Lydia Koidula.

Talvine metsas?it



скачать книгу бесплатно

Kellahelin-kabjak?lin! Edasi, k?rb! Lumi tuiskab saaniaiste vahelt ?les, metsatee tolmab valgeid helbeid t?is. „Ilus oled, isamaa,“ ehk k?ll teist n?gu t?na siit s?ita, kui haljal jaanikuu p?hap?eval, kus raudrohi ja joosikhein eesti muru ehitavad11
  Ehivad.


[Закрыть]
, kus s?najalg kuningas on ?le madala metsamaa, kus kastehein silmapisaraid kuuma taeva kiire k?tte tagasi ?hutab ja sinisilmiline jaanirohi lepalinnule naise argusest ja mehe kergusest tasast lugu pajatab! Jah, ilus oled, isamaa laas, ilus kallil kevadel ja sulal suvel, ilus oled s?gise kuldpunases ehtes, kui linnuparve leivah??led sinu piirest piireni ja veerest veereni k?lavad, kui must kull sinu latvu loeb ja selginud s?gisene taevas k?ik terad22
  P?ikesekiired.


[Закрыть]
tagasi p?rib, mida ta kuuma armu aegil sinu lastele laenanud! Nad langesid siis iseenese n?truse ja ilma vilu k?tte maha – iga leht omal viisil ?hu k?es keerates, ? k s neist pikkamisi ja suvekuninga viimseid kiiri k?ige v?ega veel kinni pidades; teine terava tuuleviiluga kaugele kottu ?ra lennates, muist ??sise k?lmaga pimedas murule maha langedes, kus lugemata ?dede hulgas ?ksikut kuinud33
  Kuivanud.


[Закрыть]
lehte kellegi silm taga ei otsi.

 
„J?lle m??da elu joona k?ivad k?lma kahunad!
J?lle tarretavad soona kuuma elu lahunad!
Ja sa t?ttad ja sa ruttad koske ojaks tungima!
Ja sa leinad ja sa nutad – talve vaibal uinud sa…“
 

Kui halja surnuriide saatnud sulle talve k?si, isamaa hiis! ?rnemat kellelgi kuningal, valgemat kellelgi valitsejal! Valge vaiba all magavad su mured ja m?lestused, puhates ootavad sinu surnud lootused suurt ?lest?usmise tundi, – lume v?gi on kange ?ues ja suur s?dames! – Edasi, k?rb, kiirusta k?ndi, elu ei seisa paigal, ei rohelise muru ega valgendava v?lgu ajal! Puhkel paisuvad uued t?rkmed suikunud elu r?ppes suureks – ?ra kiida lumev?ge ajaviitjaks aasta r?ndamise teel! H?rmatava ?hu k?es keerlevad valged kibemed, mitmetahulised, mitmeharulised. Talvised jahedad joones puistavad s?rendavaid viluehteid ?le puie ladvu ja okste, kuningas k?lm kannab k?lisevat kanda metsa rajast rajani. „Kas surnud siis k?ik linnud? Kas lilled surnud k?ik?..

Mu s?da seisab vaevas, kui luhad lume all, ei n?e t?hte taevas ma tuisu tuhinal!“ Kadakas t?stab pead ja kuulutab uhkeid s?nu iseenese t?htjast t?ust ja suurest soost; harakas laimab l?o laulu, mustasulgilise kaarna krooksumine kiidab talve paremat p?lve ja tarka tulu. Aga metsa uhked isandad ei n?rku k?lma v?gevuse k?es, pikendavad taganemata laiu latvu pilvede poole; sest nende s?dametes liigub kinni pidamata elu vaim edasi, toetab neid raske lume koorma all, et ta nende oksi ei murra! Tere sa, Taara tugev tammet?vi, kelle jalgil k?nnilind l??ritab – sinu haljendav ilu kaeti k?lma vastu kinni! „Kasva, kasva uhkeks puuksa“, oota, kannata, isamaa siginev kange k?nd! Ei nemad saa sinu j?udu murda, ei su silmi kauaks suretada! Kui kuningas kevade ?le maailma lendab, siis ta tiiva ?hunad ?ratavad, ilmutavad su s?dame elu ?les k?ikide silma ette!

 
„Tamme t?useb sada s?lda,
tamme t?useb taevasse!
Ladvad taevast l?hkumaie,
oksad pilvi pillutama!“
 

S?ua, s?ua, saanikene, – edasi, ruun, mis sa m?nnitad44
  Viivitad, venitad, t?rgud.


[Закрыть]
? Kas isand Argp?ks, ?le metsatee h?pates, haavad pani vabisema? K?rvikene, kullakene: valge vaiba all n??d ka lepakuningas ennast teistega ?hetaoliseks k?lma k?limeheks muutnud, paremini ennast p??sta kuuma p?ssiraua v?est! Las aga suvine haljas elu ?ratab j?lle laanelillede ja puulehitse kirjud silmad unest: k?ll siis isand Argp?ks enesegi kuue uuesti kirjuks loob! Kus tall kaapsas, seal karv, kuidas kauss, n?nda kiri! K?ta, j?nes, oma teed, eks sind leia omal ajal pajuisanda v?i reinuvaderi-saksa ustav hammas, kui sul enne seda k?ti pauk hinge seest v?lja ei p?hi. ?hed loodud noaksa, teised j?lle roaksa. On neid isandaid veel oh kui rohkesti, kallis k?rvike, l?bi Eestimaa laia laane luurimas, kes salasammul lepikussa, kikivarbail kuusikussa enestele hirmurooga otsivad isamaa hiilgava ilu vahelt! Terita tegu ja ihu s?na, Eestimaa poeg! ?iguse ja t?e seltsis murra maha v?givaldsed v?ed! Laiad lahud isamaa laanes: laske l?bi sinise taeva s?ra, kullendavaid p?ikeseteri, ilustava tuule virguvat vuhinat! Olgu kavadisel, olgu talvisel ilmal: t a e v a s t maha tulevad s?demed, mille valgus teile teed juhatab laanest l?bi tungides; t a e v a s t maha sajab lund v?i vihma Eesti elu kosutuseks, t a e v a poole t?usevad meie t??d, t a e v a poole meie palved! Kas meie elame selle vara, kas selle varal me sureme – kelle ?igusega seda k?sime? T?? meie kohus, t?? meie ?igus, teed raiuda l?bi laane meieaegne ?lesanne: parema p?lve lapsed ladugu uued koormad oma ?lale, kellele aru peame andma meie omast majapidamisest! Ja l?ppeme oma orjuse all: lepalinnud l??ritavad meile laulu laane p?ues, lehed puies, lilled ?ues pajatavad leina, pilved meie haua ?le nutavad ja Eestimaa laas laotab kahisedes Taara tamme laiad oksad ?le s?dijate viimse vilu puhkepaiga ja tuletab tulevikule meelde: „Mine ja k?nni nende j?lgilla!“

 
„Aga p?eva kera p??rab
ilma oma seadusel,
Eesti oma elu keerab
rajast j?lle radadell'!“
 

Oleme koju j?udnud, k?rvike? Eemalt paistab kodune katus metsatukast, armsad silmad ootavad! J?? jumalaga, lumine mets, ei j?? sinu kevade tulemata! P?ikesel on palju v?ge ja tema on suure jumala silm! Elagu Eestimaa hiis!

Здесь представлен ознакомительный фрагмент книги.
Для бесплатного чтения открыта только часть текста (ограничение правообладателя). Если книга вам понравилась, полный текст можно получить на сайте нашего партнера.

Купить и скачать книгу в rtf, mobi, fb2, epub, txt (всего 14 форматов)



скачать книгу бесплатно


Поделиться ссылкой на выделенное