Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

Juut: "M?ip mull iks kopika eest!"

T?rvakeetja: "Kopika eest on v?h?. Ei saa! Kahe eest saab!"

Juut v?tab kaks kopikat taskust ja t?ki paberit, annab t?rvakeetja k?tte ja ?tleb: "Panep siia sisse!"

T?rvakeetja vasta: "Ei paberisse saa panna, vaid ainult hobuse k?lge! Hoia ohjad kohe!"

Juut v?tab ohjad piosse. T?rvakeetja paneb palavat t?rva pintsliga hobusele saba alla.

Oh mu veli mis n??d s?ndis! Hobune pani ?le kraavi m?isa poole jooksma, nii et juut peal hilpu l?i. Juut sajatab vankri peal, kahe k?ega vankrist kinni hoides: "Ahk sa poissi! Kahe kopik eest on ikke pailu, ihe kopik eest oleks kill saanud! Ihe kopika eest oleks kill saanud!"

720. Juudi k??nte l?ikamine.

J. Kurgan Kurnalt.

Juudi s?rme k??ned olnud liiga pikad. Ei olnud aga nuga, kellega k??ni l?hemaks l?igata.

L?inud majaehitajatest m??da. Palunud ?ht meest, et see ta k??ni l?hemaks l?ikaks.

Mees k?skinud juuti s?rmed palgi peale panna. Lubanud kirvega siis k??nte otsast t?kid ?ra v?tta.

Juut kartma. ?telnud: "Minu kardap, et sinu raiup valge k??nt ka. Musta iksi piap raiuma. Maksku sinu minule iks ruubel sisse; kui sinu siis valget k??nt puudup, j?ep ruubel minule!"

Mees maksnud, juut pannud k??ned palgi peale.

Mees raiunud meelega juudi s?rme otsast t?ki ?ra.

Juut kohe karjuma: "Ai vai! Valus olep! Miks sinu raiup valge k??nt! N??d j?ep sinu ruubel mulle!"

721. Juut ja k?rtsmik.

J. Sikk Voorust.

Juut olnud k?rtsis ??majal. K?sinud k?rtsimehe k?est paar naela leiba.

K?rtsmik annud.

Siis k?sinud juut topsi viina.

Viina saades annud juut aga leiva tagasi.

P?rast n?udnud k?rtsmik juudi k?est viina eest raha.

Juut kohe vasta: "Aga mis eest me teile leib annap?"

722. Kas maksab sina v?i su naine?

H. P?der Viljandist.

Korra l?inud hulk Setu lellesid ?hest m?isast m??da. Herra saatnud t?druku vasta, lasknud pere jaoks paari tosinat kaussa tuua.

Setu oodanud natukese aega raha, ei toodud. L?inud ise raha j?rele.

Herra tuppa j?udes ?telnud Setu: "Kas maksad sina v?i su naine? Su naine t?i mu koormast kaks korda tosin kausikesi!"

Herra kihutanud Setu uksest v?lja ja lasknud kausid ka j?rele viia.

Setu seda n?hes kohe ?tlema: "Ega to sau midagi es mas, aga to vaap ommava kallis!"

723. Soldati r?ngas.

D. Pruhl Metsikust.

Soldat seisnud Tallinnas m??ri ??res ja pakkunud maamehele suurt raudr?ngast m??a.

N?idanud r?ngast h?lma alt.

Maamees k?sinud: "Mis maksab?"

Soldat vasta: "Viis kopkat!"

Maamees maksnud soldatile 5 kopikat.

Soldat lasknud r?nga lahti ja hakanud minema.

"See r?ngas on ju m??ri sees kinni!" h??dnud maamees.

"Mis ma sinna v?in parata!" vastanud soldat ja l?inud oma teed.

724. Hobuse vahetamine.

J. P. S?ggel Uuest Karistest.

Mehel olnud ?ige laisk hobune.

Ei teadnud teine piitsast ega muust. Mehel tulnud himu hoost ?ra vahetada. Naine keelanud ometi vahetamast.

Mees l?inud laadale, vahetanud oma hobuse mustlase hobuse vasta ?ra. Saanud mustlase k?est luu, kondi vasta.

Liiku juues kiidelnud mees Torupilli k?rtsis: "Ei need naised tea midagi. Va Made keelas mind ikka. ?tles ikka: ?ra vaheta hoost ?ra, vahetajale j??vad paljad valjad. Mina sain aga kaks paari valjaid ja hobuse veel muidu!"

XXXIII. Jahilk?imine

725. Ei n?inud pead ega h?nda.

J. P. S?ggel Paistust.

Junnlane lasknud korra p?ssiga j?nest.

Teine mees k?sima: "Kas said k?tte?"

Junnlane vasta: "L?ks, ei n?ind pead ega h?nda!"

726. Mustlane k?tiks.

J. Reitvelt Veelt.

Mustlane saanud korra p?ssi. M?telnud: N??d hakan ?ige k?tiks.

V?tnud p?ssi, l?inud metsa.

Metsas n?inud mustlane: j?nes maganud p??sa all.

Mustlane iseeneses ?tlema: "Ei sa n??d enam minu k?est pease!"

Hakanud arvama: Kui ma selle j?nese maha lasen, mis ma siis selle rahaga teen, mis j?nese eest saan? Ostan ?ige m?isa! Siis vaatan aknast v?lja ja laulan ise: "Aitille ritti! Aitille ratti! Teopoisid tehke t??d!"

Hakanudki laulma.

J?nes kuulnud laulu, karanud ?lesse, pannud jooksu.

Mustlane ilma k?igist.

727. Tubli k?tt.

J. Prooses Tornim?elt.

K?lamees l?inud jahi peale. N?inud j?nest. Lasknud.

J?nes pannud kui tuul metsa poole.

K?tt seda n?hes p?ss k?est maha ja tuhat nelja j?nese j?rele. ?elnud ise: "On sul jalad, on mul ka!"

Ei saanud j?nest k?tte ?htigi.

Koju tulles ?hanud mees: "Ma oleksin j?nese muidu t?esti koju toonud, aga haavlid taskus olivad v?ga rasked!"

728. S?rve taadi luiged.

A. Kuldsaar S?rvest.

Korra kiitnud S?rve taat teisele: "Kas tead, ma lasksin t?na kaks luike maha!"

"Kus need luiged siis on?" k?sinud teine.

"?ks l?ks metsa, teine merde!" kiidab S?rve taat.

729. Ilmaaegu.

A. Kuldsaar S?rvest.

Kaks hiidlast lasknud seltsis korra kotka maha.

P?rast teine arvama: "See oli ?ieti ilmaaegu rohu ja haavlite raiskamine. Vasta maad kukudes oleks ta muidugi valmis olnud!"

730. Tunneb, mis hea.

M. Rekkaro Raik?last.

Kaks hiidlast olnud jahi peal. Leidnud viimaks hundi. Hunt jooksnud mehi n?hes aia vahele kinni.

M?rahiidlane hakanud hundile takkaotsast paha nalja tegema. Ise h??dnud: "Vesihiidlane, metsaloom on ikka metsaloom. Tema tunneb ka, mis hea on. Vaata, kudas ta naerab!"

Hunt aga kiristanud hambaid.

731. Hiiu k?tt.

K. Siipan Lassilast.

Hiidlane r??kinud oma rebase laskmist.

Rebane varitses minu kukke. V?tsin p?ssi, lasksin rebast nii et karvad lendasivad. Ei rebane l?inud ?ra. Lasksin teist korda, nii et veri m??da k?lge jooksis. Rebane ikka varitsemas. Kihutasin kolmanda korra, nii et valge paistis l?bi. Siis alles jooksis rebane metsa.

Teine kord lasksin varblast. Varblane lendas taeva alla ja suri sinna ?ra!

732. Jahimees.

O. Leegen R?ugest.

Hiidlane k?sinud teiselt, mil see linna l?heb. ?telnud ise: "Mul hea suur metsis ja teder linna saata!"

Teine vasta: "Homme homikul l?hen linna!"

Hiidlane kohe: "Noh hea k?ll. Siis l?hen lindusid su k?tte tooma!"

Hulga aja p?rast tulnud hiidlane nukralt tagasi.

S?nunud ise: "Sammusin k?ik metsa l?bi, ei metsist ega tetre enam kuskilgi, n?gin m?ne p?eva eest aga oma silmaga, et nad t?esti metsas olivad. Selle aja sees ei ole metsas keegi p?ssi lasknud!"

733. Tuli mokkade vahele.

J. Neublau Jootmalt.

Metsavaht l?inud metsa tetri laskma. P?ssikivi olnud kadunud. Metsavaht v?tnud sellep?rast poisi kaasa, et poiss taelaga rohu p?lema s??tab.

L??nud tulerauaga taela p?lema. ?telnud: "Kui tedred tulevad, mina sihin ja mokka liigutan, siis pista tuli sinna k?lge!"

Tedred tulnud.

Poiss kohe taelat?kk kark?uh vanalemehele suhu.

734. Hiiu k?tid.

J. Ploompuu Kuusalust.

Kaks hiidlast l?inud jahile. Leidnud j?e ??rest parve parta. Hakanud ligimale piiluma. ?hel olnud p?ss, teisel ei. P?ssita mees ?petanud p?ssimeest: "?ra sa s?rme kohe riklisse pane, p?rast paugub enne aega!"

Saanud juba ?ige ligi, et oleks lasta s?ndinud.

"T?mma n??d riklist!" ?petanud teine.

Pardid kuulnud h??du, valmistanud minekule. Pauku aga ei ilmunud.

"T?mma riklist! T?mma riklist!" karjub p?ssita mees.

Pardid lendavad kus seda ja teist.

"Miks sa ei t?mmanud?" tapleb p?ssita mees.

"Ma t?mmasin k?ll, aga ei l?inud lahti!" vastanud esimene.

Hakanud viga otsima, miks p?ss lahti ei l?inud.

Korraga h??ab p?ssita mees: "Sul paganal p?lnki s?rm riklis, oli hoopis rihma taga!"

735. S?rve taadi h?lge p??dmine.

A. Kuldsaar S?rvest.

S?rve taat l?inud pojaga merele h?lgeid p??dma. Juhtunud teised ka h?lgetega kokku. Vanamees j?tnud koksi ja kirve poja juurde ja l?inud p?ssiga v?h? k?rvale.

N?eb: kaks suurt h?lget j?? peal.

T?mmab p?ssi palge, laseb. H?lge aga sulasse loivama.

Vanamees jookseb h?lge juurde, kargab selga, tahab kinni pidada, aga h?lge loivab ikka edasi oma koormaga.

Augu ??res pannud vanamees viimse v?lja, aga ei aidanud ?htigi. H?lge l?inud vee alla ja oleks peaaegu vanamehegi kaasa viinud.

Seni j?udnud vanamehele poeg appi.

Vanamees s?litanud ja ?telnud: "Jah, mis on, jah – mis – ons taal k?rva, – ons taal sarve, – kust sa piad teda!"

736. Hiidlaste h?lge peksmine.

A. Kuldsaar S?rvest.

Korra l?inud kaks hiidlast jalgsi ?le j?? Saaremaale.

Saaremaa ??res n?evad j?? peal h?lge.

Mehed arvanud va' h?eluse olevat. Laulnud ja laulnud, mis hirmus, aga vana h?elus ei kao, seisab ikka paigal.

Viimaks v?tnud mehed s?dame rindu, t?mmanud t?mikad k?tte ja hakanud va' h?elust ?petama. Peksnud teist paar tundi m??da keret, aga v?i ep h?lge sest hoolib, loivanud aga edasi.

Mehed pidanud juba vanah?eluse eest plehku plagama. ?nneks n?inud ?ht saarlast eneste poole tulevat.

Saarlane l??nud korra kepiga vanah?eluse nina pihta, juba vanah?elus valmis.

Hiidlased tulnud k?rtsi ja kiidelnud: "K?ll me materdasime va' h?elust nii et rasv tast ?sna jooksis! Aga toss ei l?inud siiski v?lja. Tuli saarlane, l?i korraga kepiga nina pihta, – kohe oli va' k?hn k?rvanud! K?ll on need saarlased aga mehed!"

XXXIV. Teek?imine

737. Teen sulle niisama nagu teisele enne.

J. Reitvelt Veelt.

Kaks meest juhtunud talvel teel vastamisi. M?lematel olnud rasked koormad peal. Kumbki ei tahtnud teisele teed anda.

Viimaks ?telnud esimene: "Kui sa k?rvale ei l?he ega teed anna, teen ma sulle niisama nagu t?na teisele enne!"

Teine kartnud seda kuuldes ja t?mmanud k?rvale.

M??da s?ites k?sinud m??das?itja: "?tle n??d k?la mees, mis sa t?na enne tegid teisele, kes su eest k?rvale ei t?mmanud?"

Teine vasta: "T?mmasin oma hobuse k?rvale ja andsin teed!"

738. Tee pooleks.

J. Ratas V. L?evest.

Hiidlane s?itnud kalakoormaga Saaremaale.

V?ina peal tulnud talle saks vastu. Hiidlane ei tahtnud oma koormaga k?rva p??rda.

Saks h??dma: "Hee, k?lamees. Tee pooleks!"

Hiidlane lasknud saksa kaudu s?ita.

Kui saks m??da saanud, ?telnud hiidlane: "Eet v?ta ta n??d ete puha omale!"

739. Mis moodi.

D. Pruhl Haljalast.

Mees tulnud tee peal teise vasta. K?sinud kohe: "Kas tuli kaks meest sinu vasta?"

"Jah tulivad k?ll!" vastas teine.

"Mis moodi nad olivad?" k?sis esimene.

"Teine oli just niisugune nagu mina, aga teine oli veel hullem kui sina!"

?tles ja l?ks oma teed.

740. Kus sa ??majal olid.

D. Pruhl Metsikust.

Kerjaja tulnud peresse.

K?situd: "Kus sa ??majal olid?"

Kerjaja vasta: "Ses peres, kus peremehe nimi Hans, koera nimi Krants, perenaese nimi Liisu ja kassi nimi Kiisu!"

741. Inetu ja ilus.

J. Sirdnak Narvast.

Mamsel jalutanud m??da teed. Mees tulnud hobusega vasta, istunud ise koorma otsas.

Mamsel ?tlema: "Vuih, kui rumala n?oga mees!"

Koorm l?inud m??da. Takka paistnud, et vankris p?rsad olnud.

Mamsel ?tlema: "Oh kui ilusad siakesed!"

742. K?rge koorm.

J. Neublau Jootmaalt.

Rannamees l?inud suure koormaga koju poole.

Maamees k?sima: "Mis k?rge koorm sul peal on!"

Rannamees vasta: "Pole muud midagi kui kuked ja kanad, aga ilma eluta (=munad)!"

743. Mulgi hobune.

J. Pulst Saugast.

Mulk sidunud hobuse ?ue kinni, l?inud ise sisse.

Tuas n?eb mulk: hobune t?mmanud enese lahti, hakkab ?ra minema.

Mulk n?itab s?rmega hobuse poole ja hakkab laulma:

"Ptruu, vaat, mis otse tee l?eb sealt,

Sealt suure linna silla pealt,

Vaat, seal on alevene murakad,

Need turtsikalad oleksivad.

Kuid pead neil liiga suured on!"

Ei hobune hoolinud laulust, l?ks edasi.

744. Kus hobune on?

J. Meltsov Navist.

Juut j?enud pojaga k?rtsi ??seks. Laua peale heites ?petanud poega: "Esite annap hobene heina. Annap siis ka kaera."

Homiku ?les h?rgates k?sinud vana juut pojalt: "Kas hobune heina annet?"

"Annin!" kostnud poeg.

"Kas kaera kah?" k?sinud vana juut.

"Ikki!" kostnud poiss.

"Siis panep ta ette!" k?skinud vana juut.

"A kos see hobene on?"' k?sinud poiss.

745. S?itsin vaksaliga.

O. Leegen R?ugest.

Kord k?situd hiidlaselt: "Kas oled ka raudteel s?itnud?"

Hiidlane vasta: "K?ll ikka! S?itsin kord Tartussegi vaksaliga, ainult vagunid j?ivad tee ??rde vahtima!"

746. S?it koertega.

J. Holts N?valt.

Vanal ajal meeldinud ?hele m?isaprouale koertega s?ita. Koerad pole ometi muidu s?itma l?inud kui et tuapoiss k?inud nende eel, lihat?kk pios.

Korra s?itnud proua lubjaahjust koertega m??da, j?nes tulnud lubjaahju takka v?lja, jooksnud ?le tee ja kiviaja.

Koerad n?inud, tuhatnelja j?rele. Visanud proua vasta kiviaeda. L?hkunud saani vastu aeda ja puud nii ?ra, et pilpad j?rele j??nud.

Ei sest saadik proua enam koertega s?itma l?inud.

747. S?it hundiga.

J. Holts N?valt.

Isaisa tulnud linnast, j??nud reel magama.

Seni tulnud hunt metsast, s??nud hobuse eest ?ra. Hunt ?ginud parajalt hobuse kaela rangidest, kui isaisa h?rganud. M?telnud, et hobune seisab. H??dnud: "N??!"

Hunt kohkunud, jooksnud rangide sisse ja siis reega tuhatnelja metsa.

Viimaks v?sinud hunt. Siis tapnud isaisa hundi ja saanud ta naha eest veel kolm rupla.

748. Pia kinni.

Sel ajal, kui raudtee rongid meie maal alles k?ima hakanud, unustanud mees leivakoti vagunisse.

Rong hakanud minema.

Mees n?eb: leivakotti kusagilgi.

Mees jooksma ja karjuma: "Pia kinni! Pia kinni! Mu leivakott j?i peale!"

V?ta veel!

XXXV. Peks

749. Hiidlase l??mine.

O. Hintzenberg Tapalt.

Kaks hiidlast kisklenud tublisti.

P?rast kisklemist kiidelnud teine: "Mes ta mulle teha sai! Andis paar korda ainult kirvesilmaga toks! toks! Mina aga andsin talle oma laiadega nahkkinnastega nii m??da pead, et k?rts vasta k?mas!"

750. L??ksivad surnuluuks.

H. Reissar Hallistest.

Surju mehed ja saarlased t?litsenud k?rtsi juures. Surju mees l??nud saarlase pea ratta kodaraga l?hki.

Saarlane kukunud tee ??rde kraavi.

Teised t?litsenud edasi.

Kraavis olija n?inud, et seltsimeestel h?da k?es.

Kraavis olija h??dma: "Aidake mind ?les! Ma lamutan kua!"

Mis sa l?hkise peaga enam lamutad!

T?li l?pul ?telnud saarlane Surju mehele: "Kui meie mehed seda s??ksivad, mis teie mehed, k?ll meie mehed l??ksivad teie mehed k?ik surnuluuks!"

751. H?elad talumehed.

J. Kala Tsoorust.

Korra kaebanud linna hobusevaras: "K?ll need talumehed on hirmus h?elad! Kui nad meid meie ametis k?tte saavad, peksavad nad meid kas surnuks!"

752. L?hike p?ev.

O. Hintzenberg Amblast.

Mustlane peksnud poissi kaua aega. Poiss karjunud nagu ratta peal.

P?rast ?teldud poisile: "N??d sa ?ige maot?ie said. Pekseti sind terve p?ev otsa!"

Poiss vasta: "Mis maot?ie ma siis sain! Oli ju l?hikene s?gisene p?ev!"

753. Hiidlase keret?is.

Korra hakanud hiidlane poega peksma. V?tnud tubli vembla k?tte ja t?mmanud poja p?randale pikali maha. Ise ladunud vemblaga p?randale pihta ja ?telnud: "Ma tapan su! Ma tapan su!"

Kangest p?randa peksmisest v?sinud mees viimaks ?ra. Puhkenud siis ise nutma ja ?telnud: "Kas seda keret?it sulle tarvis pidi olema!"

754. K?rtsi peks.

D. Pruhl Metsikust.

Mees saanud hakenrehi juures peksta.

Kui peks k?es, t?usnud mees ?lesse ja ?telnud: "T?nu hea peksu eest! K?rtsi peks k?ib kaugelt ?le, tahab elu v?tta!"

755. Mustlase ratsas?it.

M. Aija Veelt.

Korra r??kinud vana mustlane seltsimeestele: "Kas teate, mis mina m?tlesin! Katsume ?ige rohkesti vilja ja leiba korjata, siis m??me vilja ?ra ja ostame m?ra hobuse. See toob v?ikse hobuse. See toob v?ikse t?ku ja seda viisi on noor hobune korraga k?es!"

Noor mustlane r??muga h??dma: "K?ll siis on hea. Isa istub vana hobuse seljas, mina istun t?ku selga, siis las' k?ia!"

Vana mustlane seda kuuldes poissi peksma: "Sina lurjus, kas sa ei tea, et sa varsa seljaluu katki tallad! Ruttu varsa seljast maha!"

756. Ikka pian midagi tegema.

J. Sirdnak Narvast.

Vabadik saanud ei tea mis s?? p?rast hakenrihi juures peksa.

Ise arutanud p?rast: "M?ni mees saab maailmas ?sna muidu s??a! Mina ei soa muidu peksagi – ikka pian enne midagi tegema!"

757. Paks nahk.

J. Sander Vastseliinast.

Kord m?isteti Vastseliina mehele m?isas 30 hoopi. Teisel p?eval pidi mehele karistus k?tte antama.

Mees m?tlema, kudas ennast valu eest peasta.

Teised n?uu andma: "Pane enesele pargitud nahk selga!"

Mees tegi nii. Sidus naha enesele n??riga ilusasti k?lge kinni.

Kubjas tuli ise peksu vaatama. Mehel l?inud s?rk ju esimiste l??kide peale puruks, kuid pargitud nahk kolisenud aga vastu.

P?rast peksu ?telnud kubjas pahaselt: "K?ll on paganal k?va, paks nahk! Sai tublisti antud, aga mitte vere tilkagi ei tulnud!"

758. Kes hiidlasele k?ik k?tte annab.

A. Reimann Virtsust.

Hakenrihter m?istnud hiidlasele 60 hoopi. N?udnud enne hoopide k?tteandmist mehelt iga hoobi pealt kopika.

Hiidlane maksnud 60 kopikat v?lja.

Hiidlane ei kannatanud aga 60 hoopi v?lja. Selle p?rast j?etud 40 hoobiga peksmine j?rele.

P?rast peksu k?sinud teine mees hiidlaselt: "Kas said k?ik k?tte!"

Hiidlane vasta: "Kes hiidlasele k?ik k?tte annab! K?igist 40 saingi! 20 j?tsivad enestele!"

759. Ootavad korda.

A. Herm Pootsist.

Kihnu J?nni pojad teinud koerust. Vana J?nn hakkab k?ige pealt Matsi vemmeldama.

Poiss karjub nii et terve Kihnu saar k?lab k?es.

Seni hoidis ema nurgas teisi poissa kinni. Ema nurgast karjumist kuuldes h??dma: "Isa, ?ra v?sita ennast nii ?ra, Juts ja Jass ootavad ka korda!"

760. Kudas rehepapp peksa sai.

J. Reitvelt Veelt.

Rehepapp nurisenud alati rehelistega, et nad v?ga pehmesti varta l??vad. Rehelised vastanud, et nad k?llalt k?vasti l??nud.

Rehepapp m?tleb: Oot, oot, ma katsun ?ige j?rele! Pueb salamahti lademete alla.

Rehelised saavad aga aru. J?udsivad rehepapi kohta. Andsivad lademetele nii pihta et rehepapp nagu p?rsas aia vahel kisendama hakkas. Kargas p?sti, pani plehku.

Sest saadik ei nurisenud rehepapp enam iialgi reheliste ?le.

761. Tagus v?h? rusikatega.

J. Ekemann Tapalt.

?ks eit nutnud oma vanameest taga. Oli vanamehe hiljuti maha matnud.

Teine eit ?telnud: "Mis sa tast nutad! Peksis sind alati, n?nda et sa enam h?sti ei kuulegi!"

Eit vastanud nutuga: "Millal ta va ?nnis mind na peksis! Vahest tagus aga v?h? rusikatega!"

762. P?hja tuul.

O. Schantz Pootsist.

Kihnlane sattunud Pootsi mehega t?lisse, vemmeldanud teine teist mis hirmus.

Viimaks t?mmanud pootslane kihnlase seliti maha ja ?telnud: "N??d ma sulle n?itan ?sna p?hja tuult!"

Kihnlane kohe vasta: "Ma tahan hoome kodu minna n?uta p?hja tuult, n?uta! Siis olga ?sna hea tuul tagant!"

Pootslane uhtunud kihnlast mis m?ranud, l?inud minema ja ?telnud: "N??d mine Kihnu, mias sulle p?hja tuult andsin!"

763. Naiste nali.

D. Pruhl Metsikust.

Tige naine peksnud meest alati.

Kord annud naine mehele j?lle lapse vitsu, nii et mees nutnud k?es.

?ks k?lamees tulnud sinna.

Naine j?tnud peksu j?rele.

Kui v?eras tuppa tulnud, p?hkinud mees silmi ja ?telnud ise: "Naera nii seda naiste nalja, et silmad vesised!"

764. Kui sa teine kord tuled.

J. Dania K?nnust.

J?nes k?inud mehe kapsas. Mees p??dnud j?nese paeltega kinni.

Mees j?nest peksma.

Naine keelma: "'?ra j?nest ?ra tapa!"

Mees vasta: "Ei tapa. Annan talle hea keret?ie!"

Lasknud j?nese lahti ja ?telnud: "Kui sa peletis teine kord tuled, annan sulle veel parema keret?ie!"

765. Mustlase k?emees.

Mustlane palunud naljahammast, et see neile k?emeheks tuleks. Nad tahta paari heita.

Naljahammas n?us. K?skinud mustlasi k?ed ?mber suure kase kokku panna.

Mustlased teinud nii.

Naljahammas v?tnud vitsa, t?mmanud mustlastele m??da k?si.

Mustlased kiitma ise: "Mida kibedam valu, seda armsam elu!"

766. Oleksin ma veel elus.

H. P?der Viljandist.

Vanasti l?inud Setu J?ts metsa pika puu otsa vaatama, kui kaugel veel j?ulud on. Metsavaht tulnud puu alla, k?sinud: "J?ts, mis sa vahid seal?"

J?ts ei n?inud metsavahti. Arvanud metsavaimu k?sivat. Vastanud: "Ma tulin vaatama, kui kaugel j?ulud on!"

Metsavaht m?rganud J?tsi rumalust. Vastanud: "Viis versta siin pool K??nla p?eva!"

"Sooh!" ?misenud J?ts puu otsas.

Setu tahaks heameelega teada saada, kui kaua ta veel elab. K?sib sellep?rast: "Kas tead ka, kui kaua ma veel peaks ka elama?"

Metsavaht alt: "Kui mees kolmat korda uilgab, siis oled surnud!"

Setu hakanud puu otsast maha ronima. Metsavaht l?inud puude taha varjule.

Koju minnes astunud Setu ?le aia. Mees uilanud esimese korra.

Kohkudes ?hanud Setu: "Kaks korda ongi veel!"

Tuppa astudes uilanud mees teise korra. Setu heitnud kohe voodisse, ei julgenud ennast liigutadagi enam, sest ainuke kord oligi veel.

Viimaks l?penud leivajahud otsa. Naine ajanud meest veskele. L?inudki mees veskele.

Veskest jahu ree peale veeretades uilanud mees kolmanda korra.

Setu visanud ennast pikali. Arvanud, et n??d ongi surnud.

M?ldri siad tulnud, kiskunud k?ik jahukotid l?hki.

Setu ?telnud maast: "Oleksin ma veel elus, k?ll ma teile n?itaksin!"

Seda n?inud m?lder veskest. V?tnud piitsa k?tte, ladunud setule mitu sirakat pihta. ?telnud: "Sina oled pikali ree k?rvas ja lased siad jahukotid katki kiskuda!"

Setu karanud maast ?lesse, hakanud m?ldri kaela ?mbert kinni ja ?telnud: "Ole terve, et mind j?lle elusse ?ratasid!"

767. L??d n??bid katki.

M. Rekkaro Raik?last.

K?laeit l?inud teise talusse. Korraga tulnud peremehe kolmeaastane poeg, v?tnud kaika k?tte ja annud sellega eidele nii vastu pead, et pea k?lisenud.

Poisi ema vaadanud pealt, ei lausunud s?nagi. Ega poiss muidu kangeks meheks ei saa, kui ennast aegsasti ei harjuta.

Selle peale v?tnud poiss oma kuue ja l??nud sellega k?laeidele vastu niudeid, nii et plaksunud.

N??d ema taplema: "Sina kurjategija! L??d viimaks kuue n??bid katki! Kas sul enam muud m?nguasja pole, kellega l??d? Kuub k?est ?ra! Kaigas k?tte! Toksi sellega kui tahad!"

768. Ta teeb minust ?ks viks mees!

J. Ekemann Tapalt.

Juut peksab poissi. Poiss karjub nagu ratta peal.

Inimesed jooksevad kokku, tahavad poissi juudi k?est ?ra p??sta. Poiss aga karjub vasta: "Laske olla! Laske olla! Ta teeb minust ?ks viks mees!"

769. 30. vonni.

J. Neublau Jootmalt.

?ks tuapoiss teeninud vanal ajal Palmse herrat 30. aastat. ?ra minnes palunud tuapoiss enesele head tunnistust.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28