Karl Ristikivi.

Hingede ??





Kell peaks juba varsti olema kaksteist

See oli v?hemalt viisakas v?imalus kella vaatamiseks, mis on saanud minu juures n?rviliseks harjumuseks, kui mul on igav. Aga ta ei kuulnud seda v?i ei hoolinud kuulda. Peaaegu vihase agarusega l?ikas ta leivat?kke veel v?iksemaks, nii et nuga vastu taldrikut kriiksus.

Noormees p?iki ?le laua t?stis aga randme iseloomuliku liigutusega ja vaatas kellale. See liigutus n?is nii tuttav, kuigi ma ei suutnud hetkel meele tuletada, kus ma varem olin n?inud sedasama n?rvilist liigutust, mis oli ainult k?erandme n?rvilisus. Ta t?stis kella silmade juure, siis k?rva juure ja raputas k?tt ja selle j?rel pead.

Imelik, ?tles ta. Mu kell on seisma j??nud. Ta on vaevalt ?ksteist aeg peaks olema juba hilisem.

Proua Randall v?ttis ta k?e ja surus selle oma p?se vastu.

Kallim, aeg ei t?henda meile midagi, ?tles ta kohutava teatrisosinaga. Noormehe pilk ei olnud kuigi meelitav. Minule igatahes k?ll mitte, vastas ta.

Kuski alustas peidetud valjuh??ldaja v?i oli see siiski orkester? ?laagerit Too young, mis mulle nagu m?rg v??ras k?si krae vahele t?kkis. Blond daam hoidis ikka veel oma mehe k?tt ja surus seda oma p?se vastu, ise meloodiat kaasa ?misedes. Ta j?i j?rjest rohkem orkestrist maha, nagu tahaks ta ka sellega aega v?ita. Heites k?rvalpilgu oma daami poole n?gin, kuidas ta punetav n?gu oli muutunud veelgi punasemaks. Ma poleks imestanud, kui ta ?kki oleks h?steeriliselt plahvatanud t?tt ?elda, ma isegi ootasin seda.

Bobby tuli supiga. See oli mingi hall vedelik, peaaegu maitsetu, aga nii see vist peabki olema. Supi maitsetus on ju teataval m??ral l?unas??gi peenuse m??dupuuks. N?gin, et Bobby s?rmek??ned olid v?ga mustad, aga see ei tarvitsenud nii palju t?hendada, sest kindlasti ta ei hoidnud p?ialt supi sees. Ja ta lepitas mind m?nel m??ral oma naeratusega, mis tuli ootamatult, kogemata ja kobavalt, nagu lapse esimene naeratus.

See naeratus tardus kohe ehmunud grimassiks. Proua Randall haaras ta varrukast ja n?udis:

Aga vein ometi? Kuhu j??b vein? Ma olen harjunud supi juure veini jooma.

Non, madame! Pardon, madame! kogeles Bobby. Kasta kummaline, grammofoni meenutav h??l oli tingitud sellest, et ta oli v?lismaalane?

V?lismaalased! ?tles proua Randall vana, h?stituntud k?laga. Ma ei imesta, kui nad viimaks katsuvad meid m?rgitada. Mina seda suppi k?ll ei s??!

Bobby v?ttis ta eest taldriku, ja sealsamas p?sti jalu t?hjendas ta selle kolme-nelja lusikat?stmisega. Proua Randall oli algul ?llatunud, kuid siis puhkes ta ?kki naerma ja naeris nii, et ta puhevil keha ?leni vappus ja pisarad silmist n?htavaid j?lgi j?ttes ?le puuderdatud p?skede voolasid. Aga ta naer oli ?rn kudrutamine v?rreldes h?rra Randalli lagiseva hirnumisega. Surusin hambad huulde, et mitte kaasa naerda, sest see naer oli eraomand ja mul polnud mingit ?igust sellest osa saada. Pidin v?tma eeskuju k?rvallaua inimestelt, kes ?ldse meie poole ei vaadanud.

Nad poleks seda teinud arvatavasti ka siis mitte, kui siin keegi oleks appi karjunud.

Ma polnud isegi poolt oma viinaklaasi sisust t?hjendanud, aga ometi tundsin, kuidas nagu mingi vari aegamisi langes mu meeltele ja mul oli raske k?ike t?pselt j?lgida. Igatahes olid supitaldrikud ?ra korjatud ja Bobby t?stis mulle ette t?ki roostbiifi. Ta liigutused olid muutunud hoopis vabamaks ja vilunumaks, ja ma m?tlesin alguses ainult ta k?si n?hes, et see on keegi teine. Kui ta aga l?ks teisele poole lauda, n?gin, et see oli siiski tema, aga et isegi ta n?oilme n?is olevat muutunud intelligentsemaks. Purjus inimese v?henenud kriitikav?ime, ?tlesin ma endale. Sellep?rast tundub mulle, nagu oleks isegi proua Randall muutunud hulga s?mpaatsemaks. Koguni mu kaunis ja uhke naaber n?ib olevat hakanud ?les sulama. Ja enn?e, kas mitte seesama suursugune vanah?rra, maestro k?rvallauas, ei vaata minu poole ja ei nooguta tervituseks?

Viimane oletus pidi k?ll olema eksitus. Vanah?rra noogutas t?en?oliselt enda ees olevale taldrikule, millel oli pooleksl?igatud prantssai. Ta ei olnud kogu ?htu jooksul midagi muud s??nud peale saia ja piima. N??d viipas ta k?ll ka k?ega meie laua poole, aga see viibe oli m??ratud Bobbyle, kes kohe teenistusvalmilt ja ?llatava kiirusega ta juure l?ks. Ma ei v?inud ta s?nu kuulda, ja ometi arvasin teadvat, et ta k?sis, kas ta v?iks saada soolamata v?id.

Mu ebakohane huvi k?rvallaua vastu p?hjustas j?rjekordse seltskondliku eksimuse. Leinariietes daam mu k?rval ei osutanud mingit huvi toidu vastu, selle asemel oli ta v?tnud sigareti, millele minu kohus oleks olnud tuld pakkuda. N??d j?udis minust ette h?rra Randall ja ta sai mu daamilt isegi t?nuliku naeratuse, mida tal poleks tarvis olnud minu puhul raisata.

Orkester oli alustanud uut t?kki, sedapuhku Adios muchachos, ja see m?jus mu meeleolule kummaliselt kergendavalt nagu alati. V?ib-olla ainult sellet?ttu, et kuulsin seda esimest korda ?hes crazy-kom??dias, tunnen siis alati, et v?in kogu seltskondlikule etiketile vilistada ja teha mistahes. Tundsin n??d, et v?isin isegi s??a oma roostbiifi krambistav tunne k?hus oli j?rsku lakanud mind piinamast. Asusin sellise hoolega oma toidu kallale, et ma ei m?rganudki, kui blond daam oma veiniklaasi oli t?stnud ja mulle pead noogutas. N?htavasti oli muusika m?junud temalegi etiketti lahustavalt. Haarasin oma klaasi ja osa sellest lendas kaares laudlinale.

Saatus, ?tles proua Randall, saatus on meid imekombel siia kokku toonud, ja kindlasti oli tal sellega mingi m?te. Aga seda m?tet ei maksa meil praegu hakata otsima. Arvan ainult, et sel puhul v?iksime k?rvale heita k?ik ?learused tiitlid. See on nagu karneval, eks ole? Me teame ?ksteisest nii v?he, kuigi me ei kanna maske n??d, aga paneme need ette, kui kell on kaksteist ja elu l?heb j?lle oma harilikesse roobastesse. Eks ole? Minu nimi on Erna, aga s?brad kutsuvad mind Totoks.

H?rra Randall t?stis kokkup?imitud k?ed pea kohale ja tervitas nagu poksija. Rolf, ?tles ta. Mu s?brad kutsuvad mind aga sedaviisi Ja ta pistis s?rmed suhu ja vilistas l?bil?ikavalt.

Mul polnud midagi selle vastu, seda v?hem, et siin maal purjuski naised sinas?pruse joomise juures ei kipu suudlema.

Nad ei pannud ?ldse t?hele, et daam leinariietes ei v?tnud osa sellest ?ldisest vennastumisest. Ta oli n??d pooliti seljaga minu poole p??rdunud ja puhus demonstratiivselt suitsu tahtsin uskuda, et ta p??dis r?ngaid puhuda. Toto ulatas ?le laua oma t?seda valge k?sivarre, mis l?ppes imev?ikese pehme k?paga. Aga ta hoidis mu k?tt tugevasti ja p??ras peopesa ?lespoole.

Oh, ma pean tingimata teile ennustama! Teil on nii huvitav k?si. Elujoon.

Pidage! ?tlesin ma. Mitte s?nagi elujoonest! Selle motiivi olen varunud oma j?rgmise romaani jaoks.

Ma ei j?udnud Rolfi k?tt suruda, sest juba tuli Bobby magustoiduga. Ka naaberlauas olid k?lalised n?htavasti juba ?les sulanud ja omavahel kontakti leidnud. Igatahes h?ppasid nad ?kki k?ik p?sti ja k?las see tuttav neljakordne Hurraa!, mis meenutas kuiva k?ha. Siis istusid nad ja j?id, ja ma n?gin, kuidas selles klaasis korraks k?ik uppus valgesse udusse. (Seda kujutella pole mingi kunst, sest ma olen seda stseeni kinos n?inud.)

Rolf, kallis, sa saad ka minu portsjoni, ma t?esti ei v?i enam s??a. Pean m?tlema ka oma figuurile.

Parem hilja kui mitte kunagi, ?tles Rolf tigedalt.

Toto n?pistas ta k?rva. Kes tohib nii tige olla. Tuleta meele, mis sa lubasid.

Milleks? Sa teed seda ju niikuinii. Mul pole endal vaja millegi meeleshoidmisega vaeva n?ha.

Toto v?ttis n??d taldriku ja ulatas tagasik?tt ?le ?la Bobbyle, kes oli sinna seisma j??nud.

Olge head, kui maitseb. Ma ei karda seekord m?rgitamist, ma tean, et m?rk ja magus vastastikku h?vitavad ?ksteist. Ma olen sellest lugenud.

Kallim, on mitmesuguseid m?rke, ?tles Rolf. Mis ?hele magus, on teisele m?rk.

?ra katsu olla teravmeelne. Kui inimesel on k?ht t?is, ei ole ta v?imeline sellest aru saama, veel v?hem seda hindama.

Bobby seisis seal ikka veel natuke juhmilt naeratades. Ta naeratas n??d peaaegu pidevalt, nagu oleks ta selle v?imaluse just n??d avastanud ja katsuks seda kogu aeg ?ra kasutada, kas n??d harjutamiseks, v?i ka sellep?rast, et see v?imalus niipea ei kordu. Aga siis v?itis vahukoor ta t?ielikult ja ta asus nii aplalt toidu kallale, et mitte ainult ta suu, vaid ka p?sed ja nina varsti olid ?le k?lvatud selle ?ksikosade proovidega. (Ma ei ole hoopiski irooniline. Tean n??d, et beseed ei sobi k?tte v?tta. Besee baiser suudlus. V?ite oma suudluse endale pidada, mu kaunitar, kuni oma elup?evade l?puni. ?ra pane t?helegi, Bobby! See, millega sa oma n?o oled ?ra m??rinud, on v?hemalt maitsev.)

Rolf oli k?ll kummardunud Toto k?rva juure ja k?neles poole h??lega, aga ta s?nad olid siiski selgesti kuulda.

Kas sa usud, et temast saab asja? Ta ei n?i olevat just eriti andekas.

Olen ennegi n?inud noori inimesi, kes paistavad t?iesti lootusetud.

T?nan komplimendi eest, kallis koolipreili!

V?iksid arvestada ka seda, et ma t?na ?htul olen siin mitte enese, vaid sinu p?rast. Mulle teeb see kaunis v?he nalja, sellep?rast luba v?hemalt, et ma l?butsen neis piirides, mis on mulle praegu lubatud. Tead v?ga h?sti, et me siit midagi ei saa kaasa v?tta, mida me ei ole juba kaasa toonud.

Tean. Tean kahjuks ka, et midagi ei saa siia maha j?tta, mida me oleme kaasa toonud.

Vabanda, aga n??d peame m?tlema ka oma seltskondlikele kohustustele. Ja t?ustes perenaise v??rikusega ?tles ta ?le laua: Kohvi pakutakse t?en?oliselt hiljem. N??d on vahest paras aeg natuke siin ringi vaadata ja k?ike seda au ja hiilgust l?hemalt vaadelda. Missugune au ja hiilgus supp ilma veinita see on ju nagu s?jaaeg! Me kohtame kindlasti hiljem.

T?usin minagi, ja kuigi ma ei teadnud, kuhu minna ja mida ette v?tta, siis tundsin ometi kergendust, et v?hemalt mu kohustused vaikiva lauanaabri vastu olid l?ppenud.

Aga siis p??rdus see ?kki minu poole ja k?neles esimest korda.

Kui teil midagi selle vastu ei ole, tahaksin hea meelega teiega paar s?na r??kida.

Ta h??l oli teataval m??ral ?llatus, see oli hoopis soojem ja meeldivam kui ma oleksin v?inud arvata. Aga ta k?si, mis puudutas mind, kui ta mind endaga kaasa t?mbas, oli endiselt ebameeldival viisil temperatuuritu nagu vahanuku k?si.

Siin k?rval on ?ks v?ike tuba, kus me loodetavasti saame r??kida segamatult. Ma ei saa kahjuks r??kida suuremas seltskonnas, ja peale selle on see jutt ka liiga isiklikku laadi.

Is thereis there balm in Gilead? tell me tell me, I implore!

E. A. Poe

V?ike tuba oli t?epoolest v?ike. Sisse astudes tundus, et seal oli ruumi vaevalt kahele inimesele. M??bel koosnes ainult ?hest v?ikesest, ?mmargusest lauast, millel oli vaas pikavarreliste leekpunaste amar?llistega. (Kaua olin pidanud neid liiliaiks, sest nii nimetati seda lille ?hes minu lapsep?lve kodudest, mis seal ?hel lihav?tte esimese p?ha hommikul ootamatult oma esimese ?ie avas. Ainult n?dalap?evad varem oli see sahvris ?les leitud ja tuppa toodud. Sahvrisse oli ta viidud, kui lehed talvel ?kki kollaseks l?ksid ja arvati, et n??d on l?pp. Varem oli ta aastate viisi kambriaknal seisnud, alati ?hesugune, ja keegi polnud kunagi n?inud teda ?itsevat, ega teatudki, et ta ?ldse v?is ?itseda.)

Kummalgi pool lauda oli ?ks rohelise, veidi kulunud pl??siga kaetud tugitool. Tuba oli valge, aga ma ei n?inud kuski lampi muidu nii vanamoeliselt tunduvas ruumis oli selline moodsus nagu peidetud valgusallikas teatud m??ral ?llatav. Pleekinud lilla, kuldmustrilise tapeediga kaetud seinal oli ainult ?ks pilt s?jav?elase portree raskes kullatud raamis. Sama raskep?raselt neljakandiline oli ka mees pildil, ta kuulus ilmsesti sellesse ajaj?rku, mida siin maal ?hendatakse kuningas Oskar II nimega ja mida iseloomustavad armastus pun?i ja Bismarcki vastu.

Istusin, kui mu daam mulle armulikult oli k?ega m?rku andnud. Ta t?mbas oma tooli l?hemale, nii et meie p?lved peaaegu kokku puutusid, ja sirutas ennast ettepoole, nagu kavatseks ta sosistada. V?patasin sellep?rast, kui ta siis ?kki t?ie h??lega otsekohe k?sis:

Kas te usute elu p?rast surma?

Ma ei oleks ?helgi juhul osanud sellele kohe vastata. P??dsin aega v?ita sellega, et s??data sigaretti, aga kui tundsin taskus loperguseks pressitud pakki odavate sigarettidega, tuli mul meele, et ma peaksin pakkuma ka daamile, ja seda ma ei usaldanud. P??dsin k?rvale p?igelda ka otsesest vastusest.

Teatud m??ral jah

Teatud m??ral? Mis te sellega m?tlete? Elu teatud m??ral? Te peate ometi m?istma, et elu teatud m??ral ei rahulda kedagi. Igatahes ei rahulda see ?ht naist. Mitte mind.

Kehitasin ?lgu. Mina ei saanud ju sinna midagi parata. Aga see oli nii t??piliselt naiselik valada oma rahulolematus etteheideteks konkreetsele inimesele, kelle uskumisest v?i mitteuskumisest midagi ei olenenud.

Sellest on juba v?hemalt viisteist aastat, kui ma viimati t?sisemalt sellele probleemile m?tlesin. Vahepeal on mul olnud niipalju k?simusi selle elu suhtes, et mul pole aega ja huvi ?le j??nud teisele elule m?elda. Viimati ma usun, see oli siis, kui ma lugesin Steineri Vaimuteadust. See tundus siis olevat v?ga m?istlik. Kuigi ei saa ?elda, et seda saaks nimetada niipalju eluks p?rast surma kui hinge surematuseks ?ldse. Elu ja surm on seega m?isted, mis on seotud ainult meie f??silise kehaga, ja sel puhul on surm l?plik. Hinge puhul on see ainult milj??muutus ?sna j?medalt v?iks seda v?rrelda riietevahetusega keha puhul.

Ta vangutas naeratades pead.

Jumal hoidku, kui tark jutt! Ja kui rumal! Mis lohutust saab see kellelegi pakkuda? Mis on ?ldse hing ilma kehata see on ju ainult abstraktsioon! Ma ei usu, et te seda isegi n??d enam t?siselt v?tate. Teatud m??ral peate ometi teiegi olema vanemaks saanud.

Olen niipalju vanemaks saanud, et ma arvan, et on parem sellele ?ldse mitte m?elda. Niikuinii unustame k?ik, kui me kord ?le l?ve astume. Me unustame palju isegi juba siinses elus. Isegi uus armastus kustutab vana peaaegu silmapilkselt.

Kust te seda teate? Te r??gite ju ainult teoreetiliselt. Mulle n?ib, et te teate armastusest sama v?he kui elust p?rast surma. Ma ei k?sinud selleks, et saada vastust, tahtsin ainult teada teie arvamust. Vastus on mul endal olemas. Mina usun elu p?rast surma t?elist elu. Aga see ei ole mulle mingiks lohutuseks. Mitte p?rast seda, kui ma olen teda n?inud.

Milleks on siis minu arvamus teile t?htis?

Ma pole ?elnud, et see oleks mulle t?htis. Aga m?nikord tahad ometi m?ne inimesega r??kida, eriti m?ne uue inimesega. Alati on lootus, et kohtad m?nd uut inimest, kel on uued arvamused. Ja alati sama pettumus!

Kahju! Olete t?epoolest sattunud kokku hoopis vale inimesega. K?in ise ja otsin uusi inimesi, kel oleksid vanad arvamused, ja kohtan enamasti endisi inimesi uute arvamustega. See on sama v?sitav. Kas ma v?in veel m?nele k?simusele vastata v?i on see jutuajamine l?petatud?

Kui tahate olla inimlik, siis v?ite v?hemalt natuke huvi tunda selle probleemi vastu. Kas teil pole kunagi mingeid k?simusi?

Ei, see viga on mul juba ammu olnud ma ei oska k?sida. V?i kui k?singi, siis hoopis valesti, k?rvalistest ja ebaolulistest asjadest. N??dki esitaksin meeleldi ?he hoopis isikliku k?simuse.

Seda ma ainult ootangi.

Kas see on teie mees, keda te leinate?

Kas te m?tlete v?liselt v?i sisemiselt? V?liselt ei leina ma kedagi. Kannan musta sellep?rast, et see meeldib teatud t??pi meestele sellele t??bile, kes omakorda meeldib minule. K?psed mehed, kes oskavad hinnata hinge ja keha ?hinenud tervikut.

Kellele meeldib n?iteks T?aikovski muusika?

Mis on sel T?aikovskiga tegemist? Ja mis on teil T?aikovski vastu?

Ei midagi, kui sinna ei segata filosoofiat ja erootikat.

Te olete v?imatu! Te segate ju kogu aeg vahele, nii et ma ei saagi teie k?simusele vastata. Miks te ?ldse k?site, kas see on mu mees, keda ma leinan? Kas teil on p?hjust arvata, et see ei ole tema?

See ei tarvitse olla ju teie mees. See v?ib olla ka teie ema, poeg v?i m?ni sugulane.

N??d te lihtsalt keerutate niisama. Miks me ei katsu v?hemalt olla avameelsed. Muidugi on teil ?igus see on mu armuke. Mu mees elab ta elab v?ga h?sti, tal pole midagi viga. Ta usub ka muide elu p?rast surma, mitte nii nagu teie ja mitte ka nii nagu mina. Temale on surm lihtsalt ?hest toast teise minek. ?le l?ve, nagu te isegi kogemata selle kulunud poeetilise v?rdlusega v?lja tulite. Ma ei tea, miks te seda tegite.

Olin unustanud, et see ?ldse on poeetiline v?rdpilt. Kulunud piltidega on see h?daoht, et tarvitame neid pahaaimamatult ilma mingi sihiliku kunstilise kavatsuseta.

Nojah, see pole nii t?htis. Mul pole mingit ?igust teid arvustada, k?ige v?hem teie v?ljendusi. Teatud m??ral olen ju teist olenev, ja kui ma teid n??d pahandan, v?ite minuga veel halvemini ?mber k?ia. Aga ?rge unustage siiski, et ka teie olete minust olenev, samuti nagu iga?hest siin majas. Te p??sete siit sama v?he kui meiegi.

Ja te ei usu, et teilgi tarvitseb ainult teise tuppa minna ja seal ootab teid teie armastatu, just nagu ennegi?

Ei, mitte enam. Kui ma n??d puhtast s?damest ?les tunnistan, siis oli mul t?esti see lihtne lapseusk kuni t?nase ?htuni. Oli isegi vastu m?istuse k?ige paremat ?ratundmist. Aga n??d, kui ma olen teda n?inud

Olete teda n?inud kallist kadunut? Kas ta on siis siin?

Mu armuke jah. V?i ?igemini mu endine armuke, keda teie nii ?rnatundeliselt nimetate kalliks kadunuks. Ta ei ole kadunud, siin te sattusite j?lle ilusti?tlemise ohvriks.

Mitte ainult muinasjuttudes, vaid ka tegelikus elus tuleb tihti m?ni k?simus alla neelata v?i oma imestust varjata. Aga seekord ma ei suutnud siiski vaikida.

Kuidas ta saab olla siin, kui ta on surnud?

Naise n?gu muutus korraga ?hmaseks ja kaugeks, aga ometi n?gin selgesti ta pilkavat naeratust, nii et ma pidin m?tlema Cheshirei kassile.

Ma ei tea, kas ma olen teinud hirmsa faux-pas v?i m?ngite ainult m?istmatust Hea k?ll, kuidas soovite. Ma v?in ju ka m?ngida ?sja maalt linna tulnud s??tust. ?tleme siis, et ta ei ole surnud teistele, vaid ainult minule. See ongi l?puks ?kspuha. See, mis oli kord minu oma, on surnud. Kui m?ni teine suudab rahulduda laibaga, siis on see tema eral?bu.

Mul polnud mingit ?igust solvuda ja ?ieti ma ei solvu nudki. Ka mina tahtsin m?ngida mingit osa, olgu pealegi, et see osa ei olnud minule ette n?htud.

Milleks te r??gite seda minule? Mul ei ole selles igatahes mingit osa, ei elavat ega surnut. Te ei ole v?ib-olla veel m?rganud, et ma ?ldse ei kuulu siia majja?

Ta valge k?si tegi kiire, lainetava liigutuse, nii et see n?is lehviva taskur?tina.

Muidugi olen ma seda m?rganud. Seda m?rkab ometi iga?ks otsekohe. Aga sellep?rast ma teile r??gingi. Mis m?tet on mul r??kida inimestega, kes teavad sama palju kui minagi. N??d aga, kui ma olen teiega r??kinud ja teid kuulnud, hakkan kahtlema, kas te oletegi nii v??ras, nagu te ise arvate. Te ei n?i sugugi olevat esimest p?eva siin. Veel hullem te v?iksite peaaegu olla minu mees.

Ma ei tea, miks see oletus mind t?epoolest solvas.

T?nan lahke komplimendi eest, kuid mul ei ole t?esti mingit tahtmist olla teie mees.

Ta ei vihastanud, nagu olin lootnud, ta hakkas naerma. N?ha leinariietuses inimest niimoodi naermas oli hoopis ebameeldv. Aga see ebameeldivus, peaaegu ff??siliselt tajutav, oli v?ib-olla tingitud ka muudest p?hjustest. Jutuajamise v?ltel oli ta nihutanud ennast ?ha l?hemale, nii et n??d ta p?lved puudutasid minu omi. V??raste inimeste f??siline l?hedus on mulle alati raskesti talutav. Aga seekord oli eriti h?iriv see kummaline temperatuuritu jahedus, mida ma kuidagi ei olnud osanud seletada. Mul oli raske m?tteid koondada, kui ma kogu aeg samal ajal otsisin sellele mingit paralleeli minevikust, m?lestustest. Ja siis korraga tuli see ootamatult selgesti, aga see lahendus ei r??mustanud mind. Otse vastupidi, see suurendas ebameeldivustunnet.

Kord lapsep?lves ?he surnu kirstupanekul olin uudishimu ajel kokku v?tnud k?ik oma julguse ja puudutanud ta k?tt. Mul oli, nagu tunneksin seda veelgi, iga kord, kui see mul meele tuleb. See ei olnud k?lm, nagu olin kuulnud inimesi ?tlevat. Ka elava inimese k?si v?ib teinekord olla k?lm, palju k?lmem kui surnu k?si. See oli pigemini nii k?lma kui sooja puudumine, nagu oLeksin puudutanud t?hjust ennast. See oli mitte midagi, ja ometi tundsin seda nagu palju muudki, on seda raske s?nadega seletada. See ei olnud m?eldud ettepanekuna, ?tles ta.

Ma ei m?ista, miks te muutute h?bematuks, kui te seda pealegi ise ei taha, vaid peate ennast selleks sundima.

Ma ei m?ista omakorda, miks te seda k?ike mulle r??gite, kui te v?ga h?sti teate, et teie armuelu mind ei huvita.

Kust te v?ite teada, et see teid ei huvita? Ma arvan, et see huvitab teid v?ga, muidu poleks ma teiega r??kima hakanud. Iseasi on muidugi, kas see teile meeldib.

Siis v?ite ju r??kida edasi ilma minu vastust v?i lisak?simusi ootamata.

Mul ei ole enam midagi r??kida. Aga ma hoiatan teid, et see on alles algus. Teil tuleb veel paljugi kuulda ja n?ha. Igast muust osast siin majas v?ite keelduda, aga mitte kuulaja ja pealtvaataja osast. Ja see ei ole alati k?ige kergem osa. Kas see ongi valida, kas olla pealtvaataja v?i ?tleme n?itleja?





: 1 2 3 4 5 6