Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

Annud mustlasele ube.

Mustlane l?inud, keetnud uad ?ra. Siis k?linud uad maha.

Kuu aja p?rast tulnud mustlane k?lvi vaatama. Must maa.

L?inud peremehe juurde. ?telnud: "Eks ma ?telnud: Mustlase t?? ei ?nnista! Mustlase k?lv kasvab k?ik maa sisse, maa peale ei kasva midagi!"

611. Las' tuleb suvi.

A. Kivi H?bedalt.

Korra ?telnud hiidlane: "Las' tuleb suvi k?de, siis l?kime Runstatti ronnu repotsid l?hkuma, ikka rupel n?o peale, ikka rupel n?o peale!"

612. Vaene laps.

D. Pruhl Metsikust.

Kuuek?mne aastane saarlane tulnud kevade suurde maale t??le. Olnud suurel maal igaaastane tuntud t??mees.

Suurel maal k?situd: "Noh, mis kuulub ka?"

Saarlane nuttes vasta: "Mes seal kuulub! Esa suri enne ?ra, ema suri n??dka ?ra! Mina olen n??d p?ris vaene laps. Ei ole enam kedagi kes minu eest kostab ehk kellele ma raha teenin ja rammin!"

613. Hiidlase k?ndmine.

J. Kurgan Kurnalt.

Hiidlasel sai himu kraavi t??st otsa. Tarvis muud t??d katsuda. Hakkas m?isa sulaseks.

Saadeti v?ljale k?ndma.

Hiidlane polnud enne seda t??d teinud. Ei osanud saha lusikat teise vao ajal teise k?lje p??rda. Ei sahk p??rnud sugugi.

Teine teomees tulnud sinna, naernud hiidlast, et see lusika ?he k?lle peal pidas.

"Ei tohi liigutada, see m?isa poolt nii seatud!" vastas hiidlane ja k?ndis edasi.

614. ?rge vihastage.

D. Pruhl Metsikust.

Teomees k?nnud laup?eva ?htupoole m?isa p?llul.

T?kk olnud veel k?nda, h?rjad t?dinenud ?ra. Mees h?rgi noomima: "Kas teie ei tea, et ma homme kirikusse tahan minna? ?rge mind vihastage!"

H?rjad teinud mehe vihaseks.

Ei mees l?inud p?hap?eval kirikusse!

615. Homseks ette.

D. Pruhl Metsikust.

Vana j?uta teomees k?nnud v?ljal. Homikul viinud kuue teise p?eva k?nni keskele kivi otsa.

?htu poole tulnud opman vaatama. ?telnud: "Vanamees, sa oled t?na v?he k?nnud!''

Vanamees kohe vasta: "Ei, kulla isand, homseks ette, homseks ette! Vaata, kus kuub on!"

?telnud ja n?idanud k?ega kuue poole.

616. Teie kuningas.

D. Pruhl Metsikust.

Teomees k?nnud m?isa v?ljal. H?rjad ei teinud mehe tahtmist. Mees h?rgi noomima: "Kas te ei tea, et ma teie kuningas olen? Ma v?in teiega teha, mis tahan. V?tan nua taskust ja tapan teid ?ra!"

Teine teomees k?nnud natuke maad eemal. ?telnud: "K?ll on h?rjad lollid, kui usuvad. Ei ta tohi tappa. Need on ju peremehe h?rjad!"

617. Saarlase k?ndmine.

J. Kala Voorust.

Saarlane l?inud suurele maale talupoisiks. Pandud mees k?ndma.

Saarlane j?tnud k?nni k?nniks ja lipanud oma teed. Palgagi j?tnud peremehe k?tte.

Teised k?sinud p?rast: "Miks sa aastat t?is ei teeninud?"

Saarlane vasta: "Mis sa seal enam teenid! See pagana k?ndmine, sellega ei saa ju ?kski inimene valmis. Seal on mitmele mehele ametit!"

"Kudas nii?" k?sinud teised.

"Miks ei ole!" vastanud Saarlane.

"K?ndes hoia esiteks atra, vahi kiva, juhi hoost, pia vagu ja peksa jalad kiva vasta katki! Mis seal enam teenida! Katsu parem, kuidas putkama peased! Kraavi t??, vaat see on t??! L?ika nii, et labidas lookab k?es, pole mingisugust ?pardust karta!"

618. Kudas ma nendega k?nnan!

J. Kurgan Kurnalt.

Tartlane l?inud m?isa teomeheks. Mees pandud k?ndma. Ilm olnud vihmane.

Valitseja tulnud v?ljale. Tartlane kohe kaebama: "Anna toista t??da! Kudas ma nendega k?nnan, h?rjal suuri sarvi p??s, ohje es ole, ise oles maane taga!"

619. Mis sul suus on.

D. Pruhl Metsikust.

Teomehed k?nnud v?ljal. ?hel vanal mehel olnud piip suus. Teised teomehed j?tnud h?rjad puhkama, hakanud piipu panema. ?telnud vanale mehele: "Vanamees, pane ka piip suitsema!"

Vanamees hakanud taskust piipu otsima. Ei piipu kusagil.

Vanamees viimaks ?hkama: "Minu piip mullas!"

"Aga mis sul suus on!" naernud teised vastu.

620. Viimse p?eva t?ht.

J. Kurgan Kurnalt.

Teo ajal l?inud mees homikul h?rgadega k?ndma. Suur loik olnud teel ees. Mees ei tahtnud jalgu m?rjaks teha. Roninud h?rgi selga.

Kaltsukorjaja olnud l?hemas talus ??majal. Juhtunud v?ljas seda n?gema.

L?inud tuppa ja ?telnud: "N??d tuleb t?esti viimne p?ev. Viimse p?eva t?ht on v?ljas. Mees istub h?rja seljas!"

621. Hiidlase p?eva t??.

A. Kivi H?bedalt.

Hiidlane l?inud kevadel k?ndma.

Koju tulles kiitnud: "K?ll ma aga tegin t?na t??d! K?ndsin vaka kaeru maha. Muud ei j??nud k?ndmata kui otsa vaod. Aga k?ll ma vehkisin, et vesi tilkus sorinal nina otsast maha!"

622. Ei nad meie meeste vastu saa.

H. Sulsenberg Hallistest.

Saarlased tulnud suurele maale kraavi kaevama.

L?inud rukki p?llust m??da, kus hiljuti seemet maha tehtud.

Vagusid n?hes saarlane ?tlema: "Priidu enn?, missugused pisikesed kraavid, just nagu jala p?iaga veetud!"

Teine vasta: "Miks nad t??st narrivad, kui nad ei oska! Parem oleksivad v?inud suure kraavi keskelt l?bi t?mmata! Ei nad meie meeste vasta saa!"

623. Parem oma riide soe kui peremehe t?? soe.

J. Kurgan Kurnalt.

Hiidlase sulane niitnud suvel kange palava p?evaga, kamsol seljas. Higi tilkunud sorinal m??da otsa maha.

T?druk annud n?uu kamsoli seljast ?ra v?tta. Arvanud: sulane teeb s?rgi kange higiga mustaks, siis raske pesta.

Hiidlane vasta: "Parem ikka oma riide soe kui peremehe t?? soe!"

624. Saarlase heina niitmine.

J. Kala Voorust.

Saarlane l?inud suurele maale peremehe juurde heinu tegema.

Peremees saatnud homikul saarlase perega ?hes niitma. Ise l?inud alles l?una ajal vaatama.

N?inud: saarlase kaartel kasunud enam kui pool rohtu.

Peremees ?tlema: "Miks sa nii niidad, et poole rohtu kasuma j?tad?"

Saarlane vasta: "Eks need lange maha, kellele surmaks loodud! Kellele pole surmaks loodud, eks need j?? kasvama!"

625. L?hme ka p??sa varju.

J. Niinas Ristilt.

Kaks peremeest niitnud k?rvu perega heinamaal heina.

L?una j?udnud k?tte. Rikka peremehe pere l?inud p??sa varju leiba v?tma. Vaesel peremehel polnud toidupoolist sugugi kaasas.

Vaene peremees ?tlema: "L?hme ka p??sa varju nii kauaks kui teise pere rahvas l?unat piab. Seda viisi arvab peremees, et me ka l?unat s??me!"

L?une-aeg l?inud m??da. Mindud j?lle niitma.

Sulane kiskunud vikati l?e otsast ?ra. Hakanud palja l?ega helpima.

Peremees vaadanud imestades pealt. K?sinud viimaks: "Miks sa nii teed?"

"Mis imet siin nii on!" vastanud sulane. "Teise pere rahvas arvas esiti, et me p??sa all s?ime, n??d arvab teise pere rahvas j?lle, et ma ka niidan!"

626. N?h kiusajat.

J. Kurgan Kurnalt.

Hiidlane riisunud lageda soo peal heinu. Tuul olnud vasta, ajanud heinad tagasi. Viimaks tulnud tuulispask ja hakanud heinu keerutama.

Hiidlase s?da saanud t?is. Saatnud seljat?ie heinu soo peale laiale ja ?telnud: "N?h kiusajat, tema es lase kat t??d teha. S?h, s?? nad ?ra kut tahad! Minul teene kuhamaa veel loogu!"

627. Ega heinad mind ei toida.

A. Reissar Hallistest.

Saarlane teinud heina. Heinad olnud kuivama laotatud.

Korraga hakanud vihma sadama.

Teised v?tnud rehad k?tte ja l?inud tulist nelja heinu kokku panema.

Saarlane aga ?telnud: "Mis ma ilmaaegu jooksen, ega heinad mind ei toida, ei toida!"

628. Tarvis ikka kaeda.

M. Saul Saardest.

Setu l?inud maamehe ?uest l?bi, vikat ?lal.

Maamees k?sima: "Kuhu sa n??d l?hed, va velles?"

Setu vasta: "Eks ikka luhale. Mia isi k?ll ei m?ista haina niita, aga es ole ikka tarvis kaeda!"

629. Kasukas heina kuhja sees.

O. Leegen R?ugest.

Korra toonud peremees k?reda k?lma ajal kuhjast heinu. Sulane seisnud heinakuhja otsas ja k?lmetanud.

Peremees ?tlema: "Ma kaotasin kuhja tegemise ajal kasuka heinte sisse ?ra. Otsi hoolega, et mu kasuka k?tte saad!"

Sulane otsima. Seganud heinu nii, et pea m?rg otsas, aga kasukat ei leia.

Peremees aga naerdes sulast tr??stima: "Vaata, n??d on sul mu suine kadunud kasukas k?es!"

630. Sausti meeste rukki l?ikus.

J. Kurgan Kurnalt.

Korra r??kinud mehed k?rtsis rukki l?ikusest. ?ks ?telnud, et hakkab l?ikama, teine, et juba on l?iganud.

Seda kuuldes Sausti mees ?tlema: "Mjede ljusman lj?ikas sjis juba, kui jei olnud jivagi vjeel sjees!"

631. Uus maja.

J. Vitismann J?ri kih.

Kostivere mees saanud tuttavaga kokku. R??kinud sellele, et enesele uue maja ehitanud.

Tuttav k?sinud, kas uue maja katus peab ka vihma.

Kostivere mees vasta: "Kui vihma sajab, laseb ikka vihma l?bi, aga kui ei saja, ei lase tilkagi l?bi!"

632. Kihnlaste puuraiumine.

M. Rekkaro Raik?last.

Kaks kihnlast ostnud Naissaarest t?kki metsa.

Talvel l?inud puid raiuma. Olnud v?ga s?gav lumi.

Kihnlased p?rast r??kinud: "Ei mede t??st ei tole mite kedagi velja. Ostsime Naissaarest metsa. K?lm v?ttis muist ?ra, muist raiusime ise. 5 s?lda tegime t??d, siis sai 2? p?eva puid. L?ksime puid ?? tooma, panime suure hobuse pisikese ree ette. Ladusime puud peale, hakkasime minema. V?ina peal hakkas hobune kangesti l?hkuma. K?ik puud j?ivad v?ina peale maha ?htteist taga huilgama. Ei saanud nii palju puid, et oleta v?inud hamba august saue v?lja torkida!"

"Kas sa siis ?sna saue s??d?" k?sinud hiidlane.

"Neh, kede sa s??d sis, kui t??st kedegi ei tole!" vastand kihnlane.

633. P?evane t??.

J. Vitismann J?rist.

Hiidlase sulane raiunud s?gisel esimest p?eva hagu.

Kui sulane koju tulnud, k?sinud peremees: "Mitu kubu sa t?na tegid!"

Sulane vaata: "Seitse v?heldast, aga need k?evad h?sti!"

634. K?lje kondid kuluvad ?ra.

M?isa tulnud saarlane valitsejaks. See ei teadnud t?? tegemisest midagi.

?hel p?eval l?inud teomehed metsa hagu raiuma.

Valitseja kinnitanud homikul: "Noh, seitse jassi piab iga mees ikka ?htuks tegema!"

?ks mees vastanud: "Oi, siis kuluvad k?lje kondid juba ?ra" (magades!)

Valitseja vasta: "Aga viis j?ssi (kubu) piab ikka igamees tegema!"

635. Nagu p?rnu kilusilgud.

J. Kurgan Kurnalt.

Sulane ja peremehe poeg teinud metsas seltsis hagu. Sulane teinud suured kubud, poeg v?iksed.

?htul k?sinud peremees: "Noh, kudas t?? l?ks ka?"

Sulane vasta: "Muidu l?ks ?sna h?sti, aga poiss teeb v?iksed kubud nagu P?rnu kilusilgud."

"Pole sest viga, kui mees kasvab, k?ll siis kubud ka kasvavad!" ?telnud peremees naerdes.

636. Ei lase l?hkuda.

J. Kurgan Kurnalt.

Korra lubatud mehele t??palgaks hagu.

Mees l?inud hagu saama. K?stud karjamaalt kolme, neljaaastased lepa v?sud raiuda.

Mees l?inud koju.

Naine k?sima: "Kas said hea, j?meda hao metsa? Kas leivapuid saab hulgast ka?"

Mees vasta: "Jah, ?sna t??kapakud, mis l?hkuda ei lasegi!"

637. Rohkem j?udu.

J. Puusepp Helmest.

Herra vaadanud pealt, kudas mees puid l?hkunud.

Mees l?hkunud ja ?hkinud.

Herra k?sima, miks mees ?hib.

Mees vasta: "Siis on pool j?udu rohkem!"

Herra kohe: "Kui lugu nii, aitan mina kaasa ?hkida!"

Mees l?inud viimaks palga j?rele.

Herra annud ainult poole palka.

Mees k?sima: "Kus mu pool palka?"

Herra vasta: "'Ma aitasin kaasa ?hkida. Pool palka j??b ?hkimise eest minule!"

638. N??d ikka on kah.

M. Rekkaro Raik?last.

Mees olnud teisel aeda tegemas. ?htul l?inud peremees vaatama.

P?iline l?petanud t??d. Hakanud ise aia k?lge kinni ja ?telnud: "Vaat n??d ikka on kah, ennem polnud ?htigi!"

Raputanud aeda, kukunud k?ige aiaga pikali.

Peremees ?tlema: "Ja jah, ei meil enne pole niisugust aeda olnud, mis nii ruttu pikali kukub!"

639. Soldatid lusikat tegemas.

J. Kurgan Kurnalt.

Vanasti olnud soldatid maal taludes korteris.

Korra olnud soldatitel lusikat tarvis.

L?inud heinamaale, raiunud kaks mehej?medust kaske maha.

Rood mehi teinud p?eva otsa t??d. ?htuks saanud ?ks mees ainult niisuguse lusika valmis, kellega s??a v?inud.

640. L?ks vasika onniks.

M. Rekkaro Raik?last.

Vanamees teinud t?trele riidekapit. L?inud aga natuke liiga suureks.

K?laeit juhtunud sinna tulema. K?sinud: "Mis taat n??d teeb?"

Taat vasta: "Ma pidin ikka t?trele riidekapit tegema, l?ks aga k?est vasika onniks!"

641. Hiidlaste m??r.

M. Rekkaro Raik?last.

Korra teinud hiidlased m??ri. Korraga langenud aga tehtud m??r ?mber.

Hiidlane kaebama: "V?ta seda raha, kust v?tad! Tee t??d ja n?e vaeva, aga ei saa midagi! Tegime k?ll hoolega, tagusime kiilud ja talvad vahele, aga karjapoiss va raip viskas mulla t?kiga ja k?ik 60 s?lda m??ri langes ?mber!"

642. Saarlaste korstna kinnihoidmine.

D. Pruhl Metsikust.

Saarlased teinud korstna valmis. Korsten pidanud aga ?mber kukkuma. Siotud k?is korstna otsa kinni. Teine mees j??nud k?iega korstent kinni hoidma, teine aga l?inud m?isa korstna eest raha saama.

Kui rahasaaja m?isast tagasi tulnud, h??dnud korstna kinnihoidja eemalt: "Kas said raha k?te?"

"Sain!" vastas teine. "V?ta n??d kott ja katsume, et minema saame!"

643. Hiidlase kaevu m??tmine.

A. Kuldsaar S?rvest.

Korra teinud hiidlased kaevu. Kaevanud nii s?gavale, et vesi vasta tulnud.

N??d tahtnud mehed teada saada, kui s?gav ?ige kaev on. Ei ole aga m??dupuud. Hea n?uu kallis.

Viimaks ?telnud ?ks: "Meie mehed on k?ik kuus jalga pikad. Hakkame ?ige ?he teise otsa kinni ja m??dame nii kaevu s?gavuse ??!"

Teised sellega rahul.

Pandud tugev puu ?le kaevu.

K?ige mehekam hakanud puust kinni. Teine hoidnud selle jalust kinni ja nii edasi, kuni mitu meest ?he teise otsas rippunud.

Viimaks h??dnud esimene: "Pidage mehed, ma s?litan pihku!"

Hakanud s?litama. Seni kukunud k?ik mehed kaevu p?hja nii mis maa m?tsatanud.

644. P?lenud kiviaed.

J. Reitvelt Veelt.

Kolm saarlast tulnud suurele maale t??d otsima.

Roodi k?rtsi j?udes ?telnud vanem saarlane teistele: "Kuulge poisid, mis hea ?nn meil j?lle on! Praegu kuulsin, et Enge m?isas 120 s?lda kivi aeda ?ra p?lenud. Muidu oleks veel rohkem ?ra p?lenud, aga puu mulk tulnud ette, seal j??nud tuli kahjuks seisma. Enges v?ime uut aeda tehes j?lle head t??d saada. Eks l?hme n??d k?rtsi ja v?tame hea ?nne peale natukese liiku!"

645. Saarlaste suitsu n?gemine.

D. Pruhl Metsikust.

Kolm saarlast l?inud teed m??da edasi. Metsa takka paistnud neile suur suits vastu. Naised k?tistanud seal taimemaad.

"Mis suits see on?" k?sinud esimene.

"M?ni m?is p?leb!" arvanud teine.

"Siis ?itseb meie nisu! Meie mehed saavad t??d!" ?telnud kolmas.

646. J?nnlase nua n?rimine.

J. P. S?ggel Paistu Kaarlist.

J?nnlase naine koorinud mehe habeme nuaga kartohvleid.

J?nnlane hakkab habet ajama, ei nuga l?ika sugugi.

J?nnlane s?numa: "Pagan selle nua sisse n??d l?inud! Ihusin nua alles paari p?eva eest teravaks ja n??d ei hakka teine peale sugugi!"

Naine nurgast ?tlema: "Kulla mees, ?ra ilmaaegu pahanda. Nuga oli ju nii terav, et mul k?e luini tahtis maha l?igata, kui eile teisega kartohvleid koorisin!"

647. Sepa poiss.

D. Pruhl Metsikust.

Rikas mees viinud poja sepa juurde ?pipoisiks. ?elnud sepale ja poisile, et poisil pole tarvis t??d teha. Poiss pidanud ainult pealt vaatama.

Kolm aastat olnud poiss sepa juures. Siis tulnud koju. Isa ehitanud pojale sepapaja.

Isa hobusel kadunud raud alt ?ra. Isa k?skinud poega hobuse rauda teda. Poeg teinud poole p??va t??d, raud kulunud k?est ?ra, hobune j??nud rautamata.

Isa viinud poja uuesti kolmeks aastaks sepa ?pipoisiks. ?telnud sepale ja pojale, et poeg piab t??d tegema.

Kolme aasta p?rast tulnud poeg koju. Rautanud hobused ja vankrid.

648. Mustlase hobuse rautamine.

D. Pruhl Metsikust.

Mustlane rautanud hoost.

P?rast kiitnud ise: "Viis naela l?ksivad h?sti sisse, aga kuuendal tuli ots v?lja.

Ei ole veel amet selge!"

649. Ei need meie leiba ?ra v?ta.

J. Prooses Tornim?elt.

Laevamehed tulivad maale ja hakkasivad saapaid parandama. Seda n?gi kingsepa poeg. L?ks nuttes isale kaebama: "Pai isa, meie leib v?etakse k?est ?ra!"

Isa k?sima: "Kes v?tab?"

Poeg nuttes: "Laevamehed teevad ise saapaid!"

Isa k?sima: "Kas nad ?mmeldes traadi otsa maha viskasivad v?i suhu pistsivad?"

Poeg vasta: "Viskasivad maha!"

Isa kohe: "Ei need siis meie leiba ?ra v?ta!"

650. R?tsepa pressimine.

J. Neublau Jootmalt.

R?tsepp pressinud ?htul riiet.

?telnud ise: "Mida rohkem ma pressin, seda ilusamaks ta j??b."

Homiku vaadanud riideid. Siunanud ise: "V?tku pagan pressimise: p?leta teise riie ?ra! ?sna tule karva!"

651. J?ta j?rele.

R?tsepp ?mmelnud peres kasukat. Perenaine nurunud ikka, et r?tsepp muist naha t?kka j?rele j?taks. P?rast, kui puudus tuleb, ei olla kusagilt v?tta.

R?tsepp annud teise valmis l?igatud varruka. ?telnud selle ?le j?evat.

P?rast mees kurtma, et ?ks varrukas puudu.

Perenaene toonud j?rele j??nud t?ki, k?skinud vaadata, kas ehk sellest saab.

R?tsepp vaadanud, ?telnud ?sna paraja olevat.

"Eks ma ?telnud ikka: j?ta j?rele! Poleks seda t?kki j?rele j??nud, kust oleks siis varruka saanud!" ?telnud perenaine.

652. R?tsepa m??duv?tmine.

J. Meltsov Navilt.

R?tsepp olnud h?das. Ei saanud enesele kudagi m??tu v?tta. Seisnud vasta seina. Sihtinud silmaga ja m??tnud meelega varju seina pealt. Ei saanud aru ?htigi.

Oodanud talvel. Kui lund sadanud, heitnud r?tsepp seliti lumesse. Lumest arutanud m??du v?lja.

Seda viisi saanud mehike uued riided. Kiitnud ise: "Mida lumi s?gamb, seda lugu h?vamb!"

653. Suur sukk.

P. Sulsenberg V. Pornusest.

Perenaine annud karjat?drukule suure l?nga kera. K?skinud sellest sukka kududa.

M?ne aja p?rast tahtnud perenaine vaadata, kas sukk ju valmis. Otsinud ja otsinud, ei leidnud sukka kusagiltki.

Viimaks leidnud midagi s?ngi peatsist. Vaadanud: sukk nagu voorimehe heina kott.

Perenaine k?sima: "Mis hull tempu sa oled teinud? Kas see ka m?ni sukk on?"

T?druk vasta: "Muidugi on sukk! Hakkan ma oma aega t?hja asja juures raiskama. Siia v?ib kaks jalga sisse panna!"

XXVIII. Palk

654. Tubli t??.

Parun tellinud vanal ajal enesele kingsepa juures saapaid.

Kingsepp teinud, viinud paruni k?tte.

Parun vaadanud t??d. K?sinud, mis saapad maksavad.

"5 rupla!" vastanud kingsepp.

Parun karjuma: "Vilets t??! Saapad ei k?lba kuhugile! Vii ?ra! Tee uued!"

Kingsepp viinud ?ra. Tulnud n?dali p?rast nende samade saabastega tagasi.

Parun kohe k?sima: "Kas tegid n??d tublid saapad?"

Kingsepp vaata: "Tegin!"

Parun k?sima: "Mida nad maksavad?"

Kingsepp kohe: "15 rupla!"

Parun r??msalt ?tlema: "On n?ha, tubli t??, v?ga tubli t??. Need saapad on selle hinna v??rt."

655. Palk.

J. Sirdnak Narvast.

M?isateendri k?est k?situd linnas: "Mis sa m?isas ka palka saad?"

Teender vastu: "S??a, riiet ja peksa!"

656. Terve t?nder.

A. Kivi H?bedalt.

Korra oli rannamees peremehe juures t??l. T?? l?pul hakkas rannamees palka n?udma.

Peremees vasta: "Hea k?ll, ma annan sulle t??palgaks 4 vakka rukkid!"

Rannamees vasta: "Ei mina nelja vakaga lepi. Ma tahan terve t?ndri saada!"

Et aidanud, peremees pidigi t?ndri andma, ehk k?ll enne rohkem oli lubanud.

657. V?ike palk.

J. Sirdnak Narvast.

Narva turul kurtnud ?ks t??mees teisele, et v?he palka saab, k?igest 50 kopikat p?evas.

Isurlane seda kuuldes ?tlema: "Viis riuna p?iv?s! Oi, mea astuks redeliga taivaa!"

658. Hea p?eva palk.

J. Nau Karjast.

Muhu T?hvi l?inud Kuresaarde t??le.

Kiidelnud ise: "Hea t??, hea palk!"

Teised k?sima: "Kui palju sa siis p?evas saad?"

T?hve vasta: "80 kop. saan p?evas, 20 panen omast k?est juurde, ongi rubla t?is!"

Teised k?sima: "Kust sa siis need 20 kopikat v?tad?"

T?hve vasta: "V?tsin kottu nii palju kaasa, et kaheksak?mnele juurde saan panna!"

XXIX. Majandus

659. Mis asja on?

J. Kurgan Kurnalt.

Perenaine l?inud teise talusse.

K?situd: "Mis asja on?"

Perenaine vasta: "Tulin teilt turki88
  koera


[Закрыть]
saama. Tuli t?lla99
  hunt


[Закрыть]
, viis villa1010
  lamba


[Закрыть]
, t?na toine p?iva toista n?dalat!''

660. Peremees perenaiseks.

J. Niinas Ristilt.

Peremees nurisenud perenaisega, et naine oma ametil halvasti m?istab.

Perenaine annud n?uu mehele ise perenaiseks hakata.

Korra saatnud peremees perenaise k?ige perega heinamaale, ise j??nud koju perenaise ametit pidama.

Iseeneses m?telnud peremees: "Saab ometi ?he p?eva head elu maitsta. Ega perenaise ametist enam kergemat ametit maa peal v?i olla!"

Olnud just laup?ev. Tarvis seega taari hautada, leivu teha, v?id valmistada, ?htuks tangupudru keeta ja v?rsket v?id peale panna.

Peremees pannud esmalt kuue?mbrisse paja vett t?is, vee tuliseks, kannud taari astjasse. Taar valmis.

Hakanud v?id tegema. Toonud koorekirnu pengi peale, l?inud ise peti kaussi otsima. Senini h?panud kiisu koorekirnu ??re peale, kirn ?mber.

Peremees tulnud kausiga tuppa. Koor k?ik p?randal. Kiisu n?lpab tua nurgas veel keelt.

Peremees v?tnud kiisu kinni, sidunud taariastja naga k?lge, ja pihta andma. Kiisu kargama. T?mmanud taari astja pulga eest ?ra.

Kiisu nagaga lippama, peremees taga j?rel.

Aga v?ta kiisu kinni. Peremees tuleb tagasi. Taari astja t?hi. P?rand taari t?is.

N??d leiva tegemine k?sile. Peremees s?tkunud taigna poolest saadik valmis. Tarvis jahu veel juurde panna.

Peremees aidast jahu tooma. ?nnetuseks j??nud tua uks lahti. Seni siga tuppa ja taigna kallale. Peremees tuleb tagasi: juba siga jaluli taignas.

?htul pannud peremees pudrupaja tulele. L?inud aidast vana v?id tooma, v?rske v?i oli ju luhta l?inud. V?ip?tt olnud s?gavas kirstu p?hjas.

Peremees pole muidu v?ip?tti k?tte saanud kui pidanud poolest saadik ?le kirstu ??re ronima. Kirstu kaan kukunud kinni, peremees kirstu kaane vahele. Ei saa enam kudagi viisi kaane vahelt v?lja.

Perenaine tulnud heinalistega ?htul koju. K?igil k?hud t?hjad. Heinalised lootnud tangupudru v?rske v?iga saavat.

Perenaine l?inud tuppa. Tuas k?ik pahempidi. Pudru patta ?ra k?rvenud, leivan?uu ja koorekirn p?randal, emise j?ljed taignas, peremeest kusagilgi.

L?inud peremeest otsima. Astunud kambrisse. Kammer ?le jala p?ia vett t?is.

Viimaks leidnud peremehe aidast kirstu kaane vahelt rippumast. Peastnud sealt peremehe lahti.

Peremees siunanud perenaise ameti maa p?hja.

Sest saadik ei nurisenud enam iialgi perenaisega ega pidanud perenaise ametit kergeks.

661. Hiidlase naine.

J. P. S?ggel Paistu-Kaarlist.

Hiidlane v?tnud noore naise.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28