Juhan Liiv.

N?ia t?tar





N?IA T?TAR

1.EMA ?PETUS

Mihkel rakendas hobust saani ette, aga veel ei teadnud ta, kuhu s?ita.

Ja Mihkel tahtis kosja s?ita.

See v?ib ime olla, aga Mihklil ei ole aega ime peale m?elda. Mihkel on h?das, p?ris h?das. Suuremas h?das kui siis, mil ta lauda hakkas tegema ja aru tuli pidada, kas k?verate v?i ?igete jalgadega, suuremas h?das kui see, kes maja tahab ehitada, aga ei tea, kust materjal v?tta, isegi veel suuremas h?das kui mullu ta naaber Veski Andres, kes veskit tahtis ehitada ja juba m?ttes jahutolmu riiete pealt p?hkis, m?ttes teri kolusse laskis ja m?ttes ilusat s?na m?lder kuulis, aga asi m?tteks j?igi Mihkel on palju, palju suuremas h?das.

Kuhu minna?

Jah, kuhu? Kui keegi ?tleks, kuhu. Vald t?drukuid t?is, madalaid ja sirgeid, musta-, s?stra ja sinisilmalisi. Iga?ks isemoodi, ?ks ilusam kui teine, mine v?ta kinni, missugune k?ige s?ndsam oleks. Seal Poti Peetri t?tar ilus sirge kui osi. Alutare Hansul j?lle madal ja tasane; ei n?ita suurem asigi, aga hakka aga vaatama, n?e, ?ige ilusad ilmad teisel. Kirsi Jaagu Viiu on k?ll tore, aga temale ta tuleks k?ll. Kassi Hansu Miina on k?ll ?ige v?iksekene, aga k?rme ja k?be nagu nirk, ja vaata aga vaata, ?ige kena naise saaks teisest! Kui n??d ?ks niisugune nendest, kas Poti Leena, Kirsi Viiu, Kassi Hansu Miina v?i Alutare Hansu Eeva tema armas kena naisukene oleks, kergelt, valge p?ll ees, kambris tiperdaks, talle pai teeks ja ?tleks: Mihkel, tule s??ma! ja kui p?randal v?ikesed punap?selised ja k?harpealised pattjalad kilkasid oi, k?ll see oleks kena! Jaa, aga missugune n??d nendest v?tta ?ieti ?telda, ta v?taks neid k?iki, aga kui ta ?ksikult hakkab arvama, ei siis ta nagu mitte ?htainust nendest ei tahaks.

?telgu veel keegi, et Mihkel h?das ei ole. N?nda ja n?nda m?tles Mihkel rangirinnust kinni t?mmates, kuhu juurde ka jalga abiks vaja oli. Siis pani ta villasest l?ngast kootud plettohjad peale ja hobusele kurinad kaela. Need kaks asja ei tohi isegi j?ukamal vabadik-peiul puududa, saadik siis perepojal.

Siis astus ta kambri, et kapist veel uus kaelar?tt kaela, tuhkrunahkne k?bar p?.he ja hall kraega kasukas selga panna punane v?? litris otsadega sinna peale, siis on kosilane korras.

Isa istus laua taga, prill nina peal, piibel ees ja m?lemad k?ed selle peal, ning luges. Kui nii t?htjas asi on toimetada, nagu poeg kosja saata, siis teeb jumalas?na salmikene ennemini head kui halba. Ema istus teisel pool lauda, s?rm suu ??res, tunnistus, et ta m?tles.

Oota, ma aitan sul kaelar?tti seada pane s?lm nii nii, ?tles ema ?les t?ustes ja aitas kaelar?tti seada. Vahest j?i t?tarlaps just selle kaelar?ti s?lme k?lge.

Viimaks oli kosilane ka ise rakkes.

Ema oli vait. Isa laskis silmad korra prillidega majas ringi k?ia ja luges edasi.

Aga kuhu sa n??d l?hed? k?sis ema rahutu erutusega.

Ei. tea isegi, kostis Mihkel h?belikult.

Isa k?hatas, l?i piibli kokku ja hakkas piipu seadma.

Kuidas sa siis ei tea? noomis ema.

No, vai t?drukuid puudus! salvas isamees, arvata kolmek?mne-aastane ?leaia perepoeg Andres, kellel suur tutuga k?bar peas oli ja piitsa k?es keerutas. Neid t?hje on igas kohas k?llalt, kinnitas ta veel kord.

Mine aga verista ?he k?rv ?ra, oli kes on, arvas kasut?tar Leena vokki seisma j?ttes; ise ohkas ta nii salakesi, et ta ka isegi seda ei oleks uskunud, et ta ohkas.

Poeg, algas isa, kes, nagu n?ha, k?ik aeg oli m?elnud ja k?sip?sekil Mihkli otsa vahtis, poeg, minu isa ?tles minule, kui mina sinu emale kosja l?ksin: rikkast paigast osta hobune, vaesest v?ta naine.

Sealt perest, kus suur puuriit ?ues, sinna mine jooma, kus suur puuriit ja rammus koer, naist otsima, lisas ema juurde, seal on hoolikad ja j?ukad inimesed.

Mihkel naer atas.

Emal oli t?na t?htsam silmapiik elus. Heameel, lugupidamine ja armastus oli ta n?ol ja selles pilgus, mis ta aeg-ajalt poja peale heitis. Tema emauhkus, r??m ja tr??st oli ta, tema ainus poeg. Ta m?tles n??d, kuidas ta tema p?rast nii palju hoolitsenud, kuidas ta teda kiigutades ??d l?bi valvanud, lambike s?ngi sambal, k?ll m?hkmeid kuivatanud, k?ll ?io-?io laulnud, kisa p?hjusi otsinud, ja kui see ei aidanud, kisav?tjatelt abi otsinud kuidas ta teda k?ima ?petanud, talle linnukese muret lugenud, teda kooli, leeri ja lauale saatnud kuidas ta k?ike seda teinud. Ja n??d astus ta sellele teele minema, kus, nagu ?teldakse, laps oma isa ja ema maha j?tab ja oma naise poole hoiab. Kes teab, kes see on, keda majasse tuuakse, ja kuidas ta on. Kas ta nendega, kas nemad temaga rahul on, ja k?ige rohkem, kas poeg ise hea naise saab. K?ike seda m?tles ema sel silmapilgul ja ?nnega, mis ta kosjamineku ?le tundis, oli ka oma osa muret koos kanda. Ta pani k?e isa kaela ?mber, ja kui Mihkel nende ?petuse peale naeratas, ?tles ta:

?ra naera ?htigi, pojakene. Mina olen k?ll vana inimene ja rumal, ehk n??d k?ll noorsugu tark on ja raamatuid ja seetoneid loeb, kamasseridega k?ib ja kriiksu kinga sisse laseb panna, aga ma ?tlen seda, mis ise ilmas olen n?inud. N??d ei k?neldagi enam muust kui raamatutest, seetonitest ja patsitikatest

Patsillustest, parandas isa.

v?i patsillustest, aga n?e, n??d l?hed naist v?tma, ei seeton ?tle, keda v?tta. Vaata, poeg. Kui sa halvaga kokku juhtud, ega ta nael tubakat ei ole, et ta ikka ?ra tarvitad, olgu ta nii halb kui on; ei ole hobuseks, et ?ra m??d, kui peru on; sina oled temaga eluks ajaks kokku pandud. ?ra tee sellep?rast ?lepeakaela. Kui kosja l?hed ja peresse astud, vaata k?ige esiti, kas luuda nurgas n?ha on; aja ta nagu kogemata maha ja vaata, kes ta ?ra v?tab. See t?druk naiseks ei k?lba, kes luua jalaga k?rvale l?kkab ja ise edasi l?heb. Kuula, kas ka teenijad pererahvale sekka r??givad ja kuidas nad r??givad. Kus nad liig julged on, seal ei m?isteta maja pidada, kus nad tummalt vaikivad, seal on pererahvas liig tore ja teenijate vastu s?dameta. Vaata ka, kas peret?trel king lapiti jala all v?i ilusti ?mber jala; lohak ei kohenda riideid. Vaata, kui peret?trel niit sassi l?heb, kas ta tema rips-raps katki t?mbab v?i ta kannatlikult lahti harutab. Kui juttu aetakse, vaata, kas peret?tar ?ksi ja teistest ?le tahab k?nelda; edevad teevad nii, m?istlikud r??givad, kui kord tuleb. Vaata, kas peret?tar poiste juurde j??b, kui teile s??a tehakse, v?i ise usinasti kaasa aitab. ?ra v?ta seda, kes koolis k?ige targem tahtis olla, ja tuleta meelde, kus kohas kirikus keegi istub. Edevad t?kivad ette, tossikesed teiste selja taha, aga kes sinna istub, kus parajasti palk olemas, see on otsekohene inimene. ?ra v?ta seda, kes kirikus ?ksisilmi maha vahib, see on liig tossukene, aga ka mitte seda, kelle silmad poiste peal seisavadki. Parajat igas asjas. Kes poissi ei n?e, ei n?e ka t??d teha; kes ?ksi poissi n?eb, sellest ei saa naist kellelegi. ?ra vaata ?ksi ilu peale, ilu ei kallata katla, aga ?ra v?ta ka tuleharki. ?ra v?ta ?ksi rikkuse p?rast naist naise rikkus on l?hike, aga etteheitmine eluaegne. See on minu n?u. V?ta, keda tahad; v?ta ?ks ?ra, olgu ta kes tahes, aga v?ta viks tubli inimene. Mihkel s?gas k?rvatagust ja s?itis isamehega minema.

Aia talu oli ?ks j?ukamatest k?las. Et n??d Mihkel kosja s?itis, siis pidi see teadagi k?igile naabritele t?htjas olema, keda ta v?ttis. Ka Aia vanad ise tundsid selle silmapilgu t?htsust. Nad vaatasid ?ksteise otsa, mis nii palju t?hendas kui: Aiale tulevad suured ajad, suured ajad, suured saajad. T?epoolest, suured pidid pulmad olema, veel suuremad kui Pihlaka P?rt mullu oma pojale tegi, etle, mispoolest oli P?rt neist rikkam? Mitte kuidagi. Aga vanade t?nane peamurdmine oli esiteks ikka see, kes nende tulevane minia v?is olla. Et ta laitmata vanemate laps pidi olema, see oli muidugi esimene peatingimine. Aia omad ?tlesid k?ll, kui Mihkel kosja l?ks: ?ra vaata rikkuse peale, ise olid nad aga sealjuures m?elnud; no, rikkam oleks ometigi parem. Seda juba sellep?rast, et neil sellest valla rahva ees suurem au oleks. ?ieti ei olnud siin rikkuse ja rikkuse vahel k?ll mitte palju vahet. K?ik Veola valla talunikud olid veel rentnikud, aga n?e, ?hte kiideti rikkaks ja ta t?tart ihaldati, teist ei. Vahe oli see, et rikka talu t?tar kaks lehma kaasa sai, vaese oma ?he, v?i m?nele utt v?i oinas veel rohkem anti. Siiski helises ?he rikkus.

Aia vanad arvasid j?rele. Nad olid ju kuusk?mmend, Mihkel kaksk?mmend aastat vana. Oleks tal veel natukene varagi naist v?tta, aga saab naise, seisab poiss p?hap?eviti paremini kodus. J??b ka m?ni kopik k?ll see kari peale paneb. Ja nad on vanad, t??tegijaid just h?dasti tarvis.

Teisi lapsi neil enam ei olnud kui Mihkel. Leena oli, aga see oli kasut?tar. Oli neile natukene kaugelt sugulane. Ta vanemad olid varakult ?ra surnud. Lapsele ei olnud muud varandust j??nud kui ?ks h?betaalritega sukk, aga see sukk oli h?berublat?kke t?is Aga ei sukast, Leena vanematest ega Leena lapsep?lvest ei r??gitud Aia peres ilmas midagi, mitte kunagi. Kui keegi jutuga selle peale tuli, siis tegid Aia vanemad teist juttu, kas ilmast, viljakasvust v?i millestki muust.

Leena kasvas kui k?rkjas. Ei uskunud kasuvanemad isegi, et v?ikesest t?tarlapse-lallikesest nii kena neiu pidi sirguma neiu kui orav terane, paled muudkui punetasid aina. Ja silmad olid tal nagu r?ngad, ?tlesid nad. Aga keegi tal kosjas ei k?inud, et ta vaenelaps oli.

Ei tea, kas ?ksi sellep?rast?

Kui nad veel v?ikesed olid, Mihkel ja Leena, siis oli nendel kaklust ja vanematel kohtum?istmist k?llalt. Kord kaebas Leena emale, et Mihkel tema pudi ?ra s??nud, kord Mihkel j?lle, et Leena teda l??nud. Mihkel oli poisikesena natukene aeglane, Leena aga k?rme ja terane kui v?lk ja peksis t?epoolest palju suurema kasuvenna l?bi, kui seda tarvis oli. Koolis k?isid nad kui ?de-venda kunagi, s?id ?hest leivakotist ja kasuveli aitas kasu?ele poiste seast meest, kasu?de kasuveljele naist valida. M?ng n?nda n?udis. P?rast, kui nad ju leeritud ja t?isinimesed olid, siis tuli muidugi iseaeg. Mine v?ta kinni, kuidas Leena Mihklit h?benema hakkas, mine saa aru, kuidas Mihkel Leena vastu araks l?ks. Mine v?ta kinni!

Vanad istusid praegugi veel laua ??res ja m?tlesid k?iki neid asju j?rele. Leena oli oma voki eemale t?mmanud, sinna kohta, kuhu lambivari heitis, ajas korrati vokki ?mber, korrati toetas vokik?sipuu najale ja m?tles.

Perenaine istus Leena vastu. Tuli see sellest, et ta vastu istus, tuli talle vahest h?berubladega sukk meelde ta m?ksas peremehele k?lge ja sosistas talle salakesi k?rva sisse:

Ega tal vahest oleks vaja olnudki, sel Mihklil omast majast v?lja minna, kui

Ah, lase olla, vastas peremees, k?hatas ja vaatas vargsi Leena poole.

Leena toetas voki k?sipuu najale.

Leena, mis sul t?na ?htul viga on? k?sis kasuema. Mu pea valutab, vastas Leena ja hakkas vurinal ketrama.

Heida siis pikali, kui pea valutab.

Ta heitis pikali, kuidas k?sti Ta j?i magama ja n?gi unes, et ta Mihklile ?he musu andis, ja kui ta palaval ihul ?rkas, tulid talle pisarad silmi.

2.KUHU TA L?KS?

Veel suuremas h?das, kui Mihkel minnes, olid naabrid, kes k?sisid, kuhu ta l?ks. Jah, kuhu ta l?ks? ?ks oli kurinaid kuulnud, teine ?uest v?ljas?itu n?inud, kolmas kuulnud, et Hansu Andres Aiale l?inud ja p?hap?eva-riided selga pannud see ikka midagi t?hendas. Kui ?ks noor perepoeg kosjakingi kannab, on naabritel terav aimamine; on aga naisev?tja rikas, on kihin-kahin seda suurem. Uks loodab ?nne oma t?trele, teine sugulasele, kolmas, kellel kumbagi ei ole, tahaks v?hemalt teada, kuhu seesugune hea suut?is kaldub. Ja veel need naised, need naised!

V?ibla Annuse pererahvas istus tares peretule ?mber. Peremees punus lehmal??ga, sulane parandas hobuseriistu, naised ketrasid. V?ibla peres elas ka Pl?r?l?r? Leenu, oma rohke lora p?rast n?nda nimetatud vanat?druk. Leenu istus ahju peal ja s?i lusikaga kausist suppi, mida perenaine talle praegu oli andnud.

Karjapoiss tuli ?uest ja ?tles, et Aia ?uest kaks meest p?hap?eva-riides, t?kuga, saaniga ja kurinatega v?lja s?itnud.

Ehk Mihkel l?ks kosja, ?tles Leenu ja peatas s??es. V?i, vist sinna! arvasid naised. Ta k?is minev n?dal linnas ehk vist kosjaviina toomas.

Sellep seal t?kku turgutati, arvas peremees.

K?ll siis l?ks kosja, ?teldi mitmelt poolt.

Leenu pani lusika k?est.

Kuhu, kuhu? V?i ikka kosja? Jajah, n?e, l?ks kosja. Ei tea, kas M?e Mihkli Maiele? V?i Puskari Anule? No kuhu ta ometi pidi minema? Vist Kirsi Viiule, kuhu siis mujale. Viiul suur kirst riideid t?is: kolm kasukat, viisteistk?mmend seelikut, kaksk?mmend paari kindaid n?e tuli tahab nuusata kolmk?mmend meeste s?rki riitsika-raiped oma kisaga v?i l?ks koguni Raismiku Leenule. Seda ?teldakse, ei kuulvat madalast v?i, no kuhu ta ometi l?ks?

Ja Leenul tuli meelde, et tal homme K?gedi k?lasse Jalaka perenaise l?nga tarvis minna ?ra viima. Kui ta n??d ei tea ?telda, kuhu Mihkel kosja l?ks, siis ei ole tal peale Ohela Peetri hobuse otsasaamise mitte ?hte uudist enam k?nelda.

Leenule ei maitsenud enam toit ega ahjupealne. Ta kobis enesele vana kasuka selga ja l?ks Aia peresse puhtele.

T?kk aega p?rast Mihkli ?ras?itu lipsaski Leenu Aia omade kambri. Ta j?i ukse k?rvale seisma ja pistis k?ed kasuka siilu alla.

Teie ka, siittalu rahvas.

Tere, jumalime. Eks aja tahapoole.

Vai ei saa.

No mis siis kuulub? k?sis peremees.

Keda, n?ndasama.

Toeta ikka ka puu peale, k?skis perenaine.

Vai ei saa alati istuda, vastas Leenu, istus aga n??d pakutud istmele.

Tulin vaatama, kas teie naistel ju kedrus otsas on, algas Leenu toas ringi vaadates. Kui selle peale keegi vastust ei andnud, k?sis ta nagu kogemata:

Teie Mihklit ei olegi kodus?

S?itis natukeseks v?lja.

Eks ta ole. Noortemeeste asi, kes teab kuhu l?ks.

Mis teie naised teevad? tegi perenaine teist juttu.

N?ndasama. Perenaine ketrab villu, t?druk vantsib takku. Laisk t?druk. Magab rohkem kui n?ppusid liigutab. Kuhu Mihkel l?ks?

L?ks natukeseks v?lja.

Vai v?lja. Ei tea kui kaugele. Kus Leena on?

Peremees, kes juba t?dinenud oli, l?ks heitis s?ngi pikali.

Leena ?tles pea valutavat, l?ks magama, vastas perenaine, kes t?likast v??rast mitte ka n?nda kergesti lahti ei p??senud.

T?tarlapse asi, eks valuta ka vahest peagi. P?llu Miina olla Kaabu Peetri kihlad tagasi viinud, kas olete kuulnud? V?i, mis ilusad teki l?ngad teil! Ohela Peetri hobune olla mineval ??sel otsa saanud. Kas linikud juba valmis? V?i olemata. Juudi Juhanile tahetavat kevadel oksjoni teha, ei j?udvat v?lga j??nud renti ?ra maksta. Perenaine, kas annad mulle matikese tangu, ma teen suil l?ikusep?eva?

Sel kombel podras Leenu veel t?kk aega edasi, aga n?hes, et ta Mihkli s?idust ometigi otsa k?tte ei saanud, l?ks ta viimaks minema.

Kodus r??kis ta, et Mihkel Kirsi Viiule kosja l?inud ja Leena selle s?damevaluga, et teda ei v?etavat, silmad peast v?lja tahtnud nutta ja ei tea kuhu ?ra jooksnud. Kirsi Viiu muidugi aga Mihklile ei tulevat, tal olla ju rikkamaid.

Teine p?ev r??kisid k?la naised: Kirsi Jaak visanud Mihkli k?ttpidi kambrist v?lja. Leena olla ennast pimedaks nutnud.

Kes k?neles?

Pl?r?l?r? Leenu.

3.SOOJAD SIDEMED

Kuhu me siis ?ige l?hme? k?sis Andres Mihkli k?est, kui nad Aia v?ravast v?lja s?itsid.

Laseme tee peale v?lja, ehk tuleb siis hea n?u, vastas Mihkel.

Kuule, j?tame hobuse hooleks. Kuhu peresse ta ise sisse p??rab, sinna l?hme kosja.

Mihkel ei vastanud midagi. Ta oli nii erevil ja ?htlasi ka natukene r?hutud ei, palju kohe. Esiteks oli vaja selle peale m?elda, missugusel viisil ?mma rahva poole sisse astuda ja kuidas k?net alata: kas nad ?hvakese kadumisest v?i tedre j?lgede otsimisest juttu teevad, v?i j?tavad need vanarahva kongud koguni ja r??givad asja kohe avalikult s?dame pealt ?ra. Ja siis, kuidas t?druku enesega juttu alustada, et ka kui terane poiss maksta. K?ige pahem oli ikka see, et kuhu minna. No ?tle, kuhu sa ometi l?hed? m?tles Mihkel. Poti Peetri oma n??d on ilus k?ll aga nagu ei taha. Kirsi Viiu k?ik n?nda sirge ja elav niisugusega oleks ?ige ilus kiriku s?ita aga j?lle ei taha. Ja n?nda on lugu iga?hega. Ikka on midagi viga. Ema sunnib: v?ta, v?ta, no ?tle, keda sa sel kombel v?tad?

Mihkel p?hib taskur?tikuga otsaesist. Punased nimet?hed r?ti nurgas kukuvad ta silma. Need on kasu?e ?mmeldud. Kui ilusad! Nimet?htede pealt libisevad ta silmad kinnaste peale. Kui peenikesed, nagu siidist! Kasu?e kootud. Temal on hea viks kasu?de neiu kui tihane. Ema ?tleb juba paarist aastast saadik: v?ta niisugune naine, nagu meie Leena on. Aga mine v?ta! Emal hea ?telda, aga mingu v?tku ise! Kolle Liisa, Pindsi Maali ja Alek?rre Anna keegi ei ole niisugused, arva keda tahad. Ja Mihklil tuleb meelde, kuidas nad kord Leenaga heinamaal olid. Leena niitis ees, Mihkel j?rel oma kaarega. Leena leidis mesilaste pesa ja andis ka temale mett jah, kui veider see oli, kui imelikult Leena seekord tema otsa vaatas. Jah, Leenal on ilusad silmad. Puhtad ja suured! Ja ?kskord, kui neil s?nnikuveo talgud ja Leena teiste t?drukute seltsis talle vett oli visanud, nagu komme, rabas ta naljatades Leena piha ?mbert kinni v?i jah, kuidas Leena n?ost punaseks l?ks ja v?risema hakkas; jooksis ?ra aida juurde koguni. Ei tea, kuidas see tal n??d meelde tuli v?i mis see oli, aga tema meelest oli, nagu s?idaks ta valge k?est pimeda k?tte; hobuserajak ei j?? ka seisma! Jah, tema lapsep?li on l?ppemas, peab ta isegi tunnistama. Kui ta ka k?ll ema ?petuse peale on naeratanud, t?si ta ometi on. Ja kui armas oli talle m?nigi asi enne. Kuidas nad Leenaga kahekesi karjas k?isid, peitmist m?ngisid, kahe kase vahel kambri otsas kiikusid, mille oksad ta ?hte oli pannud. Kuidas ta sinna keskele okstest pehme pesa tegi, Leena peale t?stis ja kiigutas. Nad m?ngisid siin Hani-Peetrit, seda laulu rahvas laulis. Mihkel oli Hani-Peeter, Leena Pudi-Hansu Kai. Mihkel kiigutas Leenat ja laulis:


?io, ?io, kussu, kussu,
?io, kallis naisuke!

Mihklile tuli see nii elavalt ette, et ta praegu seda viisi ?mises.

Andres! h??dis ta siis korraga.

Keda.

?ra ometi nii hullusti kihuta.

Kas tahad, et tee peale magama j??me v?i. Sa laulad juba kiigulaulusid.

Kuule, Andres.

Noh.

Ma ei tea ei taha ?ieti mitte kuhugi minna.

Andres vahtis p?rani silmil seltsilise otsa.

?ra tee nalja!

Ei tea t?esti.

Miks sa siis minema hakkasid? pahandas Andres, kes alles n??d uskuma hakkas, et Mihklil sellega t?si taga oli. Senini oli ta k?ike naljaks pidanud.

Miks sa siis minema hakkasid? lisas ta juurde. Isa-ema sundisid.

Keda nad sulle soovisid? Keda nemad tahavad?

Ei kedagi. Nemad ?tlevad ainult: V?ta naine!

Aga v?tma pead sa ikka ometi.

?kskord k?ll.

Miks siis mitte n??d? p?ris Andres.

Mihkel vaikis.

On sul m?ni, keda sa v?taks, aga keda vanemad ei taha? V?i on see sinust k?rgem ja ei tule sulle?

Ei tea kedagi.

K?rvaku sind! Siis ma sinust k?ll aru ei saa.

Ma ei saa isegi enesest aru, vastas Mihkel tumedalt. See on, sul ikka on m?ni, kes sulle armas on?

Mihkel vaikis, ?tles aga viimaks viivitades: Jah, on k?ll.

L?hme siis sinna, arutas Andres edasi, siis saame t?vele kohe abi.

Kuhu?

Sinna kosja, kus su tahetav on.

Iseenese koju? k?sis Mihkel hirmuga.

Andres tegi suured silmad.

Jah, Leenat ma m?tlen k?ll, hakkas Mihkel arglikult k?nelema. Mina ei tea, kust see tuleb, aga praegu leian ma, et ta mulle n?nda armas on, et ma kuidagi ei saa naist v?tta.

Eks Leena ole m?istlik t?tarlaps, ?tles Andres. Iseenesele m?tles ta aga veel tasa juurde: Aga vaenelaps!

Mihklil jooksis nagu soe ?le ihu Andrese suust oli tal sedagi kiitust v?ga magus kuulda. Ja ta k?neles m?nda juhtumist Leenast ja iseenesest, kuidas s?da teda sel silmapilgul sundis, ja k?ige l?pp oli ikka: Leena on Mihklile v?ga armas, Mihklil ei l?he Leena meelest ?ra.

Eks v?ta ta siis ?ra, arvas Andres.

Mihklil tuli see nii ?kitselt ja oli nii hea, et ta selle s?na peale oleks h?isanud, aga ta ei tahtnud seda teisele kohe nii selgesti n?idata.

Aga ehk sa oled ?ra tehtud?

Andres ?tles seda sellel h??lel, nagu see ?tleb, kellel midagi meelde tuleb, mida ta isegi selgesti ei usu, aga uskumata ka ei saa j?tta.

Mihkel vahtis Andrese otsa.

Jajah, seda on olemas, seletas see, mina k?nelen, kuidas ?kskord minul oli. Sa m?letad k?ll seda t?drukut, kes aasta kaheksa eest V?idla peres teenijat?drukuks oli, suurte s?strasilmadega, ruuge, k?harjuustega, Maali nimi. Sina olid siis veel muidugi poisikeselorots, aga mina olin ju t?is noor poiss, ja t?drukud vai, oleks aga k?tte saanud. Noh, mina ajasin Maaliga tihtipealegi juttu, kui V?idla Madist vaatama l?ksin, kes sel ajal veel poiss oli. Maali oskas ilusasti juttu ajada kui l?oke. Ta h??l oli ?ige ilus, kui naeris, siis muudkui l?gises. Ja Maali naeris tihti. Ja k?ik ta viis ja olemine oli igapidi ilus kas v?he ilusad ikka ta hambad olid, kui ta naerule l?i, nagu tallekesed karjamaal. K?igiti tark tubli inimene, muudkui aga need n?ia kongud olid ta sees, nagu p?rast paraku ?ra n?gin. ?hel p?hap?eva ?htupoolel, kui ma j?lle V?idlale l?ksin, oli Madis kodunt ?ra. Muud ei olnud nende rahvast kodus kui Maali. Meie hakkasime k?nelema, ?hest ja teisest, poistest ja t?drukutest. Maali oli sel korral ?ige jutukas, naeris ?htelugu ja oleks heameele p?rast ei tea mis ?ra teinud. Nii r??msate silmadega ja kergejalgset ei olnud ma teda veel millalgi n?inud. Kui me t?kk aega olime naljatanud, l?ks v?ttis Maali kirstukapist kaks ?una, hammustas ise teise k?ljest, teise andis minule. V?i mina seekord teadsin, mis ?un see oli. Ma s?in selle ilusa ?una ?ra, ja kui veel natuke aega olime k?nelnud, l?ksin ma ?ra koju.





: 1 2