.

Riigikogu kodu ja t??korra seadus. Kommentaarid





4. Valimistulemuste kohta Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisel vormistab Vabariigi Valimiskomisjon otsuse.4343
43Vt nt Vabariigi Valimiskomisjoni 04.04.2011 otsus nr 68 Riigikogu esimehe valimise tulemuste kindlakstegemine (RT III, 06.04.2011, 4) ja Vabariigi Valimiskomisjoni 04.04.2011. aasta otsus nr 69 Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine (RT III, 06.04.2011, 5).


[]
Sisu poolest on tegemist tuvastamisotsusega. Sellega fikseeritakse h??letamistulemuste protokolli p?hjal Riigikogu valimisotsus, st Riigikogu esimeheks ja aseesimeesteks valitud kandidaadid. Olenevalt h??letamistulemustest v?ib Vabariigi Valimiskomisjon tuvastada ka, et (?kski) kandidaat ei osutunud valituks ning et tuleb korraldada valimise lisavoor.4444
Vt nt Vabariigi Valimiskomisjoni 24.03.2005 otsus nr 5 Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine (otsus on k?ttesaadav Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel), millega tuvastati, et h??letamistulemuste p?hjal ei selgunud, milline kandidaat valiti esimeseks aseesimeheks ja milline teiseks (kandidaadid A. Lipstok ja T. Varek kogusid v?rdse arvu h??li), ning konstateeriti, et tuleb korraldada valimise lisavoor.


[]
Olgu v?rdluseks toodud VPVS 13, mis n?eb ette, et valimistulemuse kindlakstegemiseks Vabariigi Presidendi valimisel nii Riigikogus kui ka valimiskogus kuulutab istungi juhataja v?lja vaheaja, valimistulemuse kohta v?tab valimiskomisjon vastu otsuse, mis j?ustub allakirjutamisega, ning otsuse teeb valimiskomisjoni esimees teatavaks kohe p?rast selle j?ustumist.

5. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus valimistulemuste kohta nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimisel j?ustub allakirjutamisega (RKVS 15 lg 5 kolmas lause). Selle otsuse teeb Riigikogu liikmetele teatavaks istungi juhataja. Kui ?kski Riigikogu liige valimistulemust ei vaidlusta, on see l?plik ning sellest hetkest algavad Riigikogu esimehe v?i aseesimeeste volitused.

6. Kuiv?rd h??letamise korra rikkumist saab vaidlustada p?rast h??letamise l?ppemist ja h??letamistulemust p?rast selle teatavakstegemist ning sellekohased protestid lahendab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata (vt RKKTS 89), on valimistulemuse vaidlustamise v?imalus pigem teoreetiline. Nii saaks valimistulemust vaidlustada n?iteks juhul, kui kellegi arvates t?lgendab Vabariigi Valimiskomisjon m?nda RKKTS-is etten?htud h??lteenamuse n?uet valesti ning kuulutab seet?ttu kandidaadi ekslikult valituks.

Kommenteeritavas paragrahvis ei ole k?ll s?testatud valimistulemuse kohta protesti esitamise ja l?bivaatamise korda, kuid analoogia p?him?ttel tuleb kohaldada RKKTS -s 89 etten?htut. Nii v?ib protesti Vabariigi Valimiskomisjonile esitada iga Riigikogu liige. Vabariigi Valimiskomisjon lahendab protesti viivitamata. Kui valimiskomisjon j?tab protesti rahuldamata, on valimistulemus l?plik ning sellest hetkest algavad Riigikogu esimehe v?i aseesimeeste volitused. Kui aga valimiskomisjon protesti rahuldab, tuleb valimistulemused uuesti selgitada ja teatavaks teha.

7. PSJKS 37 l?ike 2 j?rgi isik, kes leiab, et [] Riigikogu juhatuse valimistega seotud valimiskomisjoni otsuse v?i toiminguga on rikutud tema ?igusi, v?ib esitada Riigikohtule taotluse t?histada valimiskomisjoni otsus v?i tunnistada valimiskomisjoni toiming ?igusvastaseks v?i tunnistada h??letamistulemus [] Riigikogu esimehe v?i aseesimehe valimistel kehtetuks.4545
PSJKS 37 l?ikes 2 kasutatakse v?ljendit Riigikogu juhatuse valimised, kuid RKKTS niisugust v?ljendit ei tunne. Seet?ttu tuleb ka PSJKS-is Riigikogu juhatuse valimisi m?ista kui Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisi.


[]
See s?te annab Riigikogu liikmele ?iguse taotleda Riigikohtult Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise seaduslikkuse kontrolli. Eelk?ige tuleb p??rdumine Riigikohtu poole k?ne alla juhul, kui Vabariigi Valimiskomisjon on RKKTS 89 kohaselt esitatud protesti j?tnud rahuldamata. Samas ei ole eelnev protesti esitamine ja selle rahuldamata j?tmine Riigikohtule kaebuse esitamise lubatavuse eeldus. Kaebuse esitamine Riigikohtule ei peata Riigikogu valimisotsuse j?ustumist ega takista Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste algust. PSJKS 46 l?ike 2 kohaselt v?ib Riigikohus h??letamistulemuse Riigikogu juhatuse valimistel kehtetuks tunnistada, kui ?igusrikkumine oluliselt m?jutas v?i v?is m?jutada h??letamistulemust.

2.jagu
RIIGIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEESTE VOLITUSTE L?PPEMINE
9. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste l?ppemise alused

(1) Riigikogu esimehe volitused l?pevad:

1)Riigikogu uue esimehe valimisega v?i Riigikogu koosseisu volituste l?ppemisega;

2)Riigikogu koosseisu volituste kestel tema Riigikogu liikme volituste l?ppemisega;

3)tema Riigikogu liikme volituste peatumisega Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise korral;

4)tema tagasiastumisega.

(2) Riigikogu aseesimehe volitused l?pevad:

1)Riigikogu uute aseesimeeste valimisega v?i Riigikogu koosseisu volituste l?ppemisega;

2)Riigikogu koosseisu volituste kestel tema Riigikogu liikme volituste l?ppemisega;

3)tema Riigikogu liikme volituste peatumisega Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise korral;

4)tema tagasiastumisega.

1. Kommenteeritavas paragrahvis on s?testatud juhud, millal l?pevad Riigikogu esimehe (l?ige 1) ja aseesimeeste (l?ige 2) volitused. Volituste l?ppemise alused on Riigikogu esimehe ja aseesimeeste puhul peaaegu identsed, s?nastuslik erinevus sisaldub kummagi l?ike punktis 1. Kahe l?ike olemasolu on tingitud normitehnilistest kaalutlustest ja soovist h?lbustada l?ppemisalustele viitamist RKKTS-i j?rgmistes s?tetes.

2. Esimene volituste l?ppemise alus on uue Riigikogu esimehe v?i uute Riigikogu aseesimeeste valimine (RKKTS 9 lg 1 p 1 esimene alternatiiv, lg 2 p 1 esimene alternatiiv). K?nesolev alus on seotud p?him?ttega, mille j?rgi valitakse Riigikogu esimees ja aseesimehed ?heks aastaks (vt RKKTS 6 lg 1 ning nimetatud paragrahvi kommentaarid 2 ja 3). Uue esimehe v?i aseesimeeste volituste alguse hetkeks tuleb pidada valimistulemuste teatavakstegemist v?i protestide lahendamist RKKTS 8 j?rgi.

3. Teine volituste l?ppemise alus on Riigikogu koosseisu volituste l?ppemine (RKKTS 9 lg 1 p 1 teine alternatiiv, lg 2 p 1 teine alternatiiv). Riigikogu koosseisu volitused l?pevad Riigikogu uue koosseisu valimise tulemuste v?ljakuulutamise p?evast (PS 61 lg 1, vt ka RKVS 74 lg 3ja RKKTS 1 kommentaar 2). Sellest hetkest j??b Riigikogu ajutiselt ilma esimehe ja aseesimeesteta, sest uus Riigikogu valib esimehe ja aseesimehed oma esimesel istungil (RKKTS 4 ja 6 lg 1 esimene lause). Sellise regulatsiooni t?ttu tekkida v?ivate probleemide kohta vt RKKTS 1 kommentaar 5.

4. Kolmas volituste l?ppemise alus on Riigikogu liikme volituste l?ppemine Riigikogu koosseisu volituste kestel (RKKTS 9 lg 1 p 2, lg 2 p 2). Riigikogu liikme volituste ennet?htaegse l?ppemise alused on fikseeritud PS 64 l?ikes 2, RKLS 8 l?ikes 2 ning -des 9 ja 10; Riigikogu liikmeks asunud asendusliikme puhul t?iendavalt RKLS 14 l?ikes 1. On iseenesest m?istetav, et kui isik lakkab olemast Riigikogu liige, ei saa ta enam olla ka Riigikogu esimees v?i aseesimees, sest PS 69 s?testab, et Riigikogu valib esimehe ja kaks aseesimeest oma liikmete hulgast. Kui Riigikogu esimehe v?i aseesimehe volitused k?nesoleval alusel l?pevad, siis vastavalt RKKTS 6 l?ikele 2 ning s?ltuvalt asjaolust kas l?pevad Riigikogu esimehe v?i ?he aseesimehe volitused korraldatakse kas nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste v?i ?ksnes aseesimeeste erakorraline valimine.

5. Neljas volituste l?ppemise alus on Riigikogu liikme volituste peatumine valitsusliikmeks (peaministriks v?i ministriks) nimetamise korral (RKKTS 9 lg 1 p 3, lg 2 p 3). Sellise Riigikogu liikme volituste peatumise aluse s?testab PS 64 l?ige 1. Kuna ka vaadeldaval juhul isik lahkub Riigikogust ning vastavalt PS 64 l?ikele 3 tuleb tema asemele asendusliige, ei saa ta enam j?tkata Riigikogu esimehe v?i aseesimehe ?lesannete t?itmist. Kui Riigikogu esimehe v?i aseesimehe volitused k?nesoleval alusel l?pevad, siis vastavalt RKKTS 6 l?ikele 2 ning s?ltuvalt asjaoludest kas peatuvad Riigikogu esimehe v?i ?he aseesimehe volitused korraldatakse kas nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste v?i ?ksnes aseesimeeste erakorraline valimine.

6. PS 83 j?rgi asub Riigikogu esimees t?itma Vabariigi Presidendi ?lesandeid juhul, kui president ise neid mingil p?hjusel kas ajutiselt v?i kestvalt ei saa t?ita v?i on tema volitused ennet?htaegselt l?ppenud. S??rasel juhtumil peatuvad Riigikogu esimehe volitused Riigikogu liikmena. Samas ei k?sita RKKTS Riigikogu esimehe presidendi ?lesannetesse asumist Riigikogu esimehe volituste l?ppemise alusena. J?relikult j??b presidendi ?lesandeid t?itev Riigikogu esimees sellesse ametisse edasi, vaatamata sellele, et tema volitused Riigikogu liikmena peatuvad ning Riigikokku tuleb tema asemele asendusliige (vt RKLS 11 ja 14 lg 1 p 1). Regulatsioon, mille kohaselt Riigikogu esimehe volitused ei l?pe, kui ta asub t?itma presidendi ?lesandeid, on p?hiseadusp?rane, kuna PS 83 s?testab Vabariigi Presidendi asendajaks Riigikogu esimehe Vabariigi Presidendi ?lesannetes (vt ise?ranis 83 l?ike 2 s?nastus). Kahte Riigikogu esimeest aga p?hiseaduse kohaselt olla ei saa. K?ll aga v?ivad kehtiva ?iguse mitmed s?tted (PS -d 69 ja 83 ning Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimist k?sitlevad RKKTS-i s?tted) koostoimes p?hjustada k?sitavusi seoses Riigikogu esimehe ja aseesimeeste korralise valimisega ning Vabariigi Presidendi ?lesandeid t?itva Riigikogu esimehe v?imalusega sellest kandidaadina osa v?tta (vt RKKTS 7 kommentaar 8).

7. Viies volituste l?ppemise alus on Riigikogu esimehe v?i aseesimehe tagasiastumine (RKKTS 9 lg 1 p 4, lg 2 p 4). Siin peetakse silmas esimehe v?i aseesimehe tagasiastumist oma ametikohalt, mitte Riigikogust. Kui Riigikogu esimees v?i aseesimees astub tagasi Riigikogu liikme kohalt, l?pevad tema volitused esimehe v?i aseesimehena RKKTS 9 l?ike 1 punkti 2 v?i l?ike 2 punkti 2 alusel. Esimehe ja aseesimehe tagasiastumisega seonduv on reguleeritud RKKTS -des 10 ja 11. Kui Riigikogu esimehe v?i aseesimehe volitused k?nesoleval alusel l?pevad, siis vastavalt RKKTS 6 l?ikele 2 ning s?ltuvalt asjaolust kas l?pevad Riigikogu esimehe v?i ?he aseesimehe volitused korraldatakse kas nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste v?i ?ksnes aseesimeeste erakorraline valimine.

8. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste l?ppemise alused on RKKTS-is loetletud ammendavalt, st muudel, kommenteeritavas paragrahvis s?testamata juhtudel volitused l?ppeda ei saa. Nii n?iteks on v?listatud Riigikogu esimehe v?i aseesimehe tagasikutsumine, kuigi selle v?imaluse n?eb RKKTS ette komisjonide esimeeste ja aseesimeeste puhul (vt RKKTS 33), v?i talle umbusalduse avaldamine.

9. RKLS 6 n?eb ette v?imaluse peatada Riigikogu liikme volitused seoses alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega v?i ajutise t??v?imetusega. Riigikogu liikme volituste peatamine sellel alusel ei ole aga vastavalt RKKTS -le 9 Riigikogu esimehe v?i aseesimehe volituste l?ppemise aluseks. RKKTS 9 l?ike 1 punkt 3 ja l?ike 2 punkt 3 ei ole selle juhtumi puhul kohaldatavad, kuna on ?hem?tteliselt seotud Riigikogu liikme nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks. Volituste l?ppemise t?iendavate aluste loomine analoogiat kasutades ei ole samuti vastuv?etav lahendus. Seet?ttu tuleb asuda seisukohale, et juhul kui Riigikogu esimees v?i aseesimees soovib oma Riigikogu liikme volitusi peatada RKLS 6 alusel, peab ta astuma Riigikogu esimehe v?i aseesimehe ametikohalt tagasi vastavalt RKKTS 10 l?ikele 1 v?i 11 l?ike 1 punktile 1 ja l?ikele 2.

10. Kommenteeritavas paragrahvis k?sitletakse Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste l?ppemise aluseid, kuid volituste peatumist, st ajutist vabanemist esimehe v?i aseesimehe kohustustest, seadus ette ei n?e. RKKTS on l?htunud p?him?ttest, et Riigikogu juhtimisorganid peavad igal ajahetkel, niiv?rd kui see on v?imalik, olema komplekteeritud. Nimetatud p?him?tte tagamiseks on RKKTS-is s?testatud Riigikogu esimehe ja aseesimeeste erakorraline valimine (RKKTS 6 lg 2) ning esimehe v?i aseesimeeste ?lesannete t?itmise j?tkamine p?rast tagasiastumisest teatamist (RKKTS 10 lg 2 ja 11 lg 3). Kuigi Riigikogu esimehe v?i aseesimehe volituste peatumist ?iguslikult ei eksisteeri, toimub see faktiliselt Riigikogu esimehe asumisel Vabariigi Presidendi ?lesannetesse vastavalt PS -le 83. Sellisel juhul Riigikogu esimees Riigikogu t??st osa v?tta ei tohi ning Riigikogu t??d juhivad ja korraldavad kaks aseesimeest.

10. Riigikogu esimehe tagasiastumine

(1) Riigikogu esimees v?ib omal soovil tagasi astuda, teatades oma tagasiastumisest ja selle p?hjustest Riigikogu istungil.

(2) Tagasiastumisest teatanud Riigikogu esimees j?tkab oma ?lesannete t?itmist kuni Riigikogu uue esimehe valimiseni.

1. Isikul peab olema v?imalik valitavast ametist tagasi astuda.4646
Vrd nt PS 64 l?ike 2 punkt 3 (Riigikogu liikme tagasiastumine) ja 82 punkt 1 (Vabariigi Presidendi tagasiastumine).


[]
Kommenteeritav paragrahv s?testabki Riigikogu esimehe tagasiastumise korra.Tagasiastumine on Riigikogu esimehe ametist lahkumine omal algatusel.4747
Vrd 14. juulist 2007 kehtetu Riigikogu t??korra seaduse 8 l?ike 1 esimene lause: Riigikogu liikme omal algatusel Riigikogust lahkumist loetakse tagasiastumiseks.


[]

2. Kui Riigikogu esimees soovib ametist lahkuda, kuid Riigikogu liikmeks edasi j??da, tuleb tal RKKTS 10 l?ike 1 kohaselt esineda Riigikogu ees suulise avaldusega ning teatada oma tagasiastumissoovist. ?htlasi peab Riigikogu esimees tegema teatavaks tagasiastumise p?hjused. Demokraatlikes s?steemides lasub avalikesse ametitesse valitud isikutel kohustus oma tegevust ja otsuseid selgitada see on osa nende poliitilisest vastutusest. Kuna RKKTS 10 l?ikes 1 ei s?testata, kui ?ksikasjalikud peavad p?hjendused olema, tuleb asuda seisukohale, et selle otsustab tagasiastuv Riigikogu esimees ise. Ei ole v?listatud, et tagasiastuv esimees piirdub ?ksnes ?lds?nalise p?hjendusega, nagu isiklikel p?hjustel, tervislikel p?hjustel vms. Riigikogu esimees teeb tagasiastumisavalduse Riigikogu t?iskogu istungil p?evakorrav?liselt.

3. RKKTS-is ei ole s?testatud, kuidas tuleks toimida juhul, kui Riigikogu esimees ei ole mingil p?hjusel (nt liikumist takistav haigus) v?imeline tagasiastumisavaldust isiklikult Riigikogu ees esitama. See ei t?henda siiski, et niisugusel juhtumil ei olegi v?imalik tagasi astuda. Tuleb l?htuda isiku soovist ning asjakohaste RKKTS-i normide puudumise t?ttu v?tta analoogia p?him?ttel appi n?iteks Riigikogu liikme ning Vabariigi Presidendi tagasiastumise korda reguleerivad s?tted, vastavalt RKLS 9 l?ige 2ja VPTS 10.4848
14.juulist 2007 kehtetu Riigikogu t??korra seaduse 8 l?ike 1 teise lause j?rgi pidi Riigikogu liige tagasiastumisel esitama isiklikult kirjaliku avalduse Riigikogu juhatusele, kelle kohustus oli teha see hiljemalt j?rgmisel t?iskogu t??p?eval Riigikogule teatavaks.


[]
Nimelt tuleb tagasi astuda soovival Riigikogu esimehel, kes ei ole v?imeline Riigikogu ees esinema, esitada Riigikogu juhatusele kirjalik avaldus, milles on m?rgitud ka tagasiastumise p?hjused. ?ks Riigikogu aseesimeestest teeb seej?rel esimesel v?imalusel Riigikogu esimehe tagasiastumisavalduse Riigikogu t?iskogu istungil teatavaks.

4. Kui Riigikogu esimees on kas ise v?i Riigikogu aseesimehe vahendusel Riigikogule teatanud oma soovist tagasi astuda, korraldatakse vastavalt RKKTS 6 l?ikele 2 Riigikogu esimehe ja aseesimeeste erakorraline valimine.

5. RKKTS 10 l?ike 2 j?rgi j?tkab tagasiastumisest teatanud Riigikogu esimees oma ?lesannete t?itmist kuni uue Riigikogu esimehe valimiseni. Selle s?tte eesm?rk on tagada, et Riigikogu juhtimisorganid oleksid igal ajahetkel komplekteeritud ning isikute vahetumine ei p?hjustaks t?rkeid Riigikogu t??s. Faktiliselt saab isik j?tkata Riigikogu esimehe ?lesannete t?itmist m?istagi ?ksnes juhul, kui tema tagasiastumist ei p?hjustanud n?iteks Riigikogu t??st osav?ttu takistav haigus.

11. Riigikogu aseesimehe tagasiastumine

(1) Riigikogu aseesimees astub tagasi:

1)omal soovil;

2)Riigikogu esimehe volituste l?ppemise korral k?esoleva seaduse 9 l?ike 1 punktis 2, 3 v?i 4 etten?htud juhul;

3)Riigikogu aseesimeestest ?he volituste l?ppemise korral k?esoleva seaduse 9 l?ike 2 punktis 2 v?i 3 v?i k?esoleva l?ike punktis 1 etten?htud juhul.

(2) Kui Riigikogu aseesimees astub tagasi omal soovil, teatab ta oma tagasiastumisest ja selle p?hjustest Riigikogu istungil.

(3) Tagasiastumise korral j?tkavad Riigikogu aseesimehed oma ?lesannete t?itmist kuni Riigikogu uue esimehe v?i uute aseesimeeste valimiseni.

1. Kommenteeritavas paragrahvis on s?testatud Riigikogu aseesimehe tagasiastumise kui vabatahtliku ametist lahkumise kord (l?ike 1 punkt 1 ning l?iked 2 ja 3) ning aseesimehe tagasiastumine kui fiktsioon, et n?ha ette tema volituste l?ppemine teatavate asjaolude saabumise korral (l?ike 1punktid 2 ja 3 ning l?ige 3).4949
M?neti analoogiliselt on reguleeritud n?iteks Vabariigi Valitsuse tagasiastumine Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel (PS 92 lg 1 p 1). Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil (PS 66) teatab Vabariigi Valitsus oma tagasiastumisest (VVS 10 lg 1 p 1, RKKTS 5). Ent ka siis, kui valitsus oma tagasiastumisest mingil p?hjusel ei teata, loetakse ta tagasiastunuks ning Riigikogu uue koosseisu esimese istungi p?evast hakkavad kulgema uue valitsuse moodustamise t?htajad (vt PS 89).


[]

2. Riigikogu aseesimehe vabatahtliku tagasiastumisega seotud RKKTS-i regulatsioon on sarnane Riigikogu esimehe tagasiastumist k?sitlevaga. Nii on Riigikogu aseesimehel RKKTS 11 l?ike 1 punkti 1 kohaselt ?igus astuda tagasi omal soovil. Tagasiastumisest ja selle p?hjustest tuleb aseesimehel nagu esimehelgi teatada Riigikogu istungil (RKKTS 11 lg 2; vt ka RKKTS 10 kommentaarid 2 ja 3).

3. RKKTS 11 l?ikes 1 on Riigikogu aseesimehe n-? automaatse tagasiastumise, st sisuliselt volituste l?ppemise alustena fikseeritud kaks juhtu:

a)Riigikogu esimehe volituste l?ppemine RKKTS 9 l?ike 1 punktis 2, 3 v?i 4 etten?htud juhul, s.o siis, kui Riigikogu esimehe volitused l?pevad kas:

tema Riigikogu liikme volituste ennet?htaegse l?ppemisega (RKKTS 9 lg 1 p 2),

tema Riigikogu liikme volituste peatumisega valitsusliikmeks nimetamise korral (RKKTS 9 lg 1 p 3) v?i

tema tagasiastumisega (RKKTS 9 lg 1 p 4);

b)Riigikogu aseesimeestest ?he volituste l?ppemine RKKTS 9 l?ike 2 punktis 2 v?i 3 v?i 11 l?ike 1 punktis 1 etten?htud juhul, s.o siis, kui Riigikogu aseesimeestest ?he volitused l?pevad kas:

tema Riigikogu liikme volituste ennet?htaegse l?ppemisega (RKKTS 9 lg 2 p 2),

tema Riigikogu liikme volituste peatumisega valitsusliikmeks nimetamise korral (RKKTS 9 lg 2 p 3) v?i

tema tagasiastumisega omal soovil (RKKTS 11 lg 1 p 1).

4. Riigikogu aseesimeeste tagasiastumist juhul, kui l?pevad Riigikogu esimehe volitused (RKKTS 11 lg 1 p 2), p?hjendati Riigikogu kodukorra seaduse eeln?u seletuskirjas5050
Riigikogu kodukorra seaduse eeln?u (1222 SE, IX Riigikogu) seletuskiri.


[]
j?rgmiselt: Riigikogu aseesimeeste volituste seotust Riigikogu esimehe omadega p?hjendab asjaolu, et nimetatud ametiisikud ?heskoos moodustavad Riigikogu kollegiaalse juhtimisorgani juhatuse ning selle organi juhi volituste l?ppemine peaks kaasa tooma organi kogu koosseisu uuendamise. Samuti annab selline lahendus aseesimeestele v?imaluse esimehe ametikohale kandideerida.

5. Riigikogu aseesimehe tagasiastumine juhul, kui l?pevad teise aseesimehe volitused (RKKTS 11 lg 1 p 3), on seotud aseesimeeste samaaegse valimise p?him?ttega (RKKTS 7 lg 1 teine lause, vt ka nimetatud paragrahvi kommentaar 3). Kui RKKTS-is ei oleks s?testatud, et Riigikogu aseesimehe volitused teise aseesimehe volituste l?ppemise korral samuti l?pevad, siis n?iteks juhul, kui l?pevad opositsiooni kuuluva aseesimehe volitused ja valitaks ainult ?ks aseesimees, v?iks parlamendienamus enda k?tte saada k?ik kolm kohta Riigikogu juhatuses.

6. Kui Riigikogu aseesimees astub tagasi vastavalt RKKTS 11 l?ike 1 punktile 2 v?i 3, ei kohaldu tema suhtes RKKTS 11 l?ikes 2 s?testatu, st ta ei teata oma tagasiastumisest ja selle p?hjustest Riigikogu istungil.

7. Kui ?he Riigikogu aseesimehe volitused RKKTS 9 l?ike 2 punktis 2 v?i 3 v?i 11 l?ike 1 punktis 1 etten?htud alusel l?pevad ning teine aseesimees RKKTS 11 l?ike 1 punkti 3 alusel tagasi astub, korraldatakse vastavalt RKKTS 6 l?ikele 2 aseesimeeste erakorraline valimine. Kui aga Riigikogu aseesimehed astuvad tagasi RKKTS 11 l?ike 1 punkti 2 alusel, korraldatakse RKKTS 6 l?ike 2 kohaselt nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste erakorraline valimine.

8. RKKTS 11 l?ike 3 j?rgi j?tkavad tagasiastunud Riigikogu aseesimehed oma ?lesannete t?itmist kuni uue Riigikogu esimehe v?i uute aseesimeeste valimiseni (vt ka RKKTS 10 kommentaar 5). Olgu t?psustatud, et Riigikogu aseesimehe ?lesannete t?itmist saab j?tkata ?ksnes tagasiastunud aseesimees, mitte aga aseesimees, kelle volitused l?pevad muul alusel (nt tema Riigikogu liikme volituste peatumise t?ttu valitsusliikmeks nimetamise korral).

3.peat?kk
RIIGIKOGU JUHATUS

?ldist

1. Eesti Vabariigi p?hiseadus sellist Riigikogu allorganit nagu Riigikogu juhatus ei nimeta. K?ll aga n?eb p?hiseadus ette Riigikogu esimehe valimise, kelle peamine ?lesanne on koos kahe aseesimehega korraldada Riigikogu t??d (PS 69). Kommenteeritavas peat?kis s?testatakse m?lema allorgani p?devus.

2. V?ib ?elda, et juhatuse olemasolu rahvaesinduse t??d korraldava organina kuulub Eesti parlamenditraditsiooni. Juhatuse moodustamise n?gi ette juba Asutava Kogu 1919. aasta 3. juuli kodukord. Vastavalt -le 1 kuulusid Asutava Kogu juhatusse esimees, esimene ja teine abiesimees, sekret?r ning tema esimene ja teine abi. Hiljem on juhatus olnud s?testatud p?hiseadustes5151
Vt Asutava Kogu 15.06.1920 vastuv?etud Eesti Vabariigi p?hiseaduse -d 33, 42, 43, 49 lg 1, 53; Rahvuskogu 28.07.1937 vastuv?etud Eesti Vabariigi p?hiseaduse -d 65, 73, 98 lg 1 (Riigikogu ?ldkoosoleku juhatus), 65 lg 1, 70, 71 lg-d 2 ja 5, 78 lg 3, 79 lg 1, 82 lg 2, 94, 95 lg 1 (Riigivolikogu juhatus), 65 lg 1 (Riigin?ukogu juhatus).


[]
ning seet?ttu loomulikult ka Riigikogu kodukordades.5252
Vt nt Riigikogu 28.04.1921 vastuv?etud kodukorra 1 jj.


[]
Kuni 1940. aastani tegutsenud Eesti parlamentaarsetes kogudes oli juhatuse k?rval olemas ka Riigikogu esimehe institutsioon.5353
Vt Asutava Kogu 03.07.1919 vastuv?etud kodukorra 1 jj; Asutava Kogu 15.06.1920 vastuv?etud Eesti Vabariigi p?hiseaduse 43; Rahvuskogu 03.02.1937 kodukorra 5 jj;Rahvuskogu 28.07.1937 vastuv?etud Eesti Vabariigi p?hiseaduse 40 lg 4, 46 lg 4, 65 lg 3, -d 70 ja 142 (Riigivolikogu Esimees), 46 lg 4, 65 lg 3, 142 (Riigin?ukogu Esimees).


[]
Kui juhatuse ?lesanne k?nealusel perioodil oli peamiselt rahvaesinduse t?? korraldamine laiemas m?ttes, siis esimees oli ennek?ike parlamendi koosolekute juhataja.5454
Vt nt Riigikogu 19.01.1934 vastuv?etud kodukorra -d 5 ja 9: 5. Juhatuse v?imkonda kuulub: 1) Riigikogu t??de korraldamine; 2) Riigikogu majapidamine; 3) Riigikogu eelarve kavade ja Riigikogu eelarve t?itmise aruannete l?bivaatamine ja heakskiitmine; 4) muude k?simuste lahendamine, mis k?esoleva kodukorra v?i teiste seaduste p?hjal v?i Riigikogu vanematekogu v?i Riigikogu Esimehe poolt antud juhatusele otsustada. [] 9. Riigikogu Esimees on Riigikogu esindajaks. Ta juhatab Riigikogu koosolekuid, hoolitseb korra eest Riigikogu koosolekuil ja t?idab muid ?lesandeid, mis temale pannud k?esolev kodukord v?i teised seadused.


[]

3. Vaatamata sellele, et Riigikogu juhatust kehtivas p?hiseaduses ei mainita, on ta kollegiaalse juhtimisorganina olnud s?testatud k?igis alates 1992. aastast vastuv?etud kodukorraseaduse redaktsioonides. Nii s?testas 1992. aasta RKKS 1 esimene lause: Riigikogu t??d korraldab Riigikogu juhatus, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest. 1994. aasta RKKS 1 l?ige 1 oli s?nastatud j?rgmiselt: Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu t??d korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest. Riigikogu esimehe funktsioon m?lema kodukorra j?rgi oli Riigikogu istungite juhatamine ja Riigikogu juhatuse t?? juhtimine (vt 1992. aasta RKKS 3 lg 1, 1994. aasta RKKS 12 lg 1).

4. RKKTS 3. peat?kis on s?testatud nii Riigikogu juhatuse kui ka Riigikogu esimehe ?lesanded. Peale selle sisaldab peat?kk ka juhatuse t??korralduse reegleid. ?lesannete jaotuse aluseks on p?him?te, et juhatuse p?devuses on k?simused, mis eeldavad kollegiaalset otsustamist (vt RKKTS 13), esimehe p?devuses k?simused, mida on v?imalik v?i otstarbekam t?ita monokraatsel organil (vt RKKTS 14).





: 1 2 3 4 5 6