.

Riigikogu kodu ja t??korra seadus. Kommentaarid





EESS?NA

Parlamentaarne riigikord, mille ?lesanne on tagada demokraatia p?simine, v?ljendub eelk?ige vabas ja l?bim?eldud debatis. Parlament t??tab kindlate menetlusreeglite j?rgi, alati k?iki aspekte kaaludes ja parimal viisil otsuseid tehes. Riigikogu t?? alus on p?hiseadus, kodu ja t??korra seadus ning Riigikogu liikme staatuse seadus. K?esolev v?ljaanne keskendub kodu ja t??korra seadusele.

Riigikogu kahe viimase aastak?mne arengule v?ime alla t?mmata m?ttelise joone. Parlamendi alusp?him?tted, peamised funktsioonid ja t??meetodid on v?lja kujunenud. Kodukorraseadusel on olnud selle aja jooksul kolm tervikteksti. Riigikogu on seadusandjana ?les ehitanud p?hiseadusele tugineva ?iguskorra, kohandanud selle Euroopa ?iguskorraga ning loonud meie rahvale euroopalikel v??rtustel p?hinevad ?hiselureeglid. K?esoleva kogumiku ?llitamisega oleme astunud nende k?psete parlamentide perre, kes on oma peamise t??d reguleeriva ?igusakti kommentaarid kirja pannud. See on esimene katse koondada ?hte v?ljaandesse Riigikogu toimimise praktika ja selle aluseks olevate normide selgitused. Paljud tavad ja kodukorra t?lgendamise viisid on seni kandunud ?hest Riigikogust teise peamiselt t?nu neid tundvatele inimestele. Kirjapanduna aitavad need kindlasti kaasa Riigikogu ladusamale t??korraldusele. Sellise kogumiku koostamine annab panuse parlamendi?iguse arengusse Eestis ja on oluline t?his Riigikogu ajaloos.

Parlament on elav organism, kes pidevalt areneb. Tal tuleb kohaneda ?hiskonnas toimuvate muutustega. Seet?ttu ootan v?ljaandele j?tku, tugev alus, millelt edasi minna, on laotud.

Kogumik on koostatud aastail 20092012. See t?? on n?udnud p?hjalikku p?hendumist. Tunnustan autoreid ja k?iki teisi, kes p?hit?? k?rvalt andsid oma panuse v?ljaande valmimisse. Minu eriline t?nu kuulub peatoimetajale Aaro M?ttusele.

Head lugemist!


Heiki Sibul

Riigikogu Kantselei direktor 19952012


KOMMENTAARIDE AUTORID

Sissejuhatus Aaro M?ttus

1.peat?kk Aaro M?ttus

2.peat?kk Aaro M?ttus

3.peat?kk Peep Pihlak ja Aaro M?ttus

4.peat?kk Janek Laidvee

5.peat?kk Kristo Varend

6.peat?kk Heiki Sibul

7.peat?kk Heiki Sibul

8.peat?kk Peep Pihlak ja Aaro M?ttus

9.peat?kk Peep Pihlak ja Aaro M?ttus

10.peat?kk Peep Pihlak ja Madis Ernits (-d 5762), Helgi Kundla (-d 6375), Aaro M?ttus (-d 7689)

11.peat?kk Kaido Rosin ja Madis Ernits (-d 9096, 1151181), Kaido Rosin (-d 9799, 104114), Janek Laidvee (-d 100103)

12.peat?kk Aaro M?ttus

13.peat?kk Aaro M?ttus

14.peat?kk Kristo Varend

15.peat?kk Helgi Kundla

16.peat?kk Helgi Kundla (-d 133, 134), Helgi Kundla ja Aaro M?ttus (-d 135138)

17.peat?kk Aaro M?ttus (-d 139141), Heiki Sibul (-d 142146), Helgi Kundla (-d 147, 148)

18.peat?kk Janek Laidvee

181.

peat?kk Helgi Kundla

19.peat?kk Kaido Rosin

20.peat?kk Katre Tubro (-d 1581582)

Menetlusskeemid Anu Laido, Liiri Oja, Peep Pihlak ja Piret Luhakooder

Riigikogu kodu ja t??korra seadus 11
Esialgu oli seaduse pealkiri Riigikogu kodukorra seadus. Pealkirja muudeti 14.07.2007 j?ustunud RKLS 48 punktiga 1.


[]
on vastu v?etud 11.02.2003, v?lja kuulutatud Vabariigi Presidendi 03.03.2003 otsusega nr 389 ning j?ustunud 17.03.2003. Seadus on avaldatud RT I 2003, 24, 148. RKKTS-i on muudetud j?rgmiste seadustega:

a)erakonnaseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus; vastu v?etud 18.12.2003; v?lja kuulutatud Vabariigi Presidendi 29.12.2003 otsusega nr 518; avaldatud RT I 2003, 90, 601; j?ustunud 01.01.2004;

b)Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seadus; vastu v?etud 11.02.2004; v?lja kuulutatud Vabariigi Presidendi 02.03.2004 otsusega nr 540; avaldatud RT I 2004, 12, 77; j?ustunud 15.03.2004;

c)Riigikogukodukorra seaduse muutmise seadus; vastu v?etud 15.12.2004; v?lja kuulutatud Vabariigi Presidendi 21.12.2004 otsusega nr 754; avaldatud RT I 2004, 89, 607; j?ustunud 07.01.2005;

d)p?hiseaduslikkuse j?relevalve kohtumenetluse seaduse ja Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seadus; vastu v?etud 08.12.2005; v?lja kuulutatud Vabariigi Presidendi 15.12.2005 otsusega nr 946; avaldatud RT I 2005, 68, 524; j?ustunud 23.12.2005;

e)Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seadus; vastu v?etud 16.02.2006; v?lja kuulutatud Vabariigi Presidendi 02.03.2006 otsusega nr 986; avaldatud RT I 2006, 12, 80; j?ustunud 19.03.2006;

f)riigisaladuse ja salastatud v?listeabe seadus; vastu v?etud 25.01.2007; v?lja kuulutatud Vabariigi Presidendi 13.02.2007 otsusega nr 102; avaldatud RT I 2007, 16, 77; j?ustunud 01.01.2008;

g)Riigikogu liikme staatuse seadus; vastu v?etud 14.06.2007; v?lja kuulutatud Vabariigi Presidendi 22.06.2007 otsusega nr 160; avaldatud RT I 2007, 44, 316; j?ustunud 14.07.2007;

h)riigieelarve seaduse, riigi era?iguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse ning Riigikogu kodu ja t??korra seaduse muutmise seadus; vastu v?etud 11.03.2009; v?lja kuulutatud Vabariigi Presidendi 24.03.2009 otsusega nr 454; avaldatud RT I 2009, 19, 117; j?ustunud 06.04.2009;

i)Riigikogu kodu ja t??korra seaduse muutmise seadus; vastu v?etud 29.10.2009; v?lja kuulutatud Vabariigi Presidendi 11.11.2009 otsusega nr 550; avaldatud RT I 2009, 54, 361; j?ustunud 23.11.2009;

j)Riigikogu kodu ja t??korra seaduse t?iendamise seadus; vastu v?etud 19.05.2010; v?lja kuulutatud Vabariigi Presidendi 03.06.2010 otsusega nr 664; avaldatud RT I 2010, 28, 144; j?ustunud 14.06.2010;

k)arhiiviseadus; vastu v?etud 17.02.2011; v?lja kuulutatud Vabariigi Presidendi 09.03.2011 otsusega nr 853; avaldatud RT I, 21.03.2011, 1; j?ustunud 01.01.2012;

l)Eesti Vabariigi p?hiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus; vastu v?etud 15.06.2011; v?lja kuulutatud Vabariigi Presidendi 01.07.2011 otsusega nr 913; avaldatud RT I, 08.07.2011, 8; j?ustunud 22.07.2011;

m)riigieelarve seaduse ning Riigikogu kodu ja t??korra seaduse muutmise seadus; vastu v?etud 29.09.2011; v?lja kuulutatud Vabariigi Presidendi 30.09.2011 otsusega nr 928; avaldatud RT I, 01.10.2011, 1; j?ustunud 02.10.2011.

SISSEJUHATUS

1.Riigikogu enesekorraldus?igus ja selle piirid

1.1 Parlamendi enesekorraldus?igus t?hendab ennek?ike rahvaesinduse ?igust kujundada ise, ilma teiste riigiorganite sekkumiseta oma sisemine organisatsioon ning kehtestada t??korraldus ja menetlusreeglid. Enesekorraldus?iguse eesm?rk on v?imaldada parlamendil t?ita talle p?hiseadusega pandud ?lesandeid t?husalt22
Parlamendi (Riigikogu) t?hus toimimine on Riigikohtu seisukoha j?rgi p?hiseaduslik v??rtus (vt RKPJKo 02.05.2005, 3-4-1-3-05, p-d 13 ja 25).


[]
ning koosk?las p?hiseaduslike printsiipidega nagu demokraatia ja v?imude lahusus.

1.2 P?hiseadusorganite, sealhulgas Riigikogu enesekorraldus?igust tunnustab ka Eesti Vabariigi p?hiseadus, ehkki mitte s?naselgelt. Riigikohus on m?rkinud: V?imude lahususest, demokraatliku ?igusriigi ?iguse ?ldp?him?tetest ning P?hiseaduse 65 p 16 klauslist tuleneb, et riigiv?imu harud ning p?hiseaduslikud institutsioonid peavad olema neile P?hiseadusega otses?nu antud p?devuse teostamise korraldamisel autonoomsed. Neil on ?ldjuhul ?igus ise m??ratleda oma p?devuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord [] Kolleegium peab vajalikuks r?hutada, et isekorraldus?igus h?lmab ainult p?devust kehtestada nn internseid reegleid ehk ametkonna v?i asutuse sisemist korda.33
RKPJKo 14.04.1998, 3-4-1-3-98, p IV.


[]

1.3 Enesekorraldus?igus annab Riigikogule laia diskretsiooni?iguse oma organisatsiooni ja protseduure s?testavate reeglite kujundamisel ehk nagu on m?rkinud Riigikohus suhteliselt suure otsustusvabaduse tema enda tegevust puudutavates k?simustes.44
RKPJKo 02.05.2005, 3-4-1-3-05, p-d 18 ja 42.


[]
See vabadus ei ole aga piiramatu. Riigikogu otsustusruumi tema enda tegevust puudutavates k?simustes piiravad ?helt poolt p?hiseaduse printsiibid, n?iteks Riigikogu liikme vaba mandaadi p?him?te, Riigikogu funktsioonide teostamises v?rdse osalemise printsiip ja parlamendiv?hemuse kaitse n?ue, teiselt poolt aga Riigikogu organisatsiooni, t??korralduse ja menetluse kohta p?hiseaduses s?testatu: Riigikogu esimehe ja kahe aseesimehe valimise kohustus (PS 69), Riigikogu istungite ja h??letamise avalikkuse n?ue (PS 72), valitsusliikmete s?na?igus Riigikogu ja tema komisjonide istungitel (PS 100) jne.

1.4 Parlament teostab enesekorraldus?igust eelk?ige oma kodukorra kehtestamisega. Traditsiooniliselt k?sitatakse kodukorda parlamendi siseaktina, mille adressaadid on parlamendiliikmed ja mille rahvaesindus kehtestab oma otsusega ilma teiste riigiorganite sekkumiseta.55
Parlamendi kodukorra ?igusliku iseloomu m??ratlemiseks on n?iteks Saksamaa Liidup?hiseaduskohus kasutanud terminit autonoomne p?him??rus (autonome Satzung); vt BVerfG 06.03.1952, 2BvE 1/51, p 21 (E 1, 144 [148]).


[]
Koosk?las selle k?sitlusega s?testas ka n?iteks Eesti Vabariigi 1937. aasta p?hiseaduse 62 l?ige 1, et Riigikogu kodukord v?etakse vastu Riigikogu ?ldkoosoleku otsusega.66
Eesti Vabariigi 1937. aasta p?hiseaduse 62 l?ige 1: Riigikogu, Riigivolikogu ja Riigin?ukogu ning nende organite asjaajamise sisemine kord ja l?bik?imine omavahel, samuti Riigikogu liikmete ?igused ja kohused Riigikogu ?ldkoosolekul, Riigivolikogus ja Riigin?ukogus ning nende komisjonides m??ratakse Riigikogu kodukorraga, mis v?etakse vastu Riigikogu ?ldkoosoleku otsusega.


[]
K?esoleval ajal on parlamendi kodukorra kehtestamine parlamendi otsusega ette n?htud n?iteks j?rgmiste Euroopa N?ukogu liikmesriikide p?hiseadustes: Albaania, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Taani ja Ungari. Eesti p?hiseadus s?testab samamoodi kui Leedu, L?ti, Makedoonia, Slovakkia, Sloveenia ja T?ehhi p?hiseadus, et parlamendi kodukord tuleb v?tta vastu seadusena.

2.Riigikogu kodu ja t??korra seadus Eesti Vabariigi p?hiseaduses

2.1 Riigikogu kodu ja t??korra seaduse (Riigikogu kodukorra seaduse ja Riigikogu t??korra seaduse) vastuv?tmise ja selles teatavate k?simuste reguleerimise kohustus on s?testatud j?rgmistes p?hiseaduse s?tetes:

a)paragrahvis 69: Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu t??d vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele ja Riigikogu t??korra seadusele.;

b)paragrahvis 70: Riigikogu otsustusv?imelisuse s?testab Riigikogu kodukorra seadus. Erakorralisel istungj?rgul on Riigikogu otsustusv?imeline, kui kohal on ?le poole Riigikogu koosseisust.;

c)paragrahvi 71 l?ikes 3: Komisjonide ja fraktsioonide moodustamise korra ning ?igused s?testab Riigikogu kodukorra seadus.;

d)paragrahvi 72 l?ikes 2: H??letamine Riigikogus on avalik. Salajast h??letamist korraldatakse p?hiseaduses v?i Riigikogu kodukorra seaduses etten?htud juhtudel ainult ametiisikute valimisel v?i nimetamisel.;

e)paragrahvi 104 l?ikes 1: Seaduste vastuv?tmise korra s?testab Riigikogu kodukorra seadus.;

f)paragrahvi 104 l?ikes 2: Ainult Riigikogu koosseisu h??lteenamusega saab vastu v?tta ja muuta j?rgmisi seadusi: [] 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu t??korra seadus; [].

2.2 Riigikogu kodukorra seaduse ja Riigikogu t??korra seaduse eristamise juured on Eesti Vabariigi 1937. aasta p?hiseaduses, mille 62 n?gi ette, et Riigikogu ?ldkoosoleku otsusega vastuv?etava kodukorraga tuli kindlaks m??rata Riigikogu, Riigivolikogu ja Riigin?ukogu ning nende organite asjaajamise sisemine kord ja l?bik?imine omavahel, samuti Riigikogu liikmete ?igused ja kohused Riigikogu ?ldkoosolekul, Riigivolikogus ja Riigin?ukogus ning nende komisjonides (l?ige 1), aga seadusega tuli s?testada Riigikogu, Riigivolikogu ja Riigin?ukogu ning nende organite vahekord ja l?bik?imise kord muude asutistega, samuti Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete ?igused ja kohused Riigikogu ?ldkoosolekul, Riigivolikogus ja Riigin?ukogus ning nende komisjonides (l?ige 2). Seega erinesid kaks akti Riigikogu kodukord ja Riigikogu t??korra seadus oma reguleerimiseseme ja sellest tulenevalt ?igusliku iseloomu poolest. Riigikogu kodukord oli Riigikogu siseakt, millel puudus m?ju parlamendiv?liste subjektide ?igustele ja kohustustele, Riigikogu t??korra seadus aga ?igusnorme sisaldav akt, millega reguleeriti parlamendiv?liste subjektide ?igusi ja kohustusi Riigikogus, selle kodades ja organites ning Riigikogu, selle kodade ja organite suhtes.

2.3 Kuigi p?hiseaduse 69 ja 104 l?ike 2 punkti 6 semantiliselt t?lgendades tuleks n?uda kahe eraldi seaduse Riigikogu kodukorra seaduse ja Riigikogu t??korra seaduse olemasolu, oli s?steemi ja ?igusselguse kaalutlustel otstarbekas koondada k?ik Riigikogu organisatsiooni, t??korraldust ja protseduure reguleerivad normid ?hte seadusse.77
Riigikogu liikme volituste alguse, peatumise ja l?ppemise ning ?iguste ja kohustustega seonduvat reguleerib alates 14.07.2007 p?hiseaduses nimetamata RKLS.


[]
Kaalukaid ?iguslikke argumente niisuguse lahenduse vastu ei ole. Kehtiva p?hiseaduse j?rgi peavad k?ik Riigikogu tegevust ning Riigikogu liikmete ?igusi ja kohustusi reguleerivad normid sisalduma seaduses, t?psemalt nn konstitutsioonilises seaduses.88
A. T. Kliimann ja E. Talvik eristavad konstitutsioonilist seadust ja konstitutsionaalset seadust. (Vt Kliimann, A. T. ?leminekuaja konstitutsionaalseid akte. ?igus, 1933, nr 9, lk 386, viide 5; Talvik, E. Legaalsuse p?him?te Eesti Vabariigi p?hiseaduse tekkimises, muutmistes ja muutmiskavades. Tartu, 1991, lk 14, viide 19.) Nende k?sitluse j?rgi oleksid t?nap?eval konstitutsioonilised seadused p?hiseadus, p?hiseaduse rakendamise seadus ja p?hiseaduse t?iendamise seadus, PS 104 l?ikes 2 loetletud seadused aga konstitutsionaalsed seadused. Terminit konstitutsionaalne seadus kasutab ?iguskantsler oma ettepanekutes, arvamustes jm dokumentides. K?esolevates kommentaarides kasutatakse PS 104 l?ikes 2 loetletud seaduste t?histamiseks terminit konstitutsiooniline seadus eelk?ige p?hjusel, et see j?rgib Riigikohtu terminikasutust (viimati RKPJKo 15.12.2009, 3-4-1-25-09, p 22 ning RKKKo 14.10.2010, 3-1-1-19-10, p 10).


[]
,99
PS 104 l?ikes 2 nimetatakse peale Riigikogu kodukorra seaduse ja Riigikogu t??korra seaduse (p 6) ka Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadust (p 7).


[]
Seet?ttu ei ole aktide eristamine nende ?iguslikust iseloomust l?htudes praegu relevantne. Ka ei m??ratle p?hiseadus, millised on k?simused, mis tuleks reguleerida Riigikogu t??korra seadusega. Seet?ttu, nagu kinnitab praktika Riigikogu kodukorra seaduse ja Riigikogu t??korra seaduse kuni 2007. aasta 13. juulini kehtinud redaktsioonid ,on reguleeritavate k?simuste jaotus kahe seaduse vahel paratamatult meelevaldne.

2.4 Eespool viidatud p?hiseaduse paragrahvides (-d 6972 ja 104) on ette n?htud, millised k?simused peavad olema Riigikogu kodu ja t??korra seaduses reguleeritud. Nagu n?ha, s?testab p?hiseadus ainult v?ga ?ldised raamid, mille sees on Riigikogu enesekorraldus?iguse alusel vaba kujundama oma struktuuri, t??korraldust ja menetlusreegleid. Seejuures peab Riigikogu arvestama eelk?ige j?rgmistes p?hiseaduse s?tetes etten?htuga: -d 1 ja 10 (demokraatia p?him?tte osaks olevad enamuse reegel ja v?hemuse kaitse n?ue); 4 (v?imude lahusus ja tasakaalustatus kui korraldusp?him?te); 59 ja 61 punkt 1 (seadusandlusp?devus); 61 l?ige 1, 66 ja 78 punkt 4 (Riigikogu koosseisu diskontinuiteet ja esimene istung); 61 l?ige 2 (ametivanne); 62 (vaba mandaat; Riigikogu liikme vabastus vastutusest h??letamise ja poliitiliste avalduste eest); 65 punkt 2 ja -d 105106 (rahvah??letuse korraldamine); 65 punkt 3 ja 79 (Vabariigi Presidendi valimine); 65 punkt 4 ja 121 (v?lislepingu ratifitseerimine ja denonsseerimine); 65 punkt 5 ja 89 (peaministrikandidaadile volituste andmine valitsuse moodustamiseks); 65 punkt 6 ja -d 115117 (riigieelarve vastuv?tmine ja selle t?itmise aruande kinnitamine); 65 punktid 78, 78 punkt 11,134, 140, 150 (ametiisikute ametisse nimetamine kellegi ettepanekul); 65 punkt 9 (Eesti Panga n?ukogu liikmete ametisse nimetamine); 65 punkt 10 (riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste v?tmise otsustamine); 65 punkt 13 ja 97 (umbusalduse avaldamine); 65 punkt 14 ja 129 (erakorralise seisukorra v?ljakuulutamine); 65 punkt 15 ja 128 (s?jaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni v?ljakuulutamine); 67 (korralised istungj?rgud); 68 ja 78 punkt 5 (erakorralised istungj?rgud); 69 (esimees ja kaks aseesimeest); 70 (kvoorum); 71 (komisjonid ja fraktsioonid); 72 (istungi ja h??letamise avalikkus); 73 (enamusreegel); 74 (arup?rimine); 78 punkt 6ja 107 (seaduse v?ljakuulutamine); 83 (Vabariigi Presidendi asendamine Riigikogu esimehe poolt); 98 (usaldusk?simus); 100 (Vabariigi Valitsuse liikme s?na?igus); 103 l?ige 1 (seaduste algatamise ?igus); 103 l?ige 2 (Vabariigi Valitsuse poole p??rdumine eeln?u algatamiseks); 104 l?ige 2 (konstitutsioonilised seadused); 109 l?ige 2 (Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamine); -d 161168 (p?hiseaduse muutmise seaduse eriregulatsioon) ning PSRS 3 l?ige 6(h??lteenamuste m??ratlused).

3.Muud parlamendi?iguse allikad

3.1 Parlamentide praktikas tunnustatakse p?hiseaduse ja kodukorra k?rval parlamendi?iguse allikatena tavasid, pretsedente ja parlamendi juhtimisorganite poolt neile selleks kodukorraga antud p?devuse piirides loodud norme.

3.2 Tava on pikaajalise praktika p?hjal kujunenud k?itumisviis, mida asjaosalised peavad enda suhtes siduvaks. Riigikogu tegevuse k?igus ei ole tekkinud palju tavasid, millest saaks r??kida vaieldamatult kui tava?igusnormidest. Siiski v?ib esile tuua m?ned juba aastaid j?rgimist leidnud toimimisviisid, mille eiramine ilmselt leiaks Riigikogus taunimist. Nii on v?imalik k?sitada kirjutamata reeglitena n?iteks seda, et:

a)Vabariigi President esineb Riigikogu iga s?gisistungj?rgu avaistungil k?nega;

b)peaminister annab isiklikult ?le j?rgmise aasta riigieelarve eeln?u ning esineb seda tutvustava k?nega;

c)infotunni j?rjekorda koostades paigutatakse esimeseks k?simus peaministrile ning esimeseks k?sijaks Riigikogu liige, kes ei kuulu valitsust toetavasse fraktsiooni.

3.3 Pretsedendiga on tegemist, kui m?nest kodukorra kohaldamisega seotud k?simuse lahendusest juhindutakse ka j?rgmistel kordadel, kui t?useb samasugune v?i sarnane k?simus. Pretsedendi puhul ei saa r??kida uue normi loomisest, vaid olemasoleva normi t?lgendamis v?i kohaldamisotsustusest. V?ljendit pretsedent on Riigikogu istungisaalis sageli kasutatud, kuid enamasti siiski mitte eespool m??ratletud t?henduses. Varasemale kodukorra t?lgendusele on istungi juhataja viidanud n?iteks 1999. aasta 25. mai Riigikogu istungil, kui mitu fraktsiooni n?udsid ?heaegselt vaheaega ja tekkis vaidlus vaheaja kestuse ?le.

3.4 1992. aasta RKKS 88 n?gi ette Riigikogu juhatuse ?iguse t?ita seaduse l?nki: Riigikogu kodukorra seaduse v?i m?ne muu seadusega reguleerimata Riigikogu protseduurik?simused otsustab Riigikogu juhatus. 1994. aasta RKKS lisas sellele ?igusele kohustuse hoolitseda, et l?ngad saaksid seaduse muutmise kaudu t?idetud.1010
1994. aasta RKKS: 166. Seadusega s?testamata protseduurik?simuste lahendamine. (1) Protseduurik?simused, mis on k?esoleva v?i m?ne muu seadusega s?testamata, otsustab Riigikogu juhatus. (2) Riigikogu kahe t??n?dala jooksul p?rast Riigikogu juhatuse otsuse vastuv?tmist seadusega reguleerimata protseduurik?simuse lahendamiseks esitab Riigikogu esimees v?i aseesimees Riigikogu menetlusse vastavasisulise seaduseeln?u Riigikogu kodukorra seaduse v?i m?ne muu seaduse t?iendamiseks. (3) Kuni vastava seaduse j?ustumiseni reguleerib protseduurik?simust Riigikogu juhatuse otsus.


[]
Riigikogu t??s tuli t?epoolest ette niisuguseid juhtumeid, kus Riigikogu juhatus pidi teatavaid protseduurik?simusi oma otsusega reguleerima, eriti VII Riigikogu volituste ajal (19921995). N?itena olgu toodud j?rgmised Riigikogu juhatuse otsused:

a) 1993. aasta 8. aprilli otsus Vabariigi Presidendi poolt v?lja kuulutamata j?etud ja Riigikogule tagasi saadetud seaduse Riigikogus uue arutamise ja otsustamise kord;

b) 1993. aasta 14. juuni otsus Ministrile umbusalduse avaldamise Riigikogu otsuse eeln?u arutamise ja otsustamise kord;

c) 1993. aasta 20. septembri otsus Riigikogu kinnise istungi organisatsioonilis-tehniline korraldus;

d) 1994. aasta 17. jaanuari otsus Riigikogu ajutise komisjoni aruande menetlemise kord;

e) 1994. aasta 7. veebruari otsus Riigikogus v?lispoliitika arutamise kord;

f) 1995. aasta 27. juuni otsus Riigikogu erakorralisel istungj?rgul Riigikogu otsustusv?ime puudumise t?ttu pooleli j??nud p?evakorrak?simuse arutelu j?tkumine.

K?igis neis otsustes sisaldunu inkorporeeriti m?ne aja m??dumisel otsuse vastuv?tmisest Riigikogu kodukorra seadusse. Praegu on Riigikogu juhatuse ?igus t?ita seaduse l?nki s?testatud RKKTS 13 l?ike 2 punktis 18.

4.Varasemad kodukorrad

4.1 Alates Asutava Kogu kokkuastumisest 1919. aasta 23. aprillil kuni Eesti Vabariigi esimese iseseisvusperioodi l?puni tegutsesid Eesti Vabariigi parlamentaarsed kogud j?rgmiste kodukordade alusel:

a)Asutava Kogu kodukord, vastu v?etud 3. juulil 1919 (RT 1919, 46, 95).

b)Riigikogu kodukord, vastu v?etud 28. aprillil 1921 (RT 1921, 33, 26). Seda kodukorda muudeti:

Riigikogu kodukorra t?iendamise seadusega, vastu v?etud 15. detsembril 1922 (RT 1922, 159, 105);

Riigikogu kodukorra muutmise seadusega, vastu v?etud 5. juulil 1923 (RT 1923, 95, 74);

Riigikogu kodukorra muutmise seadusega, vastu v?etud 31. juulil 1926 (RT 1926, 62, 81);

Riigikogu kodukorra t?iendamise seadusega, vastu v?etud 23. m?rtsil 1929 (RT 1929, 30, 202);

Riigikogu ankeetkomisjoni seadusega, vastu v?etud 3. m?rtsil 1931 (RT 1931, 23, 134);

Riigikogu kodukorra muutmise ja t?iendamise seadusega, vastu v?etud 12. juunil 1931 (RT 1931, 50, 381).

c)Riigikogu kodukord, vastu v?etud 19. jaanuaril 1934 (RT 1934, 5, 37).

d)Rahvuskogu kodukord, antud Riigivanema poolt 3. veebruaril 1937 (RT 1937, 10, 82). Seda kodukorda muudeti:

Riigivanema 1937. aasta 21. aprilli otsusega Rahvuskogu kodukorra muutmise kohta (RT 1937, 33, 311);

Riigivanema 1937. aasta 16. juuni otsusega Rahvuskogu kodukorra muutmise ja t?iendamise kohta (RT 1937, 49, 448);

Riigivanema 1937. aasta 16. augusti otsusega Rahvuskogu kodukorra muutmise kohta (RT 1937, 66, 564).

e)Riigikogu ajutine kodukord, vastu v?etud Rahvuskogu Esimese Koja poolt 4. augustil ja 9. augustil 1937 ning Teise Koja poolt 6. augustil 1937 (RT 1937, 71, 594).

Peale nimetatute v?ttis Rahvuskogu vastu Riigikogu t??korra seaduse (RT 1937, 71, 595).

4.2 P?rast uue p?hiseaduse vastuv?tmist 1992. aastal on Riigikogu vastu v?tnud kolm Riigikogu kodukorra seaduse tervikredaktsiooni.1111
?levaade k?igi Riigikogu kodukorra seaduste ja Riigikogu t??korra seaduse muudatuste sisust, samuti muutmise katsetest vt VIIIX Riigikogu statistikakogumik (lk 192200), X Riigikogu statistikakogumik (lk 125127) ja XI Riigikogu statistikakogumik (lk 111117). Neist kogumikest esimeses on muu hulgas kommenteeritud Riigikogu kodukorra seaduse ja t??korra seaduse arengut (vt lk 201203). Vt ka Adams, J. Kodukorra juured ja s?lmk?simused. Riigikogu Toimetised, 2002, nr 6 , lk 3441.


[]
Esimese neist1212
RT 1992, 46, 584.


[]
v?ttis vastu VII Riigikogu ?he kuu m??dumisel avaistungist 5. novembril 1992. Vabariigi President kuulutas selle v?lja 1992. aasta 12. novembri otsusega nr 3 ning seadus j?ustus 16. novembril 1992. Seda Riigikogu kodukorra seaduse redaktsiooni muudeti ?ks kord.1313
RT I 1993, 76, 1132.


[]
Riigikogu kodukorra seaduse teise tervikredaktsiooni1414
RT I 1994, 90, 1517.


[]
v?ttis Riigikogu vastu 15. novembril 1994. Vabariigi President kuulutas seaduse v?lja 1994. aasta 5. detsembri otsusega nr 447 ning seadus j?ustus 12. detsembril 1994. Seda seadust muudeti 15 korda.1515
RT I 1995, 11, 115; 20, 295; 74, 1285; 83, 1440; 83, 1444; 1996, 29, 576; 30, 595; 1998, 107, 1765; 1999, 10, 148; 27, 382; 53, 574; 2000, 95, 610; 2001, 94, 581; 2002, 30, 176; 64, 393.


[]
Kommenteeritav Riigikogu kodu ja t??korra seadus on 1992. aastast alates seega juba kolmas tervikredaktsioon, mille Riigikogu on vastu v?tnud. Riigikogu kodukorra seaduse k?rval kehtis kuni 13. juulini 20071616
Riigikogu t??korra seaduse ?ks s?te kaotas kehtivuse 1. jaanuarist 2008 (vt RKLS 59).


[]
Riigikogu t??korra seadus,1717
RT 1992, 46, 582.


[]
mille Riigikogu v?ttis vastu 9. novembril 1992. Vabariigi President kuulutas seaduse v?lja 1992. aasta 12. novembri otsusega nr 2 ning seadus j?ustus16. novembril 1992. Seda seadust muutis Riigikogu selle kehtivuse ajal 14 korda.1818
RT 1993, 6, 97; RT I 1994, 37, 569; 66, 1145; 1995, 14, 171; 1998, 98/99, 1577; 107, 1765; 1999, 16, 271; 2000, 25, 145; 2002, 29, 174; 36, 220; 57, 355; 57, 356; 2003, 4, 22; 2007, 16, 77. Peale selle tunnistas Riigikohtu p?hiseaduslikkuse j?relevalve kolleegium oma 02.11.1994 otsusega asjas nr III-4/1-6/94 Riigikogu t??korra seaduse ?he s?tte osaliselt kehtetuks (vt RT I 1994, 80, 1379).


[]

5.Kommentaaride ?lesehitus

5.1K?esolevate kommentaaride eesm?rk on selgitada Riigikogu kodu ja t??korra seaduse s?tete sisu, l?htudes eelk?ige seaduse tekstist, s?steemist ja selle senisest kohaldamispraktikast. Kommentaarides selgitatakse ka RKKTS-i normide seoseid teiste ?igusaktidega (redaktsioonid seisuga 1. aprill 2012). RKKTS-i s?tete kriitikat on p??tud v?ltida, kuid probleem ja kitsaskohad on siiski esile toodud.





: 1 2 3 4 5 6