Karl Ristikivi.

Hingede ??





Kui see oleks olnud m?ni teine muusikapala, oleksin kindlasti selle ?le rohkem pead murdnud. N??d said aga hoopis teised tunded ja m?lupildid ?lekaalu. Unustasin sealsamas mitte ainult selle v?ikese tehnilise k?simuse, vaid ka teised, mis olid hoopis olulisemad. Mingi kerge ja vastutustundetu meeleolu lained kandsid mind neist k?simuskaridest ?le. Ma ei juurelnud enam probleemi kallal, mis maja v?i mis seltskond see oli. Mozarti muusika klaasselge harmoonia oli nagu omaette suletud ruum, kuhu ?kski ebak?la sisse ei p??senud. Mind ei vaevanud korrakski k?simus, kuidas ma nii lihtsalt siia sisse olin p??senud, kuhu ma ju t?epoolest ei kuulunud. See tundus niisama loomulik, nagu teadvus sellest, et elad, ja v?tad seda enesestm?istetavalt, esitamata k?simust, kust ja kuhu. Ja ometi oli isegi argip?eva?likonnas noormehel mu k?rval suurem ?igus siin olla kui minul. Ma pole kohanud ?htki teist inimest, kellel korrakski oleks tekkinud kahtlus, kas ta olemasolu on ?igustatud.

Oleksin t?en?oliselt unustanud ka oma naabri, kui ta oma rahutusega aeg-ajalt poleks t?mmanud mu t?helepanu endale. V?ib-olla ei ole rahutus ?ige s?na, sest see v?ljendus ainult ?ksikutes liigutustes, mitte ?ldises olekus. V?ikeste vaheaegade j?rel t?stis ta k?e, l?kkas tagasi musta varruka ja vaatas k?ekella. See korduv liigutus kiskus mu pilgu v?gisi ta k?tele. Need olid mitte just v?ga puhtad, pruunid k?ed juurteni ?ran?ritud k??ntega ja pooleldi paranenud l?ikehaava-armidega. K?te j?rgi otsustades oleks ta v?inud olla kas mehhaanik v?i m?ni muu k?sit??line. Aga siis n?gin ta p?lvedel rihmaga kinnik?idetud raamatupakki, millest pealmine kandis nime Loogika. Lihtne hall kaas, igava kohustuse s?mbol, osutas, et see oli kooliraamat.

Vaevalt olid viimased akordid k?lanud ja esimene k?tepaar aplausi alustanud, kui mu naaber kiiresti t?usis ja pool joostes saalist lahkus. Kui poleks olnud koolivaheaeg, oleks v?inud arvata, et ta kardab tundi hiljaks j??da. N??d v?is pigemini arvata vastupidist, ja v?imalik t?esti, et ta oli lihtsalt eksikombel siia sattunud, mis muidugi omakorda oli raisanud ta kallist aega. Ta ei lahkunud saalist mitte selle ukse kaudu, kust ma olin sisse tulnud, vaid ?hest k?rvaluksest, mille juures ma alles n??d n?gin s?durivormis meest, kes selle avas ja siis kohe j?lle sulges, ise seej?rel seljaga vastu suletud ust toetudes. Olen nii palju n?inud s?dureid keelatud l?bik?ikude juures valvel, et see isegi siin mind ei ?llatanud.

Mu t?helepanu koondus n??d t?tarlapsele, kes oli t?usnud klaveri juurest ja poodiumilt alla astus. Esimesel hetkel paistis temagi olevat kuidagi tuttav. Aga mul on raske teda kirjeldada v?iksin ?elda, et ta oli ilus, aga ka, et ta oli tavaline, ja m?lemad hinnangud oleksid ?iged. (Kas ei t?henda ilu meie enamiku silmis siiski sagedamini keskmist kui ??rmust?) Igatahes ei olnud see n?gu selline, et see meele j??ks mingi iseloomuliku joone t?ttu. Oli lootusetu katsuda meele tuletada, kus ma teda v?isin varem n?inud olla.

See v?is olla tema, aga see v?is olla ka keegi teine, sest ajaga muutub inimene mitte ainult ise, vaid ka teiste m?lestuses. Isegi ta soeng, mis kuulus rohkem kahek?mnendaisse aastatesse, ei olnud p?ris v?imatu ka meie p?evil. Riietemoe pisiasjade jaoks ei ole mul aga ?ldse pilku. Ta n?is igatahes olevat v?ga noor, aga samal ajal oli ta n?gu kuidagi h?mune, nii nagu on noorp?lvepildid perekonnaalbumis.

Ta noogutas naeratades vasakule ja paremale, t?nades elavate kiiduavalduste eest, mida ta v?ttis peaaegu kutselise kunstniku endastm?istetavusega. ?helt esimese rea toolilt t?usis k?rgekasvuline ja helevalgete juustega vanah?rra ja l?ks talle vastu. See v?is olla ta vanaisa, onu v?i ka lihtsalt piduperemees. (Ma olin juba veendunud, et see seltskond pidi olema eraviisiline.) ?rna vanaaegse galantsusega v?ttis ta t?tarlapse k?e alt kinni ja juhtis ta toolile ?he suurekasvulise ja v?ga suursuguse daami k?rval, kelle massiivne uhkus, mis ?mbritses teda j?ise ringina, t?i mulle meele proua Uggla Fr?dingi tuntud sangaripoeemist.

Tool mu k?rval ei j??nud t?hjaks. Sinna oli ?kki ilmunud vanem daam ?leni mustas, kelle tulekut ma polnud ?ldse m?rganud. Ta istus seal veidi aralt, ainult poolel toolil, nii nagu ei kuuluks temagi ?ieti siia. N?gin ainult ta profiili, ja ma rohkem tundsin, et ta pidi olema ilus. See on erilaadne ilu m?ningate vanade naiste juures, hingestatud, peaaegu abstraktne, mis ilmsiks saab nende v?heste juures, kes viimaks on leppinud sellega, et nad ei ole enam naised, vaid ainult inimesed.

Oma teist naabrit ei olnud ma seni ?ldse t?hele pannud. N??d heitsin korraks kiire k?rvalpilgu ka tema poole. See oli ?ks keskealine h?rra smokingis, palja pealaega ja prillidega, teravalt kuiva profiiliga. Ta kangestunud, elutu olek m?jus nii, et ma edaspidi j?llegi hoidusin sinnapoole vaatamast.

Kui ma n??d suurema julgusega saalis ringi vaatasin, m?rkasin, et publik siiski polnud nii ?htlane kui see alguses oli paistnud. Seljataha vaadates n?gin veel, et saal oli varustatud r?duga, mis samuti oli viimse kohani t?is. Ja see osa publikust oli riietatud hoopis teisiti. Seal oli mehi lihtsais t?nava?likondades ja ruudulistes s?rkides, noori poisse suuremustriliste ameerika lipsudega, t?tarlapsi eredav?rvilistes kleitides ja vanemaid naisi kootud jakkides ja suurte k?ekottidega, mida nad hoidsid kogu aeg nii pingutatud hoolega, nagu oleks seal kogu nende varandus. Ja n?is, nagu oleks see seltskond heitnud teatavaid reflekse ka saali, nii et ma seal n??d piduriietuses publiku hulgas leidsin ?he ja teise, kes oma v?limuselt rohkem vastas r?dupublikule.

Kuigi see oleks pidanud mulle m?juma julgustavalt, siis tegelikult tundsin endas t?usvat rahutust. Aimasin, et midagi oli muutunud, et midagi mu arvestuses oli vale, et ma kuidagi olin kaotanud orienteerumisv?ime. Sellest see h?iriv v?imetustunne, kuigi palju n?rgem sellest, mis mind oli vallutanud hiljuti t?naval rahva hulgas.

N??d t?mbas uus aplaus mu t?helepanu j?lle poodiumile. Aplaus oli isegi tugevam kui eelmine, aga kuidagi eba?htlaselt jagatud. Sellega tervitati kaht noormeest, kes just trepiastmeist ?les l?ksid ja siis n?oga publiku poole p??rdusid. T?epoolest, see oli murrang senises stiilis. ?ks neist kandis s?durivormi, teine halli t?nava?likonda. R?dult h??ti midagi, ja nad kviteerisid selle ergutuse vandeseltsliku grimassiga.

Erariietes noormees, pikk ja lohakav?itu liigutustega, istus klaveri juure ja l?i sellel paar klirisevat akordi. Nende iseloomus polnud v?imalik kahelda. Kahin k?is l?bi saali, vanem daam mu k?rval liigutas ennast nagu millestki ebameeldivast eemale t?mbudes. Keskealine h?rra mu paremal k?el n?is ?kki nagu ?rkavat oma tardumusest, ta isegi norsatas korraks, nagu keegi, kes unest ?rkab.

Siis ?tles s?durivormis noormees, heledajuukseline, aga negroidsete n?ojoontega, m?ned s?nad, mida ma h?sti ei kuulnud, mis aga omakorda v?lja kutsus ootusrikka k?teplagina. T?en?oliselt ?tles ta j?rgneva laulu nime, sest ta hakkas t?epoolest laulma.

?leminek Mozartilt d??ssile tuli t?epoolest natuke ootamatult. Aga muidu ei saanud eitada, et noormehel oli meeldiv h??l ja et nad kahtlemata tegid oma parima. Pala oli mulle t?iesti v??ras, milles pole midagi imestusv??rset. Aga sama tundmatu oli ka selle laulu keel kui see ?ldse oli mingi keel. Ja nagu varem, klaverikontserdi ajal, kuulsin ka n??d teisi instrumente, mida aga polnud kuski n?ha.

Ennekuulmatu! pomises vana daam mu k?rval, ja ta kitsad, ?leni peenikeste kortsudega kaetud k?ed pigistasid kramplikult musta, kuldservadega raamatut, millel oli umbes kirikulauluraamatu suurus, aga risti asemel kuldne roos kaanel. Ta riietest hakkas levima kerget, kuidagi n?rbunud l?hna. Ta ilmne pahameel ja vahest veel enam see l?hn tekitasid minus mingi piinlikkustunde. Aga veel enam h?iris mind mu teise naabri vaimustatud kaasaelamine ta hakkas isegi jalaga vastu mu tooli jalga takti taguma, vihastama panev komme, mida ma muidu olen t?hele pannud ainult laste juures kinos.

Tundsin ennast kuidagi kitsikuses, ja isegi kui oleksin tahtnud ettekannet t?helepanelikumalt kuulata, poleks ma seda saanud nende h?irivate asjaolude t?ttu. See oli umbes sama tunne, kui istudes kahe t?litseja vahel, kes ?iendavad arveid ?le su pea. Kui nad alati v?hemalt kuuleksid, mis teine ?tleb, ja peaaegu iga lauset ei peaks kordama!

Keegi mu seljataga ?mises meloodiat kaasa, v?hemalt katsus seda teha, aga ta tundis seda n?htavasti sama v?he kui minagi, nii et sellest sai mingi kummaliste k??nakutega h?davingumine. Rohkem demonstratiivselt kui huvi p?rast p??rasin pead ja vaatasin tagasi. Mu pilk uppus ?he roosajumelise daami lahkelt eksponeeritud lopsakaisse v?ludesse, kes higistas vaimustusest. Mustaraamilised prillid ta ?mmargusel n?ol olid vajunud viltu, nii et ta teise silmaga k??ritas ?le prilliklaasi. Ta ei pannud mu uudishimu sugugi pahaks. Oh boy! h??dis ta sosinal ja naeratas nii mahlakalt, et m?rjad pritsmed mulle vastu n?gu lendasid. Aga on sama h?sti v?imalik, et ta mind ?ldse ei n?inud, nii nagu inimestel siin majas ?ldse n?is olevat eriline v?ime oma silmaringi piirata.

K?teplagin osutas, et esimene laul oli l?ppenud. J?rgmine number oli aga veel hoopis raskem taluda. See oli mingi l??ge, veniv meloodia, mis meenutas lagritsat. S?nadest moodustas v?hemalt viisk?mmend protsenti love. (Olen mitu korda p??dnud leida p?hjust, miks s?nad love ja Liebe m?juvad nii vastikult, kuna seevastu n?iteks amour on v?rdlemisi talutav.) Vanem daam mu k?rval oli muutunud n?ost nii punaseks, nagu ma seda enam poleks arvanud oodata. (Tean n??d, miks naha k?ljest enne parkimist k?ik lihaj??nused tuleb hoolega k?rvaldada.) Ja ikka tugevamaks muutus see n?rbunud, elupuuokstest p?rga meenutav l?hn, mis ta riietest hoovas. V?i oli kuski saalis j?ulupuu, arvestades aega poleks seegi olnud v?imatu. Tundsin ennast j?rjest ebamugavamalt, kuid ma ei pidanud s?ndsaks keset ettekannet lahkuda. Ja k?sitav on, kas see olekski mul ?nnestunud. Uksehoidjate ?lesanne v?is olla ka vastupidine sellele, mis ma olin alguses arvanud.

Kiiduavaldused p?rast teist numbrit aina kasvasid, kuuldus juba trampimist ja h??deidki. K?he h??l mu seljataga kordas oma Oh boy! j?rjest suurema hingev?rinaga.

J?rgnesid veel kolmas ja neljaski laul. Aga siis ei lasknud m?lemad kunstnikud ennast enam meelitada, vaid kobisid poodiumilt alla p?ris ehtsa amat??rliku kohmetusega, mis m?jus juba hoopis s?mpaatsemalt. Pikakasvuline klaverim?ngija isegi komistas ja vaatas kaua tunnistades trepiastet nagu jalgpallim?ngija, kes on kogemata palli k?rvale m?ttasse l??nud. Kaotasin nad n??d korraks silmist, sest k?ik olid t?usnud p?sti ja hakkasid tooliiridade vahelt v?lja tungima. Klaverim?ngijat ma enam ei n?inudki, aga s?durivormis laulja tuli aegam??da seina ??rt m??da sinnapoole, kus ma ikka veel istusin, kuna mu naabridki ei olnud t?usnud. J?udes k?rvalukseni, mille juures seisis valves?dur, hakkas ta sellega juttu ajama, kusjuures ta kogu aeg naerdes n?itas oma valgeid neegrihambaid.

Smokingis h?rra oli n??d t?usnud ja tema kannul hakkasin ka mina edasi tr?gima. Oli aga t?iesti lootusetu n??d v?lja p??seda, kui ma seda ka oleksin soovinud. Niisugused ?leminekuminutid on alati ebameeldivad. Tee ukseni oli t?iesti suletud, seal seisid inimesed juteldes ja naerdes, ja keegi neist ei m?elnudki v?lja minna. On inimesi, kellele see meeldib, kes ainult selle seltskondliku osa p?rast ristis hammastega kannatavad ?ra ettekanded. Ja et teatav s??tunne aimus, et viibisin keelatud pinnal ikka veel hingitses, ei julgenud ma h?sti nende vahelt l?bi tr?gima hakata.

Daam leinariides oli kogu aeg mu kannul. Ennekuulmatu! ?tles ta j?lle, rohkem siiski iseenesele kui minu poole p??rdudes. Kuhu ma ?ieti olen sattunud? Et inimestel j?tkub nii palju h?bematust!

Vabandage kuidas nii? tundsin ennast siiski l?puks olevat kohustatud k?sima.

K?ik teavad ometi, et ta on alles siin majas matmata V?i ei tea te seda?

Ma ei teadnud sellele midagi vastata ma ei julgenud h?sti paljastada oma teadmatust, isegi mitte n??d, kus ma siit niikuinii varsti pidin lahkuma. V?i kartsin seda just sellep?rast eriti. Mida hilisem aeg, seda enam h?beneme oma teadmatust.

T?iesti ootamatult p??sesin kohustusest vestelda daamiga leinariides. T?tarlaps roosas kleidis, kes oli m?nginud klaverit, seisis ?kki mu k?rval, ja ta mitte ainult et naeratas ?ratundvalt, vaid ulatas isegi k?e.

See on kena, et te siiski viimaks tulite. Olle ootas teid kogu ?htu.

Kes oli Olle, oli praegu sama k?rvalise t?htsusega kui see, kes v?is olla see surnu, kellest leinariietes daam oli r??kinud. K?ige selle kiuste tundsin soojendavat p??semisr??mu. See oli mingi ?ldine, abstraktne tunne, millel ei tarvitsenud olla palju sidet t?tarlapse isikuga. Kuigi ma endiselt leidsin, et ta oli ilus, oli see ebat?elisuse h?mu ta ?mbert kadunud, mis mind alguses oli k?tkestanud. Ta n?gu ja ilme olid kuidagi j?medatoimelisemad kui see eemalt oli paistnud, ta pruunid silmad tugevate kulmude all tundusid vanemad, v?sinumad ja teadlikumad kui seda v?is oletada ta lapselikult roosa jume j?rgi. Ta k?epigistus oli peaaegu mehelikult tugev muidugi, tal olid ju klaverim?ngija s?rmed.

Kahjuks ma ei saanud varem vastasin kohmetult. Teatud m?ttes oli mul ka ?igus.

Noh, sellest pole n??d midagi. Peaasi, et te siiski tulite, Olle oleks muidu j??nud hoopis kurvaks. Kui teil midagi selle vastu ei ole, siis l?heme kohe ?les. Siin ei tule niikuinii midagi, l?unas??k viibib veidi, nagu kuulsin. Te j??te muidugi ka l?unas??gile, eks ole?

Jah, t?nan!

Mis oleksin ma pidanudki vastama?

See on kena! Siis saame v?ib-olla veel hiljem r??kida.

Ta l?ks ees k?rvalukse juure, kus m?lemad s?durid ikka veel seisid elavalt juttu ajades. Nad v?tsid m?lemad peaaegu valvelseisangu, kui t?tarlaps nende juure j?udis.

Oota mind siin, Allan! ?tles ta s?durile, kes oli laulnud, ja see kiskus oma paksud huuled veel laiemale naerule. Ma pean n??d hoolitsema Olle k?lalise eest.

Kas ma ei pea kaasa tulema? k?sis teine s?dur, see, kes oli t?eline valvur.

Ei, seda pole vaja. Ma ?tlesin juba Bobbyle, et ta l?heb ?igel ajal teejuhiks.

Okei! ?tles Allan. Aga ?ra siis unusta, et selle asjaga on kiire.

Ma pean tavaliselt, mis ma olen lubanud, ?tles t?tarlaps m?rgatavalt karedama tooniga.

S?durist uksehoidja avas meile. Astusime k?rvalruumi.

And so will some one when l am dead and gone write my life?

Walt Whitman

Astusime k?rvalruumi. Tundub ?learune seda r?hutada v?i ?ldse mainida, kui ma poleks oodanud midagi muud. Ei tea miks, aga arvatavasti k?ll mingi assotsiatsiooni t?ttu avaliku ettekandesaaliga olin oodanud ukse taga mingit koridori. Selle asemel oli siin ?sna tavaline elutuba, ruumikas, v?rdlemisi h?maralt valgustatud, kuid siiski selgesti n?htavate pehme m??bli gruppidega. See oli punane pl???m??bel m??dunud sajandist, mis, nii naeruv??rne kui see paistabki, kunagi pole p?riselt kaotanud oma erilist v?lu minu suhtes.

?hel sohval lamas pruunis pintsakus poiss, kes varem nii suure kiirusega oli saalist lahkunud. Ta magas ilmsesti. Kuigi ta n?gu oli k?rvale p??ratud, tundsin ta ?ra riietest. Kingad oli ta jalast v?tnud, kuid raamatupakki hoidis ta endiselt hoolega rinnalet?stetud k?es.

Usun, et vaatasin k?sivalt oma saatjale otsa. Aga ilma et ta oleks pidanud vajalikuks mulle mingit seletust anda, juhtis t?tarlaps minu toast l?bi. V?imalik, et kogu aeg mujale juhitud t?helepanu t?ttu ei n?inud ma siin kunagi uksi enne kui ma otse nende ees seisin. Olin peaaegu ?llatunud nagu oleks see olnud sein, mis meie ees avanes. Ometi oli siin koguni kahekordne uks, nii nagu see m?nikord esineb vanades majades.

J?rgmine tuba oli veel pimedam, siin ei olnud mingit valgust peale aknast paistva t?navavalguse kuma. Ma ei n?inud siin sellet?ttu midagi muud peale laia trepi, mis algas kohe ukse k?rvalt.

Ettevaatust, trepp on natuke eba?htlane!

Olin esimesel trepiastmel komistanud, mu jalg j?i kinni vaibaserva taha. Siis leidsin trepik?sipuu, mis oli mingist metallist ja j??k?lm. ?ieti oli kogu ruum jahe, ilmsesti k?tmata, ja kahekordne uks v?is t?epoolest ka mingit ?lesannet t?ita.

N??d tegi trepp k??naku ja ?lalt hakkas paistma veidi valgust. See tuli k?ige rohkem ?hest klaasuksest, millele just n??d ilmus inimese vari. See oli ?ks naine, kes ennast riietas. ?leni piimklaasist uks meenutas sellet?ttu ekraani, mida kasutatakse varieteedes lahtiriietumisstseeni viimases faasis. Samas haaras mu teejuht mind k?vasti k?sivarrest ja sundis mind j?rsu liigutusega teisele poole, kus ma n??d l?puks n?gin koridori, mis mu kujutluses ammu oli valmis olnud.

See ootamatu tsensoriliigutus mu teejuhi poolt solvas mind veidi. Ma polnud oodanud, et ta juba nii noorelt oli hakanud oma soo v?lusid sel m??ral ?le hindama, et ta ei eeldanud v?himatki kriitilist meelt meessoo juures. Varipilt uksel ei olnud nimelt mingil m??ral k?tkestav. See oli ?sna ebam??raselt tavaline kumera seljaga naise kuju rindadega, mis meenutasid taksikoeri. Mul oli tahtmine talle seda ?elda, aga n??d ei olnud mul enam aega.

Koridor oli pikk ja ?ksikute lampidega valgustatud, mille valgus aga levis kuidagi v?ga piiratult, nii et ?ksikute heledate laikude vahele j?id h?marad, peaaegu pimedad osad. Paremat k?tt oli rida v?rdlemisi l?hestikku asuvaid uksi toad pidid olema kaunis v?ikesed. Vasakul oli otse trepi kohal laud, mille ??res istus valges kitlis noormees ja toetades pead k?sivartele, mis puhkasid suurel lahtil??dud raamatul, n?is magavat v?i v?hemalt magamist teesklevat, sest ta ei t?stnud isegi siis pead, kui mu saatja talle midagi ?tles.

N??d koputas t?tarlaps l?hidalt ja tugevasti ?hele uksele ja l?kkas selle samas lahti. Tuba, kuhu astusime, oli t?epoolest v?ike, nii nagu olin arvanud, ja tundus jahedast koridorist tulles l?mmatavalt soe. Otse ukse vastas oli aken kaetud tumeda, peaaegu musta, raske eesriidega. Tundus tugevat kuuse ja p?lenud k??nalde l?hna ja ?igus, seal oligi j?ulukuusk nurgas ukse k?rval. Kui ma sisse astudes seda korraks riivasin, langes kuivanud okkaid krabinal ajalehele, mis oli laotatud kuuse alla.

Kuni viimse hetkeni hoidusin vaatamast teisele poole, kus seisis suur voodi mitte selline nagu haiglas , mis t?itis peaaegu poole v?ikesest toast. See oli k?rge, vanaaegne puuvoodi, mis tundus l?hike v?rreldes oma laiusega. Ja voodis lamas noormees, kes pidi olema see Olle, kes mind ootas, ilma et ma oleksin sellest midagi teadnud. Ta oli poolistuli, vaip k?rgele ?les t?mmatud, seljas pikkade varrukatega ja avar valge s?rk.

Noh, Olle, siin on ta n??d l?puks.

T?tarlapse h??les oli sunnitud reipust, nii nagu k?neldakse pikaajaliste haigetega. Noormees voodis t?stis k?e tervituseks. See k?si polnud midagi parata, ma olin sunnitud seda n?gema.

Ma tean. Ta lubas ju tulla.

Ma ei saanud ometi ?elda, et ma polnud midagi lubanud. Et mul polnud mingit aimu Olle olemasolust, oleks aga seevastu olnud vale. Nii m?nigi neist inimestest, keda siin majas olin n?inud, oli ?ratanud h?maraid m?lestusi, et ma neid kuski varem olen n?inud. Aga ?hegi teise puhul ma ei v?inud ?elda, kus ja millal. Olle oli ainus, kellest ma kindlasti teadsin, et ma olin teda varem kohanud, teadsin ka aja ja paiga. Aga selle juures ma ei tahaks n??d pikemalt peatuda.

Stokholmi saarestiku ilust olin juba varem lugenud, aga n?gin seda v?ga kaugelt, kui ma ?hel p?hap?evahommikul Aeoluse pardal sealt l?bi s?itsin. N?gin seda nagu postkaardil, mis on tulnud kaugelt ega too isegi tervitust, sest kaart on m??ratud kellelegi teisele ja kirjutatud v??ras keeles.

Olen seal olnud ?ks kord hiljem, sedapuhku kutsutud k?lalisena. Jungfrufj?rden helkis tuhmilt nagu puhastamata h?be, taevas oli kuski seitsme sinakashalli uduliniku taga. Mustja m?nnimetsaga pehmendatud rannajoon sulges selle k?ik looklevasse raami. Ja pildi keskel liuglesid ?ksikud valged purjed nagu lootusetult k?est lastud illusioonid. Juba j?lle l?hnas mets s?gisest, seda enam, et ilm oli veel soe.

Ma ei olnud Muidugi, olin kutsutud, aga mitte sinna majja. Oli pealegi jumalateenistuse aeg. See t?hendab, raadioaparaat hoolitses selle eest, kuna inimesed ajasid oma asju.

Seitse aastat, nagu nad ?tlesid, t?pselt sama kaua kui ma siin maal olin olnud. Lai aken avanes otse merele, nii nagu minulgi on olnud ?ks aken kauges minevikus. Ainult et minu aken oli juba siis p?ikeseloode poole.

Ta hoidis k?es pikksilma ja see v?imaldas mul j?tta k?tt andmata. Mitte et moondunud k?ed oleksid olnud nii vastumeelsed puudutada, aga ma lihtsalt kartsin talle haiget teha. Alles hiljem m?tlesin sellele, kui lootusetu see oli, et see tegi haiget m?lemal juhul.

Sellest poleks vaja olnud kirjutada. V?ib-olla kustutangi selle hiljem, sest ma pole kuigi kindel, et sel on midagi ?hist selle looga, mida ma siin katsun jutustada. Selle maja aknast ei vaadanud keegi v?lja, niipalju kui v?isin m?rgata.

See oli siis Olle. T?tarlaps kohendas kuidagi moe p?rast ta tekki ja ?tles:

Ma pean n??d j?lle minema. Mind oodatakse.

T?nan, Bella! ?ra lase ennast segada! Kena, et sa n?gid niigi palju vaeva. Sul on paljugi muud ees, ma saan aru. Ta pilgutas silma, rohkem minule kui t?tarlapsele, kelle nimi pidi olema Bella. Ma teadsin sama v?he kui varemgi, millest jutt oli.





: 1 2 3 4 5 6