Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

Saanud.

Tuapoiss uuesti paluma: "Paluksin herrat, et herra mulle ikka ?he vonni taha otsa kirjutaks!"

Herra j??nud m?tlema. ?telnud siis: "Jajah, sa saad mitu vonni, pane aga ennast valmis."

Tuapoisil hea meel, et kirjutatakse tunnistuse taha otsa mitu vonni. Oli ju kuulnud, et mida kauem keegi ?lemat teenib, seda suuremaks nime poolest t?useb.

Herra kutsunud tuapoisi talli juurde, lasknud vahimehe 30 vonni tuapoisi p?hjapoole ihu peale kirjutada ja ?telnud siis: "Mine, n??d on sul vonnid k?es!"

770. Peksab iga p?ev augu k?lje sisse.

J. Koro P?lvast.

Setu olnud ?hes talus t??l. Hakanud selle talu t?drukut armastama.

?hel ?htul l?inud setu k??ni magama ?lgede peale. ??se peasnud veised karja aiast v?lja, ?ks veis l?inud k??ni ?lgi s??ma.

Setu h?rganud. M?telnud, et pruut tuleb teda vaatama. Hakanud pruudist kinni. Pruut teinud m??!

Setu vasta: "?ra tee, pruudikene, nii. Ega ma petis ole!"

Veis l??nud sarvega setule k?lje sisse augu.

Setu k??nist v?lja. ?telnud ise: "Kui sa juba n??d nii kuri oled, mis siis saab, kui mu naiseks saad! Peksad iga p?ev augu k?lje sisse!"

Setu l?inud tua juurde kaebama, et t?druk teda r?ngasti l??nud.

Mindud vaatama: t?druk magab, aga veis k??nis setu aseme juures.

771. Kes teab, kuidas uuega lugu l?heb.

D. Pruhl Metsikust.

Naine nutnud meest taga.

"Mis sa tast n?nda nutad? Eks sa saad uue j?lle!" ?telnud teised.

"K?lap ma ehk uue saan, aga oli vanagagi t?li k?ll, enne kui minu s?na ikka peale j?i! Kes teab, kudas lugu uuega l?heb; saan ehk viimaks veel peksta pealegi!" ?hanud nutja vasta.

772. J?nnlase hobuse peksmine.

J. P. S?ggel Paistu-Kaarlist.

J?nnlane saanud hobuse peale pahaseks. Annud hobusele puuga niisuguse hoobi p?h?, et hobune maha langenud.

J?nnlane hakanud seda n?hes naerma. ?telnud ise: "Siputa peale jalgu! K?ll sa siis ?lesse t?used, kui vana v?lg tasa saab!"

Hobune s?ge aga ei t?usnudki enam ?lesse.

XXXVI. S?da

773. S?jas.

Kaks naist ajanud juttu.

"Minu poeg on s?jas!" ?telnud ?ks.

Teine kohe k?sima: "Kas on vilets elu k?ll s?jas?"

Esimene vasta: "Mis tal kelmil viga on! Ise suur, tugev mees, hea p?ss teisel ka, l??b oma 12 t?kki maha, saab alati l?uneks ?htule. Kes jagu v?lja ei saa, eks need ole h?das k?ll, tapavad ikka ?htu pimedani!"

774. Vahvad mehed.

J. Dania K?nnust.

Korra kiidelnud Saare soldat: "Kui ma s?jas olin, raiusin ma ?hel mehel k?rvad k?ige juurikatega maha!"

Teine vasta: "Suurem asi see oli. Ma raiusin ?hel koguni jalad alt ?ra!"

Teised ?tlema: "Miks sa pead ei raiunud?"

Hoopleja vasta: "Kust ma siis sain! Ei olnudki teisel pead otsas!"

775. Kudas s?ditakse.

D. Pruhl Metsikust.

Soldat tulnud s?jast koju.

Kodune rahvas paluma, et soldat neile n?itaks, kudas s?ditakse.

Soldat korjanud k?ik kausid ja potid kokku, pannud ?he pingi peale, m?ned pudelid nende vahele, t?mmanud siis raudroobi k?tte ja l??nud k?ik puruks.

?telnud ise: "Nii on s?da.

K?ik, mis ees, puruks!"

776. Juudi soldat.

D. Pruhl Metsikust.

Juudi soldat tuleb Vene soldati vasta.

Juudi soldat ?tlema: "L?hen s?tta! L??n kaks, kolm t?kki maha, tulen tagasi j?lle!"

"Aga kui sind maha l??akse?" k?sib Vene soldat.

"Mis ma s??d olen teinud?" k?sib juudi soldat.

777. Hiiu soldat.

Vigalast.

Hiidlane olnud soldatiks. Teeninud aja v?lja, tulnud koju.

Teised k?sinud: "Kudas lugu l?ks? Kas k?isid s?jas ka?"

Hiidlane vasta: "Mis sa s?jast r??gid! k?mnes s?jas olen k?inud!"

Teised j?lle: "Ja oled ometigi eluga Hiiumaale tagasi peasnud!"

Soldat vasta: "Jah, kuhu vaene hiidlane peaseb! K?ll lasti suurt?ki kuuliga mul s?jas auk peast l?bi, aga ei mull olnud aega pikali kukuda. V?tsin takunuustiku, toppisin suurt?ki kuuli augule p?h? ette ja p?mmutasin j?lle edasi, nii et tuhk ja tolm taga!"

778. S?da tuleb!

M. Aija Veelt.

Kaks Kergu naist saanud ?hel p?hap?eval kiriku juures teine teisega kokku.

Esimene l?inud teist teretama. ?telnud: "Tere Liisu! Mis uudist teie pool kuulda?"

Teine vasta: "Oh heldeke! Kas ta ei tea veel, et s?da tuleb? Mede Mihkel kirjutas soldatist, tahab raha saada enesele p?ssi osta. P?rnu roonu ja Tallinna roonu hakkavad tuleva n?dali s?dima! Mis meist siis saab! J??me kahe tule vahele!"

779. S?da tuleb!

J. Sirdnak Narvast.

Uueks aastaks toodud Narva komendandile palju ?nnesoovitusi.

Tallipoiss r??kinud teisel p?eval: "Ja jah, s?da tuleb, kirjad tulivad kogu ?? komendandi k?tte!"

XXXVII. Arvud

780. Kell l?i kolmk?mmend kolm.

P. Rootslane V?nnust.

Tartus l??di p?hap?eval pikkamisi kiriku kella.

?ks setu tulnud Tartusse, teine l?inud Tartust v?lja.

Tuleja minejalt k?sima: "Mis k?ll kell piaks olema?"

Mineja vasta: "Riia uulitsa otsas l?i kell 33, mu vana m?ra j?i seisma, ma andsin talle piitsaga pihta, ei saanud enam lugeda. Rohkem ta aga ikka on kui 33!"

781. ?ra eksinud.

J. P. S?ggel Uuest Karistest.

Tarvastu mees l?inud p?hap?eval Viljandi. Viljandis l??dud kirikukella.

Kui l??mine l?penud, ?telnud Tarvastu mees:

"Viljandi kell on k?ll ?sna ?ra eksinud, ei tea teine midagi! Mina lootsin ikka kellu l ajaks Viljandisse saavat, see l?i aga peale 90!"

782. 15 lehma ja juks.

J. Vitismann J?rist.

Maardu mees l?inud Kostivere karjast m??da. Karjast n?hes k?sinud Maardu mees: "Palju sul ka loome on?"

Karjane vasta: "Viisteistk?mmend lehma ja juks (?ks)!"

Maardu mees k?sima, mis see ?ks siis on.

Karjane vasta: "See juks on see, kes mitte lehm ei ole!"

783. Juut 25 meest.

M. Siipsen R?ugest.

Juut l?inud pimedal ??l l?bi paksu metsa. N?inud k?ndu eemal tee ??res seisvat.

Juut arvab, et r??vel teda seal ootab. Juut h??dma: "Mees, mis sinu teeb seel? Meid olep 5 meest!"

K?nd ei anna vastust.

Juut uuesti: "Meid olep 10 meest!"

K?nd vagusi.

Juut j?lle: "Meid olep 25 meest!"

?tleb ja plagab nagu tuul tuldud teed tagasi.

784. ?ks ?ra.

O. Leegen R?ugest.

Saarlane teinud suurel maal m?isas kauba 100 s?lla kraavi kaevamise peale.

Saanud ?ks s?ld valmis kaevatud, l?inud saarlane m?isa raha saama.

Herra k?sima: "Noh, kas sul siis t?? juba valmis?"

Saarlane vasta: "?ks s?ld on juba valmis, 99 on veel j?rel!"

XXXVIII. Kaalud ja m??dud

785. Tina nael.

D. Pruhl Metsikust.

"Kumb on raskem: tina nael v?i humala nael?" k?situd hiidlase k?est.

"Eks ikka tina nael!" vastanud hiidlane.

786. Leesikas naela.

O. Hintzenberg Tapalt.

Sauna Hans teeninud enesele sellega elu ?lespidamist, et taela teinud ja m??nud.

Et aga taela suur pantsakas naela mahtus, ?hkas Hans oma kange keelega: "Mine, m?? n??d seda taula, ligi leusikas l?heb teist naula!"

787. Kahesugune m??t.

J. Sirdnak Narvast.

Tartlane tulnud kroonuteenistusest koju.

Kodune rahvas k?sima: "Kui palju saab teil mees pudru s??maajal?"

Tartlane vasta: "Kui oled k?imas, saad ikka kaks lusikat, aga kui ei ole k?imas, saad turakaid!"

788. Iga?ks t?mmab pioga.

Junnlane m??nud P?rnu turul v?id.

Ostja k?sima: "Palju sul v?id on?"

Junnlane vasta: "Kodu oli ikka 5. naela. Palju linnas on, ei tea ma, siin t?mmab iga?ks pioga!"

789. S?gav meri.

D. Pruhl Haljalast.

Maamees l?inud rannast silku tooma.

Soomlase silgud olnud merel paadis. Mindud pisukese paadiga neid sealt ?ra tooma.

Koju minnes r??kinud maamees teisele: "Oi vend, k?ll on meri s?gav! Ma panin piitsa varre sisse ja piu taga j?rele, aga veelgi ei tulnud p?hja vasta!"

790. Voon suurem kui vana lammas.

J. Meltsov V?ru-Navist.

Vastseliina mees teinud enesele rehe, rehe otsa ka kambri. Kartnud v?ga, et kammer suurem saab kui rehi.

Maja saanud valmis. Vaadanud, aga ei saanud aru, missugune jagu suurem.

K?sinud naise k?est n?uu.

Naisel n?uu kohe k?e p?rast. Ajanud vana lamba tallega ukse ette. Sihtinud maja ja lambaid.

Viimaks h??dnud naene: "Jaan, Jaan! Voon (tall) suurem kui vana lammas!"

E. ELU HEAD JA HALVAD K?LJED

XXXIX. Tarkus

791. Koolmeister valmis.

J. Sirdnak Narvast.

Vanal heal ajal tulnud m?isa herra k?nni ajal teomehe juurde. ?telnud: "Ma olen kuulnud, et sa laulda m?istad. Kas oskad 25 lauluviisi?"

Talumees vasta: "Oi jah, herra, ma oskan neid veel rohkemgi!"

Herra: "Noh hea k?ll! Tule homme m?isa – hakkad koolmeistriks!"

792. Hea koolmeister.

J. Ploompuu Kuusalust.

"Kas teil on ka hea koolmeister?" k?situd rannamehe k?est.

Rannamees kohe vasta: "Ta on kaulast kannuni tarkust t?us, aga p??s pole mitte seda permugi!"

793. Ma olen tark.

J. Leppik Holstrest.

Korra varastatud ?hel talumehel h?rg ?ra. Varguse tagaotsijad tulnud teisele talule. Siin lapsed ?ksi kodu.

Mehed k?sivad ?helt lapselt: "Kus vanemad on?"

Laps vasta: "Tean k?ll, aga ei ?tle. Ma olen tark, mitte ei ?tle, et taat tapab tare peal h?rga ja memm aitab juures ka!"

794. Targad r?tsepad.

J. Sein Tarvastust.

?ks r?tsep kutsunud k?ik oma seltsimehed kokku ja lubanud neile ?tlemata hea n?u anda ja suure uue tarkuse k?tte ?petada.

Tulnud teisi karja kaupa kokku vana r?tsepa suurt tarkust ja head n?uu kuulma.

Vana r?tsep ?telnud: "Ma olen teile suurt tarkust lubanud ?petada. See on hea, et te tarkust armastate ja hulga kaupa olete kokku tulnud. Ajage n??d k?rvad kikki ja kuulge mu tarkust: Kui riiet hakate ?mblema, siis pange ikka niidile s?lm taha, muidu jookseb niit n?ela silmast v?lja. N??d olete k?ik targaks saanud ja v?ite j?lle koju minna. Iga?ks piab teid n??d targaks r?tsepaks h??dma!"

795. Ei ole enam vaja.

Postimees.

Setu kuulis, et hakatakse lapsi kooli sundima.

Kohe s?itis ta "maaveere" poole, palkas sealt Vaan? vanuse poisi, saatis selle poja asemel kooli ja ?tles ise: "Ole ei Vaan?l enamb vaaja t?hti korjata, tuleb minuga ?teh "maaveere" poole kaussaga kauplim?!"

796. Tark t?htraamat.

H. Sulsenberg Hallistest.

?petaja kinkinud Abja valla mehele korra kalendri. Mees s?gab k?rvatagust ja ?tleb: "Paluksi, et ?petaja herra t?htraamatu kingiks!"

?petaja vasta: "T?htraamatu kirjutaja on rumal mees!"

Abjak vasta: "Olgu, mis on, aga minu arust on t?htraamat ikka k?ige targem. Korra lubas heina ajal lund. Sain parajalt heinad kokku, tuligi lund ja rahet segamini. Olen omad linad ja vilja ikka t?htraamatu j?rele k?linud, on ikka natuke parem kui teistel!"

XXXX. T?nu

797. Proua, olge meheks.

J. Ekemann Tapalt.

?ks proua andnud ?htuti meestele viina.

?ks teomees t?nanud prouad ja ?telnud: "Olge, kallis proua, meheks meile viina andmast."

798. Ole terve.

J. P. S?gel Paistu-Kaarlist.

Sepa juurest valmis t??ga ?ra minnes ?telnud inimesed ikka: "Ole terve!"

Sepp tahtnud teada, palju kasu tervisest on. V?tnud kassi, sidunud ?ue tulba k?lge kinni, ei annud midagi s??a, vaid ?telnud igap?ev: "Ole terve!"

N?dali p?rast l?inud sepp korra j?lle kassile "ole terve!" ?tlema. Leidnud: kass k?rvanud.

Kui n??d t??toojad sepale j?lle "ole terve!" ?telnud, vastanud sepp: "Ei tervisega ?ksi ela keegi! Kass suri tervisega tulba k?lge ?ra!"

799. Hiidlase t?nu.

J. Nau Karjast.

Korra k?sinud muhulane hiidlaselt: "Kas oskad iga asja eest t?nada?"

Hiidlane vasta: "K?ll ikka! Kui ei oska, maksan sulle kolm rupla!"

Muhulane annud hiidlasele leiba. Hiidlane t?nanud.

Annud kala. J?lle t?nu.

Annud piibut?ie tubakat. Hiidlane t?nab, nagu saks kunagi.

Muhulane v?tnud kepi, hakanud hiidlasele selga laduma. Hiidlane ?telnud esite: "Ait?h!" aga p?rast karjunud ai-ai-ai!

Muhulane j?tnud peksmise j?rele ja n?udnud 3 rupla.

Hiidlane annud muhulasele 3 rupla ja ?telnud ise: "Sain poole targemaks selle 3 rubla eest. Oleksin kolm rupla enesele hoidnud, ei oleks kaugeltki nii targaks saanud!"

800. Kasi kurat.

Vigalast.

Hiiu herra v?tnud noore proua. Proua pole s?nagi hiidlaste keelt m?istnud. K?sinud herra venna k?est, mis vastata, kui hiidlased teda tulevad teretama.

Herra vend olnud v?h? kelm. ?telnud prouale: "Vasta neile: kasi kurat! See t?hendab: t?nan v?ga!"

Hiidlased tulnud prouad teretama ja proua k?ele suud andma.

Proua kohe: "Kasi kurat!"

Hiidlased putkanud uksest v?lja ja ?hanud ise: "Nagu n?ha, on meie herra p?rgust enesele proua toonud. Piab kuratiks iga?hte, kes ta juurde tuleb! O meid vaesi hiidlasi! K?ll vanapagan n??d ikka meie maale enesele uue p?rgu ehitab!"

801. Ei maksa t?nada.

J. Ekemann Tapalt.

?petaja s??nud ?hes peres.

P?rast s??mist t?nanud perenaist.

Perenaine h?benenud, et ?petaja t?nanud. ?telnud siis: "Ega maksa t?nada! ?petaja herra ei s??nud ju s-agi!"

802. L?mala mees.

A. Kuldsaar S?rvest.

Korra tulnud ?ks L?mala mees kirikust koju.

Teel v?tnud ?ks v?eras naisterahvas mehe oma ree otsa peale.

Maha minnes t?nanud L?mala mees naist ja ?telnud: "Koos ma see hee suule jelle tee, et sa mind homa hotsa peele v?tsid!"

803. Kasulik kaup.

O. Leegen R?ugest.

Juut annud sandile kopika.

Sant t?nanud ja ?telnud: "Taevas tasugu seda tuhande v?rra tagasi!"

Juut r??muga arvama: "l kord 1000 on 1000. Minu saab 10 ruubel! Kasulik kaup!"

804. Hea lubamine.

O. Schants Pootsist.

Pereeit annud vabadiku eidele sagedasti meelehead, kord piima, kord tangu, kord muud.

?hel p?eval annud pereeit j?lle midagi.

Vabadik t?nama: "Millal ma selle hea sulle ?ra maksan! Ma kutsun sind ?ige matusele, kui ma ?ra suren! Ma tulen sulle ?ige ise j?rele, et sa siis ikka tuled!"

805. Ega mina aisade vahel ole.

M. Pallas Tornim?elt.

Suuremaa mees s?idab hiidlase reel. Maha astudes ?tleb hiidlasele: "Suur t?nu s?idutamast!"

Hiidlane vasta: "Mis minust t?nada! Ega mina aisade vahel ole!"

XLI. Teravus

806. Keina mehe vikat.

J. Vahe Hiiu Kassaarest.

Keina mees vaatab poes vikatisid.

Keegi linnasaks tuleb hiidlase juurde ja ?tleb: "Mis sa neist sorid! Meie Mats t?i mineva aasta k?ige viimase, oli veel k?ige parem!"

"Kas Mats teistega ka niitis?" k?sis Keina mees rahulikult.

807. Uus isand.

J. Johannes Hiiu K?rgessaarest.

Vanasti olnud Keina kogudus aasta otsa ilma ?petajata.

Siis tulnud ?ks jutlust pidama. See olnud v?ga pikk ja peenike.

P?rast k?sinud saksad rahva k?est: "Noh mis te sest uuest isandast arvate? See tahab meile ?petajaks tulla!"

?ks Kaigutsi vanamees k?sinud: "Kelle hoostega see siia toodi?"

?ks saks ?telnud, et Suurem?isa hoostega.

Vanamees vasta: "Pikk tee, tarvis h?sti ettevaatlikult tee peal s?ita, et tee peal katki ei l?he!"

808. Et ole minu vars.

A. Kivi H?bedalt.

Hiidlase mustal hobusel olnud valge vars.

Herra k?sinud hiidlaselt: "Kuule, kas see on sinu vars?"

Hiidlane kohe vasta: "Ei, auulik herra! Ei see ole minu vars, see on selle musta hobuse vars!"

809. Soome leib?

Kaks meest r??kinud rannas Soome leivast.

Esimene ?tlema: "Soome leiva keskkohta ei s?? sigagi!"

Teine imestades k?sima: "Miks mitte? Mis tal viga?"

Esimene naerdes vasta: "Auk sees!"

810. Ei hing tea.

D. Pruhl Metsikust.

Pereeit pannud kaljapudi kausiga ahju ligunema. L?inud natukese aja p?rast v?tma. Kauss t?hi!

"Sina vanamees s?id mu pudi ?ra!" ?telnud eit.

"Ei minu hing sest tea! V?ib olla, suu maitses!" vastas vanamees.

811. Kudas sa n??d tead?

J. Lilienbach Rakverest.

Kingsepp kiidelnud: "Mul on hea k?va p?lv. Teine l?i haamriga peale, mitte ei teadnudki!"

Teine seda kuuldes k?sima: "Kudas sa n??d tead?"

812. Isa ja pojad.

D. Pruhl Metsikust.

?hel m?ldril olnud kolm poega. Isa ja pojad olnud nii ?hte n?gu, et keegi v?eras ei tunnud, kes isa ehk poeg.

Korra jahvatanud rannamees veskel. Sulane ?telnud: "M?lder oma poegadega s??b praegu tuas. Aga seda ma ?tlen: sina ?ra ei tunne, missugune neist isa on!"

Rannamees vasta: "Miks ei tunne!"

Sulane vasta: "Veame kihla! Sa ei tunne!"

Vedanudki kihla.

Rannamees l?inud tuppa. Isa ja pojad s??nud.

Rannamees vaadanud k?iki teraselt. ?telnud selle peale: "Tunda ikka kohe, kes isa! Vanal ju tilk nina otsas!"

Vana m?lder kohe k?ega katsuma, kas tilk t?esti nina otsas.

Seda rannamees tahtiski. N??d mehel aru k?es, kes isa, kes pojad.

813. Oma kasukas.

F. Vahe Hiiu Kassaarest.

Hiidlane K?ena Jaak tulnud ?hel palaval jaanikuu ?htul Kurnim?ele noorte inimeste l?bu pealt vaatama. Palavast ilmalt hoolimata pannud vanamees enesele suure lamba nahast kasuka selga.

?ks ninatark poiss n?inud seda. Tulnud Jaagu juurde ja ?telnud: "Oi, oi, vanamees, sul palava ilmaga ?sna kasukas seljas."

Jaak vaatab ?he ?lanuki pealt teise ja vastab rahulikult: "Ei t?e, Kirise Mats, mei rahvas ?tlesid, et see kasukas pidi mu oma olema, n??d on sul ka juba sene (selle) kohta ?tlemist!"

814. Kartuhvlid tulele.

Muhulane Hiiu isale: "Hiiu isa, pane kartuhvlid tulele, kalla vesi peale, siis saame m?nusa leeme!"

Hiidlane vasta: "Kartuhvlid tulele, vesi peale, mis leem sest saab! Ei meil Hiius niisugust leent s??da!"

815. Kui aga pehmeks l?heb.

M. Pallas Tornim?elt.

Laose T?ns l?hkunud vana puuaeda.

Teisepere Toomas k?sima: "Miks sa aia ?ra l?hud?"

T?ns vasta: "Niisamuti! Keetmise tarvis!"

Toomas kohe: "Kui aga pehmeks l?heb!"

816. Vaata mis kell on!

Vigalast.

Herra oli hiidlase k?skinud kell 12 enese juurde tulla. Hiidlane l?inud alles kellu 4 ajal.

Herra tahtnud hiidlast tublisti t?rrelda. N?idanud kella peale ja ?telnud: "Vaata, mis kell on!"

Hiidlane vasta: "T?si herra, p?ris t?si! Kell t?iesti viltu. Tarvis otse seadida! Ei seda viisi ole ?ige!"

Ja hiidlane kohe kella otse seadima.

Seni lahkus herra paha tuju. Hiidlane peasis terve nahaga oma teed.

817. Odav sulane.

Vigalast.

Hiidlane kaubelnud enesele sulast. Lubanud sulasele palga k?rva vaka vilja maha teha.

Sulane kaubaga rahul.

Et palk v?ike oli, hiidlane ?tlema: "Teeme ?ige kauba 10 aasta peale!"

Sulane sellegagi rahul. Vastab teisele: "Siis ei n?uagi ma vakka vilja palga juurde. Tee mulle ainult piot?is odre maha. Teise aasta j?lle nii palju kui piot?iest odradest saab ja nii edasi iga aasta!"

Hiidlane r??mus, et nii odavalt sulase saanud.

Enne k?mmet aastat polnud aga hiidlasel enam maa lappigi. K?ik kohad sulase vilja t?is.

818. Tahaks, aga ei saa.

M. Rekkaro Raik?last.

Hiidlane olnud korra Tallinna juures N?mme k?rtsis. Seal olnud palju maamehigi.

Hiidlane teistele r??kima: "Kuulge mehed, mis mina m?tlen: Ma tahan siit ?le k?rtsi katuse h?pata!"

Ei maamehed usu.

Hiidlane vasta: "Ma tahan h?pata ehk kas – "

Teised vasta: "Mis? Kas tahad kihla vedada?"

Hiidlane kohe: "Veame siis kahe rubla peale!"

L??dud k?ed kokku. Kaup valmis.

Mehed julged, et ega hiidlane ikka ?le k?rge k?rtsi katuse h?ppa.

Hiidlane l?heb ?ue. K?ib ?mber k?rtsi ja vahib ?lesse katusele.

Teised viimaks k?sima: "Noh hiidlane! Mis sa tambid ?mber k?rtsu? Pidid ju h?ppama ikka!"

Hiidlane vasta: "Ma ikka tahaksin h?pata, aga ei jaksa nii k?rgele h?pata!"

Teised k?sima: "Miks sa siis kihla vedasid, kui sa ei saa h?pata?"

Hiidlane vasta: "Ega ma selle peale kihla vedanud, et ma ?le h?ppan. Ma vedasin ainult selle peale, et tahan ?le h?pata, saagu siis ehk saamata!"

Mehed olivad kihlveo kaotanud.

Hiidlasel ?igus: h?pata tahtis ta k?ll!

819. Keeruline vastus.

G. J. Jurjev Asserinist.

Korra juhtus vaimut?druk hiljaks j??ma m?isa minemast.

T?druk opmanni ees ennast kohe vabandama: "Ma tulin k?ll vara kottu v?lja, aga teel tulles n?gin ma, mis mind sundis seisma j??ma. Tuulelehvitaja v?ttis homikukuulutaja kinni, viis maal?hkuja ette ja m?istis seal ta peale kohut!"

See terane vastus v?ttis opmanni viha. T?druk j?i nuhtlemata.

Mis tahtis t?druk ?telda?

Kull v?ttis kuke kinni, viis adra juurde ja s?i seal kuke ?ra.

820. Murra hambaid.

J. Vahe Hiiu-Kassaarest.

Keina "vana Jaak" olnud P?rnus kalap??ul.

?ks mees tahtnud Jaagule niisuguse k?simese ette panna, kelle peale Jaak midagi kosta ei teaks.

Mees ?tlema: "Kuule Jaak, mulle tuli kottu va naisukese k?est kiri!"

Jaak vasta: "Noh, mis siis kuulub?"

Mees vasta: "Paha lugu juhtunud!"

Jaak uuesti k?sima: "Mis seal siis ?ige on!"

Mees vasta: "Siad k?ivad viltu, ?hest t?nava ??rest teise! Sa oled va tark mees: mis n?uu nendega tuleb pidada?"

Keina Jaak kohe: "See on t?hi asi! Sigadel on sae viga: murra hambaid!"

821. Kuhu mees upus.

K. Vaarmann Kroonlinnast.

Saarlane upunud merel ?ra. Naine k?sinud seltsimeeste k?est: "Kuhu mu mees ?ra upus?"

?ks seltsimees vastab: "Tule mu j?rele, ma n?itan sulle!"

L?inud paadi juurde, kellega mehe upumise korral k?idud kala p??dmas. N??d olnud paat k?rgele kaldale t?mmatud.

Paadi ??rele olnud kirvega m?rk tehtud.

Mees n?idanud naisele seda m?rki ja ?telnud ise: "Vaata, siit kohast kukkus sinu Mats merde!"

XLII. T?otused

822. Ei s?? orku.

O. Hintzenberg Tapalt.

Rannamees kukunud merde. Upumise surm olnud silma ees.

Ennast peasta p??des tuletanud mees oma pattu meelde. Arvanud ise aga: "Ega ma muud pattu pole teinud kui olen morku (vorsti) s??nud." ?telnud siis valjusti: "Kui ma veel hingega p??sen, ei ma siis enam morku s??!"

Saanud kalda ligimale. ?telnud kohe: "Jah, eks ma morku ikka s??, aga ei ma edespidi enam seda vorku (vorstinahka) s??!"

Saanud ?sna kaldale. Siis ?telnud: "Jah, eks ma vorku ikka s??, aga seda orku (vorstitikku) ma k?ll ei s??!"

823. Tedre laskja.

M. Leppik Amblast.

Korra l?inud mees metsa linda laskma. ?nn hea, teder ees, muud kui lase aga.

Mees tedre n?hes ?tlema: "Kui ma selle tedre maha lasen ja k?tte saan, kingin ma kirikule k?evarre j?meduse k??nla!"

Pauk k?inud, teder langenud.

Seda n?hes ?telnud mees: "S?rmej?medune hea k?ll!"

L?inud lindu kinni v?tma. Teder pistnud lendu. Mees kohe h??dma: "Nali, selge nali oli! Nalja tegin! K?evarrej?meduse k??nla annan!"

824. Eks sa m?istnud nalja.

A. Suurkask Viljandist.

Setu l?inud hobuse vargile.

?telnud enne: "Kui see vargus korda l?heb, panen ma kaks suurt k??nalt p?lema!"

Setu varastanud hobuse ?ra.

Ei pannud aga ?htki k??nalt p?lema. ?telnud: "Pole tarvis midagi! Oleksin ilma k??naltetagi hobuse k?tte saanud!"

Varsti aga tulnud tagaajajad, v?tnud mehikese kinni.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

Поделиться ссылкой на выделенное