Lydia Koidula.

Maret ja Miina ehk Kosjakased



скачать книгу бесплатно

S i i m: Mind! Oota seni!

H a n s: Meie peaksime s?brad olema, Siim, mitte vihamehed! Kas meie ei ole ?he rahva lapsed? Kas meid ?ks muld ei ole kasvatanud suureks ja ?ks ?htutiib meid ei jooda? Ja meie eesti s?dant ja pead ei oska meie parema peale pruukida kui t?li ja riiu peale? ?he t?tarlapse p?rast, kes seda ei oska v??rt pidada, kes sind nagu jalaga ?ra t?ukab, keda kes teab kes ja mis taga kihutab, annadsa rahu ja s?dame tugevust ?ra, mis kallim on kui kuld ja h?be? Saagu sest aru, kes saab!

S i i m (kahtlase vihaga): Mis sina tead, mis ta v??rt on? Sinu p?rast ta mind – pagana v??rt – p?lgab! Sinu tarklasi m?tteid kuulen ma ka juba tema suust!

H a n s: Mina ei l?he Mareti p?rast mitte sinuga vaidlema, Siim, k?ll sellepoolest aeg head n?u annab. Kui sa aga ?lemal arvasid, et mina'p see olen, kes siin vallas solgevett pisut selguma paneb; kui minu s?? p?rast siin k?mme h?dalist k?simust elusse ?hvardavad ?rgata, mis senini rahuliselt pimeduse h?lmas n?rgastust on maganud; kui minu teo p?rast siin mitu silma p?rani l?hevad: Oi, maailm ulatub ju veel kaugemale ?le Suti t?nava, ja ?igus olgu ?igusele, mitte suurema kukru ega t?iema viinatoobi teener. – No vaata, Siim, s?ber! Siis ma tunnistan ette ?ra: Jah, mina'p see olin ja saan p?rastki olema ja – iga?ks vastaku iseenese ette! Head ??d! (L?heb oma teed.)

14. S i i m (?ksi)

S i i m (vaatab viha ja kahtlusega tema j?rele): Sina tarkusep?is! Ja et talle siiski valet ei v?i ette visata, see on see k?ige hullem asi! Oh Maret, Maret! Seda k?ik kuulen ma sinu p?rast, ja sina viskad veel mulle ette, mina olevat teda sinu ette laimanud! – Mis ta ?tles? Kosjakaske tahta ta tuua? Kellele muidu kui mitte Maretile? Kui ta teda siiski armastab! Pea! Mina teda ei usu! Kes v?ib ilusam olla kui Maret? – K?iges k?las ma teist niisugust ei tunne! Aga siis ma maksan talle k?ik k?tte, kui viimase! Oot, see on hea, sealt tuleb Karja-Juku.

15. J u k u (Suli toast). S i i m

J u k u (vahib ette vaadates ?mberringi): ?ra ta on l?inud! Ja-jah, mina olen viks poiss! Mina ise tahan teda v?tta ja mina ise tahan kosjakaske panna. (Kadedalt.) Luige Siim? Miks Luige Siim siin on?

S i i m: Kuule, Juku, sina oled viks poiss: kas sa oled ka Hanssu siin n?inud, ae?

J u k u (pead nikutades): N?inud! Hanssu ma mitte sugugi ei salli!

S i i m: No see on hea. Kuule, sa tead, t?na on jaani??se –

J u k u (niisama): Jaani??se! Siis ma panen Miinale kosjakase!

S i i m (k?rsitult): Mine kass saba alla oma – Kuule, sa oled hea poiss, Juku: kui sa n?ed, et Hans siia tuleb, N??rile, kosjakasega, siis – siis kutsu mind appi, siis me (kiristades) tahame teda ?petada!

J u k u (uhtudes): ?petada! Ja kui sa n?ed, et ta siia tuleb, Sutile, siis kutsu mind ka appi, siis – (niisama), siis me tahame teda ka ?petada!

S i i m: Sind oma –! No muidugi! – Kuule, n??d ma l?hen kopli, kaske otsima.

– Pane seniks h?sti t?hele! Kui ta tuleb – siis sa tead! (Kopli ?ra.)

J u k u: Ja mina – l?hen ka – kopli – mina – mina – tahan ka kosjakaske otsida! Siim pangu ise t?hele – mina teda sugugi ei salli, – mina olen viks poiss! (?ra.)

NELJAS VAATUS

1. Pime ??. Vaherippe t?usul astub ette vaadates Suli toauksest v?lja M i i n a

M i i n a: ?? – jaani?? hingab ?le maailma! K?ik vait ?mberringi ja vagane, kuid siin minu p?ues ei taha tuksumine j?rele anda – ei taha ega taha! Kosjakaske nad panevad t?na ??sel – kosjakaske! Kuidas ma muidu rahul olen maganud selle aegu! Ma teadsin ju k?ll, et minul midagi varitseda ei olnud, et vaese saunalese piigale ?kski kosjakaske ei istutanud! Miks ma siis t?na niisama vagusi s?ngi ei l?he? Ega ju lugu teiseks ei l?inud? – Ma tahan n?ha, o m a silmaga tahan ma pealt n?ha, kuidas ta Maretile kosjakaske istutab! Ja siis? Mis siis, kui seda olen n?inud? – Miina! Kui j?ledaks ja lapsikaks oled sa l?inud! Kui sind m?ni n?eks siin ??sel varitsevat? Mis maailm ?tleks? Oh et mingi n?u seda valusat v?ge minu rinnust v?lja ei j?ua kiskuda! Mis sest peab saama siis? – Vait – ?ks tuleb! Ma l?hen varjule. (Puu taha, pooln?htavalt.)

2. S i i m (kasega)

S i i m: K?ik lage alles? Pole veel ?kski siin? Ja Juku t?hipaljas ka ?ra l?inud? Mulle ?ksk?ik, seda parem, ma v?in teda ?ksi ka oodata! Siin istutan ma kase maha, saab n?ha, kelle ?igus tuleb teda v?lja kiskuda! (Kaevab auku.) Ma ei tohi salata iseenese ette: iga s?na, mis ta ?tles, k?is nagu noapiste mulle s?damesse! Helisevad mulle praegu veel nagu pasunad k?rvus! Aga t e m a? Kas t e m a l ?igus oli mulle n?nda ?telda? Temal, kes ise salapettusega teise s?dant minu k?est ?ra ahvaldab, ja siis ?igusest ja kohusest ja kes teab mis k?rgeist asjust mulle k?rvad t?is puhub? Oi, vennike, kas sa mind rumalaks lapseks arvad? ?ra sa usu, pole minagi eilsest saadik s?ndinud! Maret oleks mind o m e t i v?tnud, aga Hans, Hans ?ksi on s??dlane! Olgu temale jumal armuline, kui ta t?na mu k??si satub! Kuidas ta ?tles: „Iga?ks vastaku iseenese ette!“ – Soo. Siin mu kask seisab n??d! Ja n??d ma tahan oodata, kes esimene teda julgeb siit maa seest nihutada! (L?heb kase k?rvale varju.)

3. M a r e t (N??ri uksest). S i i m ja M i i n a (varjul)

M a r e t: Ma pean ometi vaatama, kas juba? ?igus! Seal ta seisab! Eks ma ?telnud: Hans ja tema raha k?est enam ei p??se! Kas tema nii j?le pidi olema, minust m??da minema. Ta oleks ju pime ja kuulmata pidanud olema!

M i i n a (k?rvale): Ta arvab Hanssu juba p?rijaks.

S i i m (k?rvale): Tuline tuhat!

M a r e t: Kui sirge ja ilus puu ise! Niisugust poleks Siim elades m?istnud panna!

S i i m: Soo? V?i mitte?

M a r e t: Aga oli ka aeg k?e, et jaani?? tulek kauemaks ei oleks pidanud kestma, v?lap?rija l?ks juba v?ga nuiajaks!

S i i m (k?rvale): V?lap?rija!

M i i n a (k?rvale): Mis ta r??gib?

M a r e t: Ja-jah, kui nad teaksid, et sest katusest mitte laua nael enam meie p?ralt ei ole! Aga kui n??d hommiku Lohu vana tuleb raha k?sima, siis v?ime temale vastata: „Vaata, seal seisab k?la k?ige rikkama poisi kosjakask! N??d kannata!“

S i i m (k?rvale): Kas mu pea otsas veel? N?nda on lugu?

M i i n a (k?rvale): Sina jumalukene!

M a r e t: Mis ma oleks Siimuga teinud? Tema kukkur ei oleks mitte poolt meie v?lga tasunud! Aga kust siinpool parema pidin v?tma? Oli asjaks ka! N??d ma olen temast lahti!

S i i m (k?rvale): Hoia, jumal, mu m?istust paigal!

M a r e t: Miina on j?lle ilma t?navu – no muidugi! Ikka ma ka kartsin, et Hans viimati tema poole ei l??nud; – aga no kus ta j??b, eks ma pannud poisile aegsasti silmad p?he! Mis niisugune sandi-eestvedaja rikkaga teeb? Tema on vaesega harjunud, ega see teda ei sureta! Kust m i n a seda kannataks?

M i i n a (k?rvale): Kuidas ta ometi n?nda v?ib r??kida?

M a r e t: Aga kas ei tule kahinat kopli poolt? Kes seal veel liigub? Veel ehk m?ni kosjakasklane? (Astub k?rvale.)

4. H a n s (kasega). E n d i s e d (varjul)

M a r e t, M i i n a, S i i m (k?rvale): Hans!

M i i n a (v?risedes, k?rvale): Seal ta on! Oh jumal, jumal! Kinnita mu s?dant!

M a r e t (k?rvale): Tondi tegu! Kas tema'p see esimene mitte ei olnud siis? Mis t?kk s e e on?

S i i m (k?rvale): Vaata! On ta mind ometi petnud! No tule! tule!

H a n s (lauldes: „Jaani??sel kosjakased…“): Soo. Siia ma panen kase maha! Kus mu t??gas siis j?i? Mina ei m?ista, miks nad sest armastusest nii suure salaloo teevad? Minu meelest on ta nii magus asi, et seda peaks k?igele maailmale kiitma! Teadku ometi iga?ks, mina ei salga kellelegi: ma armastan teda! Ma armastan teda nii s?dame p?hjast, et ma hommikust ?htuni tema silmi vaataks, et ma teda k?te peal kannaks ja iga sammu ette talle ?isi maha pilluks, et tal pehme k?ia oleks – minu kallikesel! – Kas see patt on? Minu armas, minu kallis piigakene: siis aita sina ise mul seda pattu kanda!

M a r e t (k?rvale): Kuula – ta r??gib minust!

M i i n a (k?rvale, k?ed risti rinnal): Oh minu jumal, minu jumal! Mina ?nnetu laps!

S i i m (k?rvale): Sina kahekeelne madu! T?tta l?petama, et ma sind kallalt k?tte saan!

H a n s: See on ometi – (naeratades) – ?ige ?ks kena, ilus viis, see kosjakase panemine siin Sutil! Seda s?nniks mujal j?rele teha. Ja seal n?ikse ka juba oma jagu seisvat. N??ri akna all! Siimu kask, kelle muidu! Ma tahaksin ometi seda n?gu n?ha homme Siimul kui ta minu endise jutu p?hja k?tte saab – ahahah!

S i i m (hambaid kiristades): Tema, v?rukael, irvitab ka veel?

M a r e t (k?rvale): Siimu kask? Aga selle ma kisun v?lja, niipea kui teine sees on! Tema, n?ljend1616
  N?ljane.


[Закрыть]
loom, tohib mulle ka veel kosjakaske panna?

H a n s: N??d t??sse! Kui ta ?he hoobiga sees seisab, siis ma usun, et ta, lapsuke, mind armastab!

M a r e t (k?rvale): Muidugi ma sind armastan, muidugi, Hans! Seda sa tead!

M i i n a (k?rvale): Kes, oh, kes teda ei p e a k s mitte armastama?!

S i i m (k?rvale, nagu ?lemal): K?ll ma sind ?petan armastust ootama! K?ll ma ?petan!

H a n s (Suli akna poole astudes): Katsume ?nne! (T?stab kase k?rgele.)

M a r e t, M i i n a, S i i m (ruttu, korraga):

M a r e t: Mis ta s e a l t otsib?

M i i n a: Jumal, tule appi!

S i i m: Mis n ? ? d?

H a n s (valjult ja t?siselt): Selle hoobiga kosin ma Suli Miina enesele armsaks ja kindlaks abikaasaks oma elutee peale! Andku helde jumal minu kosjatulekule lahket vastuv?tmist! (Puu seisab.)

M i i n a (suure h??lega): Igavene Issand!

M a r e t (suure h??lega): Oih – pagana lugu!

S i i m (suure h??lega): V?i n ? n d a'p see oli?

H a n s (kuulatades): Kas see ei olnud Miina h??l? Miina, Miina! Kus sa oled, kallis laps? (Toob v?riseva piiga p??sa takka v?lja.)

H a n s (lauldes):

 
N?nda nagu puu siin seisab
kindlalt halja pinna p??l,
soovin ma sind omal' hoida
kindla armastuse v?el!
 

M i i n a:

 
N?en ma und? V?i kuidas? K?idab
silmamoonutus mind vast?
Mind sa vistist' valitsenud1717
  Valinud.


[Закрыть]
?
P?latud, vaest saunalast?
 

S i i m ja M a r e t (v?lja tulles):

 
N?eme und? V?i kuidas? K?idab
silmamoonutus meid vast?
Teda, vaest saunalast?
 

M a r e t (vihaga):

 
N?nda, kaval, sa mind petsid?
Armu sa mull' valetand!
 

H a n s:

 
Valet ise p?he v?tsid:
n??d su k?rkus nuhtlust saand!
 

(Miina poole):

 
Siin on minu ilus helme,
minu ?nne?ilmeke!
Tigedus on teed mull' n?itnud,
et ei eksind eemale!
 

(Miina ?mbert kinni hakates): Miina! Ma olen sind meeles pidanud sest tunnist saadik, kui ma sind k?ige esmalt Liisu-t?di ukse ees n?gin! Miina, iga halb s?na, iga Mareti keelet?ukamine on sind mulle armsamaks teinud, sest et sinu tasadus ja helde s?da seda hiilgavamalt sealt l?bi paistsid! Miina, siin kuuljate ja n?gijate ees k?sin ma sind, nagu ma sind ammugi ?ksip?ini oleksin k?sinud, kui sinu argus oleks aega andnud, – Miina, kas sa tahad mu armsaks abikaasaks heita? ?tle!

M a r e t: P?rgu ja hukatust!

S i i m: Hm! Hm!

M i i n a: Hans, jumala p?rast, kas k?ik t?si on? Kas ma ei unista?

M a r e t (k?rvale): Ja Lohu m?lder! Ja Lohu m?lder! – Niisugune kerjat?druk!

H a n s: Elav t?si! Kas sa mind siis sugugi ei usu, tuikene? Kas tahad, pai, kulla Miinakene? Jah?

M i i n a (tasakesi): Jah, Hans! (Nuttes.) Ma t?nan sind, helde, armuline jumal taevas.

5. L i i s u. E n d i s e d

L i i s u (koplist): Hans, Hans, ae! (V?lja tulles.) No ometi ?kskord. Siin olete ju k?ik ?ige ilusasti koos! Hans, mina otsin sind nagu n??pn?ela iga jaanitule ??rest, ?kski sind pole n?inud. (K?rvale t?mmates.) M?tle, Hans, tema „ei taha mehele minna“! Mehele ei taha? Kes on seda kuulnud? Niisugune kiusupunu!

H a n s (naeratades): Ei taha? Kuule, Miina, Liisu-t?di ?tleb, sina ei pidada mehele tahtma minna? Ja praegu ?tlesid ometi „jah“? Kuidas sellega siis ?igeks saame?

6. J u k u (kaske j?rele vedades). E n d i s e d

J u k u: Soo! Vaata! – ??! N??d teie olete siin k?ik koos ja – seal on ju Miinal kosjakask! (Laseb kase maha kukkuda.) Seda ma sugugi ei salli mitte – ??!

L i i s u: „Jah“? Miina kosjakask? Mis lugu te luiskate?

M i i n a (h?belikult): Mina ei teadnud ju, et see t e m a oli – kes –

L i i s u: Saagu tont teist, meieaegseist neitsitest, aru! Kust neil tuul, sealt neil meel! Aga hea, et sa aru p?he veel v?tsid! No kuidas see siis tuli? (V??riti vahtides.) V?ib m?nda inimest omajagu kollasemaks ajada. – Pea! Kuule, Maret, ?ues kopli t?navas ootab Lohu m?lder, tulnud l?bi ??d teile: n?itab ?ige rutt tal taga olevat, et sinu isaga kokku saada! Tea, mis ta „rahasaamisest“ r??kis v?i muust! Eks sa l?he vaatama?

M a r e t (k?rvale): ?ks ?nnetus teise j?rele! Mis ma teen n??d? (M?tetes.)

J u k u (Siimu peale karates): Sina ometi ?tlesid, et me pidime teineteisele „appi tulema“ ja et me tahtsime teda „?petada“, ja n??d sa ei r??gi midagi? Teie olete k?ik hukas ja Miina on ka hukas ja kes n??d need – need suured v?ileivad saab? Mina olen viks poiss, ??!

M i i n a (vaigistades): Sina ikka, Juku, sina saad! Lase n??d olla peale – suuremad saad n??d veel!

J u k u (kahtlaselt): Suuremad? Kas t?esti!

H a n s: T?esti, Juku, ?sna t?esti!

J u k u: No – minugip?rast siis! Aga mina olen viks poiss ja siin on minu kosjakask. (Istutab.)

M a r e t (k?rvale): Ta on mulle ometi kosjakase pannud – kes teab? (Suure h??lega, lipitsedes.) Siim, ae, sina oled ikka mu armas poiss ja sina oled ikka k?ige enam minu meelep?rast olnud ja oled mulle nii ilusa kosjakase istutanud. Sind ma mitte maha ei j?ta, sinu ma v?tan, k?igi teiste kiuste, ?ra sa karda midagi, Siimukene! Homme p?ev v?id sa ?petaja juurde minna ja kolme n?dala p?rast teeme pulmad: seda ma sulle luban, Siimukene!

S i i m (pilgates): T?esti? N?e imet! Ma kardan aga, et ma sugugi enam selle ?nne v??rt ei ole! (T?siselt.) N??ri Maret! T?na hommiku veel oleks see teadus mind taevani t?stnud; t?na ?htu ma teda enam – ei taha!

M a r e t: Siim! Kas sa –?

S i i m: Maret, sa oled minuga m?nginud nagu m?ngukanniga! Nagu kassipoega ?lek?rre otsas vedasid sa mind mu oma s?dame otsas ?nnest ja ?nnetusest l?bi! Sest tunnist saadik, kus mu s?da sinu vastu p?lema l?i, ei ole mul mitte rahulist silmapilku enam olnud. Aga armastanud, t?esti armastanud ei ole sa mind mitte iialgi! Ma olin rikkam kui teised, sul l?ks minu raha tarvis: sellep?rast sa mind tahtsid, ja t?ukasid mind nurka, kui lootus sulle teist, rikkamat n?itas! N??d, kui su n?u nurja l?inud, n??d olen ma sulle j?lle hea k?llalt! N??d aga saab ka minu s?dame kannatus t?is! Meitest kahest ei saaks elades ?nnelikku abielupaari, sest minu silmad on lahti l?inud: mina ei j?ua sinu s?dant austada enam, ja selle varal kustub ka mu armastus p?ues sinu vastu ?ra. – J?? jumalaga. (Hansu poole.) Hans, – sul oli ?igus: ma olen tuult k?lvanud ja tormi l?iganud.

Tigedus on teed mull' n?itnud, et ei eksid eemale!

(Maret poeb koplisse ?ra.)

K?ik need s?nad, mis sa t?na ennist mu p?he k?lvasid, ei pea mitte kaljuse maa peale langenud olema! Teistest l??dud haavu paraneb1818
  Parandab.


[Закрыть]
aeg – oma s?dametunnistusest l??dud haavad on visad paranema, seda ma olen tunda saanud ka. Ma olen t?nini sinu vihmamees olnud t e i s t e p?rast; ma tahan sest tunnist saadik sinu s?ber olla i s e e n e s e p?rast! Kui ? h e rahva pojad tahame ? h t teed k?ia! Ma r??gin ?iglasest meelest, Hans: kas tahame?

H a n s (r??muga): Siim, – see on mehe s?na! Ma r??mustan, ma r??mustan s?damest sest n?ust! K?sik?es ?iglased eesti pojad isamaa p?llul t??s: ja seda ma tahaks n?ha, kes meie vaimu– ja ihulikku ?igust peaks j?udma k?tkes pidada! Samm-sammult, nagu seal koit hommikuse taeva veerele, saab vaimu vabadus Eesti taeval t?usma – aga niisama kindlalt! ? h e n d u s kasvatab, ? h e n d u s kangestab1919
  Teeb tugevaks.


[Закрыть]
, ? h e n d u s e s astugem edasi. Elagu meie Eestimaa ja tema rahvas. – Hurraa!

Здесь представлен ознакомительный фрагмент книги.
Для бесплатного чтения открыта только часть текста (ограничение правообладателя). Если книга вам понравилась, полный текст можно получить на сайте нашего партнера.

Купить и скачать книгу в rtf, mobi, fb2, epub, txt (всего 14 форматов)



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4

Поделиться ссылкой на выделенное