.

Riigikogu kodu ja t??korra seadus. Kommentaarid





5. Riigikogus muid juhtimisorganeid peale Riigikogu esimehe ja juhatuse ei ole. RKKTS 13 l?ike 2 punkt 20 v?imaldab Riigikogu juhatusel kutsuda kokku fraktsioonide esindajate ad hoc n?upidamisi, et kuulata ?ra nende n?uandvad seisukohad konkreetsetes k?simustes. Niisugust n?upidamist nimetatakse vanematekoguks. Viimasel ei ole siiski ?igust teha otsuseid k?simustes, mis kuuluvad kas juhatuse v?i esimehe p?devusse.

6. Ajavahemikus 19191934 n?gid rahvaesinduste kodukorrad otses?nu vanematekogu loomise ette.5555
Vt Asutava Kogu 03.07.1919 vastuv?etud kodukorra 7 jj, Riigikogu 28.04.1921 vastuv?etud kodukorra 10 jj, Riigikogu 19.01.1934 vastuv?etud kodukorra 18 jj.


[]
Vanematekogusse kuulusid juhatuse liikmed ja saadikur?hmade esindajad.5656
Vt Asutava Kogu 03.07.1919 vastuv?etud kodukorra 7, Riigikogu 28.04.1921 vastuv?etud kodukorra 10. Riigikogu 19.01.1934 vastuv?etud kodukorra 18 j?rgi kuulusid vanematekogusse Riigikogu r?hmade esindajad ja Riigikogu esimees.


[]
Vanematekogul tuli lahendada (Riigikogu 1921. aasta kodukorra 12 s?nastust kasutades) igasuguseid k?simusi, mis Riigikogu tegevusse v?i ?lesannetesse puutuvad, ja t?ita Riigikogu otsusel tema peale pandud kohuseid. N?iteks andis vanematekogu selgitusi kodukorra ?ksikute paragrahvide kohta.

7. Teiste riikide parlamentides on ?ldiselt kolme t??pi juhtimisorganeid: esiteks monokraatne juhtimisorgan parlamendi esimehe n?ol, teiseks parlamendi esimehest ja aseesimeestest koosnev t??korraldusega seotud k?simusi otsustav juhtimisorgan (juhatus, presiidium) ning kolmandaks esimehest ja fraktsioonide esindajatest v?i komisjonide esimeestest koosnev parlamendi t??d kavandav juhtimisorgan (vanematekogu). N?iteks valib Bundestag Saksamaa p?hiseaduse artikli 40 l?ike 1 esimese lause kohaselt esimehe (Pr?sident), tema aset?itjad ja sekret?rid (Schriftf?hrer). Esimees teostab Bundestagihoonetes maja?igust (Hausrecht)5757
Maja?igus kujutab endast omandist tulenevate tsiviil?iguste kogumit.


[]
ja politseiv?imu (Saksamaa p?hiseaduse art 40 lg 2).

Vastavalt Bundestagi kodukorra -le 5 moodustavad esimees ja tema aset?itjad juhatuse (Pr?sidium). Vanematekogu (?ltestenrat) koosneb esimehest, tema aset?itjatest ja fraktsioonide esindajatest (Bundestagi kodukorra 6 lg 1). Soomes valib Eduskunta oma liikmete hulgast esimehe (puhemies) ja kaks aseesimeest igaks istungj?rguks (Soome p?hiseaduse 34 lg 1). Juhatus (puhemiehist?) koosneb esimehest ja aseesimeestest (Eduskunta kodukorra 5). Esimees, aseesimehed ja komisjonide esimehed moodustavad esimeeste n?ukogu (puhemiesneuvosto) (Soome p?hiseaduse 34 lg 3). L?ti p?hiseaduse artikli 16 j?rgi valib Saeima juhatuse. Juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest ja sekret?ridest (vt ka Saeima kodukorra art-d 2024). Saeimas on olemas ka saadikur?hmade n?ukogu, mille moodustavad juhatus ning saadikur?hmade ja poliitiliste blokkide esindajad (vt Saeima kodukorra art-d 190194).

12. Riigikogu juhatuse koosseis

Riigikogu juhatus koosneb Riigikogu esimehest ja aseesimeestest.

1. Kommenteeritava s?tte kohaselt on Riigikogu juhatus kolmeliikmeline, koosnedes Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest. Juhatuse selline koosseis on otseselt seotud PS -s 69 s?testatuga: Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu t??d vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele ja Riigikogu t??korra seadusele.

2. Kolmeliikmeline juhatus on olnud ette n?htud k?igis kodukorraseaduse redaktsioonides alates 1992. aastast (vt k?esoleva peat?ki ?ldine m?rkus 3). Kuiv?rd k?igis senistes Riigikogu koosseisudes alates 1992. aastast on fraktsioone olnud rohkem kui kolm, ei ole k?igil fraktsioonidel olnud juhatuses oma esindajat. See, et p?hiseadus n?eb Riigikogu esimehele ette kaks asendajat ja RKKTS-i kommenteeritav s?te kolmeliikmelise juhatuse ning et aseesimehed valitakse samaaegselt (vt RKKTS 7 lg 1 ja nimetatud paragrahvi kommentaar 3), tagab, et Riigikogu t??korraldust puudutavate otsuste tegemisest saab osa v?tta v?hemalt ?ks parlamendiv?hemuse (opositsiooni) esindaja.

3. Kommenteeritav s?te t?hendab, et Riigikogu juhatuse p?devuses olevate asjade otsustamisest v?ivad osa v?tta ?ksnes Riigikogu esimees ja aseesimehed. Teistel Riigikogu liikmetel, sh komisjonide ja fraktsioonide esimeestel, on ?ksnes ?igus osaleda nende asjade arutamisel kas juhatuse istungil (vt RKKTS 16 lg 3) v?i nn vanematekogus (vt RKKTS 13 lg 2 p 20).

13. Riigikogu juhatuse ?lesanded

(1) Riigikogu juhatus on kollegiaalne juhtimisorgan, kes korraldab Riigikogu t??d ning tagab Riigikogu haldamise.

(2) Riigikogu juhatus:

1)korraldab Riigikogu esindamist ning vajaduse korral kehtestab ?ldised juhised Riigikogu liikmete v?lisl?hetuste kohta;

2)m??rab Riigikogu alatiste komisjonide liikmete arvu ning fraktsioonidele kuuluvate kohtade arvu alatises komisjonis, m??rab alatisse komisjoni fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme ning kinnitab alatiste komisjonide koosseisud ja muudatused nendes, vajaduse korral kehtestab ?ldised juhised komisjonide t??korralduse ning tegevusvaldkondade kohta;

3)registreerib Riigikogu fraktsioonid ning muudatused fraktsioonide koosseisus;

4)v?tab eeln?usid Riigikogu menetlusse ning m??rab neile juhtivkomisjone;

41) edastab Riigikogule esitatud Euroopa Liidu ?igusaktide eeln?usid Euroopa Liidu asjade komisjonile v?i v?liskomisjonile, m??rab alatisi komisjone nende eeln?ude kohta arvamusi andma, samuti m??rab arvamuse andmise aja;

5)otsustab Riigikogu t?iendava istungi toimumise ning valmistab ette t?iendava istungi p?evakorra;

6)teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu erakorralise istungj?rgu t?? ajagraafiku kehtestamiseks;

7)valmistab ette Riigikogu t?iskogu t??n?dala p?evakorra ning k?esolevast seadusest tulenevatel juhtudel v?tab k?simusi p?evakorda oma algatusel, annab Riigikogu k?lalistele loa poliitiliste avalduste esitamiseks ning m??rab nende aja;

8)kehtestab Riigikogu istungite stenografeerimise ja protokollimise korra;

9)otsustab p?evakorrak?simuse arutamise aluseks olevate dokumentide Riigikogu liikmetele k?ttesaadavaks tegemise aja muutmise;

10)kehtestab eeln?ude normitehnilised eeskirjad;

11)k?esoleva seaduse 132 l?ikes 1 etten?htud juhul m??rab peaministrikandidaatide ?lesseadmise t?htaja ning ?lesseatud peaministrikandidaatide esinemise j?rjekorra;

12)koostab infotunniks k?simuste esitamise j?rjekorra;

13)m??rab olulise t?htsusega riiklike k?simuste arutelude kestuse, ettekandjad ning k?simuste esitamiseks ja s?nav?ttudeks etten?htud aja;

14)[kehtetu RT I 2007, 44, 316 j?ust. 14.07.2007]

15)otsustab Riigikogu liikmete saatmise l?hetusse ning kehtestab Riigikogu liikmete l?hetuskulude h?vitamise tingimused, ulatuse ja korra, samuti kehtestab Riigikogu liikme staatuse seaduse -s 30 ja 31 l?ikes 2 s?testatud kulude h?vitamise ulatuse, tingimused ja korra;

[RT I 2007, 44, 316 j?ust. 14.07.2007]

151) kehtestab Riigikogu ja Riigikogu Kantselei dokumentide asutuse-siseseks teabeks tunnistamise ja nende kasutamise korra;

152) kehtestab Riigikogu liikme staatuse seaduse 31 l?ikes 1 s?testatud kulude h?vitamise ulatuse ja korra Riigikogu XI koosseisu liikmete jaoks;

[RT I 2007, 44, 316 j?ust. 14.07.2007]

16)kehtestab Riigikogu Kantselei struktuuri ning Riigikogu Kantselei teenistujate ametipalkade piirm??rad;

17)nimetab avaliku konkursi korras ametisse Riigikogu Kantselei direktori;

18)otsustab k?esoleva seaduse v?i m?ne muu seadusega reguleerimata protseduurik?simused;

19)arutab k?simusi, mille on temale esitanud Riigikogu esimees;

20)kutsub vajadusel kokku fraktsioonide esindajad, et kuulata ?ra nende seisukohad Riigikogu t?? korraldamisega seonduvates k?simustes;

201) kinnitab Riigikogu arhiivi pidamise korra;

21)korraldab Riigikogu t??d muul viisil.

1. Kommenteeritava paragrahvi l?ikes 1 m??ratletakse Riigikogu juhatust kui kollegiaalset juhtimisorganit, kes korraldab Riigikogu t??d ning tagab Riigikogu haldamise. Riigikogu monokraatne juhtimisorgan on Riigikogu esimees (vt RKKTS 14). Riigikogu aseesimeestel iseseisvat p?devust ei ole, vaid nad t?idavad teatud juhtudel Riigikogu esimehe ?lesandeid (vt RKKTS 15).

2. Kollegiaalsusp?him?te n?uab, et Riigikogu juhatuse p?devuses olevate asjade otsustamisele eelneks arutelu, mille k?igus juhatuse liikmetel on v?imalik esitada oma seisukohad. Riigikogu juhatuse kui kolleegiumi toimimise erip?ra seisneb aga selles, et otsuseid v?tab ta vastu konsensusega (vt RKKTS 16 lg 4 teine lause).

3. RKKTS 13 l?ike 1 kohaselt peab Riigikogu juhatus korraldama Riigikogu t??d ning tagama Riigikogu haldamise. Riigikogu t?? korraldamine h?lmab ettevalmistamist, kontrolli, (metoodilist) juhendamist, t?? jaotamist, koosk?lastamist ning konfliktide lahendamist. Riigikogu t?? korraldamisega seotud ?lesanded on s?testatud muu hulgas RKKTS 13 l?ike 2 punktides 113, 15152, 18 ja 20. V?ljend tagab Riigikogu haldamise t?hendab, et Riigikogu juhatus peab hoolitsema Riigikogu t??ks vajalike tingimuste loomise eest. See seisneb j?rgmises: Riigikogu Kantselei ?ldjuhtimine, Riigikogu eelarve kujundamise ja t?itmise kontroll, olulisemate rahaliste k?simuste otsustamine, t??keskkonna arengu planeerimine jms. Riigikogu haldamisega seotud ?lesanded on s?testatud muu hulgas RKKTS 13 l?ike 2 punktides 16, 17 ja 201. Riigikogu toimimiseks vajalike tingimuste loomine on Riigikogu Kantselei ?lesanne (vt RKKTS 1571 lg 1 ja 1572 lg-d 1 ja 2). Nii koostab kantselei Riigikogu eelarve projekti, korraldab riigivara valitsemist, peab Riigikogu arhiivi jne. Ometi teeb k?ige olulisemad ja p?him?ttelisemad otsused ka nendes valdkondades Riigikogu juhatus.

4. Kommenteeritava paragrahvi l?ikes 2 on esitatud mitteammendav loetelu Riigikogu juhatuse ?lesannetest. Loetelu sisaldab nii ?lesandeid, mis on fikseeritud ?ksnes k?nealuses l?ikes, kui ka viiteid ?lesannetele, mis on t?psemalt lahti kirjutatud RKKTS-i teistes peat?kkides. Peale selle on Riigikogu juhatuse ?lesanded s?testatud RKLS -des 6, 9, 10, 13, 14, 21 ja 34 ning RSVS 13 l?ike 3 punktis 2 ja 14 l?ike 2 punktis 2.

5. RKKTS 13 l?ike 2 punkti 1 j?rgi korraldab Riigikogu juhatus Riigikogu esindamist ning kehtestab vajaduse korral ?ldised juhised Riigikoguliikmete v?lisl?hetuste kohta. Riigikogu esindamine t?hendab institutsiooni kui terviku huvide kaitsmist ja seisukohtade esitamist, olgu siis avalikkuse ees v?i suhetes teiste Eesti Vabariigi institutsioonide, teiste riikide parlamentide v?i rahvusvaheliste organisatsioonidega. Siinjuures tuleb silmas pidada, et Riigikogu n?ol on tegemist rahvaesindusega, mis koosneb erinevaid, m?nikord lausa vastandlikke vaateid omavatest poliitilistest j?ududest. Seet?ttu on ka Riigikogu esindamisel oma spetsiifika, mis eeldab poliitilist tasakaalustatust.

6. Riigikogu esimees esindab Riigikogu kui institutsiooni ex officio, vajamata selleks Riigikogu v?i selle juhatuse volitust (vt RKKTS 14 lg 1 ja nimetatud paragrahvi kommentaar 2). RKKTS -st 15 tulenevalt v?ivad teatavatel juhtudel Riigikogu esindada Riigikogu aseesimehed. Parlamentaarse v?lissuhtluse raames moodustatakse Riigikogu esindamiseks Riigikogu otsusega v?lisdelegatsioonid (vt RKKTS 44, V?SS 6 lg 1 p 4).

7. Kommenteeritava paragrahvi l?ike 2 punktis 1 sisalduv v?ljend korraldab Riigikogu esindamist h?lmab eelk?ige s??raseid juhtumeid, kus Riigikogu m??ratakse esindama isik, kes ei kuulu Riigikogu juhatuse koosseisu, n?iteks m?ni muu Riigikogu liige v?i Riigikogu Kantselei ametnik. Vajadus m??rata Riigikogu esindaja v?ib t?usetuda n?iteks p?hiseaduslikkuse j?relevalve kohtumenetluses seoses Riigikohtu istungist osav?tuga5858
Vt nt Riigikogu juhatuse 12.03.2002 otsus nr 76, millega m??rati kultuurikomisjoni aseesimees P. E. Rummo Riigikogu esindajaks Riigikohtu p?hiseaduslikkuse j?relevalve kolleegiumi 2002. aasta 13. m?rtsi istungile, kus vaadati l?bi Tallinna Ringkonnakohtu taotlus tunnistada kehtetuks Rahvusooperi seaduse 20 l?ige 2 vastuolu t?ttu PS -ga 146; Riigikogu juhatuse 13.02.2006 otsus nr 73, millega m??rati p?hiseaduskomisjoni esimees U. Reinsalu Riigikogu esindajaks Riigikohtu ?ldkogu 2006. aasta 14. veebruari istungile, kus arutati omandireformi aluste seaduse 7 l?ike 3 vastavust p?hiseadusele; Riigikogu juhatuse 26.09.2002 otsus nr 325, millega m??rati Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja M. Sepp Riigikogu esindajaks Riigikohtu p?hiseaduslikkuse j?relevalve kolleegiumi 2002. aasta 1. oktoobri istungile, kus vaadati l?bi Tallinna Halduskohtu taotlus tunnistada maksukorralduse seaduse 28 l?ige 4 osaliselt ja selle alusel antud rahandusministri m??rused p?hiseadusele mittevastavaks.


[]
v?i m?nel rahvusvahelisel foorumil osalemisega. RKKTS 13 l?ike 2 punkti 15 kohaselt otsustab Riigikogu juhatus Riigikogu liikmete saatmise l?hetusse, sh v?lisl?hetusse.

8. Kommenteeritava paragrahvi l?ike 2 punktiga 1 on Riigikogu juhatusele antud ka ?igus kehtestada ?ldised juhised Riigikogu liikmete v?lisl?hetuste kohta. Selle s?tte kohaselt on Riigikogu juhatusel v?imalus peale Riigikogu liikmete v?lisl?hetusse saatmise (RKKTS 13 lg 2 p 15) reguleerida v?lisl?hetustega seonduvaid k?simusi ?ldisemalt, n?iteks m??rata ?ldiste kriteeriumide abil kindlaks ?ritused, millest Riigikogu liikmeid osa v?tma saadetakse, kuidas tagada poliitiline tasakaalustatus ning kuidas korraldada aruandlust. Niisuguseid juhiseid Riigikogu juhatus k?esolevaks ajaks kehtestanud ei ole, k?ll aga on vastu v?etud Riigikogu liikme teenistusl?hetuse vormistamise kord (vt k?esoleva paragrahvi kommentaar 27).

9. RKKTS 13 l?ike 2 punkti 1 sisustamisel tuleb arvestada ka V?SS 6 l?ike 2 punktiga 2, mille j?rgi Riigikogu v?lissuhtlemist koordineerib Riigikogu v?liskomisjon. Praktikas t?hendab see juhatuse ja v?liskomisjoni tihedat koost??d v?lisl?hetuste planeerimisel (sh eelarvevahendite planeerimisel), ettevalmistamisel ja otsustamisel.

10. RKKTS 13 l?ike 2 punkti 2 j?rgi m??rab Riigikogu juhatus Riigikogu alatiste komisjonide liikmete arvu ning fraktsioonidele kuuluvate kohtade arvu alatises komisjonis, m??rab alatisse komisjoni fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme ning kinnitab alatiste komisjonide koosseisud ja muudatused nendes, vajaduse korral kehtestab ?ldised juhised komisjonide t??korralduse ning tegevusvaldkondade kohta. Alatiste komisjonide koosseisude komplekteerimist puudutav on reguleeritud RKKTS -des 2528.

11. Kommenteeritava paragrahvi l?ike 2 punkt 2 annab Riigikogu juhatusele ?iguse kehtestada ?ldiseid juhiseid komisjonide t??korralduse kohta. Niisuguste juhiste abil on juhatusel v?imalik ?htlustada komisjonide praktikat ning anda soovitusi RKKTS-i s?tete ?hetaoliseks kohaldamiseks (nt kuidas koostada komisjonide istungite protokolle ning vormistada menetlusdokumente eeln?usid, muudatusettepanekute loetelusid, komisjonide seletuskirju). Riigikogu juhatus v?ib kehtestada ?ldiseid juhiseid mitte ?ksnes alatiste komisjonide, vaid ka eri-, uurimis ja probleemkomisjonide (vt RKKTS 17) t??korralduse kohta. Seni on Riigikogu juhatus RKKTS 13 l?ike 2 punkti 2 alusel kehtestanud komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise korra (Riigikogu juhatuse 2011. aasta 10. veebruari otsus nr 21, vt lisa 3.2) ja Juhised Riigikogus seaduseeln?u menetlemise hea praktika kujundamiseks (Riigikogu juhatuse 09.02.2012 otsus nr 30, vt lisa 3.4).5959
Riigikogu juhatuse 09.02.2012 otsuse nr 30 vastuv?tmise aluseks oli RKKTS 13 l?ike 2 punkti 2 k?rval ka sama l?ike punkt 21, mille j?rgi Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu t??d muul viisil.


[]

12. Kommenteeritava paragrahvi l?ike 2 punkt 2 annab Riigikogu juhatusele ?iguse kehtestada ?ldiseid juhiseid ka komisjonide tegevusvaldkondade kohta. Kuigi s?tte s?nastuse j?rgi v?iksid s??rased juhised puudutada iga liiki komisjone, on m?eldav siiski ?ksnes alatiste komisjonide tegevusvaldkondade m??ratlemine, kuna erikomisjonide ?lesanded tulenevad seadusest v?i v?lislepingust, mis on komisjoni moodustamise aluseks (vt RKKTS 19 lg 1), uurimis v?i probleemkomisjoni ?lesanded aga fikseeritakse Riigikogu poolt vastuv?etavas komisjoni moodustamise otsuses (vt RKKTS 20 lg 2 ja 21 lg 2). RKKTS-is on kindlaks m??ratud alatiste komisjonide nimed (keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon jne vt RKKTS 18 lg 1) ja nende funktsioon nad valmistavad ette eeln?usid Riigikogu t?iskogus arutamiseks, kontrollivad t?idesaatva riigiv?imu teostamist ning t?idavad muid seadusest v?i Riigikogu otsusest tulenevaid ?lesandeid (RKKTS 18 lg 2). M?nev?rra t?psemalt on RKKTS-is kirjas ELAK-i ja v?liskomisjoni tegevusvaldkonnad (vt RKKTS 18 lg 3, v?liskomisjoni osas ka V?SS 6 lg 2). Kirjeldatud ?iguslikku raamistikku silmas pidades on Riigikogu juhatusel ?igus oma juhistega t?psustada, millise valdkonna seaduseeln?usid ?ks v?i teine alatine komisjon juhtivkomisjonina menetleb ning milliste valitsusasutuste tegevust millises ulatuses kontrollib. Juhiste eesm?rgiks on tagada selgus (piiritleda iga alatise komisjoni tegevusvaldkond) ja j?rjepidevus. Juhiseid komisjonide tegevusvaldkondade kohta Riigikogu juhatus k?esolevaks ajaks kehtestanud ei ole.

13. RKKTS 13 l?ike 2 punkti 3 j?rgi registreerib Riigikogu juhatus Riigikogu fraktsioonid ning muudatused nende koosseisus. Fraktsioonide registreerimise ja fraktsioonide koosseisus muudatuste tegemisega seonduv on reguleeritud RKKTS -des 41 ja 42.

14. RKKTS 13 l?ike 2 punkti 4 j?rgi v?tab Riigikogu juhatus eeln?usid Riigikogu menetlusse ning m??rab neile juhtivkomisjone. Eeln?ude menetlusse v?tmise kord on s?testatud RKKTS -s 93.

15. RKKTS 13 l?ike 2 punkti 41 kohaselt edastab Riigikogu juhatus Riigikogule esitatud Euroopa Liidu ?igusaktide eeln?usid ELAK-ile v?i v?liskomisjonile, m??rab alatisi komisjone nende eeln?ude kohta arvamusi andma, samuti m??rab arvamuse andmise aja. Euroopa Liidu ?igusaktide eeln?ude menetlusse v?tmise kord on reguleeritud RKKTS -s 1522.

16. RKKTS 13 l?ike 2 punkti 5 kohaselt otsustab Riigikogu juhatus t?iendava istungi toimumise ning valmistab ette t?iendava istungi p?evakorra. T?iendava istungi toimumise otsustamist ja selle p?evakorra ettevalmistamist reguleerib RKKTS 49.

17. RKKTS 13 l?ike 2 punkti 6 j?rgi teeb Riigikogu juhatus Riigikogule ettepaneku Riigikogu erakorralise istungj?rgu t?? ajagraafiku kehtestamiseks. Riigikogu erakorralise istungj?rgu t?? ajagraafiku kehtestamise n?eb ette RKKTS 52.

18. RKKTS 13 l?ike 2 punkti 7 j?rgi valmistab Riigikogu juhatus ette Riigikogu t?iskogu t??n?dala p?evakorra ning RKKTS-ist tulenevatel juhtudel v?tab k?simusi p?evakorda oma algatusel, annab Riigikogu k?lalistele loa poliitiliste avalduste esitamiseks ning m??rab nende esitamise aja. Riigikogu t?iskogu t??n?dala p?evakorra ettevalmistamist reguleerivad RKKTS 53 l?iked 13. Peale t?iskogu t??n?dala p?evakorra valmistab Riigikogu juhatus ette ka Riigikogu t?iendava istungi p?evakorra (RKKTS 53 lg 4). Erakorralise istungj?rgu p?evakorda ei valmista ette Riigikogu juhatus, vaid seda teeb istungj?rgu kokkukutsumise ettepaneku tegija (RKKTS 53 lg 5). Riigikogu juhatus v?tab k?simusi t?iskogu p?evakorda omal algatusel p?evakorra ettevalmistamise etapis RKKTS-is etten?htud juhtudel (vt RKKTS 53 kommentaar 9). P?rast seda, kui Riigikogu on p?evakorra kinnitanud, saab p?evakorda t?iendada ?ksnes RKKTS -s 56 loetletud k?simustega. Ettepaneku p?evakorra t?iendamiseks teeb sellisel juhul Riigikogu esimees (RKKTS 56 lg 2).

19. Riigikogu k?laliste all, kelle poliitilise avalduse esitamiseks loa andmise otsustab Riigikogu juhatus, peetakse silmas teiste riikide riigip?id ja parlamentide esimehi, kes oma Eesti-visiidi ajal Riigikogu k?lastavad. Riigikogu k?lalistena ei k?sitata isikuid, kellel on poliitilise avalduse esitamise ?igus tulenevalt RKKTS -st 155. Loa andmine poliitilise avalduse esitamiseks on Riigikogu juhatuse diskretsiooniotsus. Riigikogu juhatus teeb selle, l?htudes k?lalise positsioonist, v?lispoliitilistest kaalutlustest jms. Avalduse esitamise aeg s?ltub ?helt poolt Riigikogu t?iskogu t??n?dala v?i t?iendava istungi p?evakorrast ning teiselt poolt k?lalise visiidi ajakavast. Avalduse esitamise sobivaim aeg on Riigikogu istungi alguses, enne kinnitatud p?evakorras olevate punktide arutamisele asumist, sest siis on v?imalik avalduse esitamise kellaaeg suhteliselt t?pselt kindlaks m??rata. Riigikogu k?lalise avalduse v?tab Riigikogu juhatus t?iskogu p?evakorda omal algatusel v?i teeb Riigikogu esimees ettepaneku t?iendada nimetatud k?simusega juba kinnitatud p?evakorda (vt RKKTS 56 lg 1 p 10 ja lg 2). Kuigi kommenteeritavas punktis seda s?naselgelt ei mainita, m??rab juhatus ka avalduse esitamiseks antava aja. Tava kohaselt k?lalisele k?simusi ei esitata ning avalduse j?rel l?bir??kimisi ei avata.

20. RKKTS 13 l?ike 2 punkti 8 j?rgi kehtestab Riigikogu juhatus Riigikogu istungite stenografeerimise ja protokollimise korra (vt ka RKKTS 61 lg 1). Riigikogu juhatus on nimetatud korra kehtestanud 2010. aasta 14. detsembri otsusega nr 135 (vt lisa 3.1).

21. RKKTS 13 l?ike 2 punkti 9 kohaselt otsustab Riigikogu juhatus p?evakorrak?simuse arutamise aluseks olevate dokumentide Riigikogu liikmetele k?ttesaadavaks tegemise aja muutmise. Dokumentide Riigikogu liikmetele k?ttesaadavaks tegemise aeg, nii reegel kui ka erandid, on s?testatud RKKTS -s 62.

22. RKKTS 13 l?ike 2 punkti 10 kohaselt kehtestab Riigikogu juhatus eeln?ude normitehnilised eeskirjad. Nimetatud eeskirjadele on viidatud ka RKKS 92 l?ikes 1. Riigikogu juhatus on kehtestanud Riigikogus menetletavate eeln?ude normitehnika eeskirja 2011. aasta 27. detsembri otsusega nr 136 (vt lisa 3.3).

23. RKKTS 13 l?ike 2 punkti 11 j?rgi m??rab Riigikogu juhatus RKKTS 132 l?ikes 1 etten?htud juhul peaministrikandidaatide ?lesseadmise t?htaja ning ?lesseatud peaministrikandidaatide esinemise j?rjekorra. RKKTS -s 132 on s?testatud protseduur peaministrikandidaadi ?lesseadmiseks Riigikogus juhul, kui kandidaadi ?lesseadmise ?igus on l?inud Vabariigi Presidendilt ?le Riigikogule.

24. RKKTS 13 l?ike 2 punkti 12 j?rgi koostab Riigikogu juhatus infotunniks k?simuste esitamise j?rjekorra. Infotunnis k?simuste esitamise j?rjekorra koostamist reguleerivad RKKTS 145 l?iked 1 ja 2.

25. RKKTS 13 l?ike 2 punkti 13 kohaselt m??rab Riigikogu juhatus olulise t?htsusega riiklike k?simuste arutelude kestuse, ettekandjad ning k?simuste esitamiseks ja s?nav?ttudeks etten?htud aja. Olulise t?htsusega riikliku k?simuse aruteluga seonduv on s?testatud RKKTS -s 153.

26. RKKTS 13 l?ike 2 punkt 14 on kehtetu alates 2007. aasta 14. juulist, kui j?ustus Riigikogu liikme staatuse seadus (vt RKLS 48 p 2). Enne kehtetuks tunnistamist oli RKKTS 13 l?ike 2 punkt 14 s?nastatud j?rgmiselt: Riigikogu juhatus: [] 14) otsustab Riigikogu liikmete puhkuse k?simusi;. K?esoleval ajal ei reguleeri ?kski ?igusakt Riigikogu liikmete puhkusega seonduvat.





: 1 2 3 4 5 6