.

Riigikogu kodu ja t??korra seadus. Kommentaarid





1.jagu
RIIGIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEESTE VALIMINE
6. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise toimumise alused

(1) Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest valitakse Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil. Edaspidi toimub korraline Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine Riigikogu t?iskogu t??n?dala viimasel istungil enne ?he aasta m??dumist Riigikogu esimehe ja aseesimeeste eelmisest korralisest valimisest.

(2) Kui Riigikogu esimehe v?i aseesimeeste volitused l?pevad ennet?htaegselt k?esoleva seaduse 9 l?ike 1 punktis 2, 3 v?i 4 v?i 9 l?ike 2 punktis 2, 3 v?i 4 etten?htud juhul, korraldatakse j?rgmise Riigikogu t?iskogu t??n?dala esimesel istungil Riigikogu esimehe v?i aseesimeeste erakorraline valimine.

1. Kommenteeritav paragrahv s?testab Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste kestuse ning fikseerib juhud, millal toimuvad Riigikogu esimehe ja aseesimeeste korralised ja erakorralised valimised.

2. PS 69 j?rgi valib Riigikogu oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. Kui pikaks ajaks nad valitakse, seda p?hiseadus kindlaks ei m??ra. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volitused ei saa mingil juhul kesta kauem kui Riigikogu koosseisu volitused. Nendes raamides v?ib Riigikogu, l?htudes enesekorraldus?iguse p?him?ttest (vt k?esoleva v?ljaande sissejuhatuse punkt 1), ise otsustada, kui kaua Riigikogu juhtimisorganite volitused kestavad.3232
PS 69 ?he v?imaliku t?lgenduse kohaselt tuleks Riigikogu esimees ja aseesimehed valida Riigikogu koosseisu volituste ajaks. Vt PS kommentaarid 2008, 69 kommentaarid 6.1.6.3.


[]

3. Seadusandja tahte kohaselt on Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste aeg ?ks aasta. Nagu eespool m?rgitud (vt k?esoleva peat?ki ?ldine m?rkus 3), on k?nealune t?htaeg olnud alates 1992. aastast s?testatud k?igis Riigikogu kodukorra seaduse redaktsioonides ?htemoodi. Riigikogu esimehe ja aseesimehe korraline valimine toimub k?igepealt Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil ning seej?rel ?he aasta m??dumisel eelmisest korralisest valimisest, s?ltumata sellest, kas vahepeal leiab aset erakorralisi valimisi v?i mitte.

4. RKKTS 6 l?ikes 1 on t?pselt fikseeritud Riigikogu esimehe ja aseesimeeste korralise valimise p?ev. P?rast Riigikogu uue koosseisu esimest istungit viiakse korraline valimine l?bi Riigikogu t?iskogu t??n?dala viimasel istungil enne ?he aasta m??dumist eelmisest korralisest valimisest. Riigikogu t?iskogu t??n?dal on vastavalt RKKTS 46 l?ikele 1 n?dal, millal toimuvad Riigikogu korralised istungid. Riigikogu t?iskogu t??n?dala viimase istungi all peetakse silmas Riigikogu korralist istungit (Riigikogu esimeest ja aseesimehi saab Riigikogu valida ?ksnes t?iskoguna tegutsedes) ning RKKTS 47 l?ike 1 kohaselt toimub see neljap?eval.

Peale selle n?uab RKKTS 6 l?ige 1, et valimine toimuks enne, kui m??dub aasta eelmisest korralisest valimisest. Seega on Riigikogu esimehe ja aseesimeeste korralise valimise kuup?ev konkreetsel aastal RKKTS 6 l?ike 1 teisest lausest ?heselt tuletatav. Selline regulatsioon ei j?ta Riigikogule ega tema juhtimisorganitele valimisp?eva m??ramisel mingit diskretsiooniruumi.

5. Riigikogu esimehe v?i aseesimeeste erakorralised valimised korraldatakse juhul, kui Riigikogu esimehe v?i aseesimehe volitused l?pevad ajavahemikus, mis j??b kahe korralise valimise v?i korralise valimise ja Riigikogu koosseisu volituste l?ppemise aja vahele. Riigikogu esimehe v?i aseesimehe volituste l?ppemise alused, mis toovad kaasa erakorralise valimise, on s?testatud RKKTS 9 l?ike 1 punktides 2, 3 ja 4 (Riigikogu esimehe kohta) ning 9 l?ike 2 punktides 2, 3 ja 4 (Riigikogu aseesimeeste kohta). Erakorraliselt valitud Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volitused kestavad kuni j?rgmise korralise valimiseni, mis viiakse l?bi RKKTS 6 l?ike 1 teises lauses m?rgitud ajal.

6. Kui Riigikogu esimehe v?i aseesimehe volitused l?pevad ennet?htaegselt (nt RKKTS 9 l?ike 1 punkti 3 alusel seoses tema valitsusliikmeks nimetamisega), korraldatakse esimehe v?i aseesimeeste erakorraline valimine j?rgmise Riigikogu t?iskogu t??n?dala esimesel istungil. Riigikogu t?iskogu t??n?dal on vastavalt RKKTS 46 l?ikele 1 n?dal, millal toimuvad Riigikogu korralised istungid. Riigikogu t?iskogu t??n?dala esimese istungi all peetakse silmas Riigikogu korralist istungit ning RKKTS 47 l?ike 1 kohaselt toimub see esmasp?eval. J?rgmise Riigikogu t?iskogu t??n?dalana tuleb m?ista t?iskogu t??n?dalat, mis vahetult j?rgneb n?dalale, kui leidis aset Riigikogu esimehe v?i aseesimehe volituste l?ppemise aluseks olnud toiming v?i s?ndmus.

7. RKKTS 6 l?ike 2 s?nastus n?eb ette, et Riigikogu esimehe v?i aseesimeeste erakorraline valimine toimub ?ksnes korralise istungj?rgu raames, mitte aga erakorralisel istungj?rgul. Nii v?ib kujuneda olukord, kus Riigikogu j??b n?iteks juulikuu alguses (st p?rast kevadise korralise istungj?rgu l?ppemist) ilma esimehe v?i aseesimeheta, kuid vastavalt kommenteeritavale s?ttele ei toimu erakorraline valimine enne kui septembrikuus, kui algab Riigikogu s?gisene korraline istungj?rk. RKKTS 6 l?iget 2 ei saa siiski t?lgendada nii, et see v?listab Riigikogu esimehe v?i aseesimeeste valimise Riigikogu erakorralisel istungj?rgul. S?tte m?te on fikseerida erakorralise valimise aeg n?nda, et valimine leiaks aset esimesel v?imalusel, ning v?listada sellega, et esimehe v?i aseesimehe koht on kaua t?itmata v?i et tagasiastumisest teatanud esimees v?i aseesimees t?idab pikka aega oma ?lesandeid edasi. Kui Riigikogu leiab, et uus esimees v?i aseesimehed on vaja kindlasti valida enne korralise istungj?rgu algust, v?ib valimine toimuda ka erakorralisel istungj?rgul, kui see on kokku kutsutud ja l?bi viidud k?iki p?hiseaduses ja RKKTS-is etten?htud n?udeid j?rgides (vt PS 68 ning RKKTS -d 51, 54 ja 76). Ise?ranis oluline on, et k?igil nii parlamendienamuse kui ka v?hemuse hulka kuuluvatel Riigikogu liikmetel oleks v?imalik erakorralise istungj?rgu toimumisest aegsasti teada saada.

8. K?simus RKKTS 6 l?ike 2 kohaldamisest v?ib tekkida ka juhul, kui Riigikogu esimehe v?i aseesimehe volitused l?pevad ajal, kui esimehe ja aseesimeeste korralise valimiseni on j??nud ainult m?ni n?dal, kuid vastavalt RKKTS 6 l?ikele 2 tuleks korraldada erakorraline valimine. Riigikogu senises praktikas on k?sitatud kommenteeritavat s?tet kui erandeid mittev?imaldavat. Nii n?iteks peatusid Riigikogu aseesimehe Rein Langi volitused Riigikogu liikmena 21. veebruaril 2005 tema nimetamise t?ttu Vabariigi Valitsuse liikmeks3333
Vt Vabariigi Presidendi 21.02.2005 otsus nr 786 Muudatuse tegemine Vabariigi Valitsuse koosseisus (RTL 2005, 23, 320).


[]
ning kuigi Riigikogu esimehe ja aseesimeeste korralise valimiseni j?i ainult ?ks kuu (valimine toimus 24. m?rtsil 2005), viidi Riigikogu aseesimeeste erakorraline valimine l?bi nii, nagu RKKTS 6 l?ige 2 ette n?eb j?rgmise Riigikogu t?iskogu t??n?dala esimesel istungil, st esmasp?eval, 7. m?rtsil 2005. M?nel puhul v?ib kahe valimise korraldamine l?hestikku asuvatel p?evadel, n?iteks ?he t?iskogu t??n?dala jooksul erakorraline valimine esmasp?eval ja korraline valimine neljap?eval , olla ilmselgelt ebam?istlik. Seep?rast v?iks de lege ferenda kaaluda RKKTS 6 l?ike 2 s?tte muutmist, et v?imaldada teatavatel tingimustel (ajaline l?hedus korralisele valimisele, Riigikogu ega selle juhatuse t?? ei ole vakantsi t?ttu takistatud, Riigikogu fraktsioonide ?ksmeelne n?usolek) j?tta erakorraline valimine l?bi viimata.

7. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise p?him?tted ja kord

(1) Esmalt valitakse Riigikogu esimees. Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt p?rast Riigikogu esimehe valimist.

(2) Kandidaadi v?ib ?les seada Riigikogu liige. Esmalt seatakse ?les Riigikogu esimehe kandidaadid. P?rast Riigikogu esimehe valimist seatakse ?les Riigikogu aseesimeeste kandidaadid. ?lesseatu peab andma kandideerimiseks n?usoleku.

(3) H??letamine Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisel on salajane.

(4) Riigikogu liikmel on nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimisel ?ks h??l.

(5) Riigikogu esimeheks saab kandidaat, kes saab ?le poole kehtivatest h??ltest. Kui ?kski kandidaat ei saa n?utavat h??ltearvu, korraldatakse kahe k?ige rohkem h??li saanud kandidaadi vahel valimise lisavoor. V?rdse h??ltearvu korral heidetakse liisku. Kui Riigikogu esimehe valimisel on ?les seatud ainult ?ks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt kui vastuh??li.

(6) Riigikogu esimeseks aseesimeheks saab k?ige rohkem h??li kogunud kandidaat. Riigikogu teiseks aseesimeheks saab h??ltearvult teiseks j??nud kandidaat. V?rdselt h??li kogunute vahel korraldatakse valimise lisavoor.

1. RKKTS -s 7 on s?testatud Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise p?him?tted ja protseduur, mida j?rgitakse nii korralisel kui ka erakorralisel valimisel.

2. Kommenteeritava paragrahvi l?ike 1 kohaselt on Riigikogu esimehe valimine ning Riigikogu aseesimeeste valimine kaks eraldi valimisprotseduuri. Korralisel valimisel, aga ka erakorralisel valimisel juhul, kui valida tuleb nii esimees kui ka aseesimehed, viiakse k?igepealt l?bi Riigikogu esimehe valimine alates kandidaatide ?lesseadmisest kuni valimistulemuste teatavakstegemiseni ja v?imalike protestide lahendamiseni ning seej?rel aseesimeeste valimine.

3. RKKTS 7 l?ike 1 teise lause j?rgi valitakse Riigikogu aseesimehed samaaegselt. Sellise regulatsiooni eesm?rk on tagada opositsioonile v?imalus saada esindatus Riigikogu juhatuses. Samaaegsuse n?ude t?ttu on valitsust toetaval parlamendienamusel3434
Eesti poliitikute k?nepruugis kasutatakse ka termineid koalitsioon ja valitsusliit.


[]
arvestatava opositsiooni olemasolu korral v?ga raske saada enda k?tte m?lemad aseesimehe kohad. Kui aga aseesimehed valitaks ?hekaupa, oleks parlamendienamusel v?imalik kummalgi valimisel oma h??lteenamus maksma panna.

4. Riigikoguesimeheja aseesimeeste korralisel ja erakorralisel valimisel korraldab h??letamist, selgitab valimistulemused ning lahendab protestid Vabariigi Valimiskomisjon (RKKTS 81 lg 2 ja 82 lg 1). Kui Riigikogu esimest istungit juhatab kuni Riigikogu esimehe valimiseni Vabariigi Valimiskomisjoni esimees v?i tema aset?itja, siis edaspidi juhatab Riigikogu istungeid ka Riigikogu esimehe valimise ajal kas Riigikogu esimees v?i aseesimees. Tava j?rgi ei juhata esimees v?i aseesimees istungit siis, kui ta ise kandideerib Riigikogu esimeheks. RKKTS-is sellist keeldu ei ole. Analoogilist juhtumit k?sitlevas VPVS 6 l?ikes 2 on aga s?testatud, et Riigikogu ja valimiskogu istungit ei v?i juhatada Vabariigi Presidendi kandidaat ega Riigikogu esimees v?i aseesimees, kui ta t?idab ajutiselt Vabariigi Presidendi ?lesandeid. Kui Riigikogu esimees ja aseesimehed on Vabariigi Presidendi kandidaadid, juhatab Riigikogu v?i valimiskogu istungit vanim kohalolev Riigikogu liige.3535
Vabariigi Presidendi ?lesandeid v?ib teatavatel juhtudel t?ita ka Riigikogu aseesimees (vt RKKTS 15 kommentaar 3).


[]
Kui peaks juhtuma, et Riigikogu esimeheks soovivad kandideerida nii senine esimees kui ka aseesimehed, siis on v?imalik, et istungit juhatab vastavalt RKKTS 63 l?ikele 2 vanim kohalolev Riigikogu liige.

5. Valimisprotseduuri esimene toiming on kandidaatide ?lesseadmine (RKKTS 7 lg 2). Kandidaadi v?ib ?les seada iga Riigikogu liige, samuti mitu Riigikogu liiget ?hiselt. RKKTS-iga ei oleks vastuolus ka see, kui kandidaadi seab ?les fraktsioon, kuigi 7 l?ike 2 esimeses lauses fraktsioone ei nimetata. Kommenteeritavast s?ttest ei tulene piirangut, et Riigikogu liige v?ib ?les seada ainult ?he kandidaadi.3636
Vrd VPVS 15 l?ige 2 ja 23 l?ige 2, mis s?testavad, et Riigikogu liige ja valimiskogu liige v?ivad ?les seada ainult ?he presidendikandidaadi.


[]
Sellise piirangu eesm?rk oleks v?imalike kandidaatide ringi piiramine. Nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimisel on kandidaatide maksimumarv piiratud Riigikogu liikmete arvuga (101). Niisuguse arvu kandidaatide ?lesseadmine on v?imalik ?ksnes siis, kui k?ik Riigikogu liikmed ennast ?les seavad, v?i pahatahtlikkuse korral. Viimasel juhul on isikutel, kes kandideerida ei soovi, v?imalik kandideerimast keelduda (RKKTS 7 lg 2 neljas lause). Seet?ttu ei ole vajalik piirang, mille kohaselt Riigikogu liige tohib ?les seada ainult ?he kandidaadi.

6. Kandidaadid seatakse ?les istungi ajal. Selleks peab ?lesseadja esitama istungi juhatajale kirjaliku ?lesseadmisesildise. ?lesseadjal v?i ?lesseadjate esindajal on seejuures lubatud kandidaati l?hidalt tutvustada ja selgitada kandidaadi esitamise p?hjuseid (analoogia RKKTS 91 l?ike 1 teises lauses s?testatuga).

7. ?lesseatavaks v?ib olla ?ksnes Riigikogu liige, sest vastavalt PS -le 69valib Riigikogu esimehe ja aseesimehed oma liikmete hulgast. Nii ei v?i Riigikogu esimehe ega aseesimehe kandidaadiks seada n?iteks isikut, kelle Riigikogu liikme volitused on peatunud tema valitsusliikmeks nimetamise t?ttu, kuigi valimise p?eval v?ib olla teada, et see isik m?ne aja p?rast Riigikokku naaseb. ?les ei saa seada ka Riigikogu liiget, kes ei ole andnud ametivannet, kuna PS 61 l?ike 2 j?rgi on ametivande andmine Riigikogu liikme kohustuste t?itmisele asumise tingimus.

8. Keeruline olukord tekib aga juhul, kui Riigikogu esimees asub vastavalt PS 83 l?ikele 1 t?itma ajutiselt Vabariigi Presidendi ?lesandeid ja PS 83 l?ike 2 kohaselt tema volitused Riigikogu liikmena peatuvad3737
RKLS 5 l?ikest 3, 7 l?ikest 1, -st 11 ja 14 l?ike 1 punktist 1 tuleneb, et kui Riigikogu esimehe volitused Riigikogu liikmena peatuvad ajaks, kui ta t?idab Vabariigi Presidendi ?lesandeid, astub tema asemele Riigikokku asendusliige.


[]
ning sellel ajal toimub Riigikogu esimehe ja aseesimeeste korraline valimine. PS 69 j?rgi ei tohi Riigikogu esimeheks kandideerida isik, kes ei ole Riigikogu liige, presidendi ?lesandeid t?itma asunud Riigikogu esimehe volitused aga on peatunud. Samas ei oleks vastuv?etav ka lahendus, et Riigikogu esimeheks tuleks valida teine isik ?ksnes p?hjusel, et senine Riigikogu esimees asendab presidenti ega tohi seet?ttu Riigikogu esimehe valimisel kandideerida. Ilmselt tuleb s??rase situatsiooni lahendamiseks muuta RKKTS-i n?iteks nii, et Riigikogu esimehe ja aseesimeeste korraline valimine l?kkub edasi seniks, kuni Riigikogu esimees t?idab Vabariigi Presidendi ?lesandeid. Teine v?imalus oleks t?lgendada PS 83 l?ikes 2 s?testatut n?nda, et Vabariigi Presidendi ?lesannetesse asunud Riigikogu esimees j??b k?ll formaalselt Riigikogu koosseisu edasi, kuid ei v?ta osa Riigikogu t??st. Sellisel juhul ei tule tema asemele ka asendusliiget ning faktiliselt j?tkab Riigikogu t??d 100-liikmelisena. Esimehe kohuseid t?idavad sellel ajal aseesimehed. Seesugusele t?lgendusele v?ib leida tuge ka PS -st 64, kui vaadelda seda ?htse loogilise ja suletud tervikuna, mille l?ige 1 n?eb Riigikogu liikme volituste peatumise ainsa alusena ette valitsusliikmeks nimetamise ning l?ige 3 s?testab asendusliikme instituudi. Kui m??nda, et PS 83 l?iget 2 on v?imalik t?lgendada kirjeldatud viisil, siis on lubatav ka ajutiselt Vabariigi Presidendi ?lesandeid t?itva Riigikogu esimehe kandideerimine Riigikogu esimehe korralisel valimisel.3838
Selle lahenduse s?testamiseks tuleks muuta RKLS 11 ja 14 l?ike 1 punkti 1.


[]

9. RKKTS 7 l?ike 2 neljanda lause kohaselt peab ?lesseatu andma kandideerimiseks n?usoleku. N?usolek v?ib olla nii suuline kui ka kirjalik. Kui ?lesseatu annab n?usoleku suuliselt, siis kirjalikku n?usolekut anda ei ole tarvis, sest n?usoleku andmine fikseeritakse Riigikogu istungi stenogrammis. K?ll aga on kirjalik n?usolek vajalik juhul, kui ?lesseatu n?iteks v?lisl?hetuse v?i haiguse t?ttu ei saa istungist osa v?tta. Riigikogu senises praktikas on istungi juhataja palunud ?lesseatutel v?ljendada oma n?usolekut nii suuliselt kui ka kirjalikult.

10. RKKTS 7 l?ikes 3 on s?testatud h??letamise salajasuse printsiip. Kuigi vastavalt PS 72 l?ike 2 esimesele lausele on h??letamised Riigikogus ?ldjuhul avalikud, v?imaldab selle paragrahvi teine lause Riigikoguls?testada, millal on h??letamine ametiisikute valimisel v?i nimetamisel salajane.

11. Salajasuse printsiip t?hendab seda, et kellelgi ei ole Riigikogu liikme vaba tahte vastaselt v?imalik teada saada, kuidas ta h??letas. K?nesoleva printsiibi sisu on kommenteeritaval juhul m?nev?rra kitsam kui n?iteks Riigikogu valimistel (PS 60 lg 1 neljas lause),3939
Vt PS kommentaarid 2008, 60 kommentaar 3.6.1.


[]
sest Riigikogus toimuvatel h??letamistel ei ole v?imalik tagada h??letamisest osav?tu fakti salajasust.

12. Salajase h??letamise tagamiseks h??letatakse Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisel h??letamissedelitega (RKKTS 81 lg 2). H??letamist korraldav Vabariigi Valimiskomisjon (koost??s Riigikogu juhatuse ja Riigikogu Kantseleiga) peab tagama salajaseks h??letamiseks vajalikud tingimused, sh h??letamiskabiini, kus Riigikogu liige saab h??letamissedeli t?ita ?ksi olles, ning h??letamiskasti olemasolu.

13. RKKTS 7 l?ige 4, mille j?rgi on Riigikogu liikmel nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimisel ?ks h??l, l?htub PS -st 62 ja 12 l?ike 1 esimesest lausest tulenevast n?udest kohelda Riigikogu liikmeid nende mandaadi teostamisel v?rdselt.4040
Vt RKPJKo 02.05.2005, 3-4-1-3-05, p 14 jj.


[]
?htlasi teenib kommenteeritav s?te eesm?rki, mida peeti silmas Riigikogu aseesimeeste valimise samaaegsuse n?ude s?testamisel (vt k?esoleva paragrahvi kommentaar 3).

14. Kommenteeritava paragrahvi l?ikes 5 on ette n?htud h??lteenamused, mis on n?utavad Riigikogu esimeheks valituks osutumiseks, ning reeglid, mida kohaldatakse siis, kui ?kski kandidaat ei saa n?utavat h??lteenamust. L?htuvalt sellest, kas kandidaate on ?ks v?i rohkem, on n?uded erinevad.

15. Kui Riigikogu esimehe valimisel on ainult ?ks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt kui vastuh??li (RKKTS 7 lg 5 neljas lause):

P > V
(P poolth??led, V vastuh??led)

Tulemuse selgitamisel v?etakse arvesse ?ksnes poolt ja vastuh??li ning kehtetud h??letamissedelid (vt RKKTS 88 lg 2) tulemusele m?ju ei avalda. Kui kandidaat saab v?rdse arvu poolt ja vastuh??li v?i rohkem vastu kui poolth??li, ei osutu ta valituks ning valimisprotseduuri tuleb alustada uuesti kandidaatide ?lesseadmisest.

16. Kui Riigikogu esimehe valimisel on kaks v?i enam kandidaati, osutub Riigikogu esimeheks valituks see, kes saab ?le poole kehtivatest h??ltest (RKKTS 7 lg 5 esimene lause):

E > A / 2
(E n?utav h??lteenamus, A kehtivate h??lte arv)

Kehtetud h??letamissedelid (vt RKKTS 88 lg 2) j?etakse selgi puhul valimistulemuse selgitamisel arvesse v?tmata. Kui ?kski kandidaat ei saa n?utavat h??ltearvu, korraldatakse kahe k?ige rohkem h??li saanud kandidaadi vahel valimise lisavoor (RKKTS 7 lg 5 teine lause). Lisavoorus on n?utav samasugune h??lteenamus nagu p?hivooruski, st valituks osutumiseks peab kandidaat saama ?le poole kehtivatest h??ltest. Lisavoorus t?hendab nimetatud n?ue siiski seda, et v?itjaks osutub rohkem h??li saanud kandidaat. Kui lisavoorus koguvad kandidaadid v?rdse arvu h??li, otsustatakse see, kes saab Riigikogu esimeheks, vastavalt RKKTS 7 l?ike 5 kolmandale lausele liisuheitmise teel. Liisku v?ib heita n?iteks m?ndi v?i pabersedelitega. Liisku v?idakse heita ka valimise p?hivoorus juhul, kui on t?idetud kaks tingimust: esiteks, v?hemalt kaks kandidaati on saanud v?rdse arvu h??li ning teiseks, selgitada tuleb lisavooru p??sev kandidaat. Nii ei ole liisku vaja heita, kui v?rdse arvu h??li on kogunud n?iteks h??ltearvult kolmandat kohta jagavad kandidaadid.

17. Vabariigi Valimiskomisjon on 21. m?rtsil 1995 vastu v?tnud otsuse Riigikogu esimehe valimisel liisu heitmise korra kinnitamine (vt lisa 3.5), milles on ette n?htud liisuheitmine ?hekroonise m?ndiga.4141
Liisuheitmise korda Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel on ?ksikasjalikult kirjeldatud Riigikogu juhatuse 10.02.2011 otsuse nr 21 Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise kord punktides 2130 (vt lisa 3.2).


[]

18. Vastavalt RKKTS 7 l?ike 6 esimesele ja teisele lausele selgitatakse Riigikogu aseesimehed suhtelise enamuse p?him?tte j?rgi, st valituks osutuvad kaks k?ige rohkem h??li kogunud kandidaati. Seejuures k?ige rohkem h??li kogunud kandidaat saab Riigikogu esimeseks aseesimeheks ning h??ltearvult teiseks j??nud kandidaat Riigikogu teiseks aseesimeheks. Vahetegemine esimese ja teise aseesimehe vahel m??rab ?ldjuhul Riigikogu esimehe asendamise j?rjekorra, ent see ei too RKKTS-i kohaselt kaasa aseesimeeste erinevat staatust ega ?lesannete hulka. RKKTS 7 l?ike 6 kolmas lause n?eb ette valimise lisavooru. See korraldatakse juhul, kui on t?idetud kaks tingimust: esiteks, v?rdse arvu h??li on kogunud kaks v?i enam kandidaati ning teiseks, ilma lisavooruta ei ole v?imalik selgitada, milline kandidaatidest saab esimeseks ja milline teiseks aseesimeheks. Selleks juhuks, kui lisavoor tulemust ei anna, kommenteeritav s?te lahendust ei paku. Kohaldades analoogia p?hjal RKKTS 7 l?iget 5, tuleb asuda seisukohale, et s??rasel juhtumil ei korraldata mitte uut lisavooru, vaid valituks osutunu selgitatakse liisuheitmise teel.

19. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisel tuleb lisaks kommenteeritavale paragrahvile kohaldada RKKTS 10. peat?ki 3. jao 3. jaotise s?tteid (-d 8689).

8. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste algus

Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volitused algavad p?rast valimistulemuste teatavakstegemist v?i p?rast protestide lahendamist.

1. Kommenteeritavas paragrahvis fikseeritakse ajahetk, millal algavad valituks osutunud Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volitused.

2. RKKTS 8 sisu avamiseks tuleb esmalt meenutada, et vastavalt RKKTS 82 l?ikele 1 korraldab Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisel h??letamist, selgitab valimistulemused ning lahendab protestid Vabariigi Valimiskomisjon. RKKTS 88 j?rgi loeb valimiskomisjon p?rast h??letamise l?ppemist h??led, koostab h??letamistulemuse kohta protokolli ning istungi juhataja teeb h??letamistulemuse teatavaks. H??letamistulemust on Riigikogu liikmel v?imalik vaidlustada, esitades Vabariigi Valimiskomisjonile protesti viivitamata p?rast h??letamistulemuse teatavakstegemist. Valimiskomisjon peab viivitamata protesti l?bi vaatama ja selle kohta otsuse tegema (vt RKKTS 89).4242
Vastavalt RKKTS -le 89 on Riigikogu liikmel ?igus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile protest ka h??letamise korraldamise, st h??letamise ajal esinenud v?imalike seadusrikkumiste kohta. Protest tuleb esitada valimiskomisjonile viivitamata p?rast h??letamise l?ppemist ning valimiskomisjon on kohustatud selle viivitamata lahendama.


[]

3. RKKTS -des 8, 88 ja 89 s?testatust tulenevalt v?iksidki Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volitused alata p?rast seda, kui istungi juhataja on teinud h??letamistulemused teatavaks, st lugenud ette Vabariigi Valimiskomisjoni koostatud h??letamistulemuste protokolli, v?i kui valimiskomisjon on j?tnud rahuldamata h??letamistulemuste kohta esitatud protestid. Terminit valimistulemuste teatavakstegemine saaks selles kontekstis m?ista kui istungi juhataja tehtavat toimingut, mis seisneb nii h??letamistulemuse protokolli ettelugemises kui ka selle p?hjal Riigikogu valimisotsuse tuvastamises ja teatavakstegemises. Praktikas aga tehakse p?rast h??letamistulemuse teatavakstegemist veel ?ks menetlus-toiming, mille aluseks on RKKTS 82 l?ige 1 Vabariigi Valimiskomisjon selgitab valimistulemused.





: 1 2 3 4 5 6