Jakob M?ndmets.

Kolm laipa lumisel v?ljal





KOLM LAIPA LUMISEL V?LJAL

1

Kuidas oli siin k?ll muutunud kahek?mne-aastase ?raoleku ajal!

Esku m?letas h?stigi endist ?mbrust, aga n??d ei tunne ?ragi. Just nagu oleksid sattunud m?nele v??rale rajale. Eks olnud Kangrusseljal sellal ainult madal kasev?sastik, mis ei ulatunud ?le mehe pea. Aga n??d! Uhke kasemets, kus puie valgekoorelised t?ved seisavad tihedasti nagu templi marmorsambad. Nende pikad painduvad ladvad k?iguvad m?nusasti tuulehoos. Maapinnal, kuhu ei p??segi p?ikesekiired, l?hnab huumuserikas muld. Ta m?letab aegu, kus k?is Rebaste soos korjamas j?hvikaid. Siis vajus sageli p?lvini porri. Ainult m?nel pool olid k?tikute k?hmad, kus v?hmastel kasvasid porsad, sinikad ja mustikad. N??d oli see soo muudetud laudsiledaks heinamaaks ja p?lluks. Timut ja hiirehernes ulatus mehe v??ni ja lihav kaer lainetas nagu tugeva tuulega merepind. Ei olnud ka teed ning jalgrajad endised. Madalmaalt olid l?bi aetud kiviteed ja nende k?rval olevais kraaves ei pilkunud maagevettki.

Anult Savi p?lluteel kasvav kirikukella-kujuline vana k?rel?heline m?nd oli endine; elav tunnistaja: see on sinu kodu.

Esku k?ndis, vaatles ja imestas.

Ikka tuli k?ik nii selgesti talle ette, nagu oleks see olnud alles eile.

See oli ometi kaksk?mmend aastat tagasi maikuu 17. p?eva ?htul kella viie paiku, kui karjapoiss jooksis hingeldades ta juurde Tule ruttu koju, isa tahab sind n?ha!

Ohjad viskas Esku ?kke ees oleva hobuse seljale ja jooksis koju. Kogu pere oli kogunenud surija voodi ?mber ja k?ik vaatasid ainiti voodis lamaja vanamehe tuhakarvalisse n?kku. Ainult vana naisterahvas sirutas k?ed ja kohendas patja lamaja pea all.

Aga surija tundis Eskut, haaras kinni ta k?est ja tundus nagu n?rka surumistki. Kuid s?nad ei suutnud tulla enam ?le keele, olgugi et huuled liikusid, p??des teha s?nu.

Ja selsamal ?htul kustuski suure Verihurma talu ja telliskivitehase omaniku Jaan Verihurma elu.

Peremehe surm t?i tallu kibedaid talitusi ja kiskus ?ra igap?evase t?? juurest pea k?ikide k?ed. Oli ju iseenesestki arusaadav, et Jaan Verihurm pidi maetama ta au kohaselt ja alles suurte matuste m??dudes v?idi tagasi tulla hariliku talut?? ja talituste juurde.

Aga juba ennemalt t?usis naabrite juures k?simus: kuidas n??d hakkavad elamna need kaks venda? Kas noorem vend Esku mahub elama vanema venna Hermi k?rvale. Eks olnud see ju iga?hel teada, et need vennad l?ksid oma iseloomude poolest sootuks lahku. Juba poisikesest peast tunti Hermi hooplevana, ninakana, kes v?ga h?sti oskas seda hinnata, et ta on suure Verihurma talu ja telliskivitehase peremehe poeg. See tegi talle alati r??mu, kui leidis juhust, kus v?is oma ?leolekut ja k?rki meelt teistele teha n?htavaks. Need iseloomujooned ei lasknud talle l?heneda kasvuvendi ja ta ei tundnud sellest ka mingit puudust, kui j?i ?ksi.

Verihurma peremees pidas oma vanemast pojast eriti lugu.

Ta leidis temas Verihurma p?liseid jooni, sest eks olnud temagi oma tugeva iseloomuga teinud t?hisest kohast selle, mis ta praegu oli. Viimastel aegadel oligi t?? ja talituste juhtimine vanema poja ?lul, sest h?dine tervis ei lubanud vana peremeest kuskilt kinni haarata hoogsalt. Ja ta harjunud silm n?gi seda v?ga h?sti, et ta poeg k?igega valmis saab sugugi mitte halvemini: vali ja s?nge oli ta t??rahva vastu ja enesele ta ka sugugi armu ei andnud. Vanamehele tegi see isegi elu l?pup?evil r??mu: niisuguse inimese k?tte v?ib ometi julgesti usaldada kogu elut??.

Noorem vend Esku oli loomu poolest oma venna t?ieline vastand. Olgugi meele poolest k?llalt ?kildane, aga see l?ks ruttu m??da nagu tuulekeerd suvel maanteel, kus ta ?les keerutab tolmu. Sellej?rel langes ta meeleolu ruttu nukraks ja vahel tulid talle otse pisarad silmi. Aga see oli ometi h?biks, nii et ta neid isegi varjas teiste pilkude eest. Ta j?i vahetevahel seisma, ta pilk viibis kuskil eemal ja kui teda h??dega v?lja kisti m?tteist, siis ehmatas isegi. N?is, et ta eksis kuskil kaugel. Isa ei olnud temaga rahul, tegi talle ta loiduse p?rast etteheiteid. Aga palju suuremat muret kandis ta s?dames, sest kuidas k?ll niisugune inimene ilmas l?bi saab. Ta k?is aastaid ringi m?ttega: l?ikaks ?ige Verihurma maade k?ljest ?ra t?ki ja annaks selle Eskule. Tehku peale maja, harigu siis omi maalappe ja m?telgu sealjuures, niipalju kui tahab. Igap?evast leiba saab ikkagi. Ta k?is ringi selle m?ttega aastaid, aga t?ide j?i seegi viimata. Kuidas sa l?ikad ?ra Verihurma maade k?ljest t?ki, see oleks just, nagu lahastaksid elusat ihu.

Kas mahuvad need kaks venda ?heskoos Verihurma tallu see k?simus kerkis peale Verihurmna peremehe matuseid sealgi pea p?evakorrale.

Seal pole ometi midagi imestada, kui n??d Herm t?ie hooga v?ttis peremehe kohused ja ?lesanded oma ?lale. Oli ju nii m?ndagi, mida ta just isa p?rast selle elusoleku ajal sallis. Aga n??d n??d tahtis ta ette v?tta mitmesuguseid muutusi ja ?mberkorraldusi. K?ige pealt tahtis ta telliskivitehast tublisti suurendada.

Kuule, ?tles ta nooremale vennale, mina panen sinu telliskivitehases j?relevaatajaks. Ma tean v?ga h?sti need inimesed on seal esimesed p?evavargad. Sina oled nende juures ja valvad selle ?le, et nad t??d teeksid nii, kuidas peab tegema. Sa pead olema vali ja s?imus?nadega ei maksa olla kokkuhoidlik, sest nad on seal koos mitmest ilmakaarest. Sa teed muidugi ise ka ?hes t??d, sest kuidas see s?nnikski noorel mehel vahtida.

Sellest sai k?ll iga eemalolija aru: Esku j??b Hermile sulaseks ja ega see mees sellest p?lvest p??se elu jooksul. Kui imelik: ?he isa pojad ja ?ks n??d rikas peremees ja teine sulane. Kas see poleks Eskul ometi parem, kui ta v?taks v?lja oma osa ja katsuks mujal midagi hakata.

Sellele m?ttele tuli ka Esku ise.

Mis ma siin teen, arutas ta sageli ?ksip?ini. Mis kubjas mina olen. Neid s?imata niisugused s?nad ei tule suust. Kui hing t?is kargab, m??da k?rvu v?iksin anda, aga s?imus?nu ei tule suust. Eks ole nad niisama inimesed. Peaks nende eest hoolitsema, sest kui nad siin nii aastaid s?tkuvad saue, siis l?hevad nad loomaks.

Esku k?is niisuguste m?tetega ringi ??d ja p?evad. Vahetevahel avanes ta ees lai ilm, t?is mitmesuguseid imelikke kujusid, suuri linnu, vahutavate lainetega meresid

Ei, siia ma k?ll ei j??, ?tles ta enesele. Ilm on ometi nii v?ga suur. Peab ometi seda ka n?gema. Kes v?ib teada, mis juhtub.

Pikkamisi k?psesid ja valmisid m?tted. Kui nad tundusid n??d valmis viljana, l?ks ta Hermi juurde ja ?tles:

Ma ei taha enam j??da sinna telliskivitehasesse.

Mis sa siis tahad? Mul peab seal ometi keegi inimene olema.

Mina tahan siit hoopis ?ra minna.

Kuhu?

Seda ei tea ma isegi.

Herm hakkas naerma.

Sa oled eluaja olnud niisugune narr. Mina ei saa sinust aru. Tahad minna, aga ei tea, kuhu. Hea k?ll, ega mina sind keela. K?llap leian omale m?ne teise mehe, kes vahest pareminigi t?idab sinu aset.

Hea k?ll. Aga mina tahan ka oma osa k?tte.

Herm m?tles.

Sa tead, et isa ei j?tnud sulle ?ieti mingit osa, aga olgu peale, ma ei taha sellest k?nelda. Aga seda sa m?istad ometi, et ma praegu ei saa sulle midagi suuremat anda. Verihurma koht pole v?ileiva viilak, et murraksid t?ki ??rest. Ei s?nniks see t?kk sulle ka pista tasku. Ja sularaha isa j?rele ei j?tnud.

Kaks venda vaatasid ainiti teineteisele otsa.

Ah sa ei taha siis mulle isa p?randusest mitte midagi anda? k?sis Esku, mille juures ta vaevalt suutis alla suruda viha ja ?revust.

Herm sai sellest aru.

Ma ei ole seda ?telnud. T?hendasin ainult, et Verihurma talu ei ole leivat?kk, mille k?ljest v?iksid t?ki ?ra murda ja suhu pista. Aga ma katsun, mis v?imalik.

Nimetaski Herm ?ige napipoolse summa, t?hendades, et sellegi n?utamine oleks k?llalt vaevaline. Esku j?i sellega n?usse. Ilm on ju suur ja lai ja olekski see summa n??d suurem, eluotsani ei saaks ikkagi elada selle varal.

Esku lahkudes oli ilm haruldaselt ilus ja tsilk-tsolk laulis vahet pidamata Verihurma kuusikus. Ah siit algas siis see tee. Pakitses k?ll midagi Eskul rinnus, nagu oleks veerenud p?sele silmist pisargi, aga ometi ees on ju ilm, mis on nii suur, lai ja meelitav.

Kaksk?mmend aastat kestis r?ndamine v??rsil. K?ll p??dis ta kinnitada oma jalga siin-seal kindlale pinnale, aga see ei l?inud ometi korda j??davaks, ka mitte kauemakski ajaks. Oli see n??d ta iseloomu viga, v?i oli talle m??ratud niisugune saatus, aga ikka leidis ta enese j?lle laialt ja otsatult teelt. Ta teenis maal, oli suurtes linnades, s?itis laiu lainetavaid meresid, aga ikka veeres ta peatamatult edasi. Oli aegu ta noores eas, kus ta heitus ?le pea eluvoogudesse, hoolimata nende ?hvardusest teda viia hoopis p?hja. Aga ta ei vajunud, vaid heideti v?lja kuhugi kaldale, kust ta v?is toibudes alata uut r?nnakut. Ta viibis usklikkude killas, p?lvitas nendega ?hes linnade turunurkadel ja puiestikes ja kuulis, kui nende kohta lausuti: need inimesed on poole aruga. Ei j??nud talle v??raks ka v??raste maade vanglad, kus ta elas ?id, p?evi ja n?dalaid roimarite, varaste ja kerjuste hulgas ja kus ta ?ppis tundma nende hingi, keda seltskond on v?lja heitnud enese hulgast.

Aga ta n?gi ka seda, et issand ei tule tooma sellele leiba, kelle paled on n?lg surunud s?gavaisse lohke, ei rutta ta ?litama, salviga v?idma ja siduma haavatute haavu. Ta sai aru, et ilmas elavad h?da, viletsus, kurbus sellesama ?igusega, millega priiskamine, vaevaliste r?humine ja v?givald. Ainult siis l??vad ?he poole ?iguslikud alused vankuma, kui teine pool nende aluseid suudab ??nestada. Ta sai targaks ja m?istis, et ainult see p??seb p?ikesepaistele, kes suudab ?ra t?rjuda teised eest.

Ja ikka oli suudetud l?kata tema k?rvale, oli ?ra kistud tema k?est suut?is leiba. Ta tundis, et on ta suurem n?rkus j?releandlik s?da ja teisest inimesest lugupidamine. Need hingelised omadused olid tal teel ees nagu hoogsat s?itu takistavad kivid.

Ja aegade v?ltel leidis ta, et ta juustesse oli veetud hulgani h?bedasi niite ja ta palgele t?mmatud rohkesti s?gavaid kortse.

Kord l?ks ta m??da purskkaevust, kus lendavate hobuste suust k?isid v?lja veejoad, mis s?nnitasid p?ikese kiirtes vikerkaare. Kaevu trepil seisis lahja, k?hetu kehaga mees, vehkles oma pikkade k?tega ja kisendas peene, l?bil?ikava h??lega. Teda kuulasid paljaste jalgade, rippuvate rindadega vanaldased naised, k?es savist veekruusid, ja eemal toetusid raudaiale vanaldased mehed. Oli ka k?llalt neid, kes l?id hetkeks seisatama ja varsti edasi astudes laususid: Noh, see on ju poole aruga Immanuel.

Esku Verihurm tungis rahva vahelt ?sna ta ette, nii et selgesti n?gi k?neleja leekivaid silmi:

Kuulge teie k?ik, kui tahate saada ?nnelikuks, siis ei tohi rikkad r?huda vaeseid; kes n?lgas ja alasti, sellele andke s??a ja riiet! Teie, rikkad, ajate oma kered t?is rammusat ja magusat toitu, aga te ei anna neile raasu, kes otsivad omale toitu uulitsarennist ja p?hkmehunnikust. Sa kisud oma k?tte laiad maad, nii et su silm ei ulatu n?gema teist piiriposti. Aga sa oled ometi s?ge, sest su laibale ei l?he ju rohkem vaja kui k?igest ruuts?ld. Ka ei ole sul kasu rasvastest roogadest ja kallistest s?ravatest viinadest, sest p?rast hakkab su s?damel halb ja sa pead pugema k?rvalisse kohta, kus v?iksid oksendada. Mis kasu on sul sellest rahahulgast, mis oled enese k?tte kiskunud pettusega ja n?trade r?humisega, kui p?rast su j?reltulijad selle kallal kisklevad nagu kaarnad raipe kallal. Mis kasu on sul siidist ja kallist ?eviotist, kui su ihu seal all l??b m?danema ja tekivad niisugused haavad, mida ei suuda terveks teha ?kski arstirohi. Kaotage ?ra ilmast vaesus, viletsus ja ?telge, et me oleme vennad, alles siis saab inimessugu ?nnelikuks.

Niisugused olid s?nad, mis tulid selle mehe suust, kes seisis seal purskkaevu trepil.

V?sides p?hkis k?neleja taskur?tiga higi oma lahjalt palgelt ja v?ttis lonksu vett suurest kivist raiutud anumast, millesse jooksid veejoad lendavate hobuste suust.

Rahva lahkudes astus Esku ta ligi.

Kas ma v?iksin saada teiega tuttavaks, k?sis ta k?hnalt inimeselt, ja kas v?iksite mulle ?petada neid tarkusi, mida siin k?nelesite?

Lahkesti v?ttis totter Immanuel Esku enesega ?hes, viis ta linna servale Pruutuse m?e jalale, kus tal oli korter. See oli pooleni m?kke raiutud koobas. Seal pani ta Esku magama p?randale kulunud riide peale ja andis talle katteks teki, millel oli sees palju auke.

Hommikul p?ikese t?ustes andis Immanuel oma k?lalisele eineks p?ikese paistel kuivatatud kala, mahlarikast puuvilja ja pika-, karedakarvalise kitse piima. Peale einetamist istusid nad savist p?randale ja Esku kuulas pealt k?net, mis oli t?is elutarkust. Inimestele peab l?pmata h??dma, et ilmast kaoks v?givald. Inimessoo kuulmed on paatunud, nende s?dametunnistused kivistunud, aga peab s?nadega nende hinge peale taguma, nagu v?sinud r?ndaja koputab marusel ??l v?rava pihta. Sul peab olema usku sellesse, mis su suu k?neleb, ja kui sind naerdakse ja pilgatakse, siis tundku s?da selle ?le r??mu: su s?nad on tabanud teravate nooltena sihitavat.

Kolm n?dalat kuulas Esku Immanueli ?petust ja kui nad siis seltsis l?ksid linna t?naval, j?id inimesed lihapoodide, saiapagarite ja nahkurite ?rklite uste peal vaatama ja laususid: N?ete, totter Immanuel on leidnud endale uue j?ngri.

Juba ?le aasta oli Esku h??dnud sildadel, uulitsanurkadel, sadamates ja puiesteedel rahvale neid t?ekspidamisi, mida ta ise uskus. Teda oli mitmel pool irvitatud ja t?ugatud; talle vastu k?neldud ja vanglasse veetud. Ta r?ndas ?hest kohast teise ja ??si ei j?udnud ?ra oodata hommikut, sest tal oli ikka k?llalt rohkesti tagavara k?nelemiseks.

Seal n?gi ta ?hel ??l und kodumaast. Oli Lepanurme vainule ?les ehitatud kantsel ja selle ?mber olid punutud p?rjad pihlakaokstest. Need olid t?is punaseid marju. Aga n??d olid need marjad nagu veretilgad, mis veeresid inimese silmist. Ta jalge ees oli must rahvapilv. Kui ta hakkas k?nelema, t?usis suur tuul, mis viis enesega ?hes tema, kantsli punaste veretilkadega ja selle rahva

Ta ?rkas.

Kaua istus Esku ja m?tles. Viimaks selgus ta peas m?te, nagu oleks pilv lahtunud p?ikese paistel: milleks k?in ma m??da ilma? Kas see pole mulle m?rguandeks, et mind oodatakse seal kodumaal. Nad ihaldavad kuulda mu suust ?petusi ja juhatusi, et v?iksid saada ?nnelikuks. Ma pean ruttama sinna ja kaotama sealt vaevad ja viletsused.

Ega ta teadnudki seda tundi ja silmapilku, millal kasvas igatsus kodu j?rele temas suureks tuleks. Aga n??d p?les see t?ie l??maga ja tegi talle otse valu. Kuhu ta iial p??ras silmad, kas oli ta ?leval v?i uinakus, ikka t?usid ta ette kohad, kus astus ta jalg lapsep?lves ja poisikese-eas. K?ik need p?llupeenrad, jalgrajad, karjateed, metsad, m?ed olid ta ees ja neid radasid ja teesid m??da liikusid tuttavad n?od, kes teda kutsusid: Tule meie juurde, me oleme su t?sised vennad, me usume su s?nu ja teeme nii, nagu sa k?sid ja n?uad. N?nda ?tlesid nende suud.

Ta ei suutnud enam panna vastu, l?petas ruttu ettevalmistused ja asus teele kodumaale.

Ta oli n??d j?lle kodus.

Kuidas siin k?ll oli muutunud teiseks paarik?mne aasta v?ltel. Otse tundmatuks oli l?inud ?mbrus.

Aga ometi endiseks olid j??nud inimesed, sest vaesus ja viletsus elasid pillavuse ja k?lluse k?rval endise ?igusega.

2

Verihurma Esku on j?lle kodus.

Nooremad teda ei tundnud, aga nad teadsid nimepidi. Oli ju neile k?neldud, et Verihurmal olnud kord kaks venda. Vanem neist, Herm, on praegune rikka Verihurma talu ja suure telliskivitehase omanik. Peale selle on ta juba kolmat aega peakohtumees, nii et ta vaatel ja s?nal on laias ?mbruskonnas suur m?ju ja j?ud. Ta hooned on k?ige raskemad ja ruumikamad kogu kihelkonnas. Juba isalt p?ris ta h?sti korras oleva koha ja Hermi elu v?ltel pole see t?epoolest l?inud tagurpidi.

Sellel Hermil oli noorem vend Esku. See oli hoopis teist laadi inimene. Ta l?ks ilma ?nne otsima ja m??dus aastaid, kus temast ei teadnud keegi k?ige v?hematki. Oli neid, kes k?nelesid, et Esku olla rikas mees, elada nagu v?rst, aga oli neid, kes k?nelesid, et ta kerjata leiba v??ramaa linna t?naval ja magada ??siti linna taga kapsa-aias s?nnikus.

Aga k?ik need jutud osutusid luuleks, ei tugenud nad mingile alusele ja m?istlikkude inimeste juures ei v??rinud nad t?helepanu.

Kuid ometi oli noorematel teadmine Verihurma Eskust.

N??d oli Esku kodus.

Ta on tulnud rikkana, k?neles P?rtli Tiiu Vahupeetril. Jumal, terve kandam raha. Ja taevas k?ik, mis ta siin tahta ette v?tta. K?llap ostab kroonumetsast ?les k?ik langid mingu n??d m?ni teine niisuguse ropprikkaga v?idu jooksma.

Sina taevane jumal, hoia ja anna ise noorele inimesele m?istust, h?daldas Juhivere Anu. Eks mina tunnud ometi k?ll seda Eskut. Eks me ole ?ige ?heealised inimesed. L?ks teine kodust ilma otsa kahe palja k?ega. Aga n??d tuli tagasi nagu kerjus. N?gin seda oma silmaga. K?llap oleks v?ind j??da siia, eland ristiinimese viisi, eks oleks ikka saand kuidagi edasi.

K?las arutati ja kaaluti.

Eks Herm pea ta enese juurde v?tma. Ega see vanem inimene juba jaksa midagi ette v?tta omal j?ul. Ega Herm v?i talle keeldagi ulualust, sest eks olnud see niisama ka Esku isa, kes j?ttis j?rele suure Verihurma talu.

Koju j?udes astus Esku tuppa ja kogu pererahvas j?i v??rastades vaatlema v?hiv??rast inimest. Alles kui Herm astus sisse, teda vaatles veidi aega, t?hendas ta: Sa oled ju Esku.

N??d andsid vennad teineteisele k?tt ja istusid. Hermi lapsed tulid l?hemale ja vaatasid imestades ainiti lelle, kellest neil olid igatahes teadmised.

Ah, tulid siis viimaks ometi koju, t?hendas Herm. Ei sa saand seal ?hti haljale oksale.

Nagu n?ed tulin k?ll, vastas Esku.

Mis tahad siis n??d peale hakata?

Seda ma praegu ei tea. K?llap leidub mullegi siin tegemist: astusin siiapoole sisse. V?ib-olla annad sinagi mulle ulualust.

Herm m?tles. Kui ma tema praegu ?ra ajan, siis ?tlevad nad: N?ed n??d seda Hermi. Eks Esku ole niisama tema isa poeg ja vend. Aga ei raatsi anda ?htegi nurka, kus vanainimene v?iks peatuda. Ons talle vaja seda, ons ?ldse seda tarvis, et temast sel viisil k?las k?neldaks. Hea k?ll, las elab v?ib-olla kauaks. V?sinud ja l?ppenud on ta n?ost, k?llap tuligi tooma oma luid siia mulda.

Hea k?ll, Roosioja ??res on vabadik Antsu maja praegu t?hi. V??rast ma omale sinna heinamaade ja p?ldude vahele sisse ei v?ta. Sa v?id seal elada. Puid k?tteks v?id isegi raiuda, nimelt Roosioja m?nnikust kuivikuid. Seal on ka vakamaad paar p?ldu, v?id teha kartulid maha. Hobuse v?id t??ks saada minu k?est.

N?nda ?tles Herm.

Esku asus elama Roosioja kaldale sauna.

Ei maksa ?les lugeda p?evi ja n?dalaid, mis oli Esku juba elanud Roosioja saunas, aga see oli ometi k?igile n?htav, et k?isid saunani nii mitmelt poolt tallatud jalgrajad. Ise?ranis laup?eva?htuti ja p?hap?eviti kogunes Roosiojale mitmelt poolt noormehi. Oli nagu m?ni k?sk, mis sundis inimesi sinna kogunema.

Sa pole seal k?inud. Tule ometi kuula, missugust juttu see vanamees ajab. Ja kuidas ta k?neleb, nii suure hooga, et l?heb otse s?damesse. Kui oled teda kuulnud, siis saad ka aru, et tal on ?igus.

Inimesed on sellep?rast ?nnetud, k?neles Esku, et nad ei oska ilmas elada. ?ks kisub enese k?tte ilmatud varandused, haarab ?ra teise k?te vahelt leivasuut?ie. Ons tal seda vaja? Muidugi ei ole. Inimesed ei ole paremad kui murdjad loomad, kes h?vitavad ?ksteist. Aga ometi, inimesed peaksid olema vennad, peab armastama teisi niisama kui iseennast.

Aga mis siis teha? Vaesed ei saa ometi midagi parata. Ei saa nad panna rikka mehe tahtmise vastu.

Mis teha? Seda teie k?site. Ma tahan teile ?telda, mis olen ilmas n?inud. Seal ?hinevad sageli need kes leiavad, et neile tehakse ?lekohut, ja ?hinedes on neil siis niisugune j?ud, millele ka rikkad enam ei j?ua vastu panna.

Sellest ei saadud aru ja Esku pidi seda seletama l?hemalt.

Olin kord kaugel l?unamaal ?hes sadamas t??l. T?? oli raske, kupjad ja sundijad toored ja palk v?ike. Seal k?is t??liste ridadest l?bi jutt: Paneme seisma t?? ja keegi ei liiguta enne k?tt ega jalga, kui meie palka suurendatakse ja k?ige tooremad sundijad k?rvaldatakse. Muidugi oli neid k?ll, kes kangesti kahtlesid, aga teiste pealek?imisel j?id nad viimaks ometi n?usse. Ja ?hel p?eval ei l?inud enam keegi t??le. K?ll siis vannuti, kiruti, toodi politsei, aga see k?ik ei aidanud. ?hvardati panna vangi, anda kohtu k?tte, aga neid, kes ei l?inud t??le, oli v?ga palju. Kus need siis mahuksidki vanglasse ja kust siis v?tta kohe uusi t??lisi. Laevu oli sadamas palju ja v?lismaa kaptenid k?isid tekil ja vandusid, et nad peavad viitma oma kallist aega. Seal kutsuti ?hel p?eval t??lised kokku ja ?teldi: Meie t?idame teie n?udmised, hakake t??le!

See k?ne pakkus endi keskel arutamiseks ja ?ksikult j?relem?tlemiseks rohkesti ainet.

Verihurma telliskivitehase t??lised Laur ja ?nilane k?nelesid koju minnes isekeskis.

See on jumala ?igus, mis Esku k?neleb. Kas poleks ka meil tarvis ette v?tta midagi selletaolist? Mis me siis ?ige oleme, lihtsalt lojused, muud mitte midagi. N?ete, missugune on meie elumaja, lihtne karjalaut, k?lje all kahl m?danenud ja haisvaid ?lgi. Ja mis palk see on, saad h?davaevalt silku-leiba. Aga kust tulevad Verihurma Hermile need uhked hooned, t?kud teisel tallis ja sarabannid aina s?ravad. Ega aita meilgi muud, kui ?tleme ?hel p?eval: Ei nii enam l?he. Anna meile korter, kus v?ime elada inimese viisi, ja maksa palka, et v?iksime osta ometi riide selga ja saapa jalga. Muidugi pistab siis ?levaataja Hannes esmalt l?ugama, aga mis see meile korda l?heb.





: 1 2