Karl Ristikivi.

Hingede ??



скачать книгу бесплатно

SURNUD MEHE MAJA

Nous taloni yhdess? y?ss? – kenen toimesta, Herra ties. – See auttoiko salvuty?ss?, se Musta Kirvesmies? –

Uuno Kailas


 
…Ei yst?v?n, vieraan tull
ole ovea laisinkaan.
Vain kaks on ovea mulla,
kaks: uneen ja kuoleviaan.
 
Uuno Kailas

See lugu, mida ma n??d tahan jutustada, algas vana-aasta ?htul, ja see ei olnud t?en?oliselt ainult juhus, kui ?ldse midagi saab vabandada ainult juhusega.

Vana-aasta ?htu on jaani?htu k?rval alati olnud ?ks raskemaid. Aga see ei ole ainult kevadsuvine raskemeelsus, see ei hoova sisse avatud akendest, see on ennegi sees, mingi raudk?lm pank keset tuba, selle j?ine hingus levib seest v?ljapoole. Ja see on ikka olnud n?nda, niikaua kui m?letan.

J?ululaup?eva soojus oli lapsep?lves nii suur, et ei m?rganudki, kui jalad k?lmetasid. Olen isegi j?uluheintel lamanud ja need polnud k?lmad, kuigi olid v?ljast toodud. See oli siis. Hiljem hakkab inimene rohkem m?rkama, mitte ainult seda, kas heinad on k?lmad v?i soojad, vaid ka seda, kas need on omad v?i v??rad. Hiljem on see l?inud rohkem laenu t?he all. (Ma ei r??gi vargusest – see lugu ei ole pihtimus.) Laenata ?ks kord aastas, ilma et oleks mingit v?ljavaadet selle tagasimaksmiseks, see veel kuidagi l?heb. Aastaid ei ole igatahes nii palju kui on aastas p?evi. Sellep?rast tuleb teised ?htud enda varal l?bi ajada.

Olgu niipalju seletuseks, miks ma sel ?htul olin ?ksi. Ma ei l?inud tuttavate poole uut aastat vastu v?tma, kuigi olin kutsutud. Ei m?leta enam, millega ennast vabandasin, et mitte lahkeid kutsujaid solvata. Olin kindlameelselt otsustanud omal j?ul toime tulla. Midagi ikka leiab, kui ei julge j??da koju, et t?hjuses ?ra kuulata neid kahtteistk?mmet k?misevat l??ki, mis iga aastaga k?lavad j?rjest l?hemal ja valjemini, kuni neist k?rvad lukku j??vad. V?ib hullematki juhtuda – kellahelin v?ib olla surmav, nagu seda Dorothy Sayers ?hes oma romaanis on selleks otstarbeks ?ra kasutanud.

Ma l?ksin v?lja. Siin linnas korraldatakse vana-aasta ?rasaatmist v?ga mitmel viisil, mitte ainult kodudes ja restoranides. Vaadeldes ajalehekuulutusi v?i j?lgides inimeste voolu t?navail v?ib koguni arvata, et v?ga v?hesed sel puhul j??vad koju. K?ige lihtsam on minna kinosse, seal on pime. See on meeldiv pimedus, soe ja kaitsev, nagu pimedus, mis ?mbritseb magavat last. K?ik istuvad seal pimedas, ainult lina on valge, aga seal ei ole inimesi, on ainult varjud. Seegi loob mingi v?rdsustunde. On aga ka teisi, enam v?i v?hem l?busaid ettekandeid, kus v?id rahulikult istuda publiku hulgas ja keegi ei imesta selle ?le. Palgatud esinejad n?ivad v?hemalt tegevat k?ik, et publikut pidul?busasse tujusse t?sta.

Aga ma ei ole siiski p?ris kindel, kuidas nad reageeriksid, kui see neil kord t?epoolest ?nnestuks. Sinises vormikuues ja kuldn??pidega uksehoidja, n. n. vaktm?stare, kes seisab mu seljataga, ei kiidaks seda kindlasti heaks. Ta n?ib pigemini tollivalvurina, kes peab hoolega silmas, et keegi ei tooks sisse keelatud kaupa. Olen nimelt paar korda istunud sellistel ??etendustel, ?ks kord neist Kontsertmajas, kus kava oli veelgi soliidsem kui publik, nii et Griegi klaverikontserdi puhul tekkis v?ike vaheaplaus puhtast eksitusest. Aga kui kava oli l?ppenud ja kell valjuh??ldajas kaksteist pauku l??nud, ei n?inud ma kedagi, kes oleks teisele head uut aastat soovinud, ja ma ei tea, kas see oli keelatud v?i ainult ?learune.

Seekord ma ei l?inud kuhugi, j?in t?navale. Olen nii palju lugenud suurlinna t?navate ?rgmetsa-?ksindusest, et lasksin ennast eksiteele viia. V?isin aga ?sna varsti m?rgata, et seda ma k?ll poleks pidanud tegema. Inimesed ja linnadki on ju nii erinevad, ja mis ?he juures ainult kergelt tuju t?stab, v?ib teise hoopis jalust l??a.

Nagu oleksin sattunud hullumajja. (Mu s?gavamad hirmuelamused on alati olnud ?henduses hullumeelsusega. M?letan, missuguse hirmuga tulin m??da Kopli surnuaiast, kui olin k?inud vaatamas „Dr. Mabuse testamenti“. Mitte sellep?rast, et see oli surnuaed, see oleks v?inud olla mistahes mets v?i t?hi paik.) Kogu t?nav, nii k?nni– kui s?idutee, oli t?is kiilutud noori inimesi m?lemast soost, kes kambakesi liikudes k?ratsesid, huilgasid ja puhusid paberist pasunaid. Just selles viimases helis oli mingi ?hvardav-luurav totrus, mis igal hetkel v?is ?le minna m?ttetuks v?givallateoks. Esialgu see k?ll ei j?udnud kuski paukhernestest kaugemale.

Ma olin k?ll kujutelnud, et inimesed on r??msad ja ?lemeelikud. Ja siiras, puhkev r??m ei v?ljendu alati harmooniliselt ja graatsiliselt nagu operetilaval. Aga ma ei n?inud ?htainustki r??msat n?gu, ?htki r??msat inimest. R??msa inimese k??narnukid ei ole valusad, ehk olgu siis ainult leinajale. Aga ma ei tulnud v?lja ei leinaga ega r??muga, olin tulnud t?hjalt, nii nagu perenaine enne vihma paneb anumad v?lja, et saada pehmet vihmavett. Kui edasi j?tkata seda v?rdluse teed, siis v?iksin ?elda, et see oli rahesadu. Need olid tusased, pahatahtlikud n?od, p?lglik-vihased h??litsused, mis n?iliselt olid suunatud kaaslastele, aga ikka nii, et need parajasti poolkogemata riivasid m??duvaid v??raid. Seda peavad m?ned omamoodi huumoriks, ja kes meist poleks naernud nende ameerika farsside puhul, kus hoopis teisele m??ratud tort veidi m?rgist k?rvale lendab ja otse n?kku tabab parajasti uksest sisse astuvat auv??rset daami. Need suup?hjast v?ljas?litatud h??atused olid tegelikult niisama teadlikult-kavatsetult n?ilisest m?rgist k?rvale suunatud, ja olukorra humoristlikku k?lge oli mul raske ?ieti hinnata, kuna ma samaaegselt n?gin ainult rusikas k?si, mis j?id rusikasse ka siis, kui need pandi ?mber t?tarlapse piha. Ma ei n?inud ?htki naervat inimest, kuigi ma kuulsin naeru. Aga see naer oli pigemini mingi tehtud tondihirnumine, idiootlik-loomalik, ja ometi k?llaltki intelligentse salakavalusega kavatsetud.

Ma ei tahaks heameelega j?tta muljet, et ma liialdan. V?imalik, et ma olin ?lekohtune nende vastu, et ma siiski ei olnud nii neutraalne, nagu ma ise uskusin, lihtne valge leht, millel k?ik v?rvid ilmuvad loomulikus varjundis. Kui oled seitse aastat elanud ?hel maal p?genikuna, on raske ?hel ?htul ?kki ette v?tta ja v?lja minna turistina… ?tlesin seitse aastat, sest selle v?ljenduse poeetiline k?la meelitas mind t?eteest k?rvale, tegelikult on mu pagulasp?lv kestnud mitu korda seitse aastat.

Olen nii kaua p??dnud n?ha inimestes head, et ma paratamatult n?en k?igepealt seda, mis mulle ei meeldi. See ei olegi nii paradoksaalne kui see k?lab. Ja ammugi ei t?henda see seda, et ma ise oleksin kuidagi suhtunud neisse eelarvamusega, r??kimata vaenulikkusest. On tegelikult palju kergem l?bi murda vaenulikust maailmast kui v?tta ise sama hoiak. Vastupidi, olin tulnud v?lja mingis leebes, hellas laup?evameeleolus, ja kuigi mitte p?ris teadlikult, siis poolteadlikult ometi otsisin just m?nd s?bralikkuse m?rki, m?nd osapakkuvat naeratust v?i kergemeelses priiskamishoos ?le rahvahulga heidetud naljas?na k?igile vabaks tarvitamiseks, mis mind kas v?i ainult hetkeks oleks lasknud tunda ?hena ?lemeelikust seltskonnast. See poleks tarvitsenud olla midagi isiklikku, see oleks olnud nagu mingi lavalt saali visatud nali, mille ?le on k?igil lubatud kaasa naerda. Midagi s??rast ei juhtunud. Mul polnud mingit osasaamist sellest l?rmakast voolust peale selle, et see mind kord-korralt valusalt t?ukas ?he v?i teise veealuse kivi otsa. Erinev oli ainult minu enda reageerimine sel ?htul. Tavaliselt olen kas resigneerunult v?i kibestunult tagasi t?mbunud ja koju l?inud. Kuid sel ?htul tundsin ?kki, et olin liiga n?rk selleks, ma polnud suuteline kasutama seda ainsat kaitsevahendit – p?genemist.

Mul hakkas hirm. Olin liiga kaugele kodust v?lja tulnud, nii et ma enam ei j?udnud sinna tagasi joosta. See polnud mul esimene kord hirmu tunda, aga ma pole kunagi varem kartnud samal viisil. V?ib-olla ei olegi hirm ?ige s?na – meil on raske leida ?iget s?na m?ne ps??hilise situatsiooni jaoks, mida elame ?le esmakordselt. See polnud hirm selle s?na f??silises t?henduses, ka mitte hirm millegi ees, mida me kardame tulevat, see oli juba siinsamas, ?mbritses mind igalt poolt.

Olen p??dnud sorida m?lestustes, et leida midagi, mis k?ige rohkem v?iks vastata sellele tundele. Lapsep?lves v?is m?nikord juhtuda, et kuuldud v?i loetud tondijuttude m?jul hakkasin pimedust kartma. Sauna-Mihkli toas oli eredates v?rvides hiinlase pilt, mida ma kunagi arvasin kartvat, eriti p?rast seda, kui Mihkel s?ja ajal randa uhetud miini otsa l?ks ja t?kkideks kisti. M?letan ka seda ebam??rast, tumedat hirmu, kui ?rkasin juba pooliti ununenud unen?o j?rel ja pugesin s?gavamale teki alla, teise pimedusse, mis oli soe ja kaitsev. Nii palju m?letan, et olin n?inud musta koera, kes pidi tegelikult olema rebane. Kui ma n??d ?tlen, et selles hirmus oli isegi m?nev?rra naudingutunnet, siis m?tlen tagasi sellele ajale, kui lugesin „Varanduste saart“, ja nii nagu minuealine peategelanegi p?rast raamatu l?petamist veel arvasin kuulvat papagoi k?hedat karjumist: „Kuld! Kuld!“ Alati oli aga sellel hirmul olnud mingi ebareaalne p?hjus, see oli fantaasiast v?lja kasvanud hirm. Enam-v?hem t?iskasvanuna olen seda tundnud ainult kaks korda, eelpoolnimetatud „Dr. Mabuse“ ja Dreiseri Vampiiri“ puhul. Ainult et praegu polnud mul selleks mingit niigi konkreetset t?uget. See v?ib tunduda isegi naeruv??rne, kui m?elda hoopis t?sisematele p?hjustele, nagu ?mberringi l?hkevad lennukipommid v?i k?simus m?ne k?sikirja saatusest, kui taskus pole rohkem kui kaksk?mmend senti postmargi ostmiseks. Aga teisest k?ljest on just selle tunde reaalne p?hjendamatus nagu vabandus, mis ei sunni samal m??ral h?benema ja k?lmaverelist kangelast m?ngima.

Ma ei suutnud viimaks enam vastu pidada. Hakkasin seda isegi f??siliselt tundma, mu jalad muutusid n?rgaks nagu m?nikord unes, kui pead m?est ?les ronima. Pidin p??sema sellest halvavast k?lmast voolust niipea kui v?imalik. Aga edasiminek muutus j?rjest raskemaks. Tundsin, et ma ei suuda t?navat l?puni k?ia, seda kadalippu poleks ma j?udnud v?lja joosta. Sel t?naval ei paistnudki olevat l?ppu – neoonreklaamide jahe v?rviline valgus t?mbas kaks n?iliselt l?pmatuses ?htivat paralleeljoont, millele pilvise taeva t?hi pimedus veelgi n?is pikkust lisavat. Katsusin leida p??su p?igates esimesse vaiksesse ristt?navasse. See m?te aitas mind hetkeks, olin leidnud mingi, kuigi ?sna ajutise ja l?hedase eesm?rgi. Tundsin ennast peaaegu nagu tagaaetud kurjategija, kes iga hetk kardab tabamist. Mulle tundus j?lle, nagu oleksin keelatud territooriumil. Nende inimeste p?lgus ja viha, mida tundsin otse f??siliselt, nii nagu vastu n?gu puhuvat j?ist tuult, sai sellega mingi isikliku varjundi. Ja peale selle tundus see olevat ka p?hjendatud. Ma ei saanud ennast isegi mitte moraalselt kaitsta. Mul polnud ju mingit ?igust siin k?ia. Ruum, mille ma oma maise kehaga t?itsin, oli tegelikult m??ratud teistele. Olin v??ras, kutsumata v??ras.

Surusin ennast k?nnitee majadepoolsesse serva, otse vastu seina, kus ma mitu korda komistasin v?ljaulatuvaile trepiastmetele. Aga enne kui esimene naer mu komistamise ?le j?udis k?rvust kustuda, olin j?udnud vaikse p?ikt?navani, mis oli peaaegu pime ja niipalju kui v?is n?ha, t?iesti inimt?hi. Siiski, p?ris inimt?hi see t?nav enam ei olnud, kui ma sinna p??rdusin. ?ks paar, poiss ja t?druk, tihedalt ?ksteise ?mbert kinni hoides, m??dus minust pool joostes ja kadus siis ?kki, nagu oleksid nad m?nest n?htamatust uksest sisse astunud ja selle kohe endi j?rel kinni t?mmanud. Mulle tundus, nagu oleksin korraks t?navanurgal n?inud selle t?nava nime: Erat?nav, aga see v?is olla meeltepete, sest igatahes ei saanud sel t?naval siin olla eestikeelset nime.

Kogu t?nav tundus kuidagi suletud, ?rap??ratud n?oga. Aimasin millegip?rast, et see pidi olema umbt?nav, see ei viinud kuhugi, ja sellep?rast ei olnud siin ka rahvast. Peaaegu k?ik aknad olid pimedad, ainult paaril k?ige ?lemise korra aknal kaugemal s?ras kunstlik j?ulut?ht. ?hes aknas paistis peegeldus vilkuvaist k??nlatuledest, aga kust see k??nlavalgus tuli, seda ma ei leidnud. Alumise korra aknad olid varustatud kas luukidega v?i tugevate raudv?redega, v?imalik, et siin oli kullasepa?risid. T?nav ise oli kitsas, aga k?nnitee lai ja sile, ja isegi selles pimeduses v?isin m?rgata parketimustrit tumedatest ja heledatest kiviplaatidest. Kuulsin ainult oma samme kajavat – kaja tuli aga niipalju hiljem, et tundus, nagu k?nniks keegi mu j?rel. Algul pettis see mind, nii et ma vaatasin paar korda tagasi. Aga ma ei n?inud seal midagi peale peat?nava valguskuma.

Ei saa ?elda, et ma oma hirmust siin kohe oleksin vabanenud. Alguses j?lgis see mind, siis tundus, nagu varitseks see hoopis eespool. See tunne muutus veelgi s?gavamaks ja tumedamaks, aga selle pinnale kerkis mingi sama m?istmatu ja p?hjendamatu hulljulgus ja hoolimatus. Lapsep?lves olin m?nikord v?idelnud pimeduse vastu vilistamisega, vahe oli ainult selles, et see vile n??d ei saanud kuuldavaks. Mul oli korraga tunne, nagu l?heksin vastu mingile seiklusele, mille olemusest mul polnud mingit aimu, mis mind aga ometi vastupandamatult meelitas. Tundsin isegi kerkivat v?ikest ootus?revust, peaaegu kannatamatust.

T?nav tegi siinkohal v?ikese k??naku ja sellest m??dudes n?gin ootamatult valgusjuga, mis ?hest majast l?ikas risti l?bi t?nava. See tuli ?llatusena, nii et ma korraks tasandasin sammu. Samas hakkasin kuulma n?rka muusikat, mis t?en?oliselt tuli samast majast. Kui ma j?udsin valgusvihuni, v?isin n?ha, et see tuli uksest, mis t?nava kommete vastaselt oli p?rani avatud.

Leidsin sellele kohe lahenduse, mis tekitas v?ikese pettumustunde. Arvatavasti oli siin mingi avalik vana-aasta ?rasaatmine, mingi k?rvalt?navasse peidetud kino v?i teatrike. Sel kellaajal pidi etendus muidugi olema juba alanud, millega ka v?is seletada, et polnud n?ha kedagi, kes oma samme oleks seadnud selle oaasi poole.

Lootsin, et mul siiski vahest ?nnestub sinna hetkeks sisse astuda. Et uks oli nii kutsuvalt lahti, v?is arvata, et nii vaeslapselikus kohas asuv saal ei olnud v?lja m??dud. Nii saaksin viimaks ikkagi paari krooni eest ostetud valguses ja soojuses veeta selle tunnikese, mis sellest aastast veel oli j??nud. See oleks muidugi t?hendanud taganemist mu varem tehtud otsusest. Aga parem l?petada vana aasta oma eba?nnestumise tunnustamisega, kui et alustada uut aastat sellega.

Ja ma astusin sisse lahtisest uksest.

Wouldst thou be in a dream, and yet not sleep?

Bunyan: The Pilgrim’s Progress

Muusika kostis n??d juba ?sna selgesti, sest ka j?rgmine uks otse saali oli lahti. Sealt tuli ka see hele valgus, mis oli paistnud t?navale, sest muidu oli eesruum ?sna h?maralt valgustatud. T?kk, mida m?ngiti, oli mingi klaverikontsert, mida ma kindlasti olin varem kuulnud, mida ma aga kohe ?ra ei tundnud. See meenutas midagi, millel t?nase ?htuga ei olnud mingit sidet – jasmiinil?hna. L?bi lahtise ukse v?isin veel n?ha, et saalis istusid inimesed ridamisi asetatud toolidel, kuid see valgus, mis pealegi voolas otse vastu, oli nii hele mu veidi ?rnaks muutunud silmadele, et ma midagi selgesti ei n?inud. Pealegi on mu silmad juba loomult ?sna tunduval m??ral astigmaatilised. K?ik paistis nagu l?bi prilliklaasidele langenud udu.

Korraks tuli mulle tahtmine j?lle tagasi minna, aga ma sundisin ennast siiski paigale j??ma. Vaatasin ringi avaras, kuid madalas eesruumis, otsides kassaluuki. Aga ma ei n?inud seda kuski. N?gin ainult h?mara ruumi tumedaid seinapaneele, mustade, otsegu suitsunud aampalkidega lage ja ainsa sisustusena t?hjas ruumis garderoobi, mis asus vasakul ja oli kuhjatud ?liriietega.

Astusin otsustavalt lahtise saaliukse poole. Sammud p?randa kivitahvlitel k?lasid nii tugevasti, et ma siiski kohmetult peatusin. Teatud m??ral ?ratas mu t?helepanu seegi, et seda ruumi t?navast ei lahutanud mingi l?vi v?i trepp, vaid et k?nnitee kiviparkett otse n?is j?tkuvat p?randana. Siis, kui ma seal seisin keset ruumi, tuli ?ks hallijuukseline vanamees, keda ma varem ei olnud m?rganud, kikivarbail mu juure ja ?tles sosinal: „Palun siiapoole!“

Ta pidi olema riietehoidja, sest ta viis mind garderoobi poole. Pikemalt m?tlemata andsin ?ra palitu ja kaabu ja sain vastu vaskplekist numbri, millele kiiret pilku heites n?gin, et sellel arvu asemel seisis t?hekombinatsioon XYZ. Ma ei p??ranud sellele suuremat t?helepanu, sest kogu aeg vaatasin ikka veel ringi, otsides mingit kassat, ja et ma seda ei leidnud, p??rdusin tagasi, et k?sida riietehoidjalt, kas vahest tema ei hoolitse ka piletim??gi eest. Aga teda ei olnud enam seal ja garderoobi k?rval n?gin v?ikest ust, mis oli pooliti avatud. Sealt teda otsima minna ei pidanud ma aga s?ndsaks.

L?henesin n??d ettevaatlikult saaliuksele, mille juures seisis kaks meest pikkades, mustades kuubedes, milliseid ma pole enam sellest peale n?inud, kui meil algkoolis k?is ?ks koolin?unik, kelle v?te selle l?hkise saba vahelt taskur?tik v?lja ?ngitseda oli j?tnud meile unustamatu elamuse. Nad olid m?lemad keskealised, pidulikkude ja t?htsate n?gudega, rohkem inglise teenrite kui tavaliste rootsi uksehoidjate moodi. M?nel teisel juhul poleks ma iialgi usaldanud neist m??da sisse tungida. Aga n??d ei hoolinud ma isegi midagi v?lja m?elda juhuks, kui nad minult piletit n?uaksid. Kui ma oleksin teadnud, kui kaua see etendus juba on kestnud, oleksin ju v?inud teha n?o, nagu oleksin ainult vahepeal v?lja l?inud. Selline v?imalus on siin maal tegelikult olemas, nii teatris kui ka kontserdil p?rast esimest vaheaega. (Millest ei maksa j?reldada, et ma oleksin seda v?imalust kasutanud v?i soovitaksin kellelgi seda teha.) Aga ilma midagi ?tlemata, isegi minu poole vaatamata ulatas ?ks neist mulle kavalehe ja viipas k?ega vasakule, kus viimases kahes toolidereas leidus t?hje kohti.

M?ningal m??ral kergendas mu olukorda see, et publik istus seljaga minu poole. Heledasti valgustatud saal ise erines tunduvalt s?ngest, kuidagi keskaegselt m?juvast eesruumist. See oli pigemini rokokoolik, k?rge ja valge, heleda parkettp?randaga, kus toolidevahelist keskk?iku kattis sinise p?hiooniga vaip. Saali valgustasid neli kroonl?htrit elekterk??naldega, sellele lisaks n?is veel olevat mingi pro?ektori valgus suunatud saali kaugemasse otsa, kus oli midagi poodiumitaolist. See oli paar trepiastet saali muust osast k?rgemal ja seal istus noor t?tarlaps roosas kleidis, keda tiibklaver pooliti varjas. Ma ei m?elnud sugugi sellele, et selline klaveri asetus ?ieti oli ebatavaline. Parajasti oli muusikas vaheaeg ja ma ruttasin, et v?imalikult v?he segades oma kohale j?uda, sest mu sammud k?lasid ikka veel meeleh?rmi tekitavalt valjusti.

Oli veel ?ks asjaolu, mida kohe m?rkasin ja mis mu kohmetust tunduvalt s?vendas, veel enamgi kui puuduv pilet. Igal juhul pidin ma siinses seltskonnas t?helepanu ?ratama kaunis ebameeldival kombel. Pidin veel enam imestama, et need kaks t?sist ja ranget keerubit olid mu sisse lasknud. Kogu seltskond oli nimelt piduriietuses, h?rrad kas frakis v?i smokingis, daamid ?htukleitides ja enamik neist dekoreeritud karusnahkadega.

Kui ma aga eelviimases reas avastatud t?hja tooli poole tr?gisin, hingasin korraks kergendatult. Just selle t?hja koha k?rval istus ?ks noor poiss, kes oma riietuselt siia veel v?hem sobis kui mina. Olin ise v?hemalt nii?elda restoranin?uetele vastavalt riides. Tal oli aga seljas pruun pintsak, k?rge kaelusega must svetter, jalas manchestersametist ja tublisti kulunud ja v?ljaveninud p?ksid ja tanksaapad. Ometi polnud ma teda enne m?rganud, kui ma otse ta juures olin, ja n?htavasti ei m?rganud teda ka teised. Ta t?usis p?sti, et mind m??da lasta, ja kui ma h??letute suuliigutustega vabandasin, naeratas ta nagu ?ratundvalt. Selle p?hjuseks v?is aga olla ka ainult asjaolu, et ta minus riietuse suhtes leidis ?he, kes v?hegi toetas ta erandlikkust selles t?rgeldatult soliidses seltskonnas. V?imalik siiski, et ma olin teda kunagi kohanud, ilma sellest p?ris teadlikuks saamata. Tal oli seda t??pi n?gu, mis tundub tuttav ka esimesel kohtamisel, sest et selle ?ksikud elemendid nii sagedasti esinevad.

Toolid n?isid kuskilt mujalt siia toodud olevat, sest nad ei sobinud saali ?limusliku stiiliga – need olid lihtsad, kerged puutoolid, mis v?himagi liigutuse puhul segavalt nagisesid. Istusin sellet?ttu kaunis ebamugavalt pingutatult. Ja samas algas ka muusika uuesti. Klaveri m?nglev meloodia p?rkas vastu saali j?iselt korrektset atmosf??ri, nagu oleks see olnud klirisev klaas. Heitsin pilgu kavalehele ja n?gin, et see oli Mozarti klaverikontsert number 26, tuntud ka Kroonimiskontserdi nime all. See oli ainus programmipunkt, mis kavalehel seisis. ?ieti oleksin pidanud selle ?ra tundma ka ilma kavalehele vaatamata, sest kolmanda osa lihtne teema j??b kergesti meele isegi ?sna v?hemusikaalsele inimesele, kes seda kord on kuulnud. Ja ma olin seda varem kuulnud. See oli olnud sel m?lestusv??rsel ?htul – n??d ma teadsin ka, miks mulle kord oli tundunud, et see mingil kombel meenutab jasmiinil?hna. (Miks jasmiinil?hn, kui need tegelikult olid p?rnad, mis l?hnasid? Valge vesiroos ei l?hna teatavasti ?ldse.)

N?gin n??d klaverim?ngijat ees poodiumil, kummalisel viisil otse seljaga kuulajate poole. See oli t?tarlaps kohevas roosas kleidis, kelle tumepruunid juuksed olid kuklas l?hikeseks l?igatud, nii nagu see oli kombeks kahek?mnendail aastail. Kuid ma ei n?inud mingit orkestrit, kuigi kuulsin. Kui orkester oli asetatud saali teise otsa, kuulajate seljataha, siis oli see igatahes v?ga omap?rane. Ma ei usaldanud siiski h?sti tagasi vaadata, ?ldine tardumus oli haaranud mindki. T?en?olisem oli, et orkestrisaade tuli heliplaadilt varjatud valjuh??ldaja kaudu. Olin kuulnud v?i lugenud, et on olemas plaate ainult saatega viiulile, v?i j?lle kammermuusikaga, kus ?ks instrument puudub. Miks ei v?inud sama h?sti leiduda ka plaate orkestrisaatega tervele kontserdile? V?i miks polnud l?puks v?imalik, et terve kontsert tuli grammofonist ja klaverim?ngija oli ainult trikk? See seletas ka klaveri ebatavalise asetuse.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6

Поделиться ссылкой на выделенное