Jaan L?o.

N?gemised = Divis manibus



скачать книгу бесплатно

„Paterna rura.”

Eelkewade
 
All loodeserwas sureb p?ikene,
kui purpurisse pandud kuningas.
Ta kustund kulmudele kerkib ??
ja t?mbab taewas oma t?hte r??.
T?is mulla l?hna, karget kahutust
ja ime?rna h?be?hetust
on m?rtsi ??, kus uinub kodutalu ;
kui surnud saar ta ?mber metsasalu.
S??l raagus r?hmad t?usewad kui wall
ja paistwad tumelillad ?ise helgi all.
Ei kohise weel lehte haljus s??l,
ei kosta tiiwuliste laulikute h??l,
mis s?ttiks s?dant sala w?rinal.
Kuid juba tuikab, tuksub t?wedes;
mahl mullap?uest sinna ?lenes
ja k?ib ja k??rib s??l kui w?rske wiin.
Ja ?kki l?ikab l?bi waikusest
?ks kurguheli, kasesaludest:
„Kuturr-rutuu!” weel ?ks ja teine n??d,
see – kudreskuke kirglik ihah??d.
Ta laulu, tantsu r?tmus tormine
k?ib ?htu ?hul l?bi laanede,
et s?ttinewad ihas s?damed
ja pudenewad talwe pidemed.
 
Kodumaa metsad
 
Kodumaa metsades kewade algus,
kodumaa metsades – h?witaw talgus:
heliseb kirwes ja wihiseb saag,
nende ees murdub wiimne kui raag.
Ohkawal hoigel langewad kased,
kui surmani haawatud kangelased,
maapinnale,
emarinnale.
Mahl ?lesse keeb k?ndudest,
kui weri w?rskeist haawadest.
Kuninglik kuusk, t?is waiku ja l?hna,
punakas m?nd, kes n?mmemaa, k?hna,
p?siwam poeg —
nemadki waowad,
kohades kaowad.
K?rgele t?uswad s?llad ja riidad,
l?pmata woorid neid kaugele wiiwad.
Ja linnud, kes tulnud l?una teelt,
ei leia metsa enam eest.
Nad lendawad kaebades minema,
et k?rbeks muutub mu kodumaa.
 
Lagled
 
Ju n?en aknal punast lille?it,
kui k?uem?rin k?lab rattas?it
j??st, lumest wabal linna uulitsal.
Nii hell on k?rw, kes talwel, lume a'al
on harjund kuulma toone, tasaseid,
kui s?itsid saanid m??da walgeid teid
ja kewadest ei teatud ?telda,
kas, kunas, millal j?uab, tuleb ta.
Mu ?le, l?unast, lendab lagleparw.
Neid loen: seitse – wana, p?ha arw.
Kael – ?ieli, ?ks teise j?rel nad
s??l ?iges joones kaugel kaowad.
Kas kodukoht neil „Tuhatj?rwe” mail,
w?i Eesti soodel, wetel madalail,
ei seda tea; mu wennad siin kui s??l;
neid terwitage; k?iki ilma p??l,
kes unustand weel pole isamaad,
kel armas s?nnipaik ja koduraad,
kui teil, kes j?tsite te l?una weed,
et tuules, tormis otsi koduteed.
 
Kewade tulek
 
Talw p?geneb; ta l??dud w?e riismed all,
kallakutel – lumehanged wiimsed
weel meeleheitel wastu panewad
ja surewad s??l p?ikse noolte all,
kui l?o laulud k?rgelt kostawad
ja kured terwitawad kodumaad :
„gru, gru! gru, gru!”
Siis walgus suudleb w?rskeid wagusid,
arm t?idab maid ja metsa padusid;
all, laente kodus, kala kudu loob
ja lille?is mul terwitusi toob
mu enda noorest, kaugest kewadest,
mis eemale j?i maha igawest.
„Kuhuu! kuhuu!”
mind meigas metsas h??ab
ja w?lja, laande, meelitada p??ab,
et j?taks maha toad tolmused
ja l?heks waatma kuldist kewadet,
kes ligineb kui w?itja l?una teel;
tal kilbiks – p?ike, k?ne – K?ue keel.
 
Maal
 
Walgust, soojust walab alla
p?ikse kewadine kulm;
k?bid kuuskil – were karwa,
m?nni oksil – ?ite tolm.
S??lt ta walgub weewli wihmal,
puistab ?le meie p?id;
linnulaulud, lillel?hnad
t?itwad metsi, rohumaid.
?nnetundel nende keskel,
nagu unes, r?ndan ma:
sarapiku sirges salus
sinililla l?pmata.
P??sa peidus anemoonid
walendawad walgis r?is.
Kullerkupp ja kanakoolid
niidu n?lwal nende seis.
K?gu kukub kuldakeelil
kingul, kuusetuka sees,
orust t?useb h?beh??lil
igiwana ihawiis.
See on ??pikute ilu
?itswail toome oksadel,
s??l, kus kaldaweerul keewad
nired p?hal hallikal.
Kaugel, karjalaste laulus,
heliseb mu emakeel;
kas on kodu, ilusamat
ilmas kuskil leida weel?
Selle kodu, selle keele,
selle p?ha paiga eest
l?ksid wanad w?imsalt surma,
kannatasid kadumist.
T?uske neile, t?nutuled,
k?ida uuest, kustund leek!
Toonelast meil saadab tuge
wanemate warjuriik.
 
??pikud
 
Kus lepad sirged l?imel sinawad,
s??l sisad w?iksed waljust w?tawad,
et kaikub mets ja leikub lehestik
ning kuulama j??b koit ja ?marik,
see muinas noorpaar p?hja taewa all
ja heled ??de k??nlad ?leval,
kus walendades l?bi kauguste wiib linnutee.
All kuulab org ja oja, k?nk ja kupp,
roht, p??sas, puu ja iga lillenupp,
kus walmib nektar mahlast magusast,
et oota, joota homset kosilast.
Need helid, ah, kuis kutswad, n?idwad nad
mu hinges ellu ammu l?inud a’ad,
kui hoidsin ?itsil isa hobuseid,
mind ootas, huikas metsas muruneid,
noor weri soontes – tuksuw, tormine,
?? sisah??lis – soniw, ihane.
Need helid wanad – uued igawest,
neid kuulis juba tuhat aasta eest
mu esi-isa, kui ta ilu??l
k?is kardetawal kaugel kosjateel,
kus walmis mesimari meeline,
?ks sale piiga, s?strasilmine.
Hall, w?ike lind!
Sa lahkund laulikute leekiw hing,
kes tagasi on tulnud Toonelast,
et osa saada maisest ilua’ast.
Mis ?tlemata neil j?i ilma p??l,
sest iha??del heliseb su h??l,
nii kustumata, ehast koiduni,
weel p?isel p?iwal, l?una kuumasgi
k?ib h?beselge, suremata wiis,
k?ik ihatuled s??tab s?damis.
Kui herold kuulutad sa ilmale:
noor kewade on t?usnud troonile.
Ta jalaj?lgist – wiljad w?rsuwad
ja hinge?hust – lilled l?hnawad;
kui w?lgutule siniloitew leek,
waib, w??ramata walendab ta m??k.
Ta tappis talwe, hukkas halla??,
ta suurus s?rab ?le maa ja wee.
 
Kodu
 
Kui tulewad helged
heinakuu p?ewad,
siis koju k?iwad
mu m?tted ja teed,
kus laentena t?uswad
t?ugude w?ljad
ja l?ikajat ootawad
rukki eed.
Siis j?tan maha
ma tolmuse linna
ja ruttan sinna
kui r?ndaja lind,
kus k?lluses kutsub
mind kodune pind.
S??l ootab mind isa,
s??l ootab mind ema
ja wana koergi,
weel tunneb mind tema,
oma nooruse s?pra
ja seltsimeest.
S??l aias on uibud
t?is walmiwat wilja
ja pakud mul paisuwad
l?hnawast meest,
mis kollakas mehine
wara ja hilja
wiib wirgasti kodu
?ilmete seest.
S??l isade pinnal,
maa ema rinnal,
kodu p?ikese tules
ma tugewaks p?len,
kui Antaios muistne,
ilmw?itmata olen.
 
Pikse ootel
 
All oja??res, w?rskes jahedas,
kus loidap ?ite ehtes walendab
ja rammumullast t?usnud tapuw??t
k?ib lepalatwa keerul k?rgele —
s??l on mu armsam koht.
S??l ihkan unistada sume suwe a’al,
kui loodus waikib l?una kuumuses
ja ainult weewlikarwa wihmakull
mind kutsub kaugel, kasewarikus.
Siis Uku tund, ilm ?nnest k?llane,
kus wili walmib, marjad punawad,
noor naine n?rkeb oma koorma all,
k?ik paharetid peitu pagewad —
K?u t?otab tulla piksem?rinal.
 
?itsil
 
?itsituli, suwe?? s?les,
leegib, loidab k??nlana ?les.
Hobuseid hoian, warsu ma walwan,
t?htede t?usust arutan, arwan,
et ?le kesk??.
Kui kaugele maha
j?i eilase p?ewa helendaw rada!
Aga miks h?marus weel ei lahku,
koitgi idas ei kerki, ei ahku?
Kuhu k?ll walgus nii kauaks meil kadus,
kaebawad h??led metsade padus.
Kustus ehk igawest ilmade k??nal,
mis meid jootis walguse wiinal.
Koergi haledalt hulub ja kaebab,
otsegu hukatust kosmilist aimab.
Ja korraga hirm, nii meeletu, ?udne,
asub mu aiju, poeb mu p?ue:
h?maral ??l ei otsagi ole,
p?ewa ei p?ikest enam ei tule.
 
P?ud
 
P?ikese tuli ?le metsa ja maa,
jumala ilm alal?pmata,
p?letab p?llud, joob j?gede wee,
p?uases winas kaob kaugus ja tee.
L?hkenud pinna sees s?gawad praod,
haikuwad, ootawad, millal k?ll saod
woodawa wihmaga jootwad neil janu,
juurede manu k?ib jumalik m?rg.
Aga ei pilwi, ei piiskagi tule,
kumawal koidul ei kastetki ole.
P?uane pind end merde w?i heidaks,
sinna, kui endne Atlantis end peidaks.
?le ta m?gede, ?le ta madala
weereks siis w?gewad, wahused wood,
liiguksid laewad ja lehwiksid lood,
k?neleks muinasjutt n??disest a’ast,
kerkinud merest ja kadunud maast.
Jumala ilm ?le metsa ja maa,
p?ikese tuli alal?pmata.
 
Enne l?ikust
 
Mu wili walmis; t?otab saaki h??d;
ta walkjad warred, pikad rasked p??d
on paendund alla, heitnud hakki end,
kui uhas wihm ja kohas tormilend.
Nad saanud, joonud palju p?iksetuld,
sest ?lg on wask ja tera – walmind kuld.
Ma algan l?ikust homme hommikul
ja waata, idaserwas hiilgab mul,
just alles tulnud taewa tehasest,
weel n?retades noorest w?rskusest,
sirp h?bedane, teraw, ?rn ja uus.
Nii surmaw-selili ta kumerus,
et l?puaimdus kerkib k?rsis, p?is,
nad w?risedes tundwad: aeg on t?is.
 
Tukkuw s?gise
 
Saagirohke, rikas s?gis ?ues,
?raw?sind ?nnistusi tuues,
koidupuhtel tukub temagi.
Tema kuub ja k?bar udust hallid,
peapadjaks – pehmed pilwewallid,
ulatades poole taewani.
Waldab, k?idab koidueelne uni
loodust, loomi hele hommikuni.
Ainult rehel tolmund inimesed,
nagu tondid, pahad peletised
a’awad ahteid, kolistawad h?rsi,
pekswad koodiwardal wiljak?rsi,
seowad hoosid sappa, s?kma pahna,
t?useb tolmu, h?ljub uudsel?hna.
Pudeb p??dest, weereb kuldne wili,
k?mnekordselt kewadine k?li,
t?idab astjad, t?idab aidasalwed,
tasub t?? ja waewa, ?ised walwed.
Toetades jalgu p?lluk?nkil,
tukub s?gise, p?? – pilwer?nkil.
 
Halla ??
 
K?lm s?gis?htu kerkib kiiresti,
ta tumed warjud t?uswad t?hteni.
Kui kaebehelid kostwad taewa alt —
metshanid s?udwad ?ra kodumaalt.
Hall langeb alla nende tiibadelt,
 

Конец ознакомительного фрагмента.

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

Здесь представлен ознакомительный фрагмент книги.
Для бесплатного чтения открыта только часть текста (ограничение правообладателя). Если книга вам понравилась, полный текст можно получить на сайте нашего партнера.

Купить и скачать книгу в rtf, mobi, fb2, epub, txt (всего 14 форматов)



скачать книгу бесплатно


Поделиться ссылкой на выделенное