Jakob Liiv.

K?rbel?vi





Sissejuhatus


Need kujud, mis ma looks ja lauluks liitnud,
Mul kaua walmisiwad m?tetes;
Ma nende seltsis m?nda tundi wiitnud
Ja m?nda l?bu leidnud kurbtuses.
Mu salakambris oli nende puhtus,
Kus hingasiwad aasta pikkust und;
Nad oliwad mu wara ja mu uhkus,
Ma n?gin ??sel tihti nendest und.
Kui wahest elukutse andis mahti,
Ehk hingas ilm ja waikne oli ??,
Siis tegin salakambri ukse lahti
Neid waadata mul oli armsam t??.
Ja palju r??mu see mul wiimaks tegi,
Kui leidsin neid ju kaswul walmimas:
Weel enam, kui ju pooles unes keegi
Neist oma k?tt ehk jalga liigutas.
Neid olen luule w?imul ?ratanud,
Neil ergutanud und ja uimastust
Ja ?rgates neid k?iki t??le aannd
Ja k?ikidele m??rand tegewust.
Mil wiisil nemad oma kohust t?itwad
Ehk kuis nad kellelegi meeldiwad,
Mul wastane ja s?ber ?ks kord n?itwad,
On nende ?le kohtum?istijad.
See lugu siin k?ll n?itab w??rast kuju,
Kuid s?ndmused on n?htud elu sees,
Neid kokku k?itund noorep?lwe tuju,
Neist palju tuntud omas s?dames.
Kui ka k?ll kaugel s?ndmusete waatus
Ja lugu seisab w??ra katte all,
Ta waimus kodumaa ja rahwa saatus,
Mis t?eks l?inud oma ligidal.

Esimene laul. Teekonna wastu walmistamine


Su kuningliku kuldse koidu tiiwad
On taewa w?lwil tasa liikumas,
Nad kauge ilmadele teadust wiiwad,
Et t?usemas on p?ike, kuningas.
Ja p?rmu piiril waikselt lahti l?ewad
Kui ilu-templi sala w?rawad,
Kus kaste-kullas lillekesed n?ewad
Ju p?ikse palet uhkelt s?rawat.
Alt orust t?uswad ??sed udu loorid
Kui ?rnad pilwed waikselt ?lesse
Ja une h?lmast ?rtand linnukoorid
Ju awaldawad r??mu taewale.
Ja uhked palmipuud, kui puhtad neitsid,
Kes pulma p?rgadega ehitud,
Nad udu waibad seljast ?ra heitsid,
Neil kaste p?rlid kaela sidunud.
Siin iludus on alla ilma t?tnud
Ja p?has ehtes seisab l?unemaa,
Kui oleks jumalad s??l aset w?tnud
Ja ?hendanud ilma taewaga.
Nii iludus ja ?rnus ?htelugu
On l?ppemata p?ha pidamas,
Et aimaks taewa kuju rahwa sugu,
Kes elamas siin p?rmus madalas.
Kuid k?ik see joowastaja loomuilu
Ei tr??sti j??dawalt siin inimest,
Ka siingi tundub walu, haua wilu
Ja leidub haawu mitmest s?damest.
Solimann, wana uhke l?unalane,
?ks moslem, kindel oma usu sees,
Siin k?nnib nagu kuulus kangelane
Ja waatab loomu ilu sammudes.
Ta k?ed ja kael nii lahjad, suured sooned
Tal otsa p??l, mis mehine ja lai;
Ta palgel tunnistawad kortsud, jooned,
Et elu pole talle teinud pai.
Ta huultelt ammu p?genenud nali,
Ta n?ib kui wana k?rbe kotkas hall,
Kuid samm weel temal kindel, waade wali
Kui m?nel w?gewamal kuningal.
Ta palgel heitleb wahest r??mu l?ige
Ja wahest mure pilw on mustamas,
S??lt paistab korraks nagu ?ge ?ike,
Pilt teraw nii kui w?lk, mis wehkimas.
Ta rinnust kerkib wahest s?gaw ohke,
Mis kuuldub nagu raske koorma alt,
Ja et ei l?heks segi m?te rohke,
Ta r??gib ?ksip?inis, kuuldawalt:
Ei leia kodu elust enam rahu
Mu igatsuse k?tte langend hing,
Siin ?ksgi r??m mu rinnasse ei mahu,
Ehk k?ll mu ?mber auustajate ring.
Ei siin ma kauem aega wiita p??a,
Sest eksitaw on iga wiibiw tund.
Ma s?pradest n??d tahan lahku l??a,
Mul Meka tee on suurem hinge sund.
Solimann astub k?neledes telki,
S??l palju p?hi t?otusi teeb;
Nii ootab waikselt homse p?ewa helki
Ja rind tal k?rbe elu tundest keeb.
Tal halwaks j??nud n??dne eluase,
Sest lahkuks h?lpsalt r??msa meelega,
Kuid perekonna kohused ei lase
Meest ?ksip?inis minna r?ndama.
Ta wiimaks naesed, lapsed kokku h??ab,
Kes une h?lmast praegu ?rganud,
Neil selgel s?nal seletada p??ab,
Et kodu ?nn on k?igil kadunud.
Ta jutustab, et k?rbe reisi l?bi
Saab n?rtsimata krooni iga waim.
Kes kardab, see saab elus juba h?bi,
Ei k?lba surres olla Allah taim.
Ei ?ksgi kuuldes n?gu kurwaks muuda,
Kui wana moslem jutu l?petab,
Ei keegi talle wastu panna suuda,
Sest iga?ks ta tahtest aru saab.
N??d k?igil ?rkab ihkamine rinnus,
Mil p?ha linna w?iwad reisida
Ja et ju homme k?rbe ??rses linnas
K?ik s?pru, tutwaid saawad n?gema.

* * *

Ju p?ike paistab selgel l?una l?igil,
K?ik lilled seiswad longus, n?rtsimas,
Kuid tuttaw perekond on reisi k?igil,
Ei ?ksgi kaeba raskust palawas.
Solimann, k?rbel?wiks nimetatud,
K?ib juhatades perekonna ees;
Ta k?rbes s?ndind, k?rbes imetatud
Ja mitme kordne Meka reisi mees.
Siin sulased n??d kamelisi sundwad
Ja naesed naerwad, lapsed kilkawad,
K?ik reisi elust kaunist l?bu tundwad
Ja uudishimul waatwad metsa, maad.
Weel suuremaks l?eb nende kilkamine,
Kui n?ewad linna eemal hiilgamas,
Kus puhkab enne iga reisiline,
Kes pika k?rbe teele minemas.
Ja linna rahwalt, auu ja kiitust andes,
Saab teretatud wana Solimann,
Meest h?pitakse k?tel telki kandes,
Ta nende k?es kui lastel m?ngukann.
Siin igalt poolt ju kuulda h??de h??le:
Ta saagu karawani wanemaks
Ja w?tku reisi mure oma p??le,
Et ta meid p?ha linna juhataks.
Mul puudub noorus, puudub endist andi,
Nii wastab neile kindlalt wana mees,
Ei w?i ma teile anda misgi panti,
Et k?lban juhiks k?ia teie ees.
Kes tahab ial rahwast juhatada,
Sel peab julge s?da olema:
See peab tundma iga elurada
Ja peab m?istma auusalt w?idelda.
Ei juhi meid siin waimustuse woole,
S??l kostab talle rahwas paludes,
K?ik s?damed on p??rdud sinu poole,
Sest sul on julgust, auusust s?dames.
Eesm?rgiks oled sina kaua juba
Meil olnud k?ige oma eluga;
N??d palume, meil anna selleks luba,
Et p??likuks sind w?ime walida.
Mu k?rge nimi ei w?i ?nne tuua,
Ei enneaegne kiitus aidata;
Ei amet suuda s?dant nooreks luua,
Ei w?sitatud weri wirgaks saa.
Ma olen warem tundnud k?rbe rada:
Ei l?inud hukka ?ksgi karawan,
Mis usaldati minu juhatada.
Nii wastab rahulikult Solimann.
Kuid n??d on julgus minu juurest l?inud,
Ei tungi k?rbe kaugusesse silm,
Ei tunne rada, kus ma enne k?inud,
Ei k?rbe m?rkisid, kuis muutub ilm.
Sest pime kotkas laseb kartes maha
Ja haru korral magust saaki saab,
Ta kardab igast asjast omal paha
Ja iga krabin teda kohutab.
Kus wana kotkas parwe juhatajaks,
Nii h??ab rahwas juttu segades,
J??b poegadele pika reisi ajaks,
S??l r??m on igas noores s?dames.
K?ll k?rbe lai, ta rannal k?nkaid palju
Kus harjumata silm w?ib eksida,
Kuid wana kotkas tunneb iga kalju
Ja juhatab, kus parem puhkada.
Sa m?istad neile abi anda warsti,
Kes n?rkemas on p?ikse pistetes
Ja oskad iga?he walu arsti,
Kel skorpioni kihwt on were sees.
Sa aitad k?iki armastuse sunnil,
Su s?nast surija saab troostimist;
Sa oskad preester olla palwe tunnil,
Teed paradiisi n?itad kooranist.
Oh, w?gew Allah, tahad t?est sina
Mis rahwas waimustuses k?neleb,
Et weel kord karawani saadan mina,
Mis Sinu p?ha paika igatseb,
Siis seleta k?ik eksilised tujud,
Mis ?ige tee p??lt saatwad k?rwale,
Ja waigistele k?rbe tunni kujud,
Mis toowad surma iga elule!
Nii r??gib Solimann ja w?tab wastu
Auu koha, mis tal rahwas m??ranud,
Ta lubab neile reisi juhiks astu,
Sest k?ikidelt on truudus lubatud.
Ja rahwas m?tlewad neid kindlaid s?nu,
Mis palwes r??kis wana mehe suu,
K?ik kiidawad ta mehelikku m?nu
Ja sala soowiwad: ta elagu.

Teine laul.
Teeleminek


Ju taewa ??r on punane kui weri
Ja paistab wikerkaari w?rwiga,
Koit kumendab kui kange tulemeri
Ja lehwib ?le k?rbe lageda,
Just nagu m??ramata tulekera
S??l koidu r?pest kerkib ?lesse.
P?ikese, pilwist waba, uhke tera
Uut p?ewa kuulutamas ilmale.
N??d ?rkab linnas elu, kihin kahin,
Ja iga?ks end teele walmistab:
S??l kuulda r??mu h??l, s??l nutu sahin
Ja m?ni s?da sala palwetab.
S??l Solimann kui w?ejuhataja
N??d annab oma kindlaid k?skusid,
Et juba teele hakata on waja
Ja sadulasse panna kamelid.
Siis astwab mehed karawani ette,
Kes s?jariistadega koormatud,
S??l pesewad ja usu kombel wette
End kastawad, kuis prohwet k?skinud.
N??d Solimanni k?si waikselt liigub,
Ta reisi algust n?nda t?hendab,
Siis karawan kui mere laene kiigub
Ja pikka teed nii waikselt alustab.
?ks s?da siingi Solimanni wihkab,
Ehk k?ikidelt k?ll truudus lubatud,
Mees ise peameheks saada ihkab,
Sell m?ttel on ta reisi alanud.
Ta kuulsast sugust, nimega Abdallah,
?ks noormees, nagu tugew tammepuu,
Ta n?gu ilustanud w?gew Allah
Ja ilu-k?net westab tema suu.
Ei ?htgi kriipsu tema palgedele
Weel pole joonistanud elu waew,
Ei tormi m?gedega w?itlusele
Weel juhtunud ta uhke elulaew.
Ta w?taks terwe ilma m?ttes s?lle,
Kui aga auu ja kuulsat nime saaks.
See teadus, et ?ks wanake tast ?le,
Teeb teda salalikuks, tigedaks.
Tal iga s?na kuuldub nagu wanne,
Mis ial h??ab Solimanni h??l,
Ja iga juhatus ja h?? n?unanne
Teeb teda wihas w?risema s??l.
Ju mitmetele on ta jutustanud,
Et Solimannist tarwis lahkuda,
Ju mitmeid on ta oma n?uusse saanud,
Neid w?rgutanud ilu-k?nega.
Neid noormees iga?hte kergelt usub,
Tal tundmata weel ilmas kawalus:
Ta m?ttes s?bra wastu rinda rusub,
Kuid teadmata s??l lamab kawal uss.
Ei w?i ta maiku aimatagi seda,
Et Solimann ju tema plaani teab:
Et k?rbel?wi waritsemas teda
Ja oma wastast ala silmas peab.
Nii wenib karawan kui k?rbe madu,
Kel surmaw sala kihwt on keha sees,
Tal ?mber tolmu pilwed, tolmu sadu
Ja kahiseja liiw on jalge ees,
Siin kauge teekond algul meeli muudab
Ja w?imatumaks r??mu h??li teeb;
Siin iga n?gu awaldada suudab,
Et tuhat tundel k?igil s?da keeb.
Ju kadunud on rand neil selja taga,
Ei elu, ilu n?e siin ?ksgi silm,
K?ik n?itab nagu surnud, tuul on waga
Ja kuiw ja kuum on p?ike, ?hk ja ilm.
S??l enam linnu laulu kuulda pole,
See aegam??da waikis ranna teel,
Waid ?ksi kotka kisa, karm ja kole,
On kuulda ?huriigis ?lewal.
Kui mustad t?pikesed ?hu meres,
Mis harjumata silm ei n?egi,
S??l lendwad kotkad k?rgel suures peres
Ja saatwad karawani truisti;
Ja p?rmu pinnal nagu pilwe wari
K?ib kaugelt reisijate j?rele
Suur ?ra n?lgind k?rbe l?wi kari,
Kes ootab kaunist saaki omale.
Kuid hirmsamate kiskujate wastu,
Kes n?lja sunnil saaki ootwad siin,
Ei ole kaitsejatel tarwis astu;
Ka oma wend on siingi teise piin:
Siin kardetaw ja kuulus r??wli pere,
On muiste ajast juba asumas,
See walanud on tihti nende were,
Kes p?ha linna wagalt minemas.
Miksp?rast ju tee algul, ranna ligi,
Abdallah s?brad j?rel k?siwad,
Meil karawani kaitstes tilgub higi
Ja kanda s?jariistad raskemad?
Kas t?hendab see peamehe k?rkust,
W?i muistse aja wanu wiisisid,
Ehk wanakese t?hja kartust, n?rkust,
W?i on need ebausu wigurid?
Solimann ennast taltsutada suudab,
Kui ka tal rinnas walu, wiha keeb,
Ta oma huuled naeruliseks muudab
Ja lahkel s?nal neile k?neleb:
Just nagu meremehel ranna kaljud,
Tee algul palju kardetawamaks,
Kui laial merel suured tormid, waljud,
Mis rannal iga laewa purustaks;
Niisama siingi k?rbe reisi algul,
On kaitsew?el tarwis tugewust,
Siin k?iwad k?rbepojad r??wi talgul,
Kus reisijatel rohkem warandust.
Sel hoonel ?ksina on uksed wabad,
Kel hinnalisi asju pole sees,
Kus suurem wara, s??l on suured tabad
Ja wahid seiswad hoolsalt ukse ees.
Sest kerjaja ja alatuma rinda
On nuga ilmas w?he l?hkunud,
Kuid palju neid, kel elus w??rtust, hinda,
On r??wli k?te all ju langenud.
Kes hooletumalt elu, wara walwab,
Ei ole w??rt neid Allah andisid.
Meid h?da elus igal ajal salwab;
Ei ole walitud tal minutid.
Kuid pea wastane Abdallah ise
Ei n?e, ei kuule teiste waielust,
Ta unustanud oma w?itlemise
Ja j?tnud maha sala kihutust.
Ta waimu ees n??d kauni neiu kuju,
?ks wana Solimanni t?tartest.
See on ta rinda toonud tunde tuju,
Mis ialgi ei kustu s?damest.
Soranda, keha poolest uhke, ilus
Ja sirge nagu j?e pilliroog,
Mis kaswanud on k?rge kalda wilus,
Kus tundmata on tuisud, tuulehoog.
Kuid neiu palge ilu, noorust, jume
Abdallah silmad weel ei seleta,
S??l ees on hoolsalt n?okate tume,
Ka neiu s?da temal tundmata.
Kui helendaja w?lgu tule wiired,
Mis alla l??wad paksu pilwe seest,
Nii paistwad meelitajad waate kiired
S??l neiu s?gawatest silmadest.
S??lt leidub waimu wagadust ja woorust,
S??lt leidub k?ik, mis ihkab mehe meel.
Ta pilgud wangistawad iga noorust,
Kui kannel k?lab k?nes tema keel.
Soranda waate all Abdallah keha
S??l w?riseb kui palawiku k?es,
Ta palgetele ilmub ilus eha,
Mis s?nnitatud were woolu w?es.
K?ik wara, kamelid ma tahaks anda
Soranda lunastuseks isale;
Ma tahaks teda ikka s?les kanda
Ja kaenlas wiia Meka linnasse.
Jah, lepituse ingli p?ha koda
On puhtas armus leekiw naese rind,
S??l murdub tihti tugew waenu oda,
S??l asub mehe ?lem elu hind,
Sorandakene, ?ksi sinu p?rast,
Su isa wastu n?uan lepitust;
Ma n?en ju taewast sinu silmas?rast,
Sa awad mulle paradiisi ust.
Nii r??gib noormees iseenesega
Ja w?itleb kahtluse ja hirmuga,
Kas ta ehk wahest oma tegudega
K?ik ?nne peletanud minema.
Ta waikib weel ja ?iget aega ootab,
Mil neiuga w?iks kokku puutuda,
Ja tema s?dant ?ra w?ita loodab,
Kui ta ka maksaks seda eluga.
Nii m?ngib ?nne m?ttega Abdallah
Ja kuulab Solimanni truusti,
Kuid pahad waimud, mis ta p??stnud walla,
Ei j?? nii h?lpsalt enam wagusi.
Nad Solimanni kahtlustada p??dwad,
K?ik seadus, kord on ?mber muudetud,
Abdallah kohta pilkes?nu h??dwad:
Soranda olla teda n?idunud.
Neid naerwad wanadust ja elutarkust
Ja Solimanni tarka ?petust.
On neid, kes t?hjaks peawad Allah kartust
Ja p?lgawad kui pettust, kawalust.
Nad muutwad rahwa s?na, wana kulda:
Waen kaotab ja rahu kosutab
Ja matwad elu p?hjusm?tte mulda
Ning h??awad: waen asjad selgitab.
Waen surmab rahwad, l?hub suured riigid,
Teeb linnad, k?lad kiwiwaremeks;
Waen muudab ?mber kindlad aja-liigid
Teeb ?itswad aasad werep?ldudeks.
Nii petetud on see, kes ial usub,
Et waen maailma korra ?les peab,
See ?petus ta kummardajaid rusub,
Neid tugewasti orja k?tkes weab.
See wastaline waim kui paha haigus
Ka ilmub Solimanni s?prades;
Ju nurinat on kuulda k?igis paigus
Ja rahutus on igas s?dames.
N??d iga?ks ju puhkepaika tahaks,
Sest k?iki waewab janu, w?simus.
K?ik panewad ju reisi waewa pahaks
Ja katkemas on k?igil kannatus,
Solimann m?istab k?ik, kuid siin ei lase
Ta kartust, kahtlust maiku m?rgata,
Waid juhatab, kus iga mehe ase
Ja waigistab neid walju waatega.
Ta n?o p??l mis muidu jultund, tume,
Kus r??m ja ?nn on waikind ammugi,
N??d lehwib ?les waates naeru jume;
Ta r??gib seltsimeeste wastu nii:
N??d Allah poole t?nupalweid saatke,
Sest warsti leiame siit rohumaad.
Kas tunnete? N?e, s??l neid kaarnaid waatke!
Ju meie kohal k?rgel lendawad.
K?ll kaarna kisa kodumaal meid t??tab
Ja kaaren k?igist ?ra p?lgtud lind,
Siin tema kisa r??mu hinge s??tab
Ja seda kuuldes kergeks l?heb rind.
Ehk nad k?ll raibet s??wad, siisgi joowad
Nad janus puhta hallikate seest,
Nii meile hallikatest teadust toowad,
Oasidest ja uhkeist palmidest.
,,Et pikk ja kuulus kaarna elu iga,
See tuleb talle puhtast joomaweest;
Nii on nad rahwast ees, kel on see wiga,
Et jooki walmistawad kihwtidest;
Kes Bacchusele ilu ohwerdawad
Ja elu, wara, noorust, mehisust,
Ning m?ttes, s?nas kehwaks n?riks saawad
Ja elust tuudwad ilmas t?dimust.
Ei m?ista nad, mis loodus lahkelt n?itab
Ja ?petuseks ette kirjutab,
Kus loomgi Allah p?ha k?sku t?idab
Ja hallikatest elu rammu saab.
N??d silmaringis, taewa serwa t?rkab
Just nagu tume pilwelapike,
Solimann sellest ilmutusest m?rkab,
Et puhkepaik on ligi nendele.
Ta seletab ja n?itab sinna k?ega,
Et palmipuud ju kaugel paistawad,
Tee t?idab seltsilisi ?nne w?ega,
Neil k?igil silmas r??mupisarad.
Ka loomad, keda palaw waewas, r?hus,
Kes ammu janu kannatasiwad,
N??d w?rskust, niiskust tunnewad ju ?hus,
P??d t?stes s?gawasti hingawad;
Ja silma n?hes kaswab nende rammu
Ning raske koorem l?heb kergemaks,
N??d n?nda wirgaks l?heb w?sind sammu,
Just nagu praegu reisi alustaks.
Nad heitwad jooksu, n?hes haljast roogu
Ja hallikat, kus wesi wirwendab;
Ka inimese rinnas tundub hoogu,
Mis teda kiiremini taga aab.
Sest kurb on k?rbe oma waikusega
Weel kurwem otsatumast mereweest,
Ta hirmutab siin oma tormidega
Weel enamgi kui meri laewameest.
Kui ka k?ll maru m?ssab mere pinnas
Ja laened kohisewad laksudes,
?ks waigistus on inimese rinnas,
Et elu awaldus on mere wees.
Siin paistab hallikas, ta awauses
Ka leidwad aset mitmed elukad,
H?? meelega n?eb silm neid igawuses
Ehk nad k?ll alatumad roomajad.
N??di igamehe suus on Allah t?nu,
K?ik hallikale jooma t?ttawad,
Siin kustutawad n?rkend loomad janu
Ja kiusu unustawad riidlejad.
K?ik w?twad k?tte anumad ja kapad
Ja suruwad kui s??sed, sipelgad,
Ning t?itwad weega natsikud ja napad,
Ja p?hitsedes ennast pesewad.
Siis weoloomad koormaist wabastawad
Neid rohu p??le s??ma saadawad,
P??mehelt wahid w?lja seatud saawad
Ja t??le t?rwad telgi tegijad.
See koht on paras k?igiti ??majaks,
Siin leida rohtu, wett ja warjuks puid,
K?ik igatsewad rahu t?kiks ajaks,
Et kosutada keha, n?rku luid.

Kolmas laul. ??majal


Ju weerenud on p?ike selgest taewast
Ja eha tumendab kui hiilgaw kuld.
K?ik j??wad ?htule n??d t??st ja waewast
Ja teewad walgustuseks ?les tuld.
Siis seawad ?les keedukatkad, potid,
Et ?htus??ki keeta endile.
Ja toowad rohu p??le moonakotid,
Sest koht on s??mapaigaks omane.
Ja kuni toidu katlad tulel keewad,
Ei ole kuulda jutuajamist,
K?ik tasakesti ?htupalwet teewad
Ja loewad t?htsaid kohte kooranist.
Nad Meka linna poole p??rdud palgel
K?ik kooris kummardawad paludes,
Ja paistawad s??l n?rga tule walgel
Kui kujud, t?sised ja rahu sees.
Siis ridastikku perekonna wiisi
K?ik muru p??le maha istuwad
Ja s??wad maisi kooki, moosi, riisi
Ja ise lahkelt juttu westawad.
Kus wanemad on elanud ja k?inud
K?ik r??gitakse noorematele,
Mis nemad ilmas tunda saanud, n?inud,
K?ik k?lwatakse laste hingesse.
Ja p?rast s??ma, ?mber suure tule
Nad mitmekordses ringis istuwad
Nii wagusi, et hingamist ei kuule,
Ja muinasjutu westmist ootawad.
Nii igakord kui Allah suurust kiites
Ju w?sinud on wagad r?ndajad,
Siis l?busasti ?hes aega wiites
?ksteisel muinasjutte r??giwad.
P??mees, kes kaua n?inud elu, ilma,
On t?na jutustajaks palutud,
K?ik waatawad n??d t?nades ta silma,
Ta nende palwet t?ita lubanud,
Solimann K?rbe waimust muinasjuttu
On t?otanud ?htul r??kida,
Ta astub ootajate sekka ruttu
Ja algab k?net walju h??lega:11
Solimann r??gib kuuljatele Arabia rahwa muinasjuttu.


[]

Siin kaugel k?rbes, kuhu surelikud
Ei p??se, on ?ks kuulus uhke loss,
Ta ilust s?rawad k?ik lagendikud;
S??l kunstirikkalt kallid kiwa koos.
Panani puid ja uhkeid palmi hiisi
S??l piirab ?mber ilus lillew??;
Mis luule kujutanud paradiisi,
Ei w?igi olla suurem ilu-t??.
Purts-ilu-kaewud wikerkaari wiisi
S??l saatwad taewa alla pisaraid,
Mis maha tulles kastwad palmi hiisi
Ja elustawad ?isi ?rnemaid,
Mis s?tendawad ilu-kaewu kastel
Ja p??dwad r??mustada peremeest,
Kes ala kurwal meelel tasa astel
K?ib w?lja selle uhke lossi seest.
Siin elab Miiras, k?rbe walitseja,
Kes waljult oma walda walitseb,
Ta ees ei leia armu p?geneja,
Ei hing, kes p?ha linna ligineb,
Tal wahest silmist kadus kurbtus, wiha
Kui harmatan ja samum m?ssasid,
Ta palgetele ilmus ?nne iha,
Kui n?gi inimeste walusid.
Kuid talle j?udis aeg, kus ?ksgi w?gi
Ei suutnud teda r??mustada siin,
Ta rinda koormas raske mure w?gi,
Ta palgel paistis kurwastus ja piin.
K?ll pananid ja uhked palmiread
Ja lilled teda kummardasiwad,
Ei t?stnud Miiras r??msalt oma pead,
Ei paranud ta haawad walusad.
See oli ?kskord, ammust ajast juba,
Kui Miiras waatas oma walda, maid,

.

.

, .

Visa, MasterCard, Maestro, , , , PayPal, WebMoney, ., QIWI , .

.
( ). , .

rtf, mobi, fb2, epub, txt ( 14 )