Lydia Koidula.

Ainuke





AINUKE

Senikaua kui Lohasaare Andres Rammi vanemad alles elasid, ei tulnud noormehele naisev?tmine meeldegi. Ta istus v?i, ?ieti ?telda, seisis hommikust ?htuni h??vli ja tollipuu taga. Ja seda pidi ?tlema: Lohasaare Andres oskas puusepa-t??d nagu m?ni linna meister! Kui seda juba opmani emand oli ?telnud, kes ?htepuhku k?lal??pide takistamise ?le ragas, mis kuhugi ei k?lbavat, siis tohtisid k?lanikud seda juba ammugi ?telda. Juba poisikesep?lves oli Andres k?laeitede voki jalgu osanud kohendada ja p?ti kaanesid parandada ning oli sellega m?ne kopika saiaraha teeninud, sest need tengad, mis taat poisile eide selja taga peosse pistnud, oh heldeke! need ei l?inud kellegi taskut kulutama. N??d oli poiss suuremaks sirgunud, samuti amet. Niisuguseid veimevakku ei osanud ?kski valmistada kui Lohasaare Andres, ega sedav?rd v?ikarpisid kui tema. Ja kui ta korra opmani emandale jalaaluse oli kinkinud, mis nii korrap?rase ja n?gusa kollaka v?rviga ?le vaabatud, et emand ?telnud: Oi Andres, sina peaksid ?sna sellesse ametisse heitma, sa oled ju osavam kui meister, siis ei olnud Andresel kauemini muu t??ga juttu. Teise m?isa tisler pidi veel oma jao osavust juurde laenama, ja Lohasaare Andres hakkas oma kogukonna ning ?mberkaudsete k?lade puusepaks.

Noh, see oli amet, mis meest toitis, h?dap?rast ka naist ja peret, kui temal ka mitte nagu Andresel kohake p?llu-ja karjamaaga k?rval ei oleks olnud. Tont teab, mis sel Andresel meeles oli, et ta seda ise t?hele ei pannud, kui ometi k?laeided ja k?ik t?tarlapsed seda ammugi teadsid! Koht oli v?ike m?ne suurema talukoha k?rval, aga ta ei kannud v?lga peal, sest Andrese isa oli alati ?telnud: V?lad on nagu viletsus ei h??a tulles, aga h??ab minnes! Tema ei l?inud ennast laiemale laotama, kui j?ud kandis, ja poeg oli isa k?nnust kasvanud. Puusepa-amet t?i ka m?ne hea rubla tasku, sest seal ?mberkaudu on lugu nagu meiegi pool: inimesed tarvitavad h?lli noores eas ja puus?rki puhkep?evil. Peale muid tarvitusi oli aga kogukond ilusate piigade poolest rikkaks nimetada, mida k?lapoisid niisama h?sti teadsid kui piigad ise, n?nda et puusepa t??d pulmakraamiks, veimekirstudeks ja noh, lugejad teavad isegi, mida k?ik sagedasti tarvis l?ks. Lohasaare Andresel oli osavust palju ja, nagu juba ?tlesime, sellega oleks ta lahkesti enese k?rval veel noort perenaist v?inud toita.

Aga siin ep see oli, kus kana takus oli ja k?lanaiste-neidude m?tted, endid v?sitades, ?htepuhku kammitsasse j?id: Lohasaare Andres ei m?telnud muu kui oma h??veldamise ja saagimise, kui puu-ja tislerit?? peale, nagu ei oleks kusagil maailmas ilusaid piigasid n?ha, ei lahkeid silmi, mis temale otsa vaataksid, ega kenasid huuli, mis temale vastu naerataksid. H??veldas ja liimis k?ll nagu vaenlane veimekirstusid ja pulmalaudu, aga kosjas k?imine ja viina l?kitamine n?is talle nii tahtmata t?? olevat kui l?okesel taeva all puuri pugemine. Andresel oli, t?tt ?elda, veel teistpidi l?okesega sugulust: m?lemad olid ?htesugu suured laulumehed.

Laulu k??rutas Lohasaare Andres k?ige oma t?? ja toimetuse juures nii vahet pidamata, paremini, kui teda raha eest selle peale oleks palgatud.

Hommiku vara, l?unaajal, ?htu hilja p?evad l?bi ei olnud Lohasaare perekambrist muud kui laulu kuulda. Ja selle sekka saagis ja h??veldas noormees, et tuba ja ?ue-esine k?las. Ja sina kallike! Mis ilusad v?rsid veel Andresel peas ja suus olid! Kust ta nad ometi k?ik v?ttis ja meeles pidas! Ma olen r??mus laulumees, Mis kuulen ?ues v?ravalt?, Helisege, laulu h??led ja mitu muud, mida iga p?ev v?is kuulda, kes tahtis, ja mis nii armsasti k?lasid, et vana 70-aastane pime Maret, kes all Lohasaare saunas oma viimast silmapilku ootas, ikka ?tles: Andrese laul on otsekohe nagu p?hap?evane kella helin! Ei tea, k?ll vist inglitel taevas niisugused h??led v?ivad olla! Aga kui k?laneitsid Lohasaarelt m??da minnes juhtusid Andrest haledalt laulmas kuulvat:


Mu m?ttes on ?ks ainuke,
?ks ainukene kallis

ehk vahest:


Kui seisan pime kesk?? aal
Ma vahil ?ksi kaugel maal,
Siis m?tlen: kas mu kaugel nei
Mull truuks ka ja armsaks j?i?

l?ks see t?tarlastele nii s?damesse ja tegi selle nii pehmeks, et teda varsti jalapealt oleksid tr??stinud, kui ta ise aga oleks tahtnud! Ei nad t?tanud ka iial Lohasaarelt k?rmemini l?bi, kui toimetamine sinnapoole t?navat viis ega nemad teda ei kartnud! Neil oli puhas s?da. Pakkuma ei l?inud ennast sealt k?la t?tarlapsed kellelegi, aga mis eest nad siis pakku pidid pagema? Jumaluke! Nende p?rast v?is Lohasaare Andres oma nina nii k?rgesse ajada kui tahes ja ainukesest laulda kuipalju s?da kutsus mis see neile korda l?ks! K?llap saab n?ha, mis ainukene see siis on, kelle ta endale kord peresse laulab. Nemad ei kannud k?ll kellegi peale vaenu, aga noh, ei p?evad olnud veel ?htule veerenud.

N?nda r??kisid k?laneiud ja enam veel nende emad. Sulat?tt ?telda: s?damliku vaenu pidamiseks ei olnud ka Lohasaare Andres mitte inetu k?llalt. Kehast pikk ja sirge, n?ost valge verega ja kaks sinist lahket silma peas nimetagu mulle keegi seda t?tarlast, kes tema vastu oleks julgenud pahameelt pidada. Aga k?ige sellega ei olnud neiudele ka ilmv?ga imeks panna, kui nad aru ei saanud, miks Andres endale ainukest ei l?inud koju tooma. Anti talle nii ??ri-veeri m??da m?ista v?i ?teldi hoopis lausa suust v?lja: Andres, eks aeg ole ammu k?es Lohasaarele noorikut tuua! See v?i teine Kadri ja Liisu s?nniks sinule, siis kehitas ta ?lgu ja k?sis:

Misjaoks? Mis asjast mul praegu puudu on? Seni kui vanemad elavad, ma abi ei tarvita. Teie Kadrid ja Liisud minu s?dant ei liiguta, aga see on naisev?tmise juures pea-asi. Sellega on veel aega k?ll. Kui mul korra m?nda neidu n?hes s?da kipitama l??b, k?llap siis ?tlen.

Mis jutt see n??d pidi olema s?da kipitama l??b? Kes seda enne oli kuulnud, et naisev?tmisel s?da pidi kipitama! J?lle m?ni linnast p?ritud viis! Aga see k?ik tuli sellest, et Lohasaare Andres ka uue lauluseltsi liikmeks oli hakanud, kus n??d ?htepuhku ?ht ja teist uut asja kuulutati, nagu nimelt vallakooli parandamist ja uue kirjutamise viisi ?petamist, ja niipalju ?teldi vallakoolmeister olevat k?ige selle paha s?nnitaja, mis sellest t?usis! Eks ta olnud k?ige esimene, kes sest hakanud k?nelema, et vanad viisid ja arud selle poolest puudulikud olevat? Puudulikud? So! Eks nemad ka ole t?nini leiba s??nud ja ?ndsaks saanud, nagu vana rehepapp ?telnud, ja n??d tahetavat nende puhast viisi ning jumalas?na ?ra kaotada! Eks koolmeister olevat lastele hiljuti alles ?telnud: nemad pidavat jumalas?na ja kirjaviisi juures vahet tegema ?ks olevat jumala, teine inimeste tegu. So? Mingu metsa! Kas nemad pidavat selle kallal veel m?tlema hakkama! Niisuguse jutuga p??ratavat paljalt laste s?damed vanemate k?su alt ?ra; nemad olevat senikaua vanaviisi l?bi ajanud ja saavat p?rast ka! Ise uurima, ise oma pead v?sitama no seda oli neil veel vaja! Eks olnud silmaga n?ha, mis niisugusest loost v?lja tuli. Siis tulid niisugused s?dame kipitamised ja kes teab mis veel noortele inimestele meelde, nagu n??d Lohasaare Andresel. Aga niipalju pidi t?si olema: nende lapsed ei pidanud niisuguseid m?tteid p?he v?tma, vaid s?na kuulma, kui vanemad ?tlesid: Selle ja selle sa v?tad, muud midagi! Ja jah, see on meie ajal kurb lugu, et vanemate viisist enam ei hoolita, vaid lapsed, ninatargad, osavamad tahavad olla kui isad-emad! Noh, k?llap nuhtlus niisugustele ka tulemata ei j?? see oli veel ainukeseks kinnituseks selle kurja ja ?lek?te l?inud maailma peal.

N?nda oli sagedasti k?laperedes ?iglaste ja jumala-kartlikkude juttu kuulda. Aga imet! meie Andres elas nuhtlust n?gemata ja k?igest sellest hoolimata p?evast p?eva, h??veldas ja laulis ?ksi ning teiste seltsis, ja aastad lendasid talve ning suve vahetusel oma teed, kuni viimati p?ev k?tte tuli, millal Lohasaare Juhan silmad kinni vaotas ja poeg vesiseil silmil isale viimast koda pidi h??veldama. Jah, n??d ei l?inud lugu enam nii h?lpsasti edasi kui enne. P?eviline pidi appi v?etama eit ei jaksanud v?lise talitusega ?ksi hakkama saada. Aga s?dame kipitamine ei n?inud Andresel ikka veel k?es olevat. Ta laulis ikka veel tuttavat laulu ainukesest, kes tal m?ttes olevat, ja k?laneiud ootasid ikka alles ilmaaegu ning eided ragasid, kui jutt-k?ne selle peale langes. Andres aga teadis, mis ta tegi, sest Lohasaare eit oli k?re naisterahvas ja parem oli parem: kes teab, mis sest v?lja oleks tulnud, kui vana harjunud perenaise k?rvale noor harjumata noorik oleks peresse tulnud. Mingu parem veel t?kiks ajaks niisamuti.

N?nda see siis tuli, et Andres 30-aastaseks oli saanud, aga ainukene ikka veel v?tmata j??nud. Seal pani Lohasaare eit korraga, ilma kaua enne p?demata, kaks k?tt rinna peale, j?ttis kurja maailma jumalaga ja kohkunud Andres leidis enda ?kki ema hauam?tta juures seisvat: ei n?u ega abi kusagil! Ta kandis leina ema ja ?htlasi selle m?tte p?rast, kust n??d perepidajat leida. Et selle h?daga naise pidi v?tma, oli selge. Kuule, Andres, oli eit veel p?ev enne seda ?telnud, Andres, ?ra sa poissmeheks j??! Nad varastavad sul silmad peast ?ra. Aga keda ja kust parajat perenaist v?tta? Jah, siin ep lugu takitses. Vaesel Andresel ei l?inud s??k ega jook sisse, kui tal need m?tted p?he t?usid. Oma k?las ei usaldanud ta mitte ?helegi kosja minna: m?ni oli liiga rumal, teine ?learu heitlik, kolmandal on k?diseja ema, neljandal m?ni muu viga ja kasinust ei olnud neist keegi ?learu ?ppinud. Meie eneste vahel ?telda: Lohasaare Andres v?is vist pikas poissmehe-p?lves toidu vastu pisut n?rbeks l?inud olla, nimelt ?telda kasinuse poolest. K?lanaised teadsid ammu, kuidas kadunud Lohasaare Madli oma poega sellega oli hellitanud. Iga p?ev puhas tuba ja toaesine, nagu m?nedel sakstel: kes seda mujal oli n?inud! Eks nemad p?hkinud ka tuba argip?eval p?hkmed kuni jalgukse alla ja p?hap?eval kuni ?ue. Nemad k??risid ka iga kuue p?eva takka leemekatelt ja piimap?ttisid kas sellest veel k?llalt ei olnud! Nemad olid sellega vanaks ja halliks l?inud, nagu enne seda eided ja eide-eided. Aga muidugi? N??d oli niisugune uus aeg, oli uus viis k?tte v?etud ja Lohasaare Andres oli ka kuulnud, et talupoja t?tarlapsed n?nda kui t?nini enam k?llalt head ei pidavat olema kes teab, mis leemekeetmist ja majak?imist n??d n?uti? Nende lapsed olid Andrese jaoks ammu kasinad k?llalt, aga m?ned inimesed ei oskavat muud kui kiusu ajada. K?llap saab n?ha, mis mamsli Andrese-isand endale peresse toob no k?llap niisugune talupoja t??st palju v?ib m?ista! Kuule mul asja! V?i iga p?ev puhas tuba ja toide! Nemad ei soovivat k?ll ?helegi ligimesele kurja, aga niisuguse ?leannetu jutule oleks ometi hea t??gas ?ra kulunud! See olevat nii t?si kui aamen kirikus.

Aga Andresel oli k?ige selle juures ometi tuline h?da k?es. Ta s?gas kukalt ja kuklatagust, aga n?u ei tulnud kusagilt ega ainukest ka mitte.

Ma kulutaksin hea meelega m?ne rubla selle heaks, kes heamees mulle tubli ja kasina perenaise juhataks, ?tles ta ?hel p?hap?eva ?htul enne jaani, kui Pahmaru Adoga kahekesi uksel?vel istusid ja piipu t?mbasid, ?llekannud v?rske ?llega ees.

Pahmaru Ado, kes sealt valla haigete saabaste arstiks ?ppinud, oli abielu asjus osav talitaja. Eks ta olnud ju ise omast jaost esimese naise aasta p?rast mulda pannud, teisest kaks aastat tagasi lahutatud ja n??d oli tal kolmas k?es, kellega tasahiljukesi l?bi ajas: nelja kuu jooksul paljalt kolm korda ?petaja juures k?inud. Pahmaru Ado teenis hea meelega kopika raha, kust sai, ja tema k?es, seda peab ?tlema, l?ks asi ikka toime. Andrese s?nu kuuldes pilgutas Ado silmi.

So, so! Sa kulutaksid m?ne rubla selle eest? Ja mis ma tahtsin ?telda kes maksab kulu, mis vahest teek?igul v?iks tulla? See tuleb ju ka sinu jaoks.

Minugi p?rast! T?nisel viisil kaob mul ometi enam veel tuulde! Pool vara l?heb k?es hukka ja teine pool varastatakse kahe silma vahel ?ra. Aga kuule, Ado! Sa tead: iga?ks pikajuukse-kandja ei ole mulle ka mokka m??da. Muidu oleksin ammugi tanu all olnud.

Mine ikka, s?ge! Ega sa teda enne katseks v?i v?tta, seletas n?umees. Kui sa nii kaua selle kallal p??ritad, k?llap siis haljale m?ttale j?uad! Mees peab s?dame rindu v?tma. Kuidas siis mina olen pidanud tegema? Ae?

No kuule, Ado, kostis noormees, ,,otsi mulle ikka paremat eeskuju! Kas ma nii suure hinnaga kassi hakkan hoidma? Vaata, mul l?heb naist vaja, kes k?si r?pes ega jalgu kammitsas ei hoia, kes v?lise t?? enda kaela v?tab, ega mina puut?? kallalt palju mujale ei saa. Rabe ja kasin naisterahvas peab ta olema ja mitte meie k?last, kas tead, Ado, meie k?last mitte! N?ost n?ha peab ikka sile ka olema, paigatud silmn?gu ma ka ei v?ta.

So, so! Ja hea s?let?ie raha peab vist kaasa tooma? k?sis teine mokki muigutades.

No miks ei! Millal puust pulmad tehakse? Oma hea kopikas kulub ikka ?ra.

Ado naeris suure h??lega.

Muidugi, sina oled see vana paras! Sinule kuluks viie jalaga lammas ?ra! Tohho s?ge! Kui sa maiuse nii kaugele ajad, siis v?id sa rahuga n?lga surra. Ilus, kasin, usin, rikas pealegi sul kuluks Rootsi kuninga t?trele kosja minna! Niisugune ainuke oleks vast sinule paras. Ei, vennike! Nii lopsakalt meie p?evil vili ei haljenda, et sellel k?ik head kombed ja tulusad viisid oleksid, kelle j?rele sinul maksaks keelt n?lbata. V?ta head n?u, Andres, ja t?mba kolmveerand, v?hemalt pool osa numbreid maha: mis ?le j??b, seal saame arutada k?llalt. Kui sul nii kerge oleks olnud niisugust ainukest leida, miks sa siis minu k?est n?u otsid?

Andres v?ttis ruttu s??mu kaks kannu p?hjast mis sel Adol just tarvis oli tema suud ja silmi n?ha! Ta oli noh, mis me sest salgame Ado oli talva otsekohe puu sisse tagunud: Andres oleks hea meelega k?ige ilusamat ja k?ige paremat tahtnud; aga tal oli h?da n?hes, et Ado tema ?le sellep?rast irvitas nagu lapse ?le, kes kuud kullaks peab. Seda oli n?ha: Ado pidi naisterahvaid tundma, et ta nii julgesti nendest v?is k?nelda. Ei tea, kas Andresel ometi parem poleks olnud niisamuti l?bi ajada? Sina kallike, kui ta viimati m?ne niisuguse tulehargi majasse saab, nagu Uuetoal v?i S??rem?el olid! Aga ?kisti tuli tal j?lle meelde, mis ?nnis ema ?telnud ja kuidas t?na l?unal vana pimeda Sauna-Mareti lesk ?et?tar leeme lauale oli toonud, kus k?ll prussakaid ja k?rbseid hulgani sees ujus, aga ?ks hernes ajas teist taga ja pool seakintsu oli paariks v?ikeseks lihanarmaks kokku sulanud. Lohasaare Andres pani ?kki ?llekannu lauale tagasi ja ?tles:

No eks sa tunne isegi, mis kasvu ja karva need patsikandjad on. Kas tead mulle m?nda nimetada?

Ado v?ttis piibu suust, t?stis kannu ?les ja pani suu ??rde. Siis koputas ta piibu laua ??rt vastu tuhast t?hjaks ja ?tles:

Teaksin k?ll ?ht, aga t?hi sinu tahtmist teab. Viimati ajad nina k?rssu?

No eks sa nimeta ikka. K?sides ja pakkudes s?nnib kaup. Kust ta siis on?

Teise m?isa alt. Lesk, aga tubli naine, 10-aastane poeg ka taga ja

Hm! Noh, see l?heks ehk veel korda, poisist v?iks ka aegam??da juba abi hakata saama

Ja viis v?hemat last veel pealegi, lisas Ado juurde.

Urjah! h??dis Andres. ,,Tule jumaluke appi! Ei, s?ber, see l?heb liiale. Kuue lapse isa korraga! Kuule, Ado, kui sa m?nda teist ei tea selle j?tame parem v?tmata.

Eks ma ?telnud! Seda ma arvasin! ?tles teine. Sinuga ei ole kerge asi: pole sulle ?ks ega teine paras. Aga pea kinni, mul tuleb ?ks n?u. Jah, vaat, see oleks asi!

Mis siis? R??gi v?lja!

Pahmaru Ado piip oli uuesti t?is topitud. Ta pani tule peale, t?mbas suitsu kaks ja sirutas j?lle k?e ?llekannu j?rele.

Mis n?u sul siis tuli? k?sis Andres teist korda.

Ado p?hkis suu kuuek?ise vastu kuivaks. Mis n?u? Vaata t?hi teab, mis sel piibul s?gedal on, et ta ei t?mba. Vaata, ma m?tlesin n?nda: vana Vaariku Villemil kas sa tunned teda, Andres?

Paljalt nime j?rele. Eks ta ela P. valla m?isakrundi peal?

No muidugi. Villemil on ilus talu ja oli pool tosinat t?treid toas t?drukud nagu ?unad puus. Viis neist on juba isa laualt l?inud ja ise oma sigu s??tmas ma ?tlen sulle, Andres, nagu soe nisuleib v?eti nad kodust ?ks teise j?rele ?ra! Viies sai alles ?lemineva kadrip?eva aegu Noore talusse miniaks. Viimane, Kadri, on n??d veel ?ksi kodus pesamunaks, paks ja punane nagu maasikas. Temap see on, keda ma sulle soovitaksin. Kas tead, Andres, Vaariku pere on usin rahvas, pole neil leivast ega leivaservest puudust. Ja seista pole t?drukud kodus ka suurt saanud, selle eest v?in ma vastutada. Oskavad oma sukavarrast s?rmitseda ja kangal?ime ?les l??a! Mis sa arvad?

Mis Andres pidi arvama? Seda oli ju silmaga n?ha, et niisugune kaup oli ?nneks nimetada. Kindel asi oli ikka sealt naist v?tta, kuhu mitu juba enne raudk?pa saatnud: hea ?lu kiidab ennast ise. Kus viis kanapojukest ema kasvatust austanud, seal ei v?inud kuues seda laitma minna. Andres arvas sedasama, ja k?ik muu nimetamata perenaist oli tal ikka tarvis.

Kuule, Andres, ?tles Ado, mul on homme muidugi P. m?isa asja kubjas Mart, ?lej??nud loom, ei maksa viimast saapatallutamist ?ra mis sa arvad, kui ma Vaariku talusse asja teeksin ja s?na kaks sinu heaks nimetaksin?

N??d varsti? Ei tea, ma pean teda ometi enne ka oma silmaga n?ha saama? ?tles Andres.

Ma ?tlen sulle, sa v?tad ta, usu minu s?na! Nad on tublid inimesed. Ja kui ta t?esti sulle meelt m??da ei peaks olema ega sa kontrahti pole teinud! Mina ei tee enne veel v?hematki kaupa.

Ega sa poolhullu pole!

?ra karda, Andres! Tead isegi Pahmaru Ado on vana rahva laps ja m?nda tuult juba jalge all n?inud: ei mina sulle p?rsast kotis hakka kauplema! Kas tead, ma tulen nii kolme k?la kaudu, ei k?si muud kui mis nad arvavad, kui sa nii m??da minnes korra Vaarikule sisse astud? Oled sa teda n?inud, siis v?ta v?i j?ta. Oma silm on kuningas.

Eks ta ole j??gu siis sellega. Nimeta mulle ka aegsasti, mis sa kuuled, Ado.

Teadu p?rast, kuidas siis! K?ll sa n?ed, Andres, mis hoopis teine lugu sul naise k?rval on. Eks ole tuttav asi: ?ks lind ikka pesa pillab, kaks korjavad. Aga l?ki minema, aeg on k?e. Head ??d siis, Andres ja mis sa hakatuses nimetasid kulu kandmisest

See j??b muidugi nii. Head ??d!

Pahmaru Ado l?ks kodu poole ja arvas tee peal iseeneses s?rmede varal ?ra, palju oodatav ?nnekaup teek?ikusid peaks n?udma. Siin oli aus rahakopikas korjata, kui asi toime l?heb. Vaariku Villem oli hiljuti veel nimetanud, et ta m?ne rubla peale ei tahtvat vaadata, kui ta Kadri ka veel ausasti mehele saaks n??d tuli see lugu Lohasaare Andresega k?tte nagu targale t?bi ja arstile haigus. Aga tema Riinule ei olnud seda tarvis nimetada: mis naised oma ninaga iga meeste asja vahele t?kivad. Lohasaare Andres aga, kui ??seks asemele heitis, pani iseeneses v?ga imeks, et tal kosjatee jalge all oli ilma s?dame kipitamata ja et ainuke k?ll nimetatud oli, aga mitte n?htud. No ega ta esimene olnud, kes teise osavama asjatalitaja n?usse oli v?tnud. Pealegi, Noore-T?nu naine, Kadri ?de, oli tubli naine seda oli ?nnis ema ka korra nimetanud, nagu talle n??d meelde tuli. See l?ks Vaariku talule kiituseks. Noh, k?llap saab ju n?ha, ega nad maast-ilmast v?ljas pole! Sellega uinus Andres magama. -

*

Kas see t?si peaks olema, et seal, kus kosilane k?nnib, k?ik uksed ula ja v?ravad vallali seisavad, seda ei julge meie siin pikemalt arutama hakata. Niipalju aga j?i t?eks, et Pahmaru Ado teisel ?htul Lohasaarel k?ies Andresele oli ?telnud, vanamees olevat talle oma suuga nimetanud: Miks ei! Kui ta tuleb, saame ju n?ha, mis soodu mees ta on. Mina omast kohast ei l?kka kellelegi riivi ette. Seda oli vana Sauna-Mareti ?et?tar oma k?rvaga kuulnud ja v?is selle s?na eest seista niih?sti Are-Toomal kui Uuetoal. Ja seda oli ta veel kuulnud, kuidas Andres kostnud: No ega sellega nii suurt ruttu ka ei ole; paar n?dalat v?in ikka veel oodata seniks saavad m?ldririistad ka valmis. Jah, seda oli Sauna-Mall kuulnud, ?sna oma k?rvaga, aga mis asjale riivi ette ei pidanud l?katama ja keda vanameest Ado oli nimetanud ja mida Andres tahtis oodata jah, need olid m?istatused, mis rasked olid aru saada. V?is ikka m?ne noore perenaise kohta k?ia, keda Lohasaarele oodata oli, aga mine v?ta seda Andrest kinni tema oli ju alati hoopis teine kui muud inimesed ja ei kostnud k?sijatele muud kui: kes ootab, see ?ndsaks saab ehk kes kannatab, see kaua elab! Et ta ka vanarahva s?na oleks kuulda v?tnud, nagu see ja teine noor inimene, v?i silmad lahti ajanud, kui talle t??kaga t?hendati, mis k?lblik ja s?nnis oli! Eks Uuetoa eit ole talle alles tunaeile ?telnud: Kuule, Andres, sa oled virk ja vile poiss, sinul s?nniks ?sna Are-Tooma Els ?ra v?tta. Sel ei ole ka, nagu ?telda, k?ed kokku kasvanud. Aga mis te arvate, mis ta ?leannetu loom selle p?ris jumalahea peale oli vastanud et Uuetoa eit ise oma armast ristilast ja onut?tart temale, jumalakartmata inimesele, soovitanud! Ei k?ed ega keel seda oli ta ?telnud, muud midagi. N??d k?sis k?ik Uuetoa pere: kas niisugusele ei kulunud vemmal ?ra? Ja kui Are-Tooma perenaine Liisu hiljuti k?sinud: Andres, sinust saab ikka Uuetoa rahva v?imees? Olete ju naabrirahvas ja mis t?si on: Mari on viisakas, hea laps, seda pean ise ?tlema, olgu ta k?ll mu sugulane kui Are perenaine pisut t?hendamise viisil n?nda oli k?sinud, arvate, et ta s?ge siis selget s?na oli lausunud ehk juttu ?les v?tnudki? Oota seniks! Jah, nemad viivad meie kaevust vett neil endil n?ib otsas olevat, ja siis l?inud ta h??vlirauda ihuma ning vilistanud iseeneses:





: 1 2