorm l?ks ?mber. Kausid k?ik kraavis puruks. See sau ei maksa midagi, aga see vaap on kallis!"

869. Saarlase tare.

V. Polikarpus V. Pornusest.

Saarlane tulnud suurele maale.

Suure maa mehed k?sinud saarlaselt: "Mis sa tegid n??d omal maal?"

Saarlane vasta: "Tegin uue tare ja hea, ?ige korstna. Tare sein kukus k?ll natuke maha ja korsten tuli k?ll katuse k?ljest v?lja, aga sest pole viga ?htigi! L?hen s?gise koju, ajan seinale tue alla, k?ll siis seisab!"

870. Kus siis kartuhvleid keedetakse.

J. Anger Kihelkonnast.

Hiidlane ehitanud uue sauna ja k??gi.

Teised ?telnud hiidlase naisele: "Mis te enam uute hoonetega teete; olete ju ?sna vanad!"

Hiidlase naine vasta: "Vanad neh! Eks teine meist ikka sure, kus siis matuseks kartuhvleid keedetakse!"

871. Hiidlase taari tegemine.

J. P. S?gel Paistu-Kaarlist.

Hiidlane teinud ?level k?rge m?e otsas taari. Taari astjas olnud kivide peale ?lesse seatud.

Taar olnud valmis. Kivid aga hakanud taari astja all veerema. Taari astjas l?inud ?mber ja taar jooksnud m?est alla j?kke.

Hiidlane viinud taari astja m?est alla, ajanud j?est vett astjasse ja ?telnud ise: "Noh, taari maik on tal juures ikka!"

872. Mustlase matus.

O. Hintzenberg Tapalt.

Mustlane j??nud vanaks. Ei j?ksanud enesele enam leiba manguda.

Nooremad mustlased v?tnud n?uuks vana mustlast maha matta.

Teinud s?gava haua valmis, pannud taadi hauda, annud teisele aga veel suure v?ileiva t?ki k?tte.

Taat nutnud hauas haledasti.

Noorem t?tar taati troostima: "?ra nuta, isake! T?na n?ed veel meie patuste palet, hoome oled ju taevas!"

"Mis sa lorised seal!" t?reles vanem t?tar nooremaga.

"'Mis tal siingi h?da oli! Praegugi veel suur v?ileiva kanikas k?es!"

XLV. Oleks. (Soovid)

873. Eks ja oleks.

Korra k?inud eks ja oleks teed. J?udnud j?e ??rde.

Oleks ?telnud: "Oleks sild, me oleksime ?le saanud!"

Eks vasta: "Eks hakkame silda tegema!"

Hakanudki hobuse s?nnikust silda tegema.

Eks arvama: "Eks aita ka juba!"

Oleks vasta: "Oleks veel, oleks parem!"

L?inud peale, sild katkenud. M?lemad kukunud vette, upunud ?ra.

874. Ema s??.

H. Reissar Hallistest.

Saarlane ?hanud kraavi kaevates: "K?ik ema s??! Oleks ema mind ?petanud samblaid ja heinu s??ma, poleks mul n??d sugugi vaja kraavi kaevada!"

875. Kiriku t?is pudru.

J. Vitismann J?ri kih.

Korra l?inud hiidlased Tallinna. ?ks hiidlane ajanud pea ?ige tagasi, vaadanud Oleviste kiriku otsa ja ?telnud: "Oleks selle kiriku t?is pudru ja torni t?is v?id, siis saaks ?ige helpida!"

876. Nutja.

M. Rekkaro Raik?last.

Vanaeit l?inud korra teise talusse. Talus istunud noor naine ja nutnud.

Vanaeit k?sima: "Miks sa nutad?"

Naine vasta: "Miks ei piaks ma nutma? Poiss kurjategija viskas praegu keriselt suure kivi maha. Oleks mul n??d t?tar olnud ja sellel veel laps s?les ja oleksivad nad seal all juhtunud olema, eks oleks m?lemad surma saanud!"

877. Kust nii palju soolvett saab.

J. Neublau Jootmalt.

Mustlane l?inud ?le m?isa p?llu. Vaadanud kaht suurt kartuhvli v?lja.

Kartuhvleid n?hes ?hanud mees: "Kui neid hakatakse ?ra s??ma, kust siis nii palju soolvett saab, kellega neid j?uab ?ra kasta!"

878. Mustlane oksal.

M. Rekkaro Raik?last.

Mees s?itnud teed m??da linna poole. Tee ??res istunud mustlane kuuse oksal ja raiunud sedasama oksa, kelle peal istunud.

Mees mustlast hoiatama: "Kuule mustlane, sa kukud maha!"

Ei mustlane pane mehe juttu t?helegi. Raiub edasi.

Korraga kuuleb mees selja taga raginat. Vaatab tagasi: juba mustlane pikali maas.

H?da vaevaga ajab mustlane ennast jalule ja mehele j?rele.

Saab mehe k?tte. Kohe k?sima: "Ole hea, ?tle mulle, kust sa seda teadsid, et ma maha kukun!"

Mees naerab: "Miks ma ei teadnud, kui ise selle oksa peal istusid, mis raiusid. Muidugi pidid sa kukuma!"

Mustlane imestlema: "Oleksin ma teadnud, et ma selle oksaga maha kukun, ma oleksin ?sna latva roninud ja seal raiunud. N??d sain aga mehise hingematsu!"



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

Поделиться ссылкой на выделенное