.

Riigikogu kodu ja t??korra seadus. Kommentaarid





5.2 ?ht v?i teist parlamentaarset instituuti v?i menetlust k?sitledes on enne konkreetsete s?tete selgitamisele asumist p?gusalt kirjeldatud vaadeldava instituudi v?i menetluse t?hendust laiemas riigi v?i parlamendi?iguslikus kontekstis. S?tete kommentaarides m??ratletakse eelk?ige neis kasutatud m?isted ning viidatakse kodukorras?tete omavahelistele seostele, samuti nende seostele teiste Riigikogu tegevust puudutavate normidega (p?hiseadus, Riigikogu liikme staatuse seadus, valimisseadused jne). Kuna k?esolevate kommentaaride kirjutamise peaeesm?rke on esitada s?stematiseeritult senine kodukorra kohaldamise praktika, on kommentaarides oluline koht selgitustel, kuidas ?ht v?i teist s?tet Riigikogu senises tegevuses on t?lgendatud. 1992. aasta ja 1994. aasta kodukorra regulatsioonidele tehtud viited peaksid andma ?levaate sellest, kuiv?rd on kodukorras?tete areng olnud j?rjepidev ning millises ulatuses on parlamendi t??korraldusse toodud uusi p?him?tteid. Samuti aitavad v?rdlused varasemate kodukordadega selgitada tehtud muudatuste sisu ja eesm?rke.

5.3 Eestis ei ole palju parlamendi?iguse alast kohtupraktikat, kuid m?ned lahendid on Riigikohus siiski teinud. Kommentaarides viidatakse neile lahenditele ning selgitatakse, kuidas Riigikohtu seisukohti RKKTS-i s?tete t?lgendamisel arvesse v?tta. Kuni 1940. aastani tegutsenud Eesti parlamentaarsete kogude kodukordadele on viidatud ning n?iteid teiste riikide parlamentaarsest praktikast esitatud ?ksnes siis, kui seda on peetud kohaseks ja vajalikuks. L?htutud on p?him?ttest, et tegemist on ennek?ike kehtiva ?iguse kommentaaridega, mitte ?levaatega eri parlamentide v?imalikest t??vormidest ja p?him?tetest.

5.4 Kommentaarid v?ljendavad nende autorite seisukohti.

1.peat?kk
RIIGIKOGU UUE KOOSSEISU KOKKUKUTSUMINE JA ESIMENE ISTUNG

?ldist

1. Riigikogust r??kides tuleb eristada p?hiseadusega etten?htud alalist organit ning selle konkreetset isikkoosseisu, mis valimiste tulemusel muutub. Esimesel juhul on tegemist Riigikogu kui organi kontinuiteediga ehk j?rjepidevusega, teisel juhul koosseisu diskontinuiteediga. Riigikokku valitute volituste aeg on piiritletud: see kestab kuni j?rgmiste valimiste tulemuse v?ljakuulutamiseni (PS 61 lg 1). Seej?rel alustab t??d Riigikogu uus koosseis. Tulenevalt Riigikogu isikkoosseisu vahetumisest eristatakse ja j?rjestatakse j?rgmisi koosseise:

I Riigikogu 20.12.192030.05.1923

II Riigikogu 31.05.192314.06.1926

III Riigikogu 15.06.192614.06.1929

IV Riigikogu 15.06.192914.06.1932

V Riigikogu 15.06.193202.10.1934

VI Riigikogu (Riigivolikogu ja Riigin?ukogu) 07.04.193805.07.1940

VII Riigikogu 30.09.199210.03.1995

VIII Riigikogu 11.03.199513.03.1999

IX Riigikogu 14.03.199921.03.2003

X Riigikogu 22.03.200326.03.2007

XI Riigikogu 27.03.200726.03.2011

XII Riigikogu 27.03.2011

2. Riigikogu koosseisu diskontinuiteedi p?him?ttega on seotud veel sisuline ja organisatsiooniline diskontinuiteet.

Riigikogu tegevuse sisulise diskontinuiteedi p?him?tte j?rgi l?peb Riigikogu koosseisu volituste l?ppemisega ka k?igi selle valimisperioodi kestel l?puni k?sitlemata parlamentaarsete initsiatiivide menetlemine. Sisulise diskontinuiteedi ideest on kantud n?iteks RKKTS -d 96 ja 141. Selle p?him?tte kehtivus on piiratud Riigikogu sisemise sf??riga ega laiene Riigikogu kui organi suhetele teiste p?hiseadusorganitega. Nii n?iteks tuleb uuel Riigikogu koosseisul arutada ja otsustada seaduse ?le, mis on v?etud vastu eelmise Riigikogu koosseisu volituste ajal, ent mille Vabariigi President on j?tnud v?lja kuulutamata p?rast selle koosseisu tegevuse l?ppu; samuti ei katke Riigikogu koosseisu volituste l?ppemisega seaduse p?hiseadusp?rasuse kontrolli menetlus Riigikohtus.

3. Organisatsioonilise diskontinuiteedi p?him?tte kohaselt l?petavad Riigikogu koosseisu volituste l?ppemisega oma tegevuse Riigikogu allorganid. Ise?ranis selgelt v?ljendub see eri-, uurimis ja probleemkomisjonide puhul, mille tegevus j?rgmise parlamendikoosseisu volituste ajal ei pruugi j?tkuda, samuti fraktsioonide puhul, mille moodustamine s?ltub otseselt valimistulemustest.1919
Riigikogu juhatuse ja alatiste komisjonide kui Riigikogu allorganite p?sivuse tagab see, et nende olemasolu on ette n?htud RKKTS-iga (vt vastavalt 12 jj ning 18).


[]

4. Riigikogu uue koosseisu tegevus algab esimese istungiga p?rast valimisi.2020
L?htudes PS 61 l?igetest 1 ja 2, tuleb eristada Riigikogu uue koosseisu volituste algust ja tegevuse algust. Esimene leiab aset valimistulemuste v?ljakuulutamise p?evast, teine p?rast seda, kui Riigikogu uue koosseisu liikmed on andnud ametivande.


[]
Tegemist on konstitueeriva istungiga selles m?ttes, et ?sjavalitud Riigikogu liikmed tulevad kokku rahvaesinduse asukohas (RKKTS 1 lg 4) ja teevad Riigikogu t??leasumiseks vajalikud toimingud annavad vande ning valivad Riigikogu esimehe ja aseesimehed.

5. Riigikogu uue koosseisu esimene istung on k?ige pidulikumaid s?ndmusi riigi elus. Selleks puhuks on istungisaal kaunistatud loorberipuudega, mis on asetatud presidendi ja valitsuse loo?i juurde. Lauldakse Eesti h?mni ning uute Riigikogu liikmete auks k?lab tervituslaul. Istungil viibib ja selle avab Vabariigi President (PS 78 p 4), ametisoleva valitsuse juht teatab istungil valitsuse tagasiastumisest (PS 92 lg 1 p 1). Tava kohaselt kutsub Riigikogu Kantselei istungit j?lgima p?hiseaduslike institutsioonide juhid Riigikohtu esimehe, riigikontrol?ri, ?iguskantsleri ja Eesti Panga n?ukogu esimehe ning Eesti Vabariiki akrediteeritud diplomaatilised esindajad (suursaadikud ja saadikud). P?rast istungi l?ppu on tavaks kokkuastunud Riigikogu koosseisu pildistada.

6. Esimese istungiga on seotud mitmete t?htaegade kulgemise algus. Nii peab Vabariigi President m??rama peaministrikandidaadi 14 p?eva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest, mis leiab aset Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil (PS 89 lg 1). Viie p?eva jooksul p?rast Riigikogu esimest istungit tuleb Riigikogu juhatusele esitada fraktsioonide registreerimise avaldused (RKKTS 41 lg 1).

7. Riigikogu varasemad kodukorrad ei sisaldanud Riigikogu kokkukutsumist ja esimese istungi l?biviimist reguleerinud s?tetega eraldi peat?kki. K?ll aga oli Rahvuskogu 1937. aasta 3. veebruari kodukorras 1. peat?kk Rahvuskogu kokkukutsumine ja avamine, milles s?testati Rahvuskogu kokkukutsumise kord, Rahvuskogu liikme poolt p?haliku t?otuse andmise reeglid, avakoosoleku juhataja ning see, et Rahvuskogu kummagi koja (Esimese Koja ja Teise Koja) avakoosolekutel tuleb valida koja esimees ja abiesimehed. Samuti n?hti Rahvuskogu kodukorra selles peat?kis ette, et p?rast m?lema koja juhatuse moodustamist peetakse Rahvuskogu pidulik ?ldkoosolek.

1. Riigikogu uue koosseisu kokkukutsumine

(1) Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimub 10 p?eva jooksul, arvates Riigikogu valimistulemuste v?ljakuulutamisest.

(2) Esimeseks istungiks kutsub Riigikogu kokku Vabariigi President.

(3) Kui Vabariigi President ei saa Riigikogu esimeseks istungiks kokku kutsuda, kutsub selle kokku Vabariigi Valimiskomisjoni esimees v?i tema aset?itja.

(4) Riigikogu esimene istung toimub Tallinnas Toompea lossis, kui kokkukutsuja kaalukate p?hjuste t?ttu ei ole kokkukutsumise teates m??ranud teisiti.

1. Riigikogu uue koosseisu esimeseks istungiks kokkukutsumise regulatsioon tuleneb PS -st 66. Selle s?tte kohaselt peab Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimuma 10 p?eva jooksul, arvates Riigikogu valimise tulemuste v?ljakuulutamisest. Kokkukutsuja on p?hiseaduse j?rgi Vabariigi President.

2. Riigikogu valimistulemuste v?ljakuulutamine on reguleeritud RKVS -s 74. Osundatud paragrahvi l?ike 3 j?rgi loetakse valimistulemused v?ljakuulutatuks valitud Riigikogu liikmed registreerinud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse Riigi Teatajas avaldamisele j?rgneval p?eval.

3. Vabariigi President kutsub Riigikogu kokku oma otsusega (VPTS 18 lg 2), milles on fikseeritud esimese istungi kuup?ev ja algusaeg.2121
Vt Vabariigi Presidendi 13.03.1995 otsus nr 516 Kaheksanda Riigikogu kokkukutsumine (RT I 1995, 29, 360); Vabariigi Presidendi 14.03.1999 otsus nr 571 ?heksanda Riigikogu kokkukutsumine (RTL 1999, 44, 576); Vabariigi Presidendi 24.03.2003 otsus nr 403 K?mnenda Riigikogu kokkukutsumine (RTL 2003, 41, 600); Vabariigi Presidendi 28.03.2007 otsus nr 142 ?heteistk?mnenda Riigikogu kokkukutsumine (RTL 2007, 27, 493); Vabariigi Presidendi 28.03.2011 otsus nr 876 Riigikogu XII koosseisu kokkukutsumine (RT III, 29.03.2011, 2).


[]
Kui esimene istung ei toimu Tallinnas Toompea lossis (vt RKKTS 1 lg 4), tuleb presidendil oma otsuses m?rkida ka istungi toimumise koht (vt ka k?esoleva paragrahvi kommentaar 6). Vabariigi Presidendi otsused Riigikogu uue koosseisu kokkukutsumise kohta avaldatakse Riigi Teataja kolmandas osas Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse ?ksikaktid ning muud dokumendid (RTS 2 lg 4 p 2). Alates 1992. aastast on Riigikogu uue koosseisu esimesed istungid toimunud j?rgmistel kuup?evadel ja kellaaegadel:

VII Riigikogu 05.10.1992 (esmasp?ev) kell 11.002222
VII Riigikogu kutsus kokku Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. Vt k?esoleva paragrahvi kommentaar 5 ja viide 25.


[]

VIII Riigikogu 21.03.1995 (teisip?ev) kell 10.00

IX Riigikogu 18.03.1999 (neljap?ev) kell 10.00

X Riigikogu 31.03.2003 (esmasp?ev) kell 15.00

XI Riigikogu 02.04.2007 (esmasp?ev) kell 15.00

XII Riigikogu 04.04.2011 (esmasp?ev) kell 15.00

4. V?lja on kujunenud tava, et Riigikogu Kantselei saadab valitud Riigikogu liikmetele kirjalikud teated, milles on esimese istungi toimumise kuup?ev, kellaaeg ja koht. Teates kutsutakse Riigikogu liikmeid osa v?tma uute Riigikogu liikmete teabep?evast, mis on seni toimunud kas esimese istungi p?eval enne istungi algust v?i istungi p?evale eelneval p?eval. Peale eeltoodu on Riigikogu Kantselei teated sisaldanud praktilist informatsiooni parkimise ja Toompea lossi sissep??su korralduse ning v?ljaspool Tallinna elavate Riigikogu liikmete majutuse kohta.

5. Paragrahvi 1 l?ikes 3on s?testatud lahendus juhuks, kui Vabariigi President mingil p?hjusel Riigikogu esimeseks istungiks kokku kutsuda ei saa. Nimelt v?ib Riigikogu uue koosseisu esimese istungi eel tekkida olukord, kus vastavalt PS 61 l?ike 1 teisele lausele on k?ll eelmise Riigikogu liikmete volitused l?ppenud ning uue Riigikogu liikmete volitused alanud, kuid Vabariigi President ei saa teha otsust Riigikogu esimese istungi kokkukutsumise kohta (n?iteks juhul, kui tema volitused on enne t?ht-aega l?ppenud). ?htlasi puudub sellel ajal ka Vabariigi Presidendi p?hiseadusj?rgne asendaja, Riigikogu esimees (vt PS 83), kuna senise esimehe volitused on valimistulemuste v?ljakuulutamisega l?ppenud ja uut Riigikogu esimeest ei saa valida enne kui Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil.2323
PS 61 l?igetes 1 ja 2 ning -s 66 sisalduva regulatsiooni t?ttu tekib Riigikogu valimise tulemuste v?ljakuulutamise j?rel nn tegutsemisv?imelise parlamendita periood, mille v?listamiseks tuleks muuta p?hiseadust. P?hiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni tegevuse aruandes m?rgitakse, et PS 66 teises lauses sisalduv regulatsioon Vabariigi Presidendi kohustus kutsuda Riigikogu kokku esimeseks istungiks t?histab Eesti Vabariigi p?hiseaduse ?ht k?ige n?rgemat kohta. Kui eespool kirjeldatud situatsioon peaks tekkima, t?hendaks [see] p?hiseaduslikku patiseisu ning seab Eesti Vabariigi riikluse p?simise t?sisesse ohtu. Ekspertkomisjon pakub kitsaskoha k?rvaldamiseks v?lja neli p?hiseaduse muutmise ettepanekut. N?iteks Saksamaa Liitvabariigi p?hiseaduse artikli 39 l?ike 1 teise lause j?rgi l?pevad Bundestagi liikmete volitused alles Bundestagi uue koosseisu kokkuastumisega.


[]
Kirjeldatud olukorra t?ttu ei tohi valitud Riigikogu t??leasumine siiski olla takistatud. Seep?rast on RKKTS-is s?testatud, et nimetatud juhtumi tekkimise korral kutsub Riigikogu esimese istungi Vabariigi Presidendi asemel kokku Vabariigi Valimiskomisjoni esimees v?i tema aset?itja, kuigi v?imalikke p?hiseadusega koosk?las olevaid lahendusi on teisigi: n?iteks v?ib olla s?testatud, et Riigikogu koguneb ise2424
Vt PS kommentaarid 2008, 66 kommentaar 2.4.


[]
v?i kokkukutsujaks on eelmise Riigikogu esimees. Siinjuures v??rib m?rkimist, et ka Eesti iseseisvuse taastamise j?rgse esimese Riigikogu (VII Riigikogu, mis valiti 1992. aasta 20. septembril) kutsus PSRS 3 l?ike 3 kohaselt esimeseks istungiks kokku Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.2525
Vt Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe E. J. Truuv?li 28.09.1992 teadaanne (RT 1992, 37, lk 1262).


[]
Vaba-riigi Valimiskomisjoni esimees v?i tema aset?itja ei kutsu Riigikogu kokku otsusega, vaid teadaandega. Viimane sisaldab, nagu Vabariigi Presidendi otsuski, Riigikogu esimese istungi kuup?eva ja algusaega ning vajaduse korral ka toimumise kohta (vt RKKTS 1 lg 4 ning k?esoleva paragrahvi kommentaarid 3 ja 6).

6. L?ikes 4 on fikseeritud Riigikogu esimese istungi toimumise koht. ?ldjuhul koguneb Riigikogu esimeseks istungiks Tallinnasse Toompea lossi ning istung peetakse istungisaalis, mis paikneb lossi osaks olevas Riigikogu hoones (vt ka RKKTS 57). Erakorralistel juhtudel v?ib Riigikogu esimene istung toimuda ka mujal nii Tallinnas v?ljaspool Toompea lossi kui ka m?nes muus paigas. Kaalukate p?hjustena tulevad k?ne alla n?iteks Toompea lossi Riigikogu istungiks kasutamise v?imatus lossis puhkeva tulekahju v?i istungisaali remondi t?ttu v?i eriolukorra v?ljakuulutamine Tallinnas v?i Toompeal. Otsustuse selle kohta, et esimene istung toimub mujal kui Tallinnas Toompea lossis, teeb kokkukutsuja Vabariigi President v?i Vabariigi Valimiskomisjoni esimees v?i tema aset?itja. Kui esimene istung ei toimu Toompea lossis, tuleb istungi l?biviimise koht fikseerida kokkukutsumise teates Vabariigi Presidendi otsuses v?i Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe v?i tema aset?itja teadaandes.

2. Esimese istungi avamine ja juhatamine

(1) Riigikogu uue koosseisu esimese istungi avab Vabariigi President.

(2) Esimest istungit juhatab kuni Riigikogu esimehe valimiseni Vabariigi Valimiskomisjoni esimees v?i tema aset?itja.

(3) Riigikogu liikmete kohad Riigikogu istungisaalis paiknevad t?hestikulises j?rjekorras.

1. PS 78 punkti 4 j?rgi avab Riigikogu uue koosseisu esimese istungi Vabariigi President. Vabariigi President esineb Riigikogu uue koosseisu esimese istungi avamise puhul k?nega. Enne presidendi avak?net ei tehta istungil ?htegi muud toimingut.

2. Vabariigi President k?ll kutsub Riigikogu esimeseks istungiks kokku ja avab selle, kuid ei juhata istungit. Kommenteeritava paragrahvi l?ike 2 j?rgi juhatab esimest istungit kuni Riigikogu esimehe valimiseni Vaba-riigi Valimiskomisjoni esimees v?i tema aset?itja. Toimingud, mis valimiskomisjoni esimehe v?i tema aset?itja juhatamisel tehakse, on Riigi-kogu liikmete ametivande andmine (RKKTS 3) ning Riigikogu esimehe valimine (RKKTS 4). P?rast seda, kui Riigikogu esimehe valimist l?biviinud Vabariigi Valimiskomisjon (vt RKKTS 82 lg 1) on teinud otsuse valimistulemuste kindlakstegemise kohta ning komisjoni esimees on otsuse selle ettelugemise teel teatavaks teinud, l?pevad Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe v?i tema aset?itja volitused istungi juhatajana ning istungi juhatamise v?tab ?le valitud Riigikogu esimees.

3. Regulatsioon, mille kohaselt juhatab avaistungit kuni Riigikogu esimehe valimiseni Vabariigi Valimiskomisjoni esimees v?i tema aset?itja, ei ole ainum?eldav. Euroopa riikide parlamentide praktikas on tavaks, et parlamendi siseasju korraldavad parlamendiliikmed ise. Koosk?las selle praktikaga v?iks avaistungit juhatada n?iteks kas vanim kohalolev Riigikogu liige v?i k?ige kauem Riigikogu liikme ametis olnu.

4. Paragrahvi 2 l?ikes 3 s?testatu kujutab endast kirjapandud praktikat. Enne esimest istungit ei ole moodustatud Riigikogu juhtimisorganeid ega registreeritud fraktsioone, mist?ttu esimese istungi eelsel ajal ei ole formaalselt v?imalik teha otsuseid Riigikogu t??korraldust puudutavates k?simustes. Kuigi enne esimest istungit t?usetuvaid probleeme saaks lahendada ka Riigikogus kohti saanud valimisnimekirjade esindajate kokkulepetega, on seadusandja v?imalike vaidluste ennetamiseks fikseerinud seaduses p?him?tte, et Riigikogu liikme koht istungisaalis esimese istungi ajal on m??ratud tema perekonnanime j?rgi t?hestikulist j?rjekorda silmas pidades. Sellest l?htudes j?rjestatakse istekohad istungi juhataja poolt vaadates paremalt vasakule, alustades esimesest kohtadereast. Riigikogu uude koosseisu valituks osutunud valitsusliikmed, kes kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni t?idavad ?htaegu nii Riigikogu liikme kui ka valitsusliikme ?lesandeid (vt RKLS 5 lg 2), istuvad Riigikogu liikmetele m?eldud kohtadel, mitte valitsuse loo?is. Valitsuse loo?i asuvad nad p?rast seda, kui h??letamine Riigikogu aseesimeeste valimisel on kuulutatud l?ppenuks.

3. Ametivande andmine

(1) P?rast Riigikogu istungi avamist annavad Riigikogu liikmed ametivande.

(2) Ametivande andmise juures viibib Riigikohtu esimees.

(3) Riigikogu kohalolijaist vanim liige loeb Riigikogu istungisaali k?nepuldist ametivande ette ning kirjutab vandetekstile alla. Seej?rel kirjutavad teised Riigikogu liikmed vandetekstile alla.

1. Riigikogu liikmete ametivande kohustus tuleneb PS 61 l?ikest 2. Ametivande tekst on s?testatud RKLS 15 l?ikes 1 ning see on s?nastatud j?rgmiselt: Asudes t?itma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu koosseisus, annan vande j??da ustavaks Eesti Vabariigile ja tema p?hiseaduslikule korrale. Ametivanne antakse kohe p?rast seda, kui Vabariigi President on Riigikogu istungi avanud, st oma k?ne l?petanud. PS 61 l?ike 2 kohaselt ei saa Riigikogu liige asuda oma ?lesandeid t?itma enne, kui ta on andnud ametivande.

2. Kommenteeritava paragrahvi l?ike 2 j?rgi viibib ametivande andmise juures Riigikohtu esimees. Juuresviibimisel on tseremoniaalne, rahvaesinduse esimese istungi ja ametivande andmise t?htsust r?hutav t?hendus. J?rgmistel kordadel, kui ametivannet annavad Riigikogu liikmed, kes seda mingil p?hjusel esimesel istungil ei saanud teha v?i kes on asunud volituste l?ppemise v?i peatumise t?ttu Riigikogust lahkunu asemele, Riigikohtu esimees enam ametivande andmise juures ei viibi (vt RKLS 16 lg-d 2 ja 3).

3. Ametivande andmise protseduur h?lmab vandeteksti ettelugemist ja sellele allakirjutamist. Vandeteksti loeb istungisaali k?netoolist ette vanim kohalolev Riigikogu liige. Seej?rel kutsub istungi juhataja Riigikogu liikmed ?kshaaval, t?hestikulises j?rjekorras vandetekstile alla kirjutama.

4. RKLS 10 punkti 3 alusel v?ib Riigikohus Riigikogu juhatuse taotlusel l?petada oma otsusega enne t?htaega selle Riigikogu liikme volitused, kes keeldub andmast ametivannet. Keeldumine v?ib seejuures olla selges?naline2626
Vt RK?Ko 06.02.2002, 3-5-0-1-02 ja RK?Ko 13.04.2007, 3-4-1-10-07. Nimetatud Riigikohtu ?ldkogu otsustega rahuldati Riigikogu juhatuse taotlused l?petada enne t?htaega Riigikogu liikmete volitused, kuna nad keeldusid andmast ametivannet. Riigikogu liikmed ei andnud ametivannet, sest nad ei soovinud asuda t?itma Riigikogu liikme ?lesandeid. Tagasiastumisavalduse esitamine aga oli v?imalik alles p?rast ametivande andmist, st p?rast seda, kui isik oli asunud t?itma Riigikogu liikme ?lesandeid. N??d v?listab s??rased olukorrad RKLS 9 l?ige 3, mille j?rgi Riigikogu liikmeks valituks osutunu v?i asendusliige, kellel ei ole v?imalik asuda t?itma Riigikogu liikme ?lesandeid, v?ib tagasi astuda ka enne ametivande andmist.


[]
v?i vaikiv (st Riigikogu liige ei ilmu ametivannet andma). RKKTS-is ega RKLS-is ei ole s?testatud, millal v?ib Riigikogu liiget pidada (vaikivalt) ametivande andmisest keeldunuks. RKLS-i tuleks seet?ttu t?iendada ning s?testada t?htaeg, mille m??dumisel loetakse Riigikogu liige ametivande andmisest keeldunuks. Seejuures tuleb v?tta arvesse, et ametivande mitteandmiseks v?ivad olla m?juvad p?hjused (force majeure).2727
N?iteks Rahvuskogu 03.02.1937 kodukorra -s 4 s?testati: Rahvuskogu liige, kes ilma vabandavate p?hjusteta pole asunud Rahvuskogu liikme kohuste t?itmisele kahe n?dala jooksul p?rast Rahvuskogu avakoosolekut (1), v?i kui ta valitud v?i nimetatud Rahvuskogu koosseisu hiljem, kahe n?dala jooksul arvates valimiste j?ustumisest v?i nimetamisest, loetakse vastava koja juhatuse otsusel Rahvuskogu koosseisust lahkunuks.


[]
Kindlasti ei saa lugeda vande andmisest keeldumiseks vande esimesel istungil andmata j?tmist.

5. Vastavalt PS 61 l?ikele 2 on ametivande andmine parlamendiliikme kohustuste t?itmisele asumise tingimus ning ametivande sisu tuleneb p?hiseadusest endast, seega tuleb asuda seisukohale, et ametivande andmine reservatsioonidega ei ole lubatud ning seda tuleb k?sitada vande andmisest keeldumisena.2828
Vrd Eesti Vabariigi 1937. aasta p?hiseaduse 69 kolmas lause: Kui Riigivolikogu liige keeldub p?haliku t?otuse andmisest v?i annab selle tingimisi, siis l?pevad tema volitused.


[]

4. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine

Riigikogu esimesel istungil valivad Riigikogu liikmed enda hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest.

1. PS 69 j?rgi valib Riigikogu oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. Esimees ja aseesimehed valitakse Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil p?rast seda, kui Riigikogu liikmed on andnud ametivande.

2. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise kord on s?testatud RKKTS -s 7.

3. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisel korraldab h??letamist, selgitab valimistulemused ning lahendab protestid Vabariigi Valimiskomisjon (RKKTS 82 lg 1).

4. P?rast seda, kui Riigikogu esimees on valitud, vahetub istungi juhataja: Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe v?i tema aset?itja asemel asub istungit juhatama valitud Riigikogu esimees (vt RKKTS 2 lg 2 ja nimetatud paragrahvi kommentaar 2).

5. Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest teatamine

P?rast Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimist esineb peaminister avaldusega Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest.

1. Vabariigi Valitsuse kohustus astuda tagasi Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel tuleneb PS 92 l?ike 1 punktist 1 (vt ka VVS 8 p 1 ja 10 lg 1 p 1). Tagasiastunud Vabariigi Valitsus j?tkab oma tegevust kuni uue valitsuse ametisse astumiseni (VVS 11 lg 1).

2. Riigikogu v?tab Vabariigi Valitsuse tagasiastumisavalduse teadmiseks. Otsust Riigikogu vastu ei v?ta.2929
Senises praktikas on Riigikogu v?tnud Vabariigi Valitsuse tagasiastumise kohta vastu otsuse ?hel korral, nimelt VII Riigikogu esimesel istungil 05.10.1992, kui oma juhitava valitsuse tagasiastumisest teatas peaminister T. V?hi (vt RT 1992, 40, 532).


[]

2.peat?kk
RIIGIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEHED

?ldist

1. PS 69 j?rgi on Riigikogu esimees Riigikogu juhtimisorgan, kelle kohustus on koos kahe aseesimehega korraldada Riigikogu t??d. RKKTS n?eb ette ka kollegiaalse juhtimisorgani Riigikogu juhatuse (vt RKKTS 3. peat?kk).

2. Kommenteeritava peat?ki s?tted reguleerivad Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise korda (1. jagu, -d 68) ning nende volituste l?ppemise aluseid ja korda (2. jagu, -d 911). Riigikogu esimehe ja aseesimeeste ?lesanded on s?testatud RKKTS 3. peat?kis.

3. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise korda reguleerivad normid on alates 1992. aasta RKKS-ist p?sinud suures osas muutumatuna: valimine toimub aasta m??dumisel eelmisest valimisest; esimehe ja aseesimeeste umbusaldamise v?i tagasikutsumise v?imalust ei ole ette n?htud; h??letamine on salajane; Riigikogu esimeheks saamiseks on vaja koguda ?le poole kehtivatest h??ltest;3030
Alates 1994. aasta RKKS-i vastuv?tmisest on kehtinud reegel, mille j?rgi juhul, kui ?les on seatud ainult ?ks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt kui vastuh??li.


[]
Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt p?rast Riigikogu esimehe valimist; h??lte v?rdse jagunemise korral on nii esimehe kui ka aseesimeeste valimisel ette n?htud lisavoor;3131
Liisuheitmine v?itja selgitamiseks juhul, kui kandidaadid ka lisavoorus saavad v?rdselt h??li, s?testati esimest korda 1994. aasta RKKS-is.


[]
valimisi korraldab Vabariigi Valimiskomisjon. RKKTS-is s?testati uuendusena, et Riigikogu aseesimeeste uus valimine toimub ka juhul, kui Riigikogu esimehe v?i ?he aseesimehe volitused l?pevad (vt RKKTS 6 lg 2 ja 11 lg 1 p-d 2 ja 3).





: 1 2 3 4 5 6