Juhan Liiv.

?he kirjaniku p?evaraamatust ja teisi lugusid





Vaga kannataja

?kskord oli ?ks inimene, see oli niisugune nagu muudki inimesed. Ta s?i, j?i ja m?tles nagu teised igap?evased inimesed ja tegi seda, mis igap?evased inimesed, l?hidalt, ta oli ise ka igap?evane inimene. Ta elas ?sna vagusi. Aga keegi igap?evane inimene ei taha just, et teda selleks peetakse, ja meie igap?evane inimene veel k?ige v?hem. S?brad, ?petas ta, et korra ka midagi uudist ?telda, see on selge eksitus, et must v?rv must on, must ei ole ?ieti mitte must, vaid selge valge. N?e narri, ?tlesid kuuljad, kes seda enne on kuulnud, et must valge on. Must on ikka must ja valge on valge. Nad naersid teda ja ?ks neist nimetas teda totraks.

Meie igap?evane inimene sai sellest haavatud, v?ga haavatud. Vaadake, ?tles ta, minu must on isamaaline must, sest mina olen isamaa poeg. Minu vastane teotab minu ?petust ja minu rumalust, seega teotab ta isamaad, saadab isamaa asjale kahju, on isamaa vaenlane, on ?raandja, sest minu must on isamaaline, nagu mu rumalus, sest sest vaatke

Oh kui soe isamaaline s?da temal on! ?tlesid korraga kuuljad, ta on meie eestkostja, meie v?itleja, ta on t?esti suur vaim! Meie igap?evane oli n??d kuulus, oli n??d haavamatu. K?ik, mis ta ?le ?teldi, l?kkas ta isamaa vastaste kaela, k?ik tema juures oli isamaaline ja keda tema kiitis, oli kiidetud igavesti. Kui tal kana v?i muna puudus, h??dis ta: S?brad, aidake, isamaa k?ht on t?hi. Oli ta s?bral vaat lehkavaid heeringaid seismas, kiitis ta: S?brad, ostke N. N. k?est h?id isamaa heeringaid, N. N. on tubli mees. Ehk j?lle: S?brad, ta teotab isamaa kanu, ta teotab isamaa heeringaid!

Nad valasid r??mu-silmavett, ta s?brad, ja kahetsesid vastast, kes ei uskunud, et must isamaa kasuks valge on.

Soo! Kas paremat n?pun?idet mulle veel vaja. Ma teen enese isamaa eest kannatajaks. Mu jalg l??di maha isamaa p?rast: mu jutud laideti ?ra isamaa p?rast; kardavoi n?uab ??riraha isamaa p?rast; veetakse r?tsepa v?larehnungi p?rast kohtusse isamaa p?rast; ma joon enese t?is isamaa p?rast; ma kirjutan algup?raseid kalendrisabasid isamaa p?rast; mu jutud on t?is alpisid ja kergatseid isamaa p?rast elagu isamaa p?rast!

nis, 15. okt. 19

Minu uus juhtm?te on vilja kannud. Minu t??d ujutavad eesti kirjandust, k?ik v?lismaa uulitsa-novellid r?ndavad eesti halli vammusesse ja mul on juba hulk j?releahvijaid noori kirjanikke. Mina olen ?he uue ajap??raku eesti kaunikirjandusse toonud ja ?he kirjanduse osa isaks saanud, mille nimi on sopand.

*

Oh sina, oh sina inimesesugu! Kui sa teaksid, kui kurjad kiusatused ?hele s??tule p?evaraamatu avaldajale siin patuses ilmas v?ivad tulla, sinu s?da l?heks haledaks kui inglite sool. Pealegi kui avaldatav p?evaraamat ?he teise oma on. Teine kord mina niisugust t??d enam oma p??le ei v?ta. P?evaraamatu avaldaja vaene j??b k?ikide viletsate ja osavate kirjandusek?ttide m?rgilauaks, kellest esimesed m?istagi palju kurjemad on kui viimased; nad teevad ainult s??se piste piina ega too mitte surma, mis igale ausale s?jamehele soovitavam on kui s??senokaline torkamine.

?hele olid p?evaraamatu j?rgud liiga pikad, teisele liiga l?hikesed, ?ks soovis, et asjadega mitte nii avalikult ?mber ei k?idaks, teine pahandas, et miks Taevapasuna, Unetundide ja Maga-Magamas toimetuste aadressid ?les pole antud. H??d s?brad andsid n?u niisugustele s?nadele lehe ??rele ise?ralikud seletused juurde lisada. Ka ei tegevat sugugi kahju, kui suurte t?htsate kirjanikkude nimesid jutu jooksul ette tulla; need n?idata, et p?evaraamatu avaldaja ise ka ju midagi lugenud on, ja mis muud k?ik veel. Teised targutavad, ma pole sedagi teatanud, mis juudi kitsest saanud, kuhu Kandlela raamatu?mber j??nud, ja mis peaasi, mis puust see ?mber olnud, kust metsast ja millal see toodud, kes ?mbri tegija, mis ta nimi, kelle poeg ja mis n?gu ta olnud; kas raamatud oina v?i hobuse nahka k?idetud ja muid niisuguseid t?htsaid asju. Need seletused olla anderikka kirjaniku juures ikka ?lemad asjad. Pangu mina seda t?hele. Kolmandad ei j?ua koguni andeks anda, miks p?evaraamat nii hirmus harva ilmub, sest, ?tlevad nad, ega ta m?ni ajaleht ei ole, et tal ?igus on n?dalate kaupa seista. Neljandad arvavad aga koguni, et ta ju otsaski olla; mis s??lt siis enam v?ida tulla. Teised aga, igapidi terasemad kui k?ik esimesed, kolmandad ja neljandad kokku, t?endavad nipsakalt, p?evaraamatu avaldaja m?ttemagasin olla nii pisike, et ta s??lt ennegi raasukesi ja neidki hulga ootamise j?rele n?htavale v?ida tuua.

Aga oh ilm, oh inimesed! K?ik need viperused ja alandamised olid alles suurema tuleva hoobi eelk?ijad. Kuulge ometi kadunud s?ber ise ei olnud p?evaraamatuga rahul. Taevas teab misp?rast. Miks l?inud mina nii nii erakondlikuks tema raamatu toimetuse juures. Armas aeg k?ll, inimene on inimene. Kes sel ajal mitte ahjul maganud pole, mil v?ikesed Jassid-Jussid koolionkli juures k?isid, see teab, kui palju vaimusid ja v?imusid ?hus ja p?hus, vees ja maas elab ja vaest inimest rahule ei j?ta. Kord l?hevad nad k?ll harjas-loomade, aga teinekord inimese enese sisse ja v?lja neid enam ei saa. V?ib ju olla, et Beeltsebub, kui "Bub'" kunagi, mu sulep??sse, tindisse, sule otsasse l?ks ja s??l "figureeris"? Kust tuleb see, et mina, oma s?bra endine austaja, jah endine austaja, tema vastu olla astunud, nagu ta kaebab. Kulla s?ber, ehk on sinul enesel k?ige rohkem s??di? Sinu kehatumal vaimul on see harilik vaimude viis, et ta ?hel silmapilgul New-Yorgis, teisel Pekingis, ?hel silmapilgul p?rmusel maapinnal, teisel ?leval ?hus aeleb ja minu surelikud jalad ei j?ua nii kiiresti j?rele. ?hest kohast j??b t?kk v?lja, teise kohta tuleb juurde. Sinu "isikuga" ei taha ega tahtnud ma midagi tegemist teha, ainult su vaimuga, ja minu s?? ei ole, kui su vaim endistele keha teedele varju heidab, et nagu sa ise s??l p?ris isikuna viibiksid. Ja j?lle ka mitte su vaimuga, sest su vaatekoht ei oleks halb, kui kui tita m?ngud ja hilplemised s??lt kaoksid, aga sinu vaimu poisikesliku osaga, kes, nagu n?har oma mehisema poole k?est midagi ei ole ?ppinud. K?igest sellest ei n?e mu s?ber p?rmugi t?hele panevat minul ?ksi olla s??. Mina, kes n??d ei teadnud, kuhu p??d panna, v?isin niisuguse paugu p??le ainult veel laulda: Juba k?e on viimsed ajad jne. Aga ka ?he p?evaraamtu avaldajagi vastu on saatus armuline. Kui juba viimne kannatus katkemisel, saan s?bra k?est j?rgmise kirja: "Armas v?i aus p?evaraamatu avaldaja v?i mis sa oled. Mis olnud, ei v?i enam muuta. Kiusatakse, torgitakse, n?pistatakse mind n?nda, et nahk juba liiga hell on. Oh sa t?namatu kuri ilm, kes sa oma suuri vaimusid veel ikka ?ra ei tunne! Vaga kannataja abin?u on ka mokas. Ei muud kui j?tan patuse ilmaga jumalaga ja pa?ol teise ilma. ?ks julge vaimujalgne h?pak ja juba on m?ni planeet mu elukoht nutke siis, t?namatud! S??lt tahan ma siis oma p?evaraamatut edasi avaldada. Oota siis, mil j?rg tuleb.

Et lugeja ise siit ?ra n?eb, miks p?evaraamatu j?rg nii kaua viibis, ei ole mul neile midagi seletust enam vaja teha, kes arvasid, et ta l?pnud olla. Mina ise ootasin j?rge k?ige rohkem. Juba arvasin ma, et mu s?bra vaim teise ilma teekonnal "halvale teele" v?is sattuda; ehk on ka siin k?rtsisid ja muid huvi asju olemas. Korraga tuli mulle kopsakas k?sikiri, mis lootust annab, et p?evaraamat edaspidi, korralikult ilmub. Siin ta on:

"?he teise ilma kodaniku kepi-joonistused planeet Marsi p??l ehk v?gaimelikud n?htused maa p??l n?gemata asjadest"

Kolmatk?mmend, p??lkiri on k?ll natukene pikk, aga mina ei tohi muuta, nagu n?gite. Seega on siis mu s?ber Marsi p??l kodupaika leidnud ja kui tema n?htused t?esti imelikud on seda parem. "Kirjad p?rgust" on juba eesti keeles ilmunud, ja kui meile n??d reisikirjad kui ka just mitte otseteed taevast, siis v?hemalt Marsi p??lt tulevad, on k?ik h??. Ega ju minul sellega midagi tegemist ole, mis need marslased s??l norivad ehk teevad, mitte sugugi. "Oleviku" lugejad ka vist s??l ei ela, et ausad s?jat?helased vihastada v?iksid. K?ik ilus ja tasane, kiri muudku alaku. Ma ei tohiks ?iguse p?rast ka mitte erat?hendusi teha, aga p??lkirja kohta v?hemalt on see ikka lubatud. Seega lahkun ma lugejalt ja p?evaraamat algab j?lle p??le:

Planeet Mars, hotell Hommikumaa,
18.skp. 18

Oh, oh, oh inimesed! (T?h. Natuke liialt ohkamisi, aga ehk on nendel see mood! T?hendused on k?ll keelatud, aga meie p?evil lisatakse isegi telegrammidele ohoh! ja nonoh! juurde.) Kui te teaksite, mis siin k?ik n?ha on v?i kuidas ma veel siia sain? H?h?h, (juba naergi lahti!) k?ll oli see kena! Mina ja m?ned teised, kes minuga ?hel ajal selle ilma jumalaga j?tsid, ei v?inud m?istagi mitte raudteega teisale saada. Usaldasime sellep?rast endid ?he puuduliku ?hulaeva saatuse hooleks ja tee teise ilma algas. Ka siin on oma jaamad. T u s a jaam on esimene, milleni k?ik h?sti l?ks, aga siit kuni Kannatuse katkemisejaamani l?ks juba sandisti. Kuni Pauk-jaamani saime ?hulaevaga, siis ei olnud seda k?ikuvat korvi enam tarviski, vaid meie t?usime kui eetri jaokesed kergelt ?les ja v?tsime tee varmalt ligema teise ilma, see on Marsi p??le.

Kes teie olete? k?sisime meie imelikkude elukate k?est, kui ?hel hommikul haljal murul ?rkasime. Imelikud karvased pool-inimese, pool-koera moodi elukad olid meie ?mber kogunud ja n?itasid esimeste k?ppadega meie p??le. M?ned olid koguni sabalised, aga mitte k?ik.

Kes teie olete? kordasime uuesti k?simust.

"Huhuhuhu!" vastasid nad."Mis te ?tlete?Huhuhu!" Toho kamerunlased! Pagan teie huhu siis t?hendab? Aga sabalised n?itasid minu p??le, nuusutasid mind, jooksid eemale, tulid kartlikult l?hemale, nuuskisid j?lle ja raputasid oma karvaseid lakkasid. L?hemal seisjad hakkasid kangesti aevastama. Pagan v?tku, ega ma ometi ninatubakat maa p??lt kaasa pole v?tnud. Otsin taskud l?bi, ei midagi. Ma t?endan seda neile k?igis Euroopa keeltes, aga ei, sabalised p?genevad, nagu kardaksid nad, et ma nende sabad ajalehte panen. N??d hulkusime mitmed Marsi k?lad l?bi, aga ikka seesama lugu. Minu seltsilised leidsid viimaks ?he Mars-kadaka perekonnas vastuv?tmist, aga mind nuusutati igal pool nii kartlikult, et iga?ks mu eest p?genes. Igavene juut Marsi p??l, m?tlesin mina. Ja seda teevad need neetud marslaste koonud. Seitsmel seebil pesin ma ennast ja tuulutasin riideid, et m?nest marslastele kardetavast maap??lsest haisust lahti saada. Viimaks j?udsin suurde linna. Ka Marsil on linnasid. No, v?ga kena! m?tlesin ma. Linn oli p??legi v?ga tore, tornid v?ga k?rged, ja mis veel k?ige imelikum, seisid p?ris ilma tugedeta ?leval. Suured saksad k?ik v?ga sabalised, m?nel on see ?learun liige seda, m?nel toda karva, m?nel pikk, m?nel l?hike, m?nel koguni pikem kui terve keha. ?he kui teisega katsun juttu, aga paraku koon hakkab liikuma ja minu eest p?genetakse kui tule eest ja katsutakse aga sabasid varjata. H?das vaatan ma ?mber, kas ?ht habemeajaja t??tuba n?eksin, kust ma enesele ka saba taha laseksin seada, et need p?rdikud mind enam ei kardaks. Loen ?helt klaasukselt: "Habeme mahav?tmine liikumise seaduse teel!" Pagana pihta, see k?lab peaaegu eesti keele moodi, viimati ei ole siinsed kirjanikud ja ajakirjanikud rahva keelt veel nii kaugele ?ra rikkunud, et temast aru ei v?iks saada, nagu see kurja maakera p??l on s?ndinud, m?tlen ma ja astun sisse saba tellima ja habet ajama.K?ige imelikum asi, mis mulle silma torkab, on see, et habemeajaja, inimese moodi loom, mind sugugi ei karda ega nuusutagi. Tema koon on palju l?hem ja saba ei ole olemaski.

Mis teie soovide j?relduse j?rje tagaj?rg on, mu h?rra? k?sib ta taevakene, kaunis eesti keele moodi k?lavas keeles.

Tahan habet lasta ajada.

Ah habet maha v?tta, noa ja k?e, see on raua ja k?e abin?ude liikumise seaduse teel?

Jah, sellel teel, vastan mina ruttu.

Tavalikult k?ik habe maha v?tta? k?sis marslane.

Tavalikult k?ik, vastan mina ja imestan isegi, kuidas ma selle maa keele nii ruttu selgeks sain.

Vagune kartlik loomakene on varsti mu l?ua paljaks teinud ja minul v?riseb ihu tulevase sabaristimise p?rast.

Mis veel soovite, mu h?rra? k?sib karvav?tja.

Tahan ka ?ht saba tellida.

Saba?!

Saba neh.

Saba t?esti?!

Nojah, siinpool on ju see mood.

Vabandage, mu h?rra, vastab kunstnik h?belikult, mina olen erapooletu!

Kas siis saba m?ni erakonna m?rk on?

Mu h?rra, kust teie olete?

?tlesin, et ma otseteed Saksamaalt tulen.

Nojah, teie maakeralased arvate, saba on saba. Saba on meie juures k?ik, v?i ei midagi. Mina olen erapooletu ja seega ei sabakunstnik ega sabakondlane.

Aga mulle on saba iga hinna eest tarvis, mis siin, nagu n?ha, passi asemel on.

Minge ?lemarsilisesse sabavalmistamise magasini. See on s??l ja s??l.

P?rgel teid k?ll siunasin ma, pidin aga ometi nende kallist linnast l?bi ratsutama, kuni toreda sajakordse lossi ees seisma j?in, mille v?raval laua p??l oli lugeda: "?lemarsiline sabavabrik".

Teie soovimine, h?rra? k?sis ?ks vastutulija sabasaks.

Tahan saba tellida.

Silmapilk, olge h??ks, istuge!

Ja nende s?nadega on tal p?ll ees, abilised jooksevad k??ridega, kammidega ja taevas teab millega k?ik talle appi

Missugust saba h?rrad soovivad?

Missugust?

Pidin ?tlema: Kas see ?ksk?ik ei ole, aga ?nneks tuli mu eksitus ?igel ajal meelde ja ma k?sisin:

Missugused teil on?

Sabaline vaatas nagu kahevahel olles v?i tunnistades minu p??le (nii nagu ei oleks minu juures k?ik korras), ?tles aga siis:

Meie kaupluses on, nagu ise teate, k?iksugu sabad, mis terve Marsi p??l kantakse, kuidas neid ise tunnete (mu hambad l?gisesid), nagu: seisuse j?rele pikad, parajad ja l?hikesed sabad, v?rvi j?rele vanameelsed, vabameelsed, parasvanameelsed ja parasvabameelsed sabad, raasike vanameelsed ja raasike vabameelsed sabad, isamaalised sabad, erapooletuse sabad, kahepaikse sabad, mida kord j?rele, kord p?ueskantakse. Ehk olete vast kirjanik? Nende tarvis on meil algup?rased ja j?relaimamise sabad jne. Missugusega v?in teid teenida?

H?daabi saba! vastasin ma, et aga ?htenimetada. Higi jooksis otsa eest.

Aga kohe toodi ?ks saba n?htavale.

Teie sabakandmise lubat?ht?

P?rgel v?tku, kas ka siin lubat?hte tarvis?

Mu mu h?rra,kes te olete,mis te k?ite,mis te otsite,kas,kus? Hing kippus sabaseadjal kinni j??ma.

Ja kas siis teil ei olegi lubat?hte?

Ei.

Siduge, m?ssige!.

Kes teab, mis oleks s?ndinud, aga ?nneks v?isin ma seletada, et maa p??lt tulen ja nende sabaloogikas t?itsa kahjuta v??ras olen. See aitas. Minu k?simuse p??le, mis siis nende k?ikide mulle ette veeritud sabade t?hendus on, k?sti mind seda ?lemarsiliselt konversatsioonileksikonist ehk teaduste raamatust j?rele vaadata.

Kust raamatupoest ma leksikoni saan?

Marslane vahtis p?rani silmil mu otsa.

Leksikoni ?hisus elab Viu-Vau uulitsas nr. 500.

S?naraamat elab teie tahtsite ?telda, s?naraamatut saab osta kogelesin ma hirmuga.

Osta? Teie tahate inimesi osta?

Vabandage, mina ?tlesin s?naraamatut osta v?i vaadata.

Aga mu h?rra, kes meist p??st hull on, teie v?i mina? Teie s?idate s?naraamatu ?hisusse ja k?site, mis tarvis.

Halastage, mina s?ita raamatusse.

Siin l?i marslane enesele otsa ette ja saladuses n?hti tal k?es olevat.

Teie, maakeralased, olete meist tuhataastat taga, nagu n?en. Tuhande aasta eest juba pandi Marsi p??l surnud s?naraamat Kolikambri muuseumi luku taha ja elav teadusteja tulevaste asjade n?gija s?naraamat ehk "K?nekoda" seati joonde. ?ks mees on A, teine B, kolmas C jne., see t?hendab, ?ks on need asjad k?tte ?ppinud, mis a all, teine mis b all jne. ette tulevad, kuni terve s?nastik l?bi. Need annavad igale k?sijale suus?nalised ja suup?rased kostused. See ?lemarsiline s?nastik ei ole muud midagi kui meie ?lemarsilise ajalehe k?nekoda ja ?lemarsiline k?nekoda ei ole j?lle muud midagi kui meie ?lemarsilise ajalehe toimetus ise. Meie juures ei tr?ki enam keegi ajalehte, igamees astub toimetusse, kuhu Marsilt ja maakeralt, t?htedelt ja planeetidelt k?ik telegrammid tulevad, ja kuuleb siin, mis s?da soovib. Toimetus peab k?ik teadma, tema on k?ikteadja.

Mina kihutan voorimehega, kelle ilus soru saba pukilt alla ripub, ?lemarsilisse k?nekotta.

Siin on kui elu mesipuus. Elavad kirjat?hed jooksevad v?lguna ?ksteisest l?bi k?mnetele k?sijatele kostuseid andma. K?nekoja ja ajalehe juhataja istub keskel pukis, n?rib oma isamaaliku saba otsa ja h??ab "t?hti" ja "lehek?lgi" ette.

?ks vana emakene astub sisse.

Minu kirju p?rsa k?ht on haige. Mis rohi on h???

T?ht p, vaata p?rsas, astu ette! h??ab juhataja.

Inimene, paberist k?barale tr?kitud: p, vaata p?rsas! astub ette.

Kundsel-pandsel palsam h?? rohi p?rsa k?hule. Kui ei aita, ?ra tappa!

K?simine vastatud.

Millal tuleb talv ja esimene lumi? k?sib ?ks voorimees k?nekotta astudes. T?ht t, s?na talv astub ette ja kostab: Kahe n?dala p?rast.

Missugune on k?ige parem linn?Kes on k?ige suurem kirjanik maailmas?Palju juuksekarvu on igal inimesel p??s?Kes tegi esimese pajupilli?Kas tuleval suil rukkid kasvavad, mis p?eval nad valmis saavad?..Nii ja teisiti sumisesid k?simused l?bisegi ja k?ik said ruttu ?iged kostused.

Mina k?sin, mis t?hendab nende sabaregister ?le?ldse ja ?ksikud sabad ise?ranis, ja saan j?rgmise seletuse:

Kaua, kaua aja eest laastas meie isamaad ?nnetu kodus?da. Rahvas ?rkas, k?simine t?usis, kas saba paremal v?i pahemal pool r?ngas kanda. ?hed olid pahempoolse, teised parempoolse r?nga poolt. Suur teadusemeeste komisjon v?ttis asja uurimisele, t?? v?ltas kaksk?mmend aastat, siis anti pika ?rakaalumise j?rele otsus pahempoolse r?nga h??ks. Ja sellega n?us olid ise?ranis pikasabalised. Need elasid Pikksaba kindluses ja sundisid ka paras-ja l?hike-sabalisi r?ngast pahemal pool kandma ja kasvatasid oma sabasid ikka pikemaks. Paras-sabalised ei j?udnud isamaa alandamist enam kauemini kanda, s?ja tuluke l?i p?lema ja saja-aastase heitlemise j?rele l??di otsuse lahing: Pikksaba kindlus tehti maatasa, kodanikkude sabad raiuti parajaks ja r?ngas painutati paremale poole. Muudku parassabalised ehitasid Pikksaba kindluse j?lle ?les ja kasvatasid oma sabad n??d veel pikemaks, kui need enne n?ndanimetatud pikksabadel olid olnud. J?lle t?usis uus sabas?da ja n??d j?i pahempoolne r?ngas v?itjaks. Nii vaheldus s?ja?nn parem-ja pahempoolsete kahjuks-kasuks sinna-t?nna, iga?ks kiitis oma saba, riiul ei olnud l?ppu, kuni viimati saba r?ngas kandmine, olgu kus pool tahes, surmanuhtlusega ?ra keelati.

Praegused erakonnad:

Vaba ja vanameelne erakond. Nende erakondade s?nnitajaks oli see, et nad selle ?le vaidlema l?ksid, kas heeringat p??st peab hakkama s??ma v?i sabast. M?lemad pooled on praegugi ?hekangused, v?it etten?gematu. Esimesed kannavad kollast, viimased rohelist saba.

Isamaasaba ehk erakond. Seesama, mis vabameelne sabagi, see on, nemad hoiavad heeringa p??st p??le algajate poole, on aga igapidi tulisemad ja jooksevad p??ga p??st ei ole siin palju lugu, kui saba aga h?? on kas v?i m??rist l?bi. Sabav?rv tumepunane.

Algup?rane saba. V?ga uhke, praegusel ajal igasugu hilpudega ja helbetega ehitud, iga p?ev ise v?rvi. Selle erakonna tundem?rk on, et ta k?iksugu rumalusi ja alpusi teeb, n?nda ?telda algup?rast rumalust ehk sellenimelist jutukirjandust, millel ka t?esti algust ega p?ra ei ole ja seega t?esti algup?rane on.

J?releaimamise saba, ilma mingi v?rvita. See on algup?rase erakonna poolvend, sest need aimavad ikka j?rele, kui nad teiste kirjat??sid v?tavad ja oma nime alla aimavad.

"Ja" ja "ning" erakond. Praegu v?ga perekad ja vaenulised erakonnad. Esimesed kannavad pikka rohelist, teised halli saba. Riidlevad selle ?le, kas ja v?i ning ?igem on kirjutada. Jaalased on ja, Ninglased ning poolt.

Erapooletumad. Ilma sabata, mida nad ?ksi p?ues kannavad. Neil on ?ksk?ik, kas ja v?i ning kirjutatakse, mida nad ka m?lemaid tarvitavad. Ilma suurema t?htsuseta.

Kahepaiksed. K?ivad vahest sabaga, vahest sabata; elavad kuival maal ja vees. Kord on nad vaba-, kord vanameelsete, kord Jaa-, kord Ninglaste poolt. Ilma mingisuguse t?htsuseta.

Nii elav s?naraamat. T?nu! Mina valisin pikema jututa isamaa saba, mille tarvis kohe luba anti.

P?ikese p??l, 32. skp.
18

V?tku neid ja nende isamaalisi ja muid sabasid! ?ra tahtsid mind austusega l?mmatada, niipea kui jala nende sekka pistsin. Mina ei tea, mis h??d ma neile tegin, ega nad isegi, mis eest nad mind austasid, aga k?tel mind kanti, nagu oleks mu saba magneedist. Muudku pea p??ras tuul, kui n?gid, et minust mingit sabapoliitika meest ei saanud. Meelepahaga s?itsin raudteega p?ikese p??le Marsi p??lt l?heb raudtee haru sinna varjule. ?htlasi tahtsin siit ka t?htsaid m?tteid kaasa v?tta t?hjast ilmaruumist olla neid ikka leida, t?endavad laulikud.

Hotell Hommikumaa.
18

Tagasi! Aga m?tted, mis sain, on kuldav??rt. Mina heidan algup?rase sabaordu liikmeks, see on igapidi mu loomu kohasem. Maa p??l olin selles asjas ju p?ris kuulsus ise, mind tunti kui tuttavat algup?raldajat igal pool. Homme on Jaa ja Ninglaste koosolek, seda l?hen ma vaatama.

Esimeses tuhinas ei osanud ma marslastest t?it lugu pidada, aga nemad on t?esti meist tuhat aastat ees. Ise?ranis ?itsemas on kirjandus ja kunstid. Nii n?iteks ei ole keegi kirjanik Marsi p??l nii j?uetu ja kombevastane, et ta teise k?est oma t?? ?le hakkab arvustust ootama. Astud ?le koera, astu ?le saba ka, ?tleb Marsi kirjanik ja kirjutab ise oma t?? ?le kriitika. Millal meie maakera kirjanikud nii kaugele j?uaksid? Ainult pudel ?lut, v?i kaks, v?i kolm, v?i terve korv maksab iga uus toode. Kuulsused on siin k?ik, sest marslased oskavad kiita. Kui keegi kuidagi tuttav on, siis ?eldakse: Meie kuulus see ja see, ja kui keegi juba terves kihelkonnas tuntud, siis ?eldakse: Meie ilmakuulus see ja see. Vaadake, maap??lsed vennaksed, nii on asi algup?rane, nii kaugele peaksime ka ?kskord j?udma! Mind kiidavad nad p?stijalu.





: 1 2 3