Jakob M?ndmets.

Meri ja armastus



скачать книгу бесплатно

MERI JA ARMASTUS

1

Iga silmapilguga t?usis pidutuju. V?llaneeme randlaste p?evitanud, pruuniks p?lenud n?od ?hetasid ja raputades oma sassis p?id v?tsid nad j?hkralt k?veraks kooldunud ja sarvenenud s?rmedega tugevate kehadega ja j?medate k?htudega t?drukute ?mbert kinni ja viisid need tantsima. Tantsides liikusid nende kehad juhmilt, kuna nad selle juures meeletult paugutasid oma rautatud kontsadega vastu siledaks kulunud p?randapaasi. Poiste t?ssij?kkide h?lmad lehvisid, pannes heljuma peenikest tolmu. Painajaliku halastamatusega surusid noormehed viinaklaasid t?drukute pundunud huultele ja kui need enam r??bata ei jaksanud, valati neile vastikult haisev tuliviha viin kaela.

Leti ees istus Keskn?mme kohapidaja ja puukaupmees Kadak oma t?tre ja v?imehega.

УK?rtsmik, anna veel viina ja ?lut. Kui ka arve viiek?mne rubla peale t?useb, anna ikka.Ф

K?rtsmik, kes kogu inimea oli istunud Viisu k?rtsi leti taga, ruttas kiiresti t?itma seda k?sku. Niisuguseid k?ske saab rannak?rtsis kuulda vahest ?ks kord elus.

УHea mees, hea mees!Ф laulis vigane Rein, longates rikka mehe l?hedale. Ta haiged, punaste laugudega silmad jooksid vett ja ?le v?ljavajunud alumise moka s?litas ta kollast tubakavirtsa.

УSee on ?ige. Sa tahad muidugi juua? Joo!Ф

УHea mees, hea mees!Ф halises Rein.

УMinu kohta v?ite seda ?telda,Ф k?neles Kadak ja ajas oma mehise keha sirgu: УAh-ah-ah Ц muidugi ei oleks igamees juba vaest poissi siit rannast omale v?imeheks v?tnud. Olgu nii Ц n?nda ma ?tlesin Ц kui tahavad elada Ц elagu peale.Ф

Randlased kuulsid neid s?nu.

УAnton on tubli poiss! Tubli poiss!Ф ?tlesid mitmed.

У?kski ei ole siin k?las nii osav ja agar meremees,Ф kinnitas Rein.

УEla, ega mina keela,Ф t?hendas Kadak, l??es v?imehele koduselt ?lale. УSuren mina, ega muud p?rijat ole. Ma olen isa ja oskan lapse ?nnest lugu pidada.Ф

УKas kurat on see hea siin elada,Ф h??dis kimara habemega randlane oma k?hisevast rinnast, sellejuures k?ega toetudes vastu seina. УKa ma l?heksin siit ?ra Ц kerge ei ole see elu. Aga sellel poisil oli ?nne!Ф

Keegi ei k?nelenud temaga. Ta j?i seisatama ja vaatas l?bi kitsaste, m??rdunud ja hoolega lapitud ruutude mere poole.

УTa on sellest kuradi meremehe-elust p??snud. Ma tean, ma tean, mis see t?hendab,Ф pomises ta eneses.

Mitte silmapilguks, ka siis mitte, kui randlased olid meeletult joobnud, ei lasknud meri ennast ununeda nende meelest. Ka n??d tulid valged lained perude hobustena lehvivate lakkadega alla k?rgelt merelt, s??stsid m?ratsevas tujus vastu lumivalget panga seina, langedes sealt miljonite pisaratena kerge aurupilve n?ol tagasi voogudesse. Aastate jooksul kangutavad nad panga k?ljest lahti kivilahmakaid. Kui nende t?? ka rutulist edu ei n?ita, siis ei tee see voogudele muret. Aega neil jatkub.

УAndke neile veel viie rubla eest ?lut ja viina,Ф ?tles Kadak k?rtsmikule.

УAga meie s?idame n??d ?ra.Ф

УHea poiss, tubli poiss sa olid,Ф ?tlesid randlased Antonile, Уaga sul paganal oli ?nne.Ф

УAa Ц n?gite n??d,Ф k?neles Vihu Laas, seistes harkis jalu keset k?rtsituba, k?rgel venival toonil, kuna ta laiad meremehesaapa s??red olid vajunud lonti. УNiisugune peab naine olema.Ф ta astus seina ??res olevate t?drukute ette. УAga mis teie ka olete. Eks teie n?e, kui j?medad teie olete, justkui hakkaks iga?ks last tooma. Oi Ц mina ju tean, sest ma olen ilmas k?inud. Aga tule tantsima!Ф

Ta sirutas k?ed ?he mustajuukselise t?druku j?rele.

See keeras mehele selja.

УKui ei tule, ei tule Ц ega minagi palu. Ma v?in ju ?ksigi.Ф

Ja ta jaunas keset tuba ?ksip?ini, tugevasti paugutades oma laiade rautatud kontsadega vastu paasi.

2

Tee k?is m??da ranna ??rt ?le k?rge k?miseva n?mme. Pahemal pool all ulgus meri ja maal sasis meretuul kadakap??said ja kiduraid sarapuid. Sarapuup??saste vahel otsisid lahjad lambad ja ?barikud talled mahlata rohuliblesid, ja kui vankrim?rin neid peletas, jooksid eemale ja vaatasid siis oma rumalate silmadega aralt toredaid s?itjaid.

Ka neilgi oli vedruvanker ja s?ravate vasteldega hobune siin n?mmeteel ise?raline.

Alaliselt kostis pahemalt poolt merekohin. Visa j?uga tungisid lained ?les kividega ?lek?lvatud rannale ja alles seal nad vaibusid Ц heites ?gades hinge. Puhtaks oli merepind p?hitud valgeist liblikaist, mida seal ilusa ilmaga rohkesti n?ed liuglevat. N??d oli uhke meri enese p?ralt. Ainult kangekaelne kajakas uhjutas meeleheitlikult tiibadega vastu tuult. Viimaks v?sis ka temagi ja maru paiskas ta oma teelt kergesti k?rvale. Ainult tema h?daline kisendamine kuuldus selgesti l?bi merekohina.

Merepinnal oli v?itlemine. ?ks laine langes teise kaela ja l?i k?rgele ?les p?rreldavad veem?ed. Seal istus lainetel tosin neidusid ja nende pikad lahtised juuksed lehvisid uhkesti tuules. Rannale kuuldusid nende rinnap?hja kilkamised.

Ja all n?mmeteel s?itjate k?rvus m?ngis heledasti vilepill.

УMissugune kole on k?ll meri,Ф ?tles noor naine, misjuures ta enese nagu hirmusunnil oma mehe vastu toetas. УPraegu on p?ev. Aga tuleb ette, et ollakse ka ??sel maru ajal merel.Ф

УOn oldud k?ll.Ф

УK?ll sa oled aga n?inud vaeva. Aga n??d ei ole sul enam tarvis minna. Ma sureksin hirmu p?rast, kui teaksin sind viibivat merel niisuguse ilmaga.Ф

УRandlaste naised magavad rahulist und.Ф

УImelikud inimesed! Ega nad teagi, mis armastus on?Ф

УAh, ah, ah Ц need randlased on head inimesed,Ф k?neles vana Kadak. УMa ?tlesin neile: kui arve ka 50 rublani t?useb, ikka maksan. Maksingi. Ma vean talvel 1000 s?lda puid v?lja. Mul l?heb kevadel inimesi tarvis, kes need laevadele laadivad. N??d nad tulevad. Peab oskama elada.Ф

УSa ei l?he edaspidi ilmaski enam merele. Kas sa lubad seda?Ф

Noor naine v?ttis oma mehe k?sivarrest kinni ja vaatas talle silma.

УTaevake, miks ei v?i seda siis lubada. K?si sealt rannast Ц see oleks nende k?ikide soov. Vilets ja raske on kiskuda mere k?est igap?evast leiba. Ta on tujukas s?ber, liig tujukas.Ф

S?da tahaks h?isata Ц h?isata nii k?vasti, et h??l merekohinast ?le kostaks. Ta teab v?ga h?sti, kuidas nende vahel tutvus sigines. Ta armastas teda, toitis tema peale m?tlemisega oma s?dant Ц aga ainult unen?os julges ta teda suudelda.

Aga n??d oli see inimene ta noor naine.

Midagi ei ole enam k?igest endisest. Tal on n??d naine, kes ilusam kui ?kski t?druk rannak?las. Tal on heledad sinised silmad, niisama kui s?gav meri keset suve, ja ehaaegsest veepinna virvendusest kokkup?imitud juuksed katavad ta pead. Ta ihu on pehme ja valge nagu merevaht, millega peale maru kivine veepiire on kaetud ja mille tordid tuul ?le n?mme kaugele kannab. Ta k?nnak on meeldiv nagu kajaka luurav lend, kui see hoolega piilub vilkaid kalu vees.

Niisugune on ta naine.

Ja sellele lisaks vaevarikka elu asemel muretu ja kerge tulevik.

Oi, sellele inimesele tahab ta oma elus rikkalikult tasuda selle ?nne eest.

3

Kui palju p?ikest ja soojust!

Keskn?mme koht on rannast versta viis kaugel, seal, kus kuiv n?mmepind l?peb ja mullasel maal kasvavad v?ngesti l?hnavad toomingad ja libedakoorelised pihlakad.

Praegune peremees Kadak oli selle koha t?stnud ?ige l?hikese aja jooksul heale j?rjele. Uus maja vaatas m?eveerult heledasse p?ikesesse ja ?htul kuldas eha laiad ruudud silmipimestavalt.

Seal elas puukaupleja Kadak oma t?trega.

N??d t?i t?tar oma s?dame v?ljavalitu majja. See vaatas esmalt harjumatult ?mber ja sosistas:

УKui palju p?ikest, kui palju soojust!Ф

Anton on rannak?last p??snud, sealt, kus igap?evast viletsat leiba saadakse ainult v?ideldes. Ta vahetas oma k?va voodi pehme aseme vastu, kuhu teda naeratades kutsus noor naine.

Harjumata ja imelik oli esmalt uus elu. Ta oli nagu meremees, kes ?kitselt astub k?ikuvalt paadilt kindlale maale. Ei oska h?sti k?iagi, sest isegi n?mme pind n?ikse liikuvat jalge all.

Antoni harjumatus tegi noorele naisele l?bu ja t?stis isegi ta tuju. Kui tal hommikul vara uni pealt ?ra l?ks, silitas noor naine naeratades ta k?haraid juukseid ja ?tles: УN?ha on, et mu mees rannalt p?rit. Seal t?ustakse muidugi vara ?les.Ф

See k?ik n?uab harjumist Ц lihtsat harjumist. ?ige l?hikese aja j?rele j?udis ka Antongi niikaugele, et ta rahulikult ehaajal teed j?i ja muretult murdis puhast leiba. Ei ole viga, mureta ja kerge elu ?petab ruttu enesest lugu pidama ja ta maitsest t?sist l?bu tundma.

Naine vaatas oma mehele otsa.

УKui ma sind edasi kasvatan, siis j?uan peagi niikaugele, kus keegi ei v?i ?telda, et sinu t?in randlaste hulgast.Ф

Aga ainult ?htul Ц ?htul ?sna hilja juhtus see. V?ike puhas kamber Ц ?hes seinas meelitavalt ?lestehtud voodi, akende ees paksud eesriided ja akna all laual p?lev lamp.

Vaikne Ц nii vaikne nagu hauas.

Oi Ц see on ju surnukamber ja see puhta lina l?hn Ц see on tingimata haua hais. Kus on lainetav meri, kus on tormi ulgumine, kus on soolasemaitseline udutus, kus on majaka s?rav tuli? Kus? Kus?

Anton unustas enese ja otsis. Aga ?htlasi tundis ta ka seda, kuidas see v?ike kamber oli kitsas ja ?hvardas kinni matta hinge. Vaikus Ц vaikus. Ta on hirmu?ratav ja n??d tungib vaikuse kisendamine hullemini l?bi aju kui vooguder?ma.

УMis sa m?tled?Ф

УAh ma Ц mitte midagi. Mulle tuli meelde, kuidas vahel saatsin ??d m??da merel.Ф

УNoh, seda ei ole sul enam tarvis, sest mina ei luba sind jalagagi merele. Ma arvan Ц sul on ju minu juures palju l?busam. Eks?Ф

Kohutav, kisendav vaikus taganes.

УMuidugi,Ф vastas noormees ja suudles noort naist.

Vana meremees kandis rasket kalakotti. Versta viis ei ole pikk maa, aga v?sinud oli ta ja ?nges rinnad matsid hinge kinni. Kui ta Keskn?mme v?ravani j?udis, otsis vanake sarapikust kivi, kuhu p?ike peale paistis, istus sinna ja hammustas lehttubakat.

УImelik, kuidas mu rinnad kinni on, nii et seda v?ikest kalakotti ei suuda kanda. Ja mis maa see siis ?ige on!Ф

N??d tegi ta kotisuu lahti, v?ttis saleda kehaga havi v?lja ja vaatles seda.

УEks Anton ole neid p??dnud isegi k?ll, aga ega ta n??d enam p??a. Ega tal ole tarviski p??da. K?llap neil on heameelgi. Mere kohin kostab ka siiagi.Ф

?hus r?ndavad m?hinahood otsisid ?les p?ikesepaistel istuva vanakese.

See oli eemalt nagu hiiglase hingamine rahutus unes. Vahel vaikib ta, aga sealsamas kuuled, kuidas t?useb ta rind ja ta ahnelt ahmib ?hku. Tants on see s?gav, ?hem??duline rinna t?usmine, tants j?lle hiiglase t?keldatud norskamine. Kes oma ergu k?rva siingi maapinna vastu surub, siis tunneb see pea, kuidas kergelt vabiseb kogu n?mm.

Vanamees istus, vahetevahel oma kollaseks v?rvitud hammastega tubakalehte suus surudes. ?mberringi oli vaikne ja s?gisest hoolimata paistis soojasti p?ike. Vahetevahel kukkus p?hkel tupest kidura sarapuu alla lehtedesse ja hiir sabistas tasa, otsides seal endale talveks vara.

Vana randlane m?tles.

K?ik ?tlesid ju, et ?nn jooksis ta pojale s?lle. Ta pidi ju ise seda niisama arvama, sest kellele on siis paremini mereelu raskused teada kui just temale. Kas p?genes ta elus ?ks kord tagaajajate p??raste veem?gede eest? Seal ajas laine nagu tulivihane s?nn ta p?hklikooresuurust paati taga, ?le piserdades p?genejat alaliselt oma hingeauruga. Oli kordasid, kus isegi kadus lootus. Kui ta seal veel k?igest j?ust sootidest hoidis peruks l?inud hobust, siis tegi ta seda ainult loomusunnil. Pime ??. Vali tuul surus teda alaliselt soolase veega ?le kallates hoogsalt V?lla karile, kust vahetpidamata kostis laineter?ma. Vahetevahel heitis K?rgeneeme majak laiu valgust?navaid ?le voogude, n?idates v?itlejale randlasele hullumeelset lainetetantsu. Veekuhjade harju ehtisid roosad, violetikarvalised ja punased l?bipaistvad p?rjad. Veel m?nisada s?lda ja siis l??vad pahurad lained ta paadi vastu kari puruks.

Aga ta v?itles Ц v?itles k?simata, kas sellel on tagaj?rge. Aega ei olnud arvamistega viita silmapilke. Alles siis, kui paremale poole j?i karilt kostev m?irgamine, leidis ta mahti higi p?hkida ja ta teadis: kari otsa lained mind ei viinud. T?ustes laine harjale otsib ta kaldalt hiilet ja ta silm leiabki selle, olgugi et see kaugelt suurem ei paistagi kui kustuv leek.

Alles siis, kui ta paat puutub vastu kruusaga kaetud p?hja ja kui silm seletab vabuaiast vabuteibaid nagu ?hukesi ja ahtakesi ristisid Ц leiab ta: olen p??snud.

Ligi seitsek?mmend aastat on ta n?nda p??snud.

Aga kas k?ik?

Oh ei. Ta m?lestuste muuseumis on hoolega hoitud alal mitmek?mne randlase kujud. Need on niisamasugused p?evitanud n?gudega, l?hikeseks p?etud habemetaradega ja juhmide liikumistega mehed. Mitu korda s?itis ta nendega seltsis v?lja, ?hes v?tsid nad maameeste k?est lahjat, kibedat ?lut kalade eest ja ?hes j?id nad endid joobnuks. Korraga nad ei kadunud, vaid neid nopiti ?kshaaval. Meri l?kkis nad niisama oma ohvrite ritta, nagu lapsed teevad ?tsete ?ienuppudega, ajades neid paela. ?hed kadusid lainetesse ulgumere harjal. Nad l?ksid vaikides vastu oma saatusele. Mis kasu seal ka olekski kisendamisest, sest maru h?vitab juba enne h??le, kui see j?uab suust v?lja tullagi. Teiste surmav?itlust n?hti kaldalt, v?ib-olla heljus tuules nende appih??dki, aga kaldale nad ei p??snud. Teravad kivid l?ikasid puruks ?hukese paadi ja kiskusid urmseks meremeeste ?lespundunud korjused. ?hed kandis j?lle j?? k?rgele merele ja n?nda ei p??snudki need puhkusele ranna s?merliivasse ?hukeste puuristide alla. Ainult nende m?lestus k?nnib isegi rannak?las v?riseva, h?reda varjuna.

Merel on rohkesti abin?usid, millega ta endale kogub ohvreid randlaste hulgast.

УMinu poeg on k?ikidest nendest raskustest vaba.Ф

Vanamees vajutas kepiga muhedasse murru.

Mere poolt kuuldus kohin tugevamalt ja siingi sasis tuuleiil kinni sarapuup??sastest ja loopis laiali poolkuivanud lehti.

УAga tema ju tahtis olla alati merel,Ф m?tles vana randlane. УKui paat oli tema juhatusel, siis olid peru loomad ratsmed alati osavates k?tes. Ta kihutas vahutavate lainetega v?idu, surus oma jalad tugevasti kaarte vastu, et lained teda v?lja ei viskaks. Ta naeris siis.Ф

Imelik poiss!

УOlgugi vanamees k?ll kange ja julge meremees, ometi ei saa ta pojale ligi,Ф n?nda k?neldi k?las. Seda oli ta kuulnud, seda oli talle k?rgendatud tujul heidetud n?kku.

Kord paiskas maru laeva karile. Kuuldus vile, mis kostis l?bi tuule k?lla h?dalise meeleheitliku ulgumisena. Randlased olid mere ??res, aga keegi ei julgenud p??stma minna. Iga?hel on ju naised ja lapsed, ja kes hoolitseb randlase omaste eest, kui mees enam tagasi ei tule!

V?is n?ha, kuidas aurulaev vajus viltu ja vood tema matsid eneste alla.

Vana Laas tuli.

УL?hen.Ф

УSa l?hed?Ф

УOled sa hull!Ф

 онец ознакомительного фрагмента.

“екст предоставлен ќќќ ЂЋит–есї.

ѕрочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на Ћит–ес.

Ѕезопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне ћ“— или —в€зной, через PayPal, WebMoney, яндекс.ƒеньги, QIWI  ошелек, бонусными картами или другим удобным ¬ам способом.

«десь представлен ознакомительный фрагмент книги.
ƒл€ бесплатного чтени€ открыта только часть текста (ограничение правообладател€). ≈сли книга вам понравилась, полный текст можно получить на сайте нашего партнера.

 упить и скачать книгу в rtf, mobi, fb2, epub, txt (всего 14 форматов)



скачать книгу бесплатно


ѕоделитьс€ ссылкой на выделенное