Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

XXII. ?lemad ja alamad

523. K?lma s??.

J. Reitvelt Veelt.

Muiste k?nnud Halinga m?isa sulased s?gisel p?ldu. Kubjas ei tulnud mehi kordagi vaatama. Sulased puhanud tublisti ja j?tnud t?ki maad hoopis k?ndmata.

Teisel kevadel l?inud saks p?ldu vaatama. Aga n?e: hulk p?ldu k?ndmata.

Saks kupjalt k?sima: "Miks sa s?gisel p?ldu ei lasknud ?ra k?nda?"

Kubjas vasta: "S?gisel sai k?ik p?ld ?ra k?ntud."

Saks j?lle: "Siin on ju ometi t?kk k?ndmata!"

Kubjas vasta: "Siis on taline k?lm siit kohast k?nni ?ra v?tnud.

Saks uuesti: "Miks sa ei l?inud kange k?lmaga p?llule vaatama! Ehk oleksid veel k?tte saanud!"

Kubjas omalt poolt: "K?lm ei ole m?isas ennem midagi ?ra v?tnud. Sellep?rast ei teadnud ma p?llule vaatama minna!"

Saks ?tlema: "Kudas ei ole v?tnud? Alles ?lemineva talve v?ttis k?lm mu karused, saapad, kirju vesti ja proua kleidi poole saba ?ra. Seda ?tles mulle tuapoiss. Tuleval talvel pead sa ?he mehe v?tma j?rele vaatama, et k?lm enam k?ndi ?ra ei v?ta!"

Kubjas vasta: "Mina v?tan selle ameti tuleval talvel enese peale ega pole tarvis meest selle jaoks palgata, kui herra mulle natuke palka juurde lubab!"

Herra lubanud palka juurde.

N??d vaadanud kubjas hoolega j?rele, et k?lm k?ndi ?ra ei v?taks.

524. M?isa heinamaa.

M. Aija Veelt.

M?isaherra l?inud kupjaga metsa m?isa heinamaid vaatama. ?hes kohas oli rohi kadunud, sest paljal talvel oli k?lm sealt rohu juurika ?ra k?lmetanud.

Herra k?sima: "Kuhu rohi siit kohast j??nud?"

Kubjas vasta: "Tali on rohu ?ra v?tnud."

Herra j?lle: "Aga kudas tali tohtis seda ?ra v?tta! See on m?isa heinamaa, kust kellegil ei ole luba v?tta!"

525. Kanade heategu.

K. A. Sinka Hallistest.

Herra n?eb, et kanad maha k?lvatud vilja peal on. Laseb kohe kupja kutsuda, et kubjas kanad kelmid maha k?mmutaks.

Kubjas ?tlema: "Ei, ei herra! Kust me siis veel vilja saame, sest kanad pistavad k?ik maa peale j??nud terad varjule!"

Herra vasta: "Soo soo! Las nad siis pistap peale."

526. Et suured v?iksid k?tte ei saa.

O. Leegen R?ugest.

K?rtsmik olnud kange kalap??dja. Herra aga keelanud kalap??dmise ?ra.

Korra pannud k?rtsmik v?rkusid j?rve. Enn? herra juhtunud peale.

Herra k?sima: "Mis sa seal teed?"

K?rtsmik vasta: "Ma panen v?rgud v?lja, et suured kalad v?iksid k?tte ei saaks!"

Herra kohe: "Ole hea mees, pane veel rohkem v?rkusid vette, et suured kalad v?iksid k?tte ei saaks!"

527. Palju kraami.

K. Siipan Lassilast.

Korra olnud venelased m?isas t??l. Kui t?? valmis, palunud venelased enestele 50 rupla teiseks korraks ette anda.

Ei herra tahtnud anda.

Venelased ?tlema: "Kas sinu ei usup meil 50 rupla? Meil j??b siin palju kraami, hee palju kraami, tukit, pukit, nukit, koiet, saagit, noorit, viilit, talvat, kiilet, hee palju kraami!"

Herra annud 50 rupla.

Saatnud aidamehe kraami vastu v?tma.

Ei meestel midagi muud kui ainult m?isa asjad!

528. K?ik koos.

D. Pruhl Metsikust.

M?isa proua kutsunud ?htul vahimehe enese juurde ja ?telnud: "Homme homiku olgu k?ik need naised m?isas t??l!"

Ise lugenud pika nimekirja ette.

Vahimees vasta paluma: "Ei neid k?iki j?ua homme homikuks m?isa kokku saada, need on m??da valda laiali!"

Proua kohe: "Siin kirjas on k?ik ?heskoos!"

529. Sepp ja herra.

J. Ratas V. – L?evest.

M?isaherra istunud alati sepapajas ja vaadanud sepa t??d pealt.

Sepp pahane: ei v?inud iialgi puhata, herra seisis ikke juures.

Viimaks sepal hea n?uu peetud.

Korra tulnud herra prouaga seltsis sepapatta. Sepp pannud suure raudlati tulesse ja ajanud raua keema. Enne t?mmanud natuke t?rva alasile ja v?tnud siis pihtidega raua tulest v?lja. Poiss annud rauale haamriga tugeva hoobi pihta.

K?ik kohad tuld t?is. Sepp pangega j?rele tuld kustutama.

P?rast herra sepalt k?sima: "Kudas sul k?ik kohad tuld t?is plahvatasivad?"

Sepp vasta: "See on sihuke raud, mis tuld v?lja plahvatab! See ei ole aga veel midagi. Vahel juhtub niisugune t?kk, et koguni maja p?lema paneb!"

Herra kohe: "See raud tarvis maha matta. Nii matta, et keegi talumehed seda ei tea ega ?lesse ei kaeva."

Herra lasknud linnast uut rauda tuua.

Sepal n??d oma rauda k?llalt.

Herra ei julenud enam sepapatta minna.

530. Eks sa ?telnud seda ennemini.

F. Vahe Hiiu Kassaarest.

Herra ja karjamees l?hevad m??da karjateed. Herra v?ike poeg jookseb j?rele.

Korraga l?heb poiss aia peale ja j??b jalga pidi aia vahele.

Karjamees n?eb seda ja ?tleb: "Herra, pia kinni! Poisi jalg aia vahel!"

Herra ei tee sest v?ljagi.

L?hevad natukese maad edasi. Karjamees ?tleb uuesti: "Herra, eks sa kuule ka, poisi jalg aia vahel!"

Herra ei pane t?helegi.

L?hevad j?lle edasi.

Karjamees kolmat korda: "Kulla herra, pia kinni, noore herra jala aia vahel!"

Herra vaatab tagasi ja ?tleb: "Sina lontrus! Eks sa ?telnud seda ennemini!"

531. Roti k?rvad.

M?isas olnud palju rottisid. Herra lubanud iga paari roti k?rvade n?itamise eest 10 kop.

Tuapoiss p??dnud roti kinni, viinud herrale. Saanud 10 kop.

N?idanud teisel p?eval needsamad k?rvad ette. J?lle 10 kop. k?es.

Nii kestnud lugu kuni k?rvad haisema hakanud.

532. Konnad.

A. Kivi H?bedalt.

Linnasaks l?inud kevadel maale elama. Maja ligi olnud tiik. Konnad krooksunud igal ?htul tiigis.

Linnasaks k?sima: "Kes need on, kes seal hauguvad?"

Maamees vastu: "Konnad!"

Linnasaks kohe: "Ma annan sulle 5 rupla. Kaota nad ?ra!"

Maamees vasta: "Ei see kaotamine nii kerge ole. 100 rubla eest v?ime neid ehk kaotada!"

Linnasaks maksnud 100 rupla.

Varsti toonud maamees teate: "Konnad paluvad veel n?dali aega, siis l?hevad ?ra!"

Herra ootab n?dali. Ei konnad kao. Hakkab aru p?rima.

Maamees vastu: "Konnad paluvad veel paari p?eva; siis l?hevad ?ra?"

Paari p?eva p?rast l?penud konnade kudumise aeg. N??d ei krooksunud konnad enam.

533. Sia k?rv.

J. Lilienbach Rakverest.

?hel m?isnikul oli see mood, et igal sial laskis pahema k?rva ?ra l?igata, kui k?la siga m?isa v?ljale juhtus.

Korra juhtus vabadiku siga m?isa p?llule. M?isnik laskis sia karjaaeda ajada. Seisis ise juures, et sia k?rv saaks ?ra l?igatud.

Vabadik j?udis just parajaks ajaks sinna.

"Tere, herra!"

"Tere, tere, Juhan!"

"Mis see herra sest siast laseb taga ajada? Mis siis sest k?rvast saab! Ma tapan sia ?ra, toon parem poole pead!"

M?isnik p?hkis kohe minema.

Vabadik viis sia k?ige k?rvadega koju.

534. S?idan kuue hobusega.

J. Neublau Jootmalt.

Herra hoobelnud: "Kui ma siit ilmast lahkun, s?idan teises ilmas niisama kuue hobusega nagu siin!"

Kubjas vasta: "Kes teab, kas seal antakse luba kuut hoost pidada. Seal on ju k?ik ?hesugused!"

Herra j?lle: "Kui kuuega ei saa, neljaga lasen ma ikka!"

Kubjas vastu: "Ei tea, kas antakse luba nelja hoost pidada. Seal peavad k?ik jala k?ima ehk lendama!"

Herra s?numa: "Noh hobusega kihutan ma ikka ehk pagan v?tku!"

535. Eeva lapsed.

J. Sirdnak Narvast.

M?isa tuat?druk kurtnud: "Miks piab meiesugune inimene nii palju vaeva n?gema!"

Proua seda kuuldes kohe ?tlema: "Sellep?rast, et te olete need Eeva lapsed!"

536. Kuda teomees herrad vihastas.

D. Pruhl Metsikust.

Herra tahtnud, et iga?ks ta eest m?tsi piab peast ?ra v?tma.

Teomees v?tnud suvel m?tsi peast ja kuue seljast ?ra ja pannud aia teiva otsa enne kui herra tulnud.

Herra vihastanud selle ?le kangesti, ei v?inud aga mehele midagi teha, sest mees oli ilma m?tsita.

537. Vett oli k?ll.

D. Pruhl Metsikust.

Teo orjuse ajal lasknud herra teolistele talgud teha. K?skinud vaka linnasid v?tta ja ?lut valmistada.

Teisel p?eval l?inud herra ise talgulisi vaatama. Kiitnud ise: "Eks n??d ole k?llalt s??a ja juua? Mis?"

Vana teomees ?telnud: "On k?ll, armuline herra, aga ?lut on otsas!"

"Miks sa ?lut rohkem ei teinud? Eks humalaid olnud k?ll!" ?telnud herra.

"Jah, vett oli veel enam!" vastanud teomees.

538. H?rg h?rja asemele.

E. Kitzberg Karksist.

Talumees: "Ai j??k, ai s??k! Kulla herra, ei tea, mis n??d saab, minu p?itsik laskis teie punu mao maha!"

Herra: "Noh, mis muud kui h?rg h?rja asemele!"

Talumees: "Ei, ei herra! Tede punu laskis ikka minu p?itsiku mao maha!"

Herra: "Noh, see on koguni teine asi. Miks sa lasid oma karja minu karja ette! Kanna siis ka kahju!"

539. Lammas k?ige nahaga k?htu.

O. Hintzenberg Tapalt.

Hiidlased olivad m?isas "raavi" l?ikamas. Palusivad "rouva" (proua) k?est p?hiks lammast.

Proua lubas lamba talle.

Hiidlane ?tlema: "Oh auulik proua, kudas me v?ime tallekest tappa! Talleke ei jaksa suurt tapmise valu ?ra kannatada!"

Proua naeris. Lubas meestele vana lamba, k?skis aga naha tagasi tuua.

Hiidlane uuesti ?tlema: "Mede pool lambal pinda ei v?etagi, vaid s??akse liha k?ige pinnaga!"

Ei aidanud, proua pidi nahagi Hiidlastele lubama.

540. Me s?ime pinnad ??!

K. A. Sinka Hallistest.

M?isnik annud saarlastele kaks lammast n?lgida. Mehed n?lginud lambad ?ra, viinud nahad k?rtsi, joonud ?ra.

Teisel p?eval k?sinud herra nahku k?tte.

"Mats, kas aru saad, mis herra r??gib?" ?telnud ?ks saarlane teisele.

"M?p sua kua aru, ta r??gib vist neist l?mina pindadest!" vastanud teine.

"Kuhu siis pinnad j?ivad?" k?sinud herra.

"Me s?ime pinnad ??!" kostnud teine.

"Kellest siis teie pool kasukaid tehakse?" p?rinud herra.

"On see m?ne t??mehe riie, mis neist l?mina pindadest tehakse! Eks meie maal teha ikka vasika ja varsa nahkadest!"

541. Head silgud.

J. Neublau Jootmalt.

Rannamees l?inud silgu koormaga m?isa.

Herra vaadanud silku, ?telnud: "Need on head silgud, ei raatsi perele andagi!"

Rannamees vasta: "Pole viga, herra, k?llap alt poolt tulevad sandimad!"

542. Herra uss.

J. Karjaveski J?rvakandist.

Hiidlased olnud ?hes m?isas kraavi l?ikamas. ?ks poiss l?inud p?hap?eval j?est kalu p??dma.

Herra juhtunud seda n?gema. Hakanud poisiga k?ratsema: "Kudas sa tohid mu j?est kalu p??da!"

Poiss paluma: "Ega mina teadnud, et see herra j?gi on. Ma m?tlesin, et j?ed ja j?rved on iga?he p?ralt!"

Herra p?rutab vasta: "Kas sa ei tea, et kui ma maad ja metsad ostsin, ju mina siis ka j?ed ja j?rved ostsin."

Teine p?ev poiss j?lle kraavi l?ikamas. Uss juhtunud poissi n?elama.

Poiss l?inud herra juurde.

Herra k?sib: "Mis sa tahad?"

Hiidlane vasta: "Herra uss n?elas mind! Palun et herra mu jala v?lja maksaks!"

Herra k?ratsema: "Kudas see minu uss oli!"

Hiidlane vasta: "Kui herra maad ja metsad, j?ed ja j?rved ostis, ju ta siis ka ussid ostis!"

543. Ega ma enesele kirjutanud.

J. Niinas Ristilt.

M?isaherra saatnud kupjale kirja. Kirjutanud aga nii halvasti, et isegi pole lugeda osanud.

Kubjas ei saanud kirjast aru, l?inud herrale n?itama.

Herra vaadanud, ei tunnud. ?telnud: "Ega ma enesele kirjutanud, ma kirjutasin sulle!"

544. V?eraks kutsuja.

H. Sulsenberg Hallistest.

Saaremaal saatnud herra poisi teise m?isa kirja viima.

Poiss kaotanud teel kirja ?ra.

L?inud herra juurde ja ?telnud: "Kiri kadus teel ?ra, aga pole viga, v?in sulle suus?nal k?ik ?ra r??kida. Meie herra kutsub sind v?eraks. K?skis sind sedasama vasika s?lti tulla s??ma, mis ta ise s??b!"

Herra vastab kurjalt: "Kas siis paremat kutsujat ei olnud?"

Poiss vasta: "No neh, miks ep olnud! Paremad saadeti paremate juurde, mina tulin sinu juurde!"

545. Kaera kirjad.

A. Kuldsaar S?rvest.

Herra kirjutanud aidamehele kirja. K?skinud aidameest rukit linna saata.

Aidamees ei m?istnud ometi kirja lugeda. Sellegi p?rast v?tnud kirja, vaadanud ja s?nunud: "Need n?hakse ?ige pikad kirjad olevat. Ju need kaeru t?hendavad. Herral linnas kaeru tarvis!"

Lasknud hobused ette panna ja herrale paark?mmend vakka kaeru linna saata.

546. Kas lammas aukmas ka?

J. Lepa P?rilt.

Herra tuli p?llule lambrise juurde. Lambrise ligidal olivad kivimurru augud.

Herra k?sima: "Kas lammas aukmas ka?"

Lambrine vasta: "Ei haugu, herra, ?htigi!"

Herra vihaselt: "Kas lammas aukmas ka?"

Lambrine uuesti: "Ei haugu, kulla herra!"

Herra k?ratades: "Lurjus, kas lammas kivi aukmas ka?"

Lambrine: "Ei l?he kivi auku!"

547. Vana hea k?ll.

K. Siipan Lassilast.

Torupilli Kaarel hulkunud m?isa ?ues.

Valitseja Kaarlit haugutama: "Eks sul olep h?bi hulkuma!"

Karel vasta: "Kulla herra! Mis abi mul on! V?ike Leenu oli homikul abiks, ega ?htulgi paremad ole!"

Valitseja j?lle: "Sa teed omal suuremat suijat!"

Kaarel vasta: "Mis mul s??a on! Homikul s?in soola, leiba. Ega ?htulgi paremat ole!"

Herra vihaselt: "Sa tahap ?ks uus tagaots!"

Kaarel kohe: "Pai papake, vana meel hea k?ll!"

548. Huntajalad.

K. Siipan Lassilast.

Herra ?telnud m?isa ?ues mehele: "Mine toop v?ljalt need mehed, kus neli all ja viis peal!"

Herra m?telnud kaera hakkjalgade peale.

Mees k?inud poole p?eva m??da v?lja. Tulnud tagasi, ?telnud h?rrale: "Ma ei leidnud ?htki meest, kus neli all, viis peal!"

Herra seletama: "Ei, ei, need huntajalad ikka toop ?ra!"

Mees olnud j?lle poole p?eva ?ra. Tulnud tagasi, ?telnud: "Ma ei leidnud ?htegi hundijalga!"

549. Herra ja muhulane.

A. G?rtner P?rnust.

Muhulane herrale: "Tere, tere, auulik herra!"

Herra: "M?ts maha. Ma olen suur mees!"

Muhulane vasta: "Seda ma n?en. Herra on pikk ja paks. T?esti suur mees!"

Herra j?lle: "Ei, ei! Ma olen seisusest suur!"

Muhulane kohe: "V?ib olla, et kui inimene seisab, ta siis suurem v?lja n?eb!"

Herra h??dma: "Kasi minema!"

Muhulane rahulikult: "Selle kohta ei tea ma ?htigi ?telda!"

550. L?ks pergu.

J. Sirdnak Narvast.

Teomees j??nud v?he puhkama. M?isaherra juhtunud peale.

Herra kohe s?numa: "Kui sinu ei tahtma t??d teha, – l?ks pergu! Minu v?tab homme uus rahvas!"

551. Hobuse ?ras??tmine.

A. Peterson Laiksaarest.

Hiidlane olnud suurel maal kutsariks.

Korra tahtnud herra kottu v?lja s?ita. ?telnud Matsile: "Mats, mine s??da enne hobune ?ra!"

Mats m?tlema: kellele ma hobuse ?ra s??dan? Eks ikka koertele!

V?tnud kirve, tapnud hobuse, annud liha koertele.

Herra t?ki aja p?rast vaatama, kas hobune valmis s??detud. N?eb: koerad s??vad hobuse liha.

Herra karjuma: "Mats! Mats! Mis sa teinud?"

Mats kohe vasta: "Ei midagi muud kui herra k?skis. Herra k?skis hobuse ?ra s??ta. Hakkasin ?ra s??tma. Koerad ei j?udnud veel ?ra s??a!"

552. Tuul viib m?istuse.

Saare krahv oli m?istlik mees. Ei n?udnud iialgi oma meestelt liiga.

Korra l?ks mees krahvi jutule.

Mees v?ttis juba kaugel m?tsi peast maha.

Krahv seda n?hes h??dma: "Mees, mees, pane m?ts p?h?, vaata, vali tuul v?ljas. Tuul viib sul m?istusse peast ?ra. Kuidas siis minuga veel k?neled!"

553. M?tsid maha.

D. Pruhl Metsikust.

M?isaherra tahtnud, et t??mehed teda n?hes m?tsid peavad maha v?tma.

Mehed viimaks kavalat n?u pidama, kudas m?tsi mahav?tmisest lahti peaseda.

Korra l?inud herra j?lle v?ljale k?ndjate juurde. K?ndjad ei v?ta m?tsisid peast.

Herra kisendand: "M?tsid maha!"

Teomehed seda kuuldes lasknud k?ik p?ksid maha.

Herra vihastanud, l?inud v?ljalt ?ra.

Sest saadik ei h??dnud enam iialgi: "M?tsid maha!"

554. Kust mehed?

M. Aija Veelt.

Korra l?inud Are valla mehed linavooriga Tallinna. Siin pool Tallinna olnud teedel s?gav lumi. Vastatulijatel olnud palju t?li k?rvale minemisega.

?ks herra kahe hobuse saaniga tulnud meestele vasta.

Herra ei tahtnud k?rvale p??rda, voorilised ka mitte.

Herra saanud vihaseks. Tahtnud teada, kust niisugused mehed p?rit.

K?sinud esimese k?est: "Kust mees sa oled?"

"Oma valla mees!" kostnud voorimees.

"Ei, kelle mees sa oled!" k?sinud herra.

"Mari mees!" vastanud mees.

"Ah, sa ei saa aru: kelle all sa elad?" k?sinud h?rra.

"Oma m?tsi all!" vastanud mees.

"Kuhu sa siis l?hed?" p?rinud herra.

"Oma nina j?rele!" vastanud mees.

Herra ?telnud seda kuuldes kutsarile: "S?ida edasi, see mees on rumal!"

555. Preilna mokas.

J. Sirdnak Narvast.

M?isapreilna astub rohuaeda. N?eb, et ?ks puu ?sna ?ra kuivanud.

?tleb k?rnerile: "Aga see puu on ju ?sna ?ra kuivanud!"

K?rner vasta: "Jah, ju see puu on, preilna, mokas!"

Preilna kohe pahandama: "H?bemata inimene! Kudas ta minu mokas on!"

556. Koduk?imine.

J. Neublau Jootmalt.

M?isa vahimees l?inud iga ?htu m?isast koju.

Proua saanud seda kuulda. ?telnud kohe: "Kuule vahimees, sa pead iga ??se kodu k?ima!"

Vahimees vasta: "Jah, kallis proua! See on hea, et ma n??d kodu k?in, aga see on hirmus kole, kui ma p?rast surma k?in, nagu m?isapreili k?is!"

557. Hea pliit.

J. Johannes K?rgessaarest.

Hiidlane teinud m?isa k??gis uut pliiti.

M?isa proua ?telnud hiidlasele: "Tee mulle hea pliit, et see ka piab!"

Nii moodi r??kinud proua mitu kord. Hiidlane ei tahtnud naeste ?petust t?hele panna. ?telnud iga korra: "K?ll ma ikka teen kah!"

Pliit saanud valmis. Hiidlane pannud paar kivi suitsutorusse ja l?inud ise koju.

T?druk paneb tule pliidi alla. Ei pliit t?mma sugugi. K?ik suits tuleb k??ki.

Proua saatnud t?druku kohe hiidlase j?rele. Hiidlane tulnud m?isa.

Proua kohe hiidlase peale: "Miks sa mulle sandi pliidi tegid?"

Hiidlane vasta: "N?h, sa kr?uksusid ikka peale: tee mulle niisugune pliit, mis ka piab! See piab n??d!"

Hiidlane v?tnud kivid suitsuaugust ?ra ja ?telnud: "Pane n??d tuli alla, aga hoia, et tuli sind ennast korstnasse ei t?mma!"

558. Korstna ots.

O. Leegen R?ugest.

Korra j??nud parun pankroti. Pidanud m?isast v?lja s?itma.

Teel ?telnud kutsarile: "Vaata ?ige mu suhu! Kas n?ed seal midagi?"

Kutsar vaadanud ja vastanud: "Ei n?e midagi!"

Herra uuesti ?tlema: "Vaata veel korra. Vaata h?sti kurgu p?hja. Sealt on seitse m?isad alla l?inud. Kas sealt ometi suure m?isa maja korstna otsagi ei n?e?"

559. Iisaku kiriku tornid.

J. Keller Pilistverest.

P?ltsamaal olnud vanasti herra teomeeste vastu v?ga kuri. Teomehed n?uu pidama, kudas herrad parandada.

N?uu k?es: tarvis herrale Iisaku kiriku tornisid n?idata.

Herra tulnud rehe juurde. Teomehed n?inud herra tulemist. Teomehed k?ik suure viievakalise koti ?mber kokku. ?ks l?heb kotti, teised seisavad koti ?mber.

Herra tuleb ligemale.

Kotis olija h??dma: "K?ll on Peterburi linn ilus! Ja kui ilusti Iisaki kiriku tornid s?ravad!"

Teised v?ljast j?lle: "Tule v?lja! Lase meid ka vaadata!"

Herra tuleb, tahab meestele valu anda. ?ks hakkab aga herra k?tte kinni ja palub, et herra v?he kannataks, nad vaadata just ilusat Iisaki kirikut.

Herral tahtmine ka Peterburi linna vaadata. K?ritab et mees kotist v?lja tuleks.

Teomees ei tahaks kotist v?lja tulla, aga kes herra k?su vasta v?ib panna.

Herra l?heb ise kotti.

Teomehed kohe k?sima: "Kas n?ete juba?"

Herra vasta: "Ei n?e veel!"

Teomehed j?lle: "Siis tarvis h?sti koti p?hja minna!"

Herra l?inud. Teomehed t?mmanud koti suu kinni ja hakanud herrale ?ige mehisel viisil Iisaku kiriku tornisid n?itama.

560. Kuuse otsas.

Opmann tahtis kuulda ja n?ha, mis ?itselised ??sel teevad. Ronis sellep?rast suure kuuse otsa.

?itselised saivad seda aru. Tegivad just selle kuuse alla suure tule ?les. Suits tahtis opmanni hinge v?tta.

Mehikesel ei aidanud viimaks muud n?u kui pidi ennast kuuse otsast maha laskma. Sattus just keset tulde.

Kargas tulest v?lja, tuhat nelja edasi.

Mehed karjuma: "Enn? kuri vaim kukus kuuse otsast tulde!" Vemblad k?tte ja opmanni taga ajama.

Ei sest saadik opmann enam mehi varitsenud.

561. Seda minagi m?tlesin!

J. Ekemann Tapalt.

?hel aidamehel olnud viisiks alati herra jutu peale vastata: "Jah, seda minagi m?tlesin!"

Herra pannud imeks, et aidamees alati sedasama m?tleb, mis herragi. Tahtnud proovida, kas aidamees just niisama m?tleb.

?telnud korra aidamehele: "Kuule aidamees! T?navu on sool v?ga kallis! Tarvis ?ige soola maha k?lvata!"

Aidamees kohe harjunud viisi j?rele: "Jah, seda minagi m?tlesin!"

Herra s?da saanud t?is. "V?i sina lurjus m?tled nii narri m?tteid!"

?telnud ja lasknud aidamehe ametist lahti.

562. Pr?gine vesi.

Tuapoiss s?itnud kutsari k?rval pukis linna. Saksad istunud t?llas.

Enn? meestel viinahimu k?es. Tuapoiss k?rtsi juures joomaj?nu kaebama. V?tnud k?rtsis poole naela ?ra, kallanud teise toopi, viinud ?ue kutsarile ka.

Nii kestnud m?nda aega.

Viimaks saanud saksad aru. Herra tuapoisile ?tlema: "Anna toop siia, ma joon ka!"

Tuapoiss vaatab toobi p?hja, kallab viina maha ja ?tleb: purune vesi, ei k?lba saksale juua! Kutsarile oleks hea k?ll olnud! L?hen, toon sakstele uut!"

Seda viisi peasis tuapoiss h?dast. T?i sakstele vett. J?ivad saksad, j?i kutsargi.

563. Kingitud hobuse suhu ei tohi vaadata.

J. Sander Vastseliinast.

Korra kinkinud herra talumehele hobuse. ?telnud aga: "Vaata ette, et sa hobuse suhu ei vaata, sest kingitud hobule suhu ei tohi vaadata!"

Talumees istunud hobuse selga ja hakanud koju poole ratsutama. Herra s?itnud silmn?olt takka j?rele. Tahtnud n?ha, kas mees hobuse suhu vaatab.

Metsatukka j?udes mees m?tlema: "Tarvis ?ige vaadata, kui vana see hobune on!"

Niipea kui mees hobuse suu avanud, olnud herra ju juures. Herra annud ratsapiitsaga mehele m??da pead ja ?telnud: "Kas ma sulle ei ?telnud, et sa ei tohi kingitud hobuse suhu vaadata. Et sa k?sku ei kuulnud, v?tan hobuse ?ra ja ise saad homme veel 25!"

564. K?ik ametmehed.

K. Siipan Lassilast.

"Kuule, kui palju sul lapsi on?" k?sis herra korra oma karjaselt.

"Pai herra, palju mul neid siis on!" vastas karjane. "Ainult viis t?ki ongi. Herra tunneb ju neid k?ll, on k?ik herral ametmehed. Ann on angur, Kai kangur, T?nis tisler, Peeter viina peremees, Mihkel muidu m?isamees. K?ik ametmehed!"

565. Kas matiga ehk k?limituga.

D. Pruhl Metsikust.

M?isa herra annud oma vanale teenijale veske.

Uus m?lder k?sinud herra k?est, kuipalju matti v?tta.

Herra vasta: "Kui tahad, et piab veskilisi k?ima, v?ta matiga; aga kui tahad, et ei pia k?ima, v?ta k?limetuga."

566. Kus saba.

J. Neublau Jootmalt.

Karjat?druk l?psnud lehmi. Herra l?inud vaatama, kudas t?druk l?psab.

Lehm l??nud saba selja peale.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28