Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

Selle ajaga viinud kass pojad astjasse. Mees tulnud kallanud vett peale. Kassi pojad j?enud astjasse.

Kaljal tulnud varsti paha maitse.

P?rast, kui mees kassid kalja astjast leidnud, ?telnud ta: "Tundsin k?ll, et kaljal oli "nurru" magu, aga seda ma ei teadnud, et "nurrud" ise astjas olivad!"

476. Hapu taar.

J. Ekemann Tapalt.

Rannamees r??gib teisele: "Kas tead ka? Meie hall nurru oli juba seitse aastat teise pere taari t?rres. N??d tuli v?lja. Ei olnud teisest muud j?rel kui pea ja selgroog. Siiski oli ikka hea hapu taar!"

477. Vedel elajas.

J. Pulst Saugast.

Kaupmees k?inud m??da peresid ja lasknud enesele vahel kohvi keeta. Enesel olnud kohvijahud kaasas.

Korra l?inud S??riku sauna, annud kohvijahud perenaise k?tte, k?skinud kohvi keeta.

Perenaine keetnud kohvi valmis, viinud lauale ja ?telnud ise: "Tegin kopi valmis, oli elajas naa vedel, lasksin kamalut?ie oma odra jahu sekka. N??d pole muud enam kui helbi, ega ta laks (vedel) enam ole!"

478. Setu kohvi.

J. Kala Voorust.

Setu-veli m??nud Valga laadal hobuse ?ra. Saanud 33 rubla. Liiguks teinud enesele esiti sooja pea.

Siis ?telnud: "Tarvis ?ige kord linna kohvi juua. Ma arvan, et 30 rubla eest v?ib ikka korra kohvi saada!"

L?inud trahteri, tellinud kohvi. Setu maitsnud ja ?telnud: "Kas to m?ni kohv om, to om ju pallas kohvi leem!"

Saatnud kohvi tagasi selle k?suga: "Too mulle saksa kohvi, mis mi? toost veest laku. Mi? massa t?is raha ja pia kah h?? kohv saama!''

Setule keedetud n??d paar naela kohvi pudruks, pandud suhkurt ja koort sekka, ja kantud suure vaagnaga ette.

Setu maitsnud ja ?telnud: "No vot, to olnes to h?va kohv!"

S??nud kohvi ?ra ja k?sinud, palju kohvi maksta. ?teldud: 3 rubla.

Setu maksnud kolm rubla ?ra ja katsunud, et uksest v?lja saanud.

V?ljas ?telnud setu: "Too mees on rumal kui tsiga! Nii h?va kohv ja nii odav! Mi? m?tli, et too saksa kohv pidi ikka rubla kolmk?mmend maksma!"

479. Vedel kohv.

J. Lilienbach Kurem?elt.

Sandi poiss r??kis teisele: "Mulle toodi kohvi. Polnud muud kui paljas vedel. Ise olivad teised paksu nahka pannud!"

480. Ubade ?rajoomine.

Vigalast.

Keina mees tulnud silgu koormaga suurele maale. Teinud talus kasulikku kaupa, saanud kauba peale toobi kohvi.

Mees joonud ja kiitnud m?nusat m?rjukest.

Kui k?ht t?is saanud, k?sinud Keina mees pererahva k?est: "Mis asjast niisugust m?rjukest tehakse? Ma tahaksin kodu oma eite enesele ka niisugust jooki lasta keeta!"

"Ubadest!" vastanud pererahvas.

"N?eh imet!" vastanud Keina mees. "On aga meie eided lollid. Nad keedavad uad ?ra ja annavad meile terveid ube s??a ja peaksivad ometi meile jooki tegema. Kui ma Keinasse tagasi l?hen, tahan selle eest hoolt kanda, et Keinas ?htki uba ?ra ei s??da. K?ik Keina uad piavad kohviks ?ra joodama!"

481. Ei ole suur kohvi jooja.

J.

Leppik Holstrest.

R?tsepp joonud kolm toopi kohvi korraga ?ra. Perenaene sundinud veel: "R?tsepp-meister, valage n??d kohvi v?lja ja jooge, et k?ht t?is saab!"

R?tsepp vasta: "T?nan v?ga, pai perenaene. Ma ei ole suur kohvi jooja, katsun ka m?ne liiga, kui teda saada on!"

482. Haanja meeste kohvijoomine.

O. Leegen R?ugest.

Haanja mees joonud naela suhkruga kolm aastat kohvi. Iga kohvijoomise ajal vaadanud Haanja mees suhkrut?ki peale ja joonud kohvi siis, nagu oleks suhkur sees olnud.

Ise ?telnud: "Mis siis sellest kasu, kui suhkur suust alla l?heb!"

483. Magus jook.

J. Ratas V. L?evest.

P?idlased olnud korra Tallinnas t??l. Seal ostnud m?du ja joonud.

Selle peale pole mehed mitu aastat enam Tallinnas k?inud.

Korra juhtunud mehed M?lva metsavahi juures j?lle kokku. Mehed kohe r??kima: "Kui me ?ks kord Tallinnas k?isime, saime seal magusat asja juua. Aga ei tea enam, mis selle nimi oli!"

Teine kohe: "Higavene aeg, see oli madu!"

L?pik?la mees kuulnud pealt ja ?telnud: "Oh te hullud! Te j?ite madu. Kas te teate ka, mis madu on?"

"Mis ta siis on?" k?sinud P?idlased.

L?pi mees vasta: "Madu on uss. Te j?ite siis Tallinnas ussi!"

484. Ei j??nud joobnuks.

J. Kurgan Kurnalt.

Maal korteris olles leidnud soldat korra kasest kase mahla liikuvat.

Soldat olnud lageda maa mees, polnud enne mahla jooksmist iialgi n?inud. Arvanud viina puust v?lja voolavat.

Hakanud mahla r??pama ja leiba juurde s??ma. S??nud kahep?eva leiva mahlaga ?ra. Ei j??nud ometigi joobnuks.

485. Taevas j?tkab vaese vara.

J. Neublau Jootmalt.

Mustlane saanud perest toobi piima. Ei olnud v?ikest pada piima keetmiseks.

Mustlane pannud kahe?mbrisesse patta piima keema. Teinud ise hea tule alla.

Piim hakanud keema. Pada t?usnud ??reni t?is. Mustlane h??dma: "Taevas j?tkab vaese vara!"

486. Kange ?lut.

J. A. Veltmann Kolga-Jaanist.

Korra pruulinud hiidlane poja Matsiga pulmadeks ?lut. V?tnud mati keha t?ie linnasid ja tahtnud sest viis vaati "virrvommi", kuus vaati "karrvommi" ja seitse vaati "sirrpilli" valmistada. ?lle virre olnud valmis, mehed r??banud ja maitsenud.

"Liig kange!" h??dnud vana hiidlane suud matsutades poja vasta. "Mats, uha vett!"

Mats pannud vett juurde. Siis maitstud j?lle.

"Liig kange! Mats, uha vett!" k?skinud vanamees uuesti.

Kui ?lu ammu juba selge vesi olnud, maitsenud vana hiidlane j?lle. Leidnud siis ?lle paraja kange olevat. Pannud "virrvommi", "karrvommi" ja "sirrpilli" vaatidesse.

Pulmad j?udnud k?tte.

M?isa valitseja v?i "esand" olnud ka pulma kutsutud. Temale antud k?ige esmalt ?lut mekkida.

"M?isa esand" maitsnud. Arvanud, et hiidlane teda veega tahab narrida. Annud vanale hiidlasele k?ega m??da k?rvu.

Hiiu isa karjuma: "Ai, ai, ai! Kas ma ikka ei ?telnud: Mats, uha vett! kas n?e n??d! kange ?lut on m?isa esanda ?sna hulluks teinud!"

487. Nagu piiritus.

M. Rekkaro Raik?last.

Mees teinud J?rip?evaks ?lut. V?tnud k?limitu linnasid ja kaks naela humalaid ja pruulind 200 toopi ?lut.

Talitaja tulnud sinna vasikat ostma. Mees annud tallitajate oma m?rjukest ja ?telnud ise:

"Katsu mu ?lut!"

Talitaja katsunud ja ?telnud: "Just nagu piiritus. Kas teie vasikad haiged on?"

"Mis haiged?" k?sinud mees.

"Sa oled ju keetnud saare kauna vett!" ?telnud talitaja ja kallanud ?lle vasika kappa.

488. Valljala mehe talgu m?rg.

A. Kuldsaar S?rvest.

Valljala mees kiidelnud k?rtsis teiste ees oma talgu m?rga.

Kui teised k?sinud, kellest mees m?rja teinud, vastanud see: "Tegin vaka tamme t?rusid magedaks, keetsin poole vakka porsi juurde, panin t??meest oma j?gu kah ja – ?lut oligi valmis! Ja missugune veel! kui keegi tilga suhu v?ttis, selle suu j?i matsti lahti. J?in teist ise terve talve otsa ja siiski ei saanud otsa!"

489. Siit oled sa tulnud, siia pead sa minema.

J. Niinas Ristilt.

Hiidlane ostnud k?rtsist toobi ?lut. Ei ?lut olnud hiidlase moka j?rele.

Hiidlane v?tnud toobi, l?inud ?ue.

K?rtsmik vaadanud, kuhu hiidlane ?lle toobiga l?heb.

Hiidlane l?inud, kallanud ?ue toobi hobuse saba alla ja ?telnud ise: "Siit oled sa end tulnud, siia piad sa kat minema j?lle!"

490. Mis ta siis maksab, kui t?is on?

A. Reimann Virtsust.

Muhulane k?sinud k?rtsimehelt poole kortlit viina.

K?rtsimees kallanud, j?tnud aga m??du palju puudu. Annud mehe k?tte ja ?telnud ise: "Pool kortlit maksab seitse kopikat!"

Muhulane aga k?sima: "'Mis ta siis maksab, kui ta t?is on?"

491. Kihelkonna meeste liigu joomine.

A. Kuldsaar S?rvest.

Korra l?inud kuus Kihelkonna meest k?rtsi laeva liiku jooma. Keegi ei teadnud, kui palju viina v?tta.

Arvanud ja k?sinud ?he teise k?est, kui palju piaks ?ra minema.

Viimaks ?telnud ?ks: "Siin kuluks ete kolme kopku eest puhas ee!"

492. V?ga rasvane.

A. Kuldsaar S?rvest.

Teomees tahtnud korra teada, kudas see viin maitseb, mis herra joob. Palunud tuapoissi, et see talle seda viina maitseda annaks.

Tuapoiss kelm v?tnud aga puu?li, kallanud klaasi t?is, annud mehele ja ?telnud: "Joo k?rmesti, et keegi ei n?eks!"

Mees visanud ?he lonksuga ?li kurku.

Tuapoiss k?sima: "Noh, mis magu sel viinal oli ka!"

Teomees vasta: "Hea muidu k?ll, aga v?ga rasvane!"

493. ?ks tubli ja viis, kuus v?ikest.

Vigalast.

Korra olnud ?ks koolmeister. See olnud muidu tubli mees, aga joonud hirmsasti.

Vald ei j?udnud seda hirmust joomist enam vagusi pealt vaadata. Kaebanud ?lematele.

?levaataja tulnud asja l?bi kuulama. Vallarahvas kaebanud j?llegi kangesti koolmeistri peale.

?lekuulaja k?sinud: "Kas see on t?si, mis sinu peale kaebatakse, et sina palju jood?"

Koolmeister teadnud, et ?lekuulaja h?sti ei kuule. Kostnud selle p?rast valju ??lega: "Mina joon ?he tubli napsu iga s??ma alla!" Palju tasasemalt aga lisanud kohe juurde: "Ja viis, kuus v?hemat takka peale!"

Viimseid s?nu ei kuulnud aga ?lekuulaja sugugi. Ainult esimesi s?nu kuuldes ?telnud ?lekuulaja: "?ige, mu poeg! Nii just teen minagi! Nii pisukese asja p?rast ei tohi keegi sind hukka m?ista! Nii v?h?ne viina pruukimine on ainult terviseks!"

P??ranud ennast siis kaebajate poole ja ?telnud: "Ma sooviksin teile, et teie niisama v?h? jooksite nagu teie koolmeister! Siis oleksite alles mehed! Seda pidage meeles ja n??d minge oma teed!"

494. N??d on loom siin.

J. Johannes K?rgessaarest.

K?plane k?inud K?ina poes kaupa ostmas. Ostnud ?ige palju kaupa.

Kaupmees ?telnud: "J?ta ometi nii palju raha j?rele, et "Krimmi k?rtsis" poole naela viina saad!"

K?plane vasta: "Ei v?i! kui ma ennast t?is joon, j??n tee peal neljak?pakile maha. Taevataat n?eb, ?tleb: "Ma tegin ikka inimese, aga n??d on loom siin!"

495. Hiidlase torupill.

O. Hintzenberg Tapalt.

Joobnud mehed tahtnud k?rtsis tantsida. Pole teistel aga pilli olnud.

Hiidlane kohe meestele appi: "Ostke mulle pool naela, ma juhatan, kust pilli saate!"

Mehed ostnud.

Hiidlane n??d kohe ?petama: "V?tke kass kaendlase, saba suhu, torupilli k?ll!"

496. Viin kalitsas.

M. Rekkaro Raik?last.

Kaks meest tulnud Tallinnast. Pannud seltsis poole toopi viina pudelisse, et teel r??bata.

See mees, kelle taskus pudel, v?tnud ?hte lugu pudelist. Pea hakanud p?hi paistma.

Viimaks teine k?sima: "Anna mulle ka r??bata!"

Teine v?tnud pudeli taskust, vaadanud vastu valget ja ?telnud: "Noh, ma m?tlesin k?ll, mis see on: kalits ?sna m?rg, n?e, pudeli kork pealt ??, viin jooksnud k?ik kalitsasse!"

497. J?in enese lolliks.

D. Pruhl Metsikust.

Hiidlane joonud enese joobnuks. Hakanud nutma: "Mis n??d saab! J?in enese lolliks! Kes mu kaerad n??d maha teeb!"

Teisel p?eval olnud ometi j?lle tark. K?lvanud kaerad maha.

N??d ?telnud: "N??d v?ib uuesti juua. J??n ka kas p?rislolliks, pole viga, kaerad on maas!"

498. Suur joodik.

J. Prooses Tornim?elt.

Keegi ?tles muhulasele: "Sa oled suur joodik!"

Muhulane pahandas: "Mis suur joodik mina olen! Joon ainult poole toobi viina ?he hingega ?ra. Aga vaata, mu poeg Mats on hoopis teine mees: pistab toobi viina ?he vilega minema!"

499. Ei joo palju.

Joodiku muhulase k?est k?situd, kui palju ta jaksab juua.

"Ega mina nii palju joo!" arvanud muhulane.

"Kui palju siis jood?" k?sinud muhulane.

"Noh hea k?ll, ma n?itan!" ?telnud muhulane.

Lasknud k?mme toopi ?lut ?mbrisse valada, kallanud poole toopi viina sekka, liigutanud k?ega segamini ja pistnud ?he vilega minema.

500. Kahek?mne aastane viina pruukija.

J. Plompuu Kuusalust.

?hele rannamehele ?teldud, et tema pojad liiga palju viina v?tavad.

Rannamees vaielnud vasta: "Migas on pool kortali kahek?mne aastasele ottada. Ega see ei ole palju!"

"Kust sa nii vana poja said?" k?sinud teised.

Rannamees vasta: "Toine on 9 aastane, toine 11 aastane, kokku 20 aastane!"

501. Kana pea.

J. P. S?ggel Paistu Kaarlist.

Mees l?inud k?rtsist koju.

Kiitnud naisele: "Kana pea ikka kana pea. Ise ostsin kortli viina, k?lamees andis teise, k?rtsmik kolmandama ja pea k?ib juba ringi!"

502. ?ksteistk?mmend napsi.

D. Pruhl Metsikust.

Rannamees ?hanud korra: "Imet asja, mis minul piaks olema! Alles ?kstoist napsi olen ?ra joonud ja juba olen ma nii joobnud et kuku maha!"

503. Kaheksa meest, seitse m?tsi.

F. Vahe Hiiu-Kassaarest.

Hiidlased s?itnud kevadel P?rnusse v?rgule. Juba paati minnes olnud mehed k?ik parajas vimmas. Merel v?etud veel juurde.

Viimaks olnud mehed nii t?is, et paadi juhatusest enam maikugi ei teadnud.

?hele tulnud m?te: tarvis ?le lugeda, kas k?ik mehed veel k?es on. K?skinud k?ik mehed oma m?tsid piida (s?uepingi) peale panna.

Mees lugenud, leidnud 7 m?tsi. Mehi aga olnud paati minnes 8.

N??d aru kohe k?es: ?ks mees oma m?tsiga on kadunud.

Otsitud meest ja mehe m?tsi, aga mis kadunud, see kadunud.

Viimaks n?eb ?ks poisikene, et lugijal enesel m?ts peas on. Seda viisi leidsivad hiidlased kadunud mehe ja m?tsi ?les.

??sel kuuleb poisikene kella ??lt. ?tleb: "Kuulge, meie va valge lehma kell h??ab!"

Poisi isa pahandab: "Enn? lapse teravust! Kes meie valge lehma n??d siia t?i! Me oleme Muhu v?inas!"

Homikul, kui valgeks l?inud, leidnud endid kodu rannas paigal olevat.

504. Rannamehe h?rg.

J. Neublau Jootmalt.

Rannamees l?inud h?rjaga (pulliga) k?rtsu ??majale. Olnud ise v?he purjus, ei m?letanud, kuhu ?htu h?rja kinni sidunud.

Hommikul rakendanud k?rtsi lehma h?rja asemel ree ette, hakanud minema. Ei pull vea. Esiti peksnud teise, p?rast teise k?lge, aga ei saa paigastki.

Rannamees s?numa: "Mis sull on, et sa ei vea! kas oled ??se veo ?ra unustanud!"

L?inud k?rtsmikku appi kutsuma.

K?rtsmik ?telnud: "Sa h?rg oled minu lehma ree ette rakendanud!"

Rannamees vasta: "Mis sa tead, ?hte karva m?lemad!"

505. Muhulase lehma ostmine.

J. Nau Kogulast.

Korra l?inud muhulane laadalt lehma ostma. V?tnud kolmk?mmend rupla raha kaasa.

Teel purjutanud m?ned rublad ?ra. M?telnud ise: Ega enam lehma saa osta. V?tan ?ige veel m?ne rubla napsi rahaks. Selle eest, mis ?le j??b, ostan lamba.

Muhulane joob ?htuni. Homikul ?rkab ?les. Pea haige. V?ttis veel m?ne rubla peaparanduseks. Ei j??nud enam lamba jaoks raha.

Ei aidanud, mees ostis viimaks p?rsa.

Koju j?udes mees naisele k?nelema: "K?ik loomad olivad hirmus kallid! Ei j?udnud suuremat osta!"

506. P?iakad otsast ?ra.

M. Rekkaro Raik?last.

Mees l?inud teise peresse. Seal antud tublisti ?lut juua. Mees j??nud viimaks purju. J??nud tee ??rde magama.

Poisid kelmid ajanud vankriga mehel ?le jalge. Kange valuga h?rganud mees ?les.

P?rast mees ?hkama: "Tule appi, k?ll oli kibe! Ma m?tlesin ikka, et p?iakad pidivad otsast ?ra olema. Hakkasin k?ima, olivad ikka alles. Mul hea meel nagu j?nesel!"

507. Hiiu nali.

Poisid joonud k?rtsis, viina ja ?llepudelid ees laual. Enestel pead soojad otsas.

Hiidlane tulnud k?rtsi.

Poisid kohe ?tlema: "Hiidlased on suured naljahambad. Tule, hiidlane, tee meile Hiiu nalja!"

Hiidlane vaatab poiste peale, ?tleb: "Ei tohi, te panete pahaks!"

Poisid vasta: "Ei pane! Tee meile tubli Hiiu nali!"

Hiidlane v?tab poiste eest pudelid, pistab tasku.

Poisid ootavad, mis n??d tuleb.

Hiidlane l?heb ?ue, l??b pudelid k?rtsi nurga vasta puruks. L?heb siis oma teed.

Poisid ootavad. Ei hiidlast tule tagasi.

L?hevad ?ue otsima. ?ues leiavad purustatud pudeli t?kid eest.

S?h sulle Hiiu nalja!

XXI. Magamine

508. Kus kuningas j?ulus magab.

G. Tikerpuu P?halepast.

"Ei tea, kus kuningas j?ulu laup?eva ??se piaks magama?" k?sis Keina mees teise k?est.

"Ull eide s?ge, v?i seda saap t?egi: eks ikka kahe kasuka vahel!" vastas teine Keina mees.

"Ei t?e, mis ta piaks s??ma?" k?sis esimene.

"Aina sula rasva!" vastas teine.

509. Ei jaksa enam s??agi.

O. Hintzenberg Tapalt.

Kubjas olnud meestega heinamaal. Heitnud teised l?une leiba luusse laskema, j??nud aga ?nnetuseks kauaks magama.

Olnud ju kella 5 aeg. Herra l?inud t??lisi vaatama. K?ik magavad.

Herra p?rutama: "Te lontrused! Kas n??d on teie magamise aeg!"

Mehed karanud hirmuga ?lesse.

Kubjas aga ?tlema: "?rge t?uske, pange veel natukeseks pead maha, muidu te ei jaksa ?htuni t??d teha!"

"Mis? V?i veel magama?" k?sinud herra.

Kubjas aga vasta: "Jah, mis auulik herra heinategemisest teab. Tegime praegu t??d, nii et kehad m?rjad. Ei jaksanud enam l?unatki s??a. Mehed panivad pead maha, juba auulik herra tuli!"

"Noh, kui lugu nii, siis heitke veel magama!" ?telnud herra ja l?inud oma teed.

510. Ei n?e magada.

J. Sirdnak Narvast.

Sant tulnud peresse ??majale. K?helenud ja p??ranud pooleni ??ni p?randal.

Peremees pahandama: "Mis sa p??rad seal! Kas sa ei n?e magada!"

Sant vasta: "T?si, kulla peremees, pime on, ei n?e magada!"

511. Nirgi valvaja.

M. Aija Veelt.

M?isa k?rner j??nud kogemata aeda p?ikese paistele magama. Proua tulnud, leidnud k?rneri magamast.

Proua k?sima: "Misp?rast sina magad?"

K?rner h?rganud proua k?simise peale ?les. ?telnud kohe: "Ega ma maga, kulla proua! Ma valvasin nirki! Oleksin teise vististi k?tte saanud, kui proua teda ei oleks ?ra hirmutanud!"

Proua kohe vasta: "J?? uuesti valvama, see loom p??a kinni! Varastab k?ik minu kana munad ?ra!"

512. Magamise palk.

J. Lilienbach Rakverest.

Moonamees j?tnud v?ljal k?ndes hobuse seisma. Tahtnud v?he puhata. Eks ole va vaene mehike uinunud magama.

Herra n?inud, tulnud sinna. Kohe p?rutama: "Mis sa lurjus, laisk, p?evavaras magama!"

Moonamees ajanud ennast oigades istukili: "Kulla herra! Seest hakas ?kisti kangesti valutama! Ei v?i enam kudagi viisi p?sti seista!"

Herra kohe lahkemaks. ?tleb mehele: "Tulema m?isa juurde, ma andma seal rohtu tropid!"

Mees l?ks m?isa juurde. Sai k?huvalu vasta rohtu. K?sti teine kohe s?ngi puhkama minna.

N??d magas mees m?isa luaga.

513. Mul k?is v?eras.

J. Kurgan Kurnalt.

Vaimut?druk j??nud hommikul hiljaks m?isa minema. ??sel k?inud poiss juures, sellep?rast j??nud kauaks magama.

Opmann k?sima: "Miks sa nii hiljaks j?id?"

T?druk kohe vasta: "Mul k?is t?na ??sel v?eras!"

514. V?tku neid rannamehi.

D. Pruhl Metsikust.

Rannamehed tulnud m?isa heinale. Opmann ei viitsinud ise meestele t?kkisid minna n?itama; saatnud ?he vana teomehe.

Teomees l?inud, n?idanud rannameestele heinat?kid k?tte. Ise heitnud rannameeste juurde kraavi kaldale magama.

Maganud l?uneni. Siis tulnud m?isa tagasi. Eemalt opmanni n?hes hakanud s?rgi varusega silmi p?hkima. ?tlenud ise: "Pagan v?tku neid rannamehi! Jookse pool p?eva pikki heinamaad nagu koer, ikka ei saa aru, kus nende heinat?kkide rajad on!"

515. On see kat m?ra?

J. Niinas Ristilt.

Hiidlane l?inud pojaga loogu v?tma. S??nud heinamaal keskhomikut. Keskhomiku peale heitnud vanamees magama. ?telnud enne pojale: "Poeg, j?? sa ?les! Kui pili (pilv) tuleb, siis aja kat mind ?les!"

Poeg heitnud pikali, j?enud ka magama.

T?ki aja p?rast k?sinud vana hiidlane: "Poeg, kas pili kat tuleb?"

Poeg kuulnud l?bi une isa k?simist. Vastanud: "Ei tule kat ?ht!"

M?lemad p??nutanud edasi.

Korraga tulnud vihm. Hiidlased maast ?lesse.

Isa pojaga kurjustama: "Kas ma ei k?sinud: kas pili kat tuleb? Sa vastasid: Ei tule kat ?ht! On see kat m?ra n??d, kes vett laseb!"

516. Hiidlase vari.

D. Pruhl Metsikust.

Mees teinud maal heina. Hakanud l?une peale leiba luusse laskma, et las' loog kuivad seni.

Kartnud ometi, et kauaks magama j??b. V?tnud v??, sidunud kase varju teise puu k?lge kinni, et p?ike ei saaks edasi minna.

H?rganud viimaks ?lesse. V?? k?ll puu k?lles, varju aga kusagilgi enam. P?ike ?sna veeru korral.

Mees arvama: "M?ni kelm ikka varju lahti peastis ja v?? uuesti puu k?lge sidus, siis kui mina magasin!"

517. Kanadega magama, sigadega ?lesse.

J. P. S?ggel Paistu Kaarlist.

Kariste mees tahtnud poissi tellida, aga ei keegi tahtnud tulla. Iga?ks teadnud, et ses talus vilets elu olnud.

Viimaks lubanud ?ks poiss ometi tulla, kui peremees seda palka maksab, mis poiss n?uab. Poiss n?udnud 50 rupla raha ja peale selle veel, et peremees teda kanadega magama laseb minna ja sigadega laseb ?lesse t?usta.

Peremees kaubaga rahul.

Sui k?ige paremal t?? ajal l?inud kanad pool p?rast l?unat magama, poiss ka. Siad maganud keskhomikuni ja poiss p??nutanud ka nii kaua.

K?ll olnud peremehe hing t?is, aga mis teda, kaup on kaup!

518. V?ike poiss.

J. Pulst Saugast.

?petaja k?sinud leerit?druku k?est: "Kus sa magad!"

T?druk vasta: "Tagatuas!"

?petaja j?lle: "Kas m?ni muu seal veel magab?"

T?druk kohe: "Magan v?ikse karja Jukuga ?hes voodis!"

?petaja: "Kui vana see karja Juku on?"

T?druk: "Saab 18 aastaseks!"

?petaja: "Kas sul h?bi ei ole suure poisiga ?hes magada!"

T?druk: "Ei ole sugugi suur, vaid minust palju v?hem. P?ris v?ike poiss alles!"

519. K?rtsinaine kirikus.

J. Siipan Lassilast.

K?rtsinaine l?inud hulga aja p?rast korra kirikusse.

Enn?, j??nud jutluse ajal tukkuma. Pillanud lauluraamatu r?pest maha.

Kolina peale ise kohe h??dma: "Anu, sa elajas, n??d sa tegid j?lle ?he pudeli katki!"

520. Kuksin laudilt.

O. Schants Pootsist.

Kihnlane heitnud maisel maal laudile magama. Mehele juhtunud aga see ?nnetus, et laudilt maha kukunud.

Teised homikul ?tlema: "K?ll n??d ikka hirmsa p?raku said, seinad v?riseisivad ?sna, kui kukkusid!"

J?nn vastu: "Mias v?i kuksin laudilt, haiget ei saanud p?rmugi. Kuksin korra ree p??lt lumesse, vai sie h?ldene aig, – ihu valutas ning nii j?rmsasti, et mias saanud rahu ?el ega p?eval!"

521. Saarlane ??majal.

A. Seeman Palmsest.

Saarlane jutustanud:

Tulin suurelt maalt raavi lamutamast koju poole. J?in teel k?rtsi ??majale. K?rts inimesi t?is, pole t?hja aset kusagilgi. Vaatasin, vaatasin. Ei muud kui panin kondid hunikusse, ise maoli otsa.

522. Udusulg.

O. Hintzenberg Tapalt.

Joodik t?usnud homikul k?rtsi pingi alt ?lesse. Otsinud natukese aega p?randal, leidnud viimaks hane udusule. "Sedap minu k?llekondid valutasivad!" pahandanud mees siis. "Vist juhtus see sulg mu k?lle all olema! Heldekene, mis siis veel suured saksad piavad tegema, kelle k?llealused sulga ?sna t?is on. Need ei saa valu p?rast vist silmagi kinni!"



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28