Matthias Johann Eisen.

Eesti rahvanali



скачать книгу бесплатно

A. Maailm ja loodus

I. Aeg ja vanadus

1. Eluaeg on pikk.

T. Viedemann Koselt.

Hiidlane s?itnud pruudiga laulatusele. Teel ?telnud pruudile: "?tle n??d ei v?i jah! Eluaeg on pikk, aga peksa sa ikka saad!"

2. Mis kella aeg.

T. Viedemann Koselt.

Korra l?inud hiidlane ?petaja juurde. Tahtnud last ?les kirjutada, kelle vaderiks teda kutsutud.

?petaja k?sinud: "Mis kella ajal laps s?ndis?"

Vader vasta: "Ei tea, kulla herra, seda ?htigi. See oli nii suitsu aeg!"

?petaja uuesti: "Millal see suitsu aeg siis oli?"

Vader vasta: "See oli see aeg, kui mehed metsast tulivad ja me s?ime k?pse tuhvleid!"

3. Ei ole aega r??kida!

M. Liedenberg Vigalast.

Korra teinud juut majale katust. Mehikesele juhtunud aga ?nnetus: jalg libisenud, juut katust m??da alla langema.

All teinud talumees t??d. See n?inud juudi ?nnetust! H??dnud kohe juudile: "Kuule, juut, sina kukud!"

Juut aga vasta: "Ei pelle haiga reeki!"

4. Mis p?ev on t?na?

M. Liedenberg Vigalast.

Va saks k?sinud k?lameestelt, kui need p?hap?ev ta jutule l?inud: "Mis p?ev t?na on?"

K?lamees kostnud: "P?hap?ev!"

?telnud m?isnik: "Teil p?ha, eks mull ole!"

?telnud k?lamees: "T?in herrale raha!"

Vastanud m?isnik: "Ah see on teine asi, raha v?tan vasta k?ll!"

5. Mil tuleb j?lle p?hap?evane p?evakene.

J. Vitismann J?rist.

Lehmja t?druk maganud esmasp?ev keskhomikuni ja l?inud siis karjamaalt hoost ?ra tooma. Haigutanud ise suu laiali: "Aeh, vaeh, milla tuleb j?lle see p?hap?ine p?evakene, et saaks j?lle magada!"

6. Kallis p?ev.

J. Sirdnak Narvast.

Hiidlane h??dnud, t?ie suuga kurja.

Teised keelma: "?ra vannu! T?na kallis p?ev – surnute m?lestuse p?ev!"

Hiidlane vastu: "Pole mina neid veel m?letsemas n?inud!"

7. Viimne p?ev.

V?rul kuulnud korra setu, et pea viimne p?ev k?tte j?uab.

Setu kohe koorma otsa ja annab hobusele piitsa. S?nub ise: "Ei siis v?i enam aega viita!"

"Miks mitte?" k?sib v?rulane.

"Viimne p?ev varsti k?es ja minu poti koorm alles m??mata. Pian katsuma, et enne pottidest lahti saan!"

Andis hobusele piitsa ja s?itis tuhat nelja Tartu poole.

8. J?ulu laup?ev pikk p?ev.

J. Sirdnak Narvast.

Muistsel Hiiu naisel olnud j?ulu laup?eval pesu pesta ja vorstid teha.

Naine l??nud k?ega ja ?telnud ise: "J?ulu laup?ev pitken p?iva! Pea ma need valged virutan, pea ma need vorstid vuristan!"

?telnud ja heitnud ise magama. Kui ?lesse ?rganud, olnud ammu juba ?htu pime!

9. Kae, kui k?rgen p?e on.

J. P. S?ggel Kaarlist.

Korra teeninud Mulgi t?druk Tartumaa talus.

?hel p?eval ?telnud perenaine t?drukule: "Mine, kae, kui k?rgen p?e om!"

T?druk l?inud v?lja, tulnud aga varsti j?lle tagasi ja ?telnud: "P?e oli k?rgen, es saa kaeda!"

10.

Olin noor.

A. Kivi H?bedalt.

Hiidlase poeg l?inud kooli.

Koolis k?sinud koolmeister poisilt: "Kudas su nimi on?"

Hiidlase poiss vasta: "Ei m?leta! Olin noor, kui ristiti!"

11. Mil sa naise v?tsid?

J. Ratas V. L?evest.

Muhulane k?inud Saaremaal. Seal k?situd ta k?est, kas ta poiss– v?i naisemees olla.

Muhulane vasta: "Naisemees!"

Saarlased: "Mil sa naise v?tsid?"

Muhulane: "Kuup?ev on mull meelest ?ra l?inud, aga aasta on ?sna selgesti meeles!"

Saarlased: "Mil aastal sa siis naise v?tsid?"

Muhulane: "Umbes sel aastal, kui Orisaares ?ks t?is laetud laev oli!"

12. Kui vana sa oled.

O. Hintzenberg Tapalt.

"Kui vana sa ka juba oled?" k?siti korra ?he eidekese k?est.

Eit vasta: "Kes seda nii pikka aja peale enam m?letab! Kaks aastat vanem ikke olen kui minu mees!"

"Kui vana siis su mees on?" k?sinud teised.

Eit j?lle: "Ei m?leta. Aga eks ta ikka kaks aastat noorem ole kui eit!"

13. Vanaduse teadjad.

A. Meos Tarvastust.

Epp: Kui vana siis su t?tar ?ige on?

Liisu: Mina seda k?ll enam ei m?leta.

Epp: Ime, ime! Inimene ei m?leta enam oma lapse vanadust! Minul on see nagu t?nane p?ev meeles. Vana tuli puumetsast, lambal oli paar talle ja Juku s?ndis siis.

Liisu: No mitu aasta sest siis on?

Epp: Seda k?ll mina enam ei m?leta!

Liisu: No siis oleme m?lemad ?hetaolised oma m?luga!

14. Siis kui Paju Hans s?ndis.

D. Pruhl Metsikust.

Mees k?ndinud rukki p?llu ??res ja kurtnud kehva rukki ?le.

Teek?ija l?inud m??da ja ?telnud: "Sa ei ole vist sellele p?llule s?nnikut pannud. Miks ta muidu nii kehva on!"

Mees vasta: "Olen k?ll. Kui Paju Hans s?ndis, sai p?ld k?va s?niku!"

Teemees k?sima: "Kui vana see Paju Hans siis ?ige on?"

Mees vasta: "Aastat 25 ju teine ikka vana on!"

15. Tule p?rast Mihkli p?eva.

J. Niinas Ristilt.

Soldat tulnud kroonuteenistusest koju.

Rannaeit l?inud soldati juurde, k?sinud: "Oled ka ikka maad ja ilmad l?bi k?inud, ehk tead ka, kas t?navu vihmane v?i kuiv sui tuleb?"

Kroonumees vasta: "Tule kaks n?dalit peale Mihkli p?eva minu juurde, k?ll ma siis ?tlen!"

16. Niisugune aasta.

J. Ekemann Tapalt.

Kaks naist saavad kiriku juures kokku. Hakkavad juttu vestma.

Teine ?tleb: "Kas tead ka uudist! Minu t?tar Liisu l?heb kasuks!"

"Oh sina heldekene!" kilkab teine. "Kas see nii ime on! Minul on kaks t?tart, Leenu ja Ann, m?lemad l?hevad kasuks. T?navu on niisugune aasta! Ei v?i parata midagi!"

17. Neli korda aastas.

J. Kurgan Kurnalt.

?ks t?druk kaebanud, tal olla neli korda aastas palju t?isid.

"Millal siis?" k?situd talt.

T?druk vasta: "Lindude siiatulemise ajal, lindude siinolemise ajal, lindude ?raminemise ajal ja lindude ?raolemise ajal!"

18. Vaene aasta.

"T?navu on ?nnetu aasta!" kaebanud kiriku kellamees.

"Kuidas nii?" k?sinud teised.

Kellamees kohe: "Vaadake, endistel aastatel oli nii palju surnuid, et iga p?ev kella sai l??a. T?navu aga tuleb n?dali kohta ?ks surnu. Seda viisi j?? kas n?lga!"

19. Miks inimene vanaduses l?hemaks l?heb.

O. Hintzenberg Tapalt.

Korra arvanud eided isekeskis, miks inimene vanaduses l?hemaks l?heb.

Pika arvamise j?rele ?telnud ?ks eit: "Mis ime see siis n?nda on! T?id s??vad pealt, jalad kuluvad alt! Miks inimene sedaviisi l?hemaks ei l?he!"

20. Hiidlase hobuse vanadus.

J. Lepa P?rilt.

Hiidlane tahtnud laadalt hoost osta. K?sinud teiste k?est, kudas hobuse vanadust ?ra tunda.

Teised vastanud, et hammastest v?ib hobuse vanust ?ra tunda.

Laadal tahtnud ?ht hoost osta. Vaadanud hambaid. Lugenud: hobusel 32 hammast.

Hiidlane kohe ?tlema: "Ei ma seda osta, see on v?ga vana, ju 32 aastane!"

?telnud ja l?inud oma teed.

II. Maailm ja avarus

21. Maailma ots.

Eisen Vigalast.

Kihnlane tulnud esimest korda suurele maale. L?inud teine, poole P?rnu kala m??ma.

?telnud ise: "K?ll on see maailm suur ja lai! Teine pool P?rnu linna on veel k?lasid ja peresid! Ei tulegi veel maailma otsa k?tte!"

22. Kus on maailma keskpaik.

J. Ratas V. L?evest.

Saarlased l?ksivad suurele maale t??le.

Muhumaale j?udes k?sinud ?ks teiselt: "Sa, Jaen, oled va' tark mees. Kas sa tead, kus maailma keskpaik on?"

Teine vasta: "Kulla Jaagup! kust ma seda tean!"

Esimene j?lle: "Kas tahad, ma n?itan?"

Jaagup v?tnud vaia k?tte, Jaan l?inud j?rele.

K?la p?llul l??nud Jaagup vaia maha ja ?telnud: "Siin ta on. Kui ei usu, hakka siit vaia juurest m??tma: igale poole on ?he palju maad! M??da ?ra! Kui valetanud olen, ostan poole toopi karjajaaku."

23. Kas on veel Vene riik.

J. Ratas V. L?evest.

Kaarma mehe poeg l?inud suurele maale. Isa l?inud poega Orisaarde viima.

Orisaarde j?udes olnud isa pikast teest juba ?sna t?dinenud.

K?ega ?le v?ina Muhumaa poole n?idates ?telnud ise: "N?e, seal teine pool merd paistab ka veel maad! Ei tea, kas see veel Vene riik piaks olema v?i on see juba Rootsi jagu?"

24. Hundi otsimine.

J. Kukrus Otep??st.

Setu tulnud teise mehe juurde.

?telnud ise: "Ma tulin abi otsima. T?llar on villari ?ra viinud! L?hme kinni p??dma!"

Teine k?sima: ."Millal see oli?"

Setu vaata: "?leeile!"

Mees j?lle: "Siis on ammu juba hilja!"

Setu vasta: "Ei ole. Kuhu ta kuriloom peaseb: taevas ?mberringi nagu kapp!"

25. L?tlase lumem?ed.

A. Meltsov Kroonlinnast.

L?tlane tuli augusti kuu algusel Krasnoje Seloosse.

S?jav?e laagrit ja telkisid n?hes mees ?tlema:

"Jah vaata, eks olegi p?hjamaa pool, siin juba lumem?ed paistavad, aga meil alles lilled ?itsevad."

26. Kas Viljandimaa on Tartumaal.

J. Laarmann Kloodilt.

Rakvere t?druk k?sinud mulgi poisi k?est: "Kuule, kas Viljandimaa on Tartumaal?"

Mulgi poiss vasta: "Eks na s??l ?its t?ise manu iki om!"

27. Mulgi pealinn.

A. Kuningas J??rjast.

V?rulane l?inud korra Villandisse. K?sinud seal kellegi k?est: "Kas see see mulgi pealinn ongi?"

Mulgi s?da saanud sest k?simisest t?is. Mulk kohe v?rulasele selga laduma.

V?rulane l?inud koju!

Teised kohe k?sima, kuda mulgi pealinn olnud.

V?rulane vasta: "Mis ta on? Nad ei m?ista seal muud kui vahivad v?rulase seljatagust ja katsuvad seda pehmemaks teha!"

28. Kus hiidlane k?inud.

J. Abreldal Kuusalust.

Korra tulnud hiidlane s?gisel suurelt maalt koju. L?inud varsti k?la k?rtsi topsi v?tma.

Teised k?sima, kus mees sui otsa t??l olnud.

Hiidlane vasta: "Ma ma k?isin ikka seal taga taga sagaristis, kus suur avikala oli, kus roog roog selja roog nagu pagu saag ja liha t?kid kui soldati sineli jupid!"

Teised naersivad, et k?hud vabisesivad hiidlase kentsaka jutu ?le.

29. Hiidlase teejuhatamine.

J. Rootslane V?nnust.

Tartlane l?inud Hiiumaale. K?sinud hiidlase k?est teed.

Hiidlane juhatanud: "Mine alt ua ja tagast tua, selt poolt seda ja tolt poolt toda, nende kahe vahe pealt. Kadakase kaheharulise kuuse juurest p??ra ?kisti m?lemat k?tt! Mine n??d!"

30. Mustvee mehe adress.

J. Neublau. Jootmalt.

Kas sinu tunneb K?kita k?la Miketa J?skat? Suur k?rge kivimaja, puu vundament, aknad vasta ust. Noo see esimene ei ole mitte tema oma maja ja need teised on k?ik v?erad. Sinu l?heb suurest k?last l?bi, tuleb v?ike k?la; sinu l?heb sealt veel l?bi, siis tuleb karjamaa, v?ike mets p??sa taga. Siis k?sib karjapoisi k?est. Tema juhatab sind suurde metsa ja sinu keerab seal napraava ja naleeva ja otsib ise.

31. Ei ole ?htegi versta.

J. P. S?ggel Paistu Kaarlist.

Tartlased l?inud linavooriga P?rnu. Mulgid tulnud sealt tagasi. Juhtunud Kikepera soo peal vastastikku kokku.

"Kui mitu versta siit P?rnu on?" k?sinud minejad tulejatelt.

"Ei siin ole ?htegi versta, verstad on maanteel!" vastanud mulgid.

32. Rahateenistus.

J. Ratas V. L?evest.

Saarlane l?inud kevadel suurele maale raha teenima. S?gisel tulnud tagasi: ei enam riideid seljas, ei raha kopikat taskus, ei saapas??rigi enam peal.

Teised kodu k?sima: "Kudas sa suise aja ?ra viitsid?"

Mees vastanud: "K?isin k?ik kuuldud kohad l?bi. K?isin hulga maad teinepool Petlemma ja Jerusalemma!"11
  Kaks k?rtsi P?rnu juures.


[Закрыть]

Teised k?sima: "Kas olivad Petlemm ja Jerusalemm suured linnad ka?"

Mees vasta: "K?llap ennemuiste olivad, aga praegu pole seal enam muud majasid kui kumbkis ?ks ainus k?rts! Tahtsin sealt edasi minna maailma otsani. L?ksin siis kuni Abja m?isa. Edasi ei saanud enam – Venekeel tuli vasta. P??rsin tagasi. K?isin veel poole Tallinnamaad ja t?ki Audru kihelkonda l?bi. Seni j?udis s?gise k?tte. Ma hakkasin koju poole tulema. Suurel v?inal olime kimpus. Tuul p??ris otse vasta, kipper pidi kivirahnude sekka t??rima, ei tahtnud miski moodi Kuivastesse saada. Viimaks hakkasivad mehed laevast riistu merde heitma, et laeva kergitada. Minagi v?tsin nua taskust, l?ikasin saapa s??red pealt ja viskasin merde. Viimaks saime Kuivastesse. Raha olivad mul m?lemad taskud kuhjani t?is. Tulin Kalmu p?llule, heitsin natuke puhkama. Silmad l?ksivad aga kinni, kui kuulsin, kudas raha taskust k?linal maa alla veeres. Mine, v?ta veel kinni!"

33. Maailma l?bi k?inud.

M. Rekkaro Raik?last.

Saarlane olnud 9 aastat omalt maalt ?ra. Viimaks tulnud koju, just nagu isand ise.

K?larahvas k?sima, kus isand seni olnud.

Isand jutustama: "Olen k?ik maailma l?bi k?inud. Paides olin madruseks. Tahtsin sealt korra ikka ka Amerikasse purjutada, aga see m?tte j?i katki. K?isin ometi laevaga Rakveres ja Narvas, sealt purjutasin viimaks Tallinna kaudu Saaremaale. V?erast keelt sai k?ll ?ppida. Vene keelt on mull p?lveni. To kavorit sa moi paruski? Vas is tas? Hale tikkari tinari krumm. Sakih muntskari nikatso ale kakari lell h?da pirakas! Saksa keelt mull silmini, Eesti keelt ?le pea!"

Saarlased kiitsivad k?ik ammuli suudega isanda Vene, Saksa ja Eesti keelt.

34. Holstre mees Jerusalemmas.

J. P. S?ggel Paistu Kaarlist.

Holstre mees k?inud P?rnu teel Jerusalemma k?rtsis.

P?rnust koju tulles kiidelnud teistele: "Kas teate, mina olen Jerusalemmas k?inud."

Teised k?sima: "Noh mis seal n?ha oli ka?"

Mees vasta: "Mis seal n?ha? Just sedasama, mis meie Holstre k?rtsis!"

35. Narva!

J. Sirdnak Narvast.

K?ik, kell maal elu igavaks l?inud ehk kes t??d ei viitsi teha, need tulevad aga Narva.

Kui vareski maa poolt lendab, siis vaagub ta ikka: "Narva! Narva!"

K?sitakse ta k?est: "Miks sinna?"

Vastab vares: "Hobune suri! Hobune suri!"

36. Linna saiad.

J. Holts N?valt.

Korra l?inud Rootsi mees Tallinna.

Harku m?e peale j?udes n?inud mees linna tornisid. V?tnud kohe leivakoti k?tte ja ?telnud ise: "Leiva kotike, mis ma sind enam vean, juba linnasaiad paistavad!"

?telnud ja visanud leiva koti maantee kraavi. Ise annud hobusele pihta ja h??dnud: "N?? oikin! N?? oikin!"

37. Kas Tallinna peremees kodu?

J. Johannes Hiiu K?rgessaarest.

Hiidlane s?itnud Tallinna.

?htu l?inud mees suurdesaksa poodi ja k?sinud: "Kas teie linna peremees kodu ka?"

Poesellid teinud seda kuuldes suured silmad. ?ks k?sinud: "Mis sa siis ?ige linna peremehest tahad?"

Hiidlane vasta: "Noh vaata mulle meest! Kelle k?est ma siis l?hen ??maja k?sima!"

38. Kaarli kiriku kambri otsas.

J. Kurgan Kurnalt.

Talumees j?tnud hobuse Tallinna uulitsale lahtiselt seisma, ise l?inud poodi.

Seni l?inud hobune oma teed.

Mees tulnud poodist v?lja. Ei hoost enam kusagilgi.

Mees m??da linna hoost taga otsima. Saanud tuttavaga talumehega kokku. Kohe k?sima: "Kas sa mu hoost n?gid?"

Teine vasta: "Jah ma n?gin k?ll ?hte meheta hoost, tuli Kaarle kiriku kambriotsas mull vasta, l?ks ikka "Kassisaba" poole. Eks sa ?telnud mulle, ma oleksin hobuse kinni pidanud!"

39. Vene turu toa taga.

J. Kurgan Kurnalt.

Talueit l?inud esimest korda taadiga Tallinna. Turul eksinud teine teisest ?ra.

Taat ootab eite tagasi. Ei eite tule. L?heb otsima.

Leiab tuttava talumehe. Selle k?est kohe k?sima: "Kas n?gid meie eite ka kusagil hulkumas?"

Mees vasta: "Jah, n?gin k?ll. Tuli Vene turu tua taga minu vasta, l?ks ikka kalaranna poole!"

Taat ?hkama: "Oh sa heldeke! K?ll ta siis ?ra eksib! Kus ta teab, kus kalarand on!"

?tles ja jooksis otsima.

III. Looduse ilmumised

40. Kasukas selga.

O. N?u Karjast.

Korra k?sinud K?rla mees teise k?est: "Kudas sa nii palava ilmaga v?id t??d teha? Ma ei v?i viluski seista!"

Teine vasta: "Pane kasukas selga, siis p?ikse palavus ei pease l?bi! Eks sa tea, et talvel kange k?lmaga kasukas ei lase k?lma keha kallale tungida. Nii lugu ka suvel!"

Esimene t?nama: "T?nu, vennas, hea ?petuse eest. K?ll n??d k?va v?i teen!"

41. Meie k?lale ja Sook?lale.

J. Sirdnak Narvast.

Isurlane olnud Narva turul. Pilv l?inud ?le linna.

Isurlane ?tlema: "Piaks Jumal andma vihma meie k?lale ja Sook?lale!"

Kuuljad k?sima: "Miks siis just neile k?ladele?"

Isurlane vasta: "Noh, eks meie k?las ela mina ja Sook?las minu v?imees!"

42. S?i ?ra.

O. Legen R?ugest.

Haanja naine teinud soo ??res kaks n?dalat heinu. Vihmased ilmad ei lasknud heinu kuivada.

Korra olnud natuke kuiv ilm.

Naine ruttu heinu ?les panema. Korraga aga vihm taga. Paari sao osa j??nud vihma k?tte.

Naine aga laotanud k?ik kokku pandud saod laiale, murdnud ka reha katki ja ?telnud aga: "V?ta, s?? nad ?ra, siis ehk j??b su s?da rahule!"

43. Saja, vihm.

A. Kivi H?bedalt.

Hiidlane teinud heinamaal heinu. Heinad kuivanud just p?ikese paistel, kui korraga vihma sadama hakanud.

Hiidlane s?numa: "Saja, saja vihm! K?ll sa saad siis n?ha, mis ma talvel hoostele ette annan, kui sa ei lase heina kuivada!"

44. Miks lund sajab.

J. Nau Karjast.

Korra k?sinud V?hma Reedik hiidlase k?est: "Miksp?rast sajab lund."

Hiidlane vasta: "Et soola saaksime!"

Reedik k?sima: "Kas te siis lumest soola teete?"

Hiidlane kohe: "Noh, kudas siis!"

Reedik uuesti k?sima: "Kudas te siis lumest soola teete."

Hiidlane seletama: "Paneme lund ahjupealse t?is ja siis k?tame tua nii palavaks, et lumi ?ra kuivab. Sool valmis!"

Reedik arvama: "Jah, miks ta muidu nii palju soola m??a saab ja me peame k?ik ostma! Ma hakkan ka soola tegema!"

L?inud koju, ajanud tua lund t?is. M?telnud ise: teen soola h?sti rohkesti, et mitmeks aastaks saab!

K?tnud hoolega ahju. Aga mida enam k?tnud, seda enam lumi sulanud. Tuba vett t?is, aga soola raasugi!

Reedik viimaks arvama: Mina seda t??d ei m?ista. Las j??b hiidlaste hooleks!

45. K?lm v?tab ?ra.

J. Kurgan Kurnalt.

Noor hiidlane hakanud peremeheks. Mehel polnud aga keldrit. Naene annud n?uu keldrit ehitada.

Mees vasta: "Pole tarvis! Aidad, laudad head k?ll!"

Tulnud s?gise.

Karduhvlid pandud aita. Enn?, k?lm v?tnud karduhvlid aidas ?ra.

Peremees vaatama, kudas k?lm ometi karduhvlite kallale saanud. Leidnud, et perenaene ?htul ?ue v?rava lahti unustanud. Arvanud: sealt vist k?lm ?ue tuli ja karduhvlid ?ra v?ttis.

Hiidlane perenaist siunama: "K?ll ma sulle teise aasta n?itan! Panen karduhvlid tuppa. Katsu siis tua uks lahti j?tta; k?lm v?tab su enese ka ?ra!"

46. Helsingi piibu t?is tubakat.

D. Pruhl Metsikust.

Rannamees k?inud talvel hobusega ?le j?? Soomes. Helsingist ostnud kaupa. Kaupmees annud kauba peale piibut?ie tubakat.

Rannamees pannud tubakale tule peale ja hakanud koju s?itma. Kange k?lm olnud. Kogu tee Helsingi suitsenud piip.

Saanud koju tuppa, siis kustunud piip ?ra. Poeg pannud piibule uuesti tule peale ja p?letanud tubaka ?ra.

Teine kord, kui rannamees j?lle Helsingisse l?inud, l?inud ta kohe sinna poodi ja k?sinud niisugust tubakat. Ei saanud enam, sest ei olnud enam niisugust k?lma, mis mehe hinge auru merel nagu tubaka suitsema pani.

47. Kirikurahvas, olge vait.

J. T?rp Paistust.

Korra j?ulu laup?eva ?htul olnud palju rahvast Paistu kirikus. Ka kaks Viru naist olnud seal. Kange k?lm oli Viru naiste musta hobuse h?rma pannud ja seda viisi valgeks moondanud.

Viru naised ei tunnud oma hoost ?ra. Otsisivad ja otsisivad, aga ei leidnud. Viimaks leidis ?ks naine saani, aga arvab, et oma musta hobuse asemel Paistu mehed temale valge asemele annud.

Naine juhtus kogemata hobuse k?lge puutuma, ?hest kohast langes h?rm hobuse seljast ?ra. N??d naine r??mus, et ometi oma hobune k?es. Selle asemel teine naine kadunud.

Hobuse leidja h??dma: "Kiriku rahvas, olge vait, ma tahan Anut h?igata!"

Kirikulised naerma.

Viru naine aga ikka h??dma: "Viru Anu ae, Viru Anu ae, tule siia!"

Kange karjumise peale leidiski naine oma seltsilise ?les.

48. K?lm koti kallal.

M. Rekkaro Raik?last.

Mehed toovad k?lmal ajal k?last kartuhvleid.

Teine mees pannud ?lgi ja riideid koti peale, et k?lm kartuhvlid ?ra ei v?taks. Teine ei pannud midagi.

Viimati teine ?tlema: "Pane ka riideid v?i ?lgi peale, k?lm v?tab kartuhvlid ??!"

Teine vasta: "Pole viga midagi. Enne piab k?lm koti ?ra v?tma kui kartuhvlid k?tte saab!"

49. Taevas p?leb.

J. Laarmann Kloodilt.

Virmalised vehelnud.

K?smu rannamees tulnud tuppa ja ?telnud: "Taevas p?leb mis loitab! Aga las p?leb peale: taeva ??r on lahti!"

50. Vasta tuul.

H. Reissaar Hallistest.

Kaks vana naist l?inud kirikusse. Kange tuul puhunud neile minnes vasta.

Naised palunud, et tuul tagasiminekuks teisale p??raks.

Naised l?inud tagasi. Tuul teisale p??rnud. Aga j?llegi vasta!

51. P?hjatuul.

Mere Juku.

Kolgaranna mees teisega k?lma p?hjatuulise ilma ?le juttu puhudes: "Neehh! puhub see pohhjan tuuli kust poolt tahti, aina see on k?lm."

52. Puhus.

Mere Juku.

Saarlane hiidlasega reisil saadud tormide ?le juttu vestes: "Kut see puhus aga nii valjusti, et mees es j?ksa k?tt lapiti vastu tuult hoida – meri mis tuiskas ning kees aga."

Hiidlane: "Eehh – see ep ole veel midagi; kut mee saime nii k?va maru, et neli meest ?i j?ksa kuuekuise vasika penuda (nahka) uhergi augu ees hoida."

53. Muhulased tuuleveskit taga ajamas.

J. Ratas V. L?evest.

Muhulased l?inud Kuresaarde. ??sel maganud Masa k?rtsis. Seal hakanud mehed juttu ajama.

Esimene ?telnud: "Tead sa, T?hvi, meie mehed oleksivad muidu k?ll m?ldrid, aga – ei m?ista korvi ette seadida!"

Teine vasta: "Ei tea, kas k?ll see viga peaks olema, – k?ll nad ehk m?istaksivad korvi seadida, aga tead, n??d ei ole enam mitmel aastal niisugust head tuuleveski tuult olnud!"

Esimene j?lle: "Kuidas pole olnud? Kas sa ei m?leta, et mineva aasta Jaanip?eva ajal nii hea tuuleveski tuul oli, et viis va m?ldri T?nise veskiga t?kis samba otsast ?ra, n?nda et mehed kihutasivad kolm p?eva ratsahoostega mere peale j?rele, enne kui teise veel k?tte saivad!"

54. Maailma ots ikka ligi on.

A. Meltsov Kroonlinnast.

Mees tuli kaugelt maalt Tallinna. N?gi kroonu laevade pealt elektri valgust.

Mees ?hkama: "Ja jah, maailma ots ikka ligi on, kui juba ??segi p?ikene paistma hakkab!"



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

Поделиться ссылкой на выделенное