Friedrich Reinhold Kreutzwald.

Viina katk



скачать книгу бесплатно

Hans t?rkus suuga vastu, ei tahtnud k?rtsituppa minna, arvas m??ri t?naseks k?llalt olevat, aga kes kirja tema silmist oskas lugeda, n?gi sealt, et m?tted ja s?dame ihaldus juba k?rtsilaua taga viinapudeli naabruses istusid. Otsekui lepituse kinnituseks k?sis ta nalja p?rast: «Kas panid t?hele, kuidas meie s?narohke k?rtsipapa keel prouaga juttu puhudes ?kitselt vait j?i ja enam paigast ei p??senud?»

«Miks ei?» naeris sepp vastu. «Keel oli j?lle mehikesel kiiremalt jooksnud kui m?tted, mida ta varem ei m?rganud kui ?kitselt kuristiku kaldal. Ta tahtis vanas?na osavust tarvitades ?telda, m?nikord peab kanapea tarkus kukepea tarkusest ?le k?ima, seal t?rkas tal kogemata meelde, et proua, kellega ta jutustas, ka emaste soost loom oli, kes kanade seltsi pennile juhatamist pahaks oleks v?inud panna. Ma tahan sellega nii kaua teda pilgata, kuni ta meile pudeli viina lunastuse hinnaks peab maksma.»

Hans andis n?uks asjatoimetusel ettevaatlik olla. K?rtsmikud, kes kriidiga iga p?ev seina ja uksi kirjuks kriipsutavad, on meist kavalamad, nemad ei maali oma silmi iial nii tumedaks, et meie kriips neil t?hele panemata j??b. M?rkavad nad v??raste p?id tolmus, siis v?ime julged olla, et m?ni kriipsuke rohkem seina peal seisab, kui t?sine v?lg v?lja teeb.

II

Sunni talu n?itas juba pealt vaadates hoolsa majaperemehe osavust, kes k?ik korralisti osanud seada, nii et kuskil lohakat asja t?helepanejale sihna ei tohtinud puutuda, mis laitust v?is tuua. Elamine seisis suuremast kuni v?iksemani igapidi paremal joonel; hooned, katused, kopli-, ?ue– ja umbaiad leiti kindlad ja tugevad, niisama mulgud ja v?ravad, et veised ja puduloomad enda loal sisse ega v?lja ei v?inud minna; ?u, aitade ja toa esikud puhtaks p?hitud, lojuste laudad koristatud, vaheaiaga inimeste ?uest lahutatud, kust t?nav neid karjateele saatis, et ?kski puhast muru roojastama ja s?tkuma ei p??senud. Talvised s?iduriistad – kreslad, reed ja saanid seisid osalt laka otsas, osalt ulude all, p?llut??riistad ja vankrid kindla kuuri varjul, mis kui hobusetall ikka lukus peeti, et vargal lusti ei oleks sealt ?nne katsuma minna. Valgeks k??ritud puuriistad, ?mbrid, kannud, kapad, kirnud, l?psikud, piimap?tid, toobrid ja s??givaagnad kuulutasid perenaise, kasitud p?randad t?drukute virkust. Aida ja talli vahelt vahtis v?ike ?lekuhjake, mis praegusel aastaajal, kus rukkid alles l?ikamata p?llul seisid, haruldane n?htus oli, sest et s?herdusel peremehel vist kevadel mitte tarvis ei olnud sammaldunud toakatuselt lojuste toitu laenama minna ja seemnep?llu rammutamist l?okeste hooleks j?tta. Nii v?he kui elajad ja inimesed toiduta elada, v?ivad p?llud s?nnikuta vilja kanda. Aga lahkume neist k?rvalistest asjust ja l?hme v?rava taha mahaj??nud t?lda ja saksu vaatama.

Pikast istumisest v?sinud saksad olid juba enne haiget t?llast astunud ja tuimaks j??nud jalgu muru peale painutama l?inud. Seni kui abimehed haige v?lja aitasid ja eneste toel enam kandes kui talutades tuppa viisid, teda riidest p??stsid, pere naisterahvad s?ngi seadsid ja muid tarvilikke t?kkisid toimetasid, k?neles proua ukse ees peremehega.

Nimetatud talitused v?isid rohkem kui pool tundi aega viitnud olla, misl?bi sakstel jalgade sirutamise k?rval k?llalt mahti ?le j?i k?ike t?hele panna, mis nende silmapiiri ulatas. Mida ligemalt proua maja elamise ja peremehega ennast tutvustanud, seda suuremaks kasvas tema usaldus perevanemate peale, ta v?is t?esti kogemata ?nnejuhtumist t?nada, et nii paraja koha haigele oli leidnud. Ta kiitis m?lemaid, meest ja naist, nende korrap?rast osava majapidamise eest, arvas neid teistele eeskujuks k?lbavat, ?petas siis perenaisele veel ?ht ja teist haige sulase p?rast, ja k?skis ligemalt tohtrilt n?u ja abi otsida, lubas k?ik kulud ja vaevad t?nuga ?ra tasuda, ei kuskil asja juures ihnustada, millest haigele kergitust tohiti loota. ?htlasi andis ta peremehele k?mme rubla, esimeste tarvituste tasumiseks. Minekul jumalaga j?ttes andis ta haigele teenrile ja perenaisele k?tt ja p?hkis toast minnes ninar?tikuga pisaraid oma silmist, mis ta s?damele au tegid ja haigele teenrile kiituseks olid.

Toat?druk v?i neitsi, kes haige p?rast kutsari juures puki peal istunud, v?eti n??d j?lle t?lda, Sunni peremees h?ppas t?lla taha ja saatis saksad suure maanteeni, kus ta neile head teek?iku soovis ja koju l?ks, meie l?heme temaga seltsis ka haiget vaatama, keda naisterahva hoole alla kambri j?tsime. Tema lamas oiates puhta linaga kaetud asemel maas, vaatas kurva n?oga tundmata inimesi, otsekui p??aks iga?he silmist tunnistada, mis tundmus kellelgi s?dames liikus, kas armastus ja heldus v?i halastamata meel. Vahetevahel n?itas, kui lendaksid ta m?tted kes teab kui kaugel siit kuskil teises paigas, v?ib-olla omaste ja tuttavate keskel, silmavaatus n?is kui kedagi otsivat, r??kis ka m?ned s?nad, millest kuuljad aru saada ei v?inud, kas selgel meelel v?i jampsides. Ajuti paistis arg meel ja kartus tal silmist: «Kui jumala p?ha tahtmine» – ?tles ta kui iseenesele «siin v??ras paigas tundmata rahva seas minu ajalikud elup?evad noorel eal peaks l?petama, siis» – pikemast jutust ei saadud aru. «Raskuse paelust p??stetud hing lendab kui liblikas!» h??dis ta paar korda r??msalt; seal v?isid ehk teised m?tted ?kitselt r??mu segada, n?gu l?ks kurvaks, kui oleksid pilver?nkad heledasti l?ikiva p?ikese ette astunud. Kas kahtlus, kartus, lahkumisetunni kurvastus segades vahele astus v?i kas palav haiguse veri peaaju kirjuks oli teinud, kes seda v?is teada. Imeks panna ei tohita asjalugu mitte. Kui meie m?ttes endid tema asemele v?ime kujutada, kui oleks sarnane lugu meiega, siis leiame k?ik loomuslikult s?ndivat, sest et haige ja terve inimese tundmustel suur vahe on. Tervise p?evil v?ime palju rahulikumalt surma peale m?telda kui haiguses, seal v?is ta lahke s?bra kujul meie ette astuda, siin tuleb ta kui hirmutav kull tuppa ja ajab ihukarvad p?sti. Kaunimad troostlikud pildid, mis lootus meie vaimusilmale maalinud, v?ivad niisama kiirelt kaduda, kui meelde tuletame, et siin kaduvas ilmas millelgi j??davat kindlust ei ole, vaid alatine muutus k?tkist kuni hauani meile p?randuseks anti.

Perenaine istus valvates haige voodi ees, andis aeg-ajalt kuivanud keelele kastet, kohendas pea aset paigale, mis rahutu ?mbervisklemine ?he k?lje pealt teisele sedamaid ?ra sasis. Tema osav?tliku lahke k?simuse peale, millal ja kuidaviisi haigus hakanud, kas ?kitselt v?i pikkamisi, ei v?inud haige vastust anda, sest et palavik ja valu tema arusaamist segasid ja jampsikujutusi vahele t?id. N?nda k?neles ta ?hte ja sedasama m?tet k?mme korda j?rgem??da, aga niisama ?kitselt kargas ta poolelij??nud m?ttest uue peale, milles pisemat aru ja m?tet ei olnud. Imelikumates ja kirjumates jampsimise juttudes tulid kaks sagedasti tagasi, kus ta valju h??lega h??dis: «minu s?damest pistetakse tulise oraga l?bi!» ja «ma laman Aafrika palavamas liivak?rbes, kus elusalt, ?ra k?rben!» Seda kuuldes tuli Sunni eidel haledus ja koledus peale, ta ei julgenud pikemalt jampsija voodil ?ksi istuda, vaid ?ratas peremehe pojaga magamast enesele seltsiks. N??d valvasid nad kambris kolmekesi; t?tar, kasvandik ja sulane olid ?htul magama saadetud, et nad vastu hommikut ?htu?? valvajate asemele v?iksid astuda.

Kukelaulu arvestusel ei v?inud kesk?? enam kaugel olla, kui haige jampsimine ja rahutu visklemine asemel igal silmapilgul kasvades viimaks n?nda ?lek?tt v?tnud, et valvajad mitu korda kolmekesi temast ei v?inud jagu saada, nimelt kui ta asemelt ?les karates pakku p??dis p?geneda. Olid valvajad teda ?nnekorral asemele tagasi r?hunud ja seal kinni hoidnud, siis vahtis ta t?ki aega ?ksisilmi kuhugi paika seina peal, ajas ennast istukile ja h??dis kisendava h??lega: «Kas n?ete? Seal, seal ta istub, vana viinakurat laua taga, kolm t?is pudelit veel ees! Tema seltsimeestest on mul m?ned tuttavad, paar ligisugulased, sellep?rast ei kuuluta ma nende nimesid igakord, sest s?da jookseb mul juba verd, kui neid m?ttes meelde tuletan. Jah, teie v?ite naerda.» Siis s?imas ta viinajoodikuid, kahetses n?dra tahtmisega inimesi, kellel tahtev?ge ei ole kiusajale vastu panna, kahetses oma kadunud isa, kes n??d ka viinap?rgus istuvat ja sealt juba mitmel puhul s?numeid l?kitanud, kui iial v?imalik teda p??stma tulla ja nende eest jumalat paluda, kes joomisepatu l?bi hingehukatusse langenud, teisi j?lle sagedasti noomida…

Hiljem, kui jampsimine ?htepuhku raskemaks l?ks ja haiget kuidagiviisi ei v?idud vaigistada, ?tles peremees pojale: «Lugu kipub iga silmapilk haigega pahemaks minema, meie ei oska omast n?ust temale midagi kergituseks teha. Ole virk, rakenda hobune v?ikse kaariku ette, s?ida Votikale ja palu vana Toapapa [Toapapa Jaagup – ilmselt on see nimi ja teatud m??ral ka kuju v?etud Ohulepa m?isa endiselt toapoisilt Jakob Fischerilt, kellega Kreutzwald s?brustas oma noorukieas, alates 1818. a. hiliss?gisest, ja kes temale j?ttis s?gava mulje oma rahvap?rimustega, oma luulelise loomuse ja ka arstlike oskustega. –Toim.] meile abiks. Tema on m?istlik vanamees, pikema osa eluajast m?isas sakste teenistuses olnud, seal palju kuulnud, n?inud ja ?ppinud, mis meile suitsutoa elanikele iialgi silma ei juhtu, ehk v?ib ta meile midagi n?uks kiita, kuidas haiget v?iksime vaigistada.»

J?ri ruttas isa k?sku t?itma; haige k?ratses ja m?llas jampsides edasi, k?sis sagedasti juua, aga pererahvas ei usaldanud nii palju anda, kartes ?leliigse veejoomisega tema k?htu koormata. Perenaise arvamisel ei v?inud t?bi muud kui s?damerabandus olla, mille vastu paremat kergendajat ei leitavat, kui viinaga segatud p?ssirohtu sisse anda; ta t?i m?lemad kapist, segas plekkm??dus kokku ja tahtis haigele suhu valada. See aga pigistas hambad ja mokad kinni, et ?ht tilka suhu ei p??senud. «Mul ei ole eluilmas veel viinapiiska suhu saanud, ma ei v?ta, tehke mis tahes!» h??dis ta vihaselt, ja kui perenaine siiski j?rele anda ei tahtnud, vaid poolmeelitusel, poolv?gisi kiidetud arstirohtu p??dis anda, kiskus haige ?kitselt m??du tema n?ppude vahelt ja viskas paksu vedelaga ?hes plaksti vastu seina.

Selle peale hakkas ta hullemalt jampsima; Mihkel ei j?udnud perenaisega teda pikemalt taltsutada, vaid kutsus sulase abiks. Jampsija arvas m?rtsukate pesasse juhtunud olevat, kus teda kihvtiga taheti ?ra tappa. Ta oleks end vististi nende k?est lahti rabelnud ja pakku l?inud, kui valvajad tal k?si ja jalgu poleks vangistanud, et ta paigast ei p??senud. «Laske mind lahti! teie n?ete ju, et ma pean koju minema!» kisendas ta mitu korda j?rgem??da. Pererahva meel l?ks kahtlevaks seda kuuldes, neil tuli hirm peale, viimaks ?tles peremees ohates: «Meie haigega n?ikse asi v?ga kahtlane; jumalal on k?ll k?ik v?imalik, sest elu ja surm seisavad tema tahtmise all, aga vanema rahva arvamisel peab see, kui haiged koju kipuvad, ?ks surma t?ht olema. – Laulame ?heskoos madala h??lega paar v?rsikest surmalauludest jampsijale vaigistuseks, tehku siis taevane isa temaga, mis tahab, kergitagu t?be v?i kutsugu ta siit h?daorust. Isa, sinu tahtmine s?ndigu kui taevas n?nda ka maa peal.»

Koit seisis juba punetelles igal pool taeva palgel, kui J?ri Toapapaga tagasi tuli. Umbarvates poole tunni eest n?is haige vaiksemaks j??nud olevat, ei tea kas laulmisest v?i v?simusest. Toapapa, kellele lapsed ja vanad teist nime ei teadnud anda, ehk teda k?ll ristirahva viisil m?ni p?ev p?rast s?ndimist «Jaagupiks» ristitud ja hiljem ?he saksa keelest v?etud liignimega rikastatud oli: ei kuuldud rahva suus neid m?lemaid iial tarvitatavat. Vanake istus s?na lausumata haige voodi ette, vaatas teraselt, mis jampsija r??kis ja tegi, pani haiguse m?rkide avaldust hoolsalt t?hele, katsus k?erandmes veresoone liikumist; sealjuures n?gi ta, et hingamine l?hike ja raske oli. Natukese aja p?rast ?tles ta Sunni Mihklile: «Viga seisab rinnus; siin ei j?? meile paremat n?u ette v?tta, kui peame kopsu soonest pisut verd laskma. Kas n?ed, mis l?hike ja vaevaline tal hingamine on, ninas??rmed seisavad laiali, s?da peksab, kui kipuks l?hkema, aga rindadel ei n?hta palju liikumist, vaid nad seisavad kui koorma all.» –

Mihkel t?rkus k?vasti verelaskmise vastu, sest et haige, kes muidugi raske ja v?imetu, sellest kahju v?iks saada ja tema suremist viimaks neile s??ks pandaks. Ehk m?lemad k?ll tasaselt isekeskis k?nelesid ja haige nende jutust pisemat osav?tmist ei n?idanud, oli ta ometigi k?ik kuulnud ja m?istnud, nagu jutupuhujad sedamaid pidid n?gema. Haige kargas ?kitselt voodist ja oli paari pika sammuga kesk p?randat, enne kui teised teda kinnitama j?udsid, ja ei olnud neil mitte pisut tegemist, et jooksikut s?ngi tagasi viia. «M?rtsukad, m?rtsukad!» kisendas jampsija: – «esiteks tahtsid nad mulle kihvti sisse anda, ja et see n?u minu vastut?rkumisel t?hjaks l?ks, p??avad nad n??d verekurnamisega mulle otsa teha, seda ei lase ma kogunisti s?ndida!» – Meestel oli kahekesi tugevat v?itlemist, kuni J?ri neile appi j?udis ja nad ?heskoos jampsija j?lle tema asemele v?isid paigutada, kus teda kinni pidi hoitama, et uuesti putkama ei p??seks. Vaevalt nii kaugele saanud, et haige j?lle pikali voodis lamas, kus teda h?lpsamalt taltsutada v?is, purtsas temal ?kitselt vereoja suust ja ninast v?lja, vist suurest rabelemisest ja ?leliigsest rammuraiskamisest. J?ri tahtis verevoolust vaigistada, k?lma vett ja ??dikat haigele p?he panna, Toapapa keelas seda tegemast, t?nas jumalat, kes looduse v?e toimetusel sellega neile vist abimeheks astunud olla, n?nda et ehk v?imalik oli aadrilaskmiseta l?bi saada.

Kui natukese aja p?rast verevoolus v?henes, n?hti vanamehe ?tlus t?eks minevat, sest hingamine tunnistas h?lpust, ja kui p?rast verejooksmise l?petust nina sooja veega pestud ja haige nuuskama sunnitud, teist korda voolama p??ses, mida varem ei takistatud, kuni vanarauk pulsil??gist tunnistades k?llalt arvas olevat, uinus haige rahulisti magama. «Jumal t?natud!» ?tles Toapapa.

Haigevoodilt eemale astudes seletas ta Sunni peremehele: «M?istmata viisil ettev?etud verelaskmine on palju kahju teinud, ehk m?ne inimese elup?evad ka l?hendanud, mis ka edaspidi veel s?ndida v?ib, aga seda ei tohita mitte igakord verelaskmisele s??ks anda, vaid s?? langeb oskamata inimeste kaela, kes sealjuures ainu?ksi s??dlaseks j??vad, sest et nemad tagaj?rgedele vahet teha ei osanud: kus verekahandamine haigele tulu v?i kus loodetud tulu asemel kahju ja m?nikord, paraku, surma v?ib tuua. Noortel, vererohkeil inimestel, kes ?kitselt palaviku k?tte langevad, ei ole aadrilaskmist tarvis, sagedasti ka p?letikkude juures mitte, aga kopsude p?letikus, kus, kui meie haigel hingamine v?ga kitsik ja raske, ligimailt tohtriabi saadaval ei leita, h?daoht ?hvardamas v?ib olla, seal peame h?da p?rast seda abi katsuma, millest tugevale inimesele muud kahju ei tule, kui et tervekssaamine pikemale viibib kui verekurnamata arstimisel. Teistes paikades, nimelt kui vanemail inimestel, noortel lastel ja pikema p?demise j?rel k?hnaks l?inud haigel verd lastakse, teeb verekahandus igakord suurt kahju. – Kus oskamata rahvas viisiks v?tnud, nagu mitmes paigas meie maal, igas t?hjas pisikeses vigaduses, mis paari p?eva p?rast looduse v?e parandusel iseenesest oleks l?ppenud, aadrilaskjatele joosta, seal v?ib palju kahju s?ndida. Ise?ranis kui aadrikirve peremehed raha– ja vereahned juhtuvad olema, et iga v??rast, kes aadrit lasta tahab, enesele ?nneks arvavad, ja igal puhul nende tahtmist t?idavad, seal teevad nad rasket ?lekohut. – Mul on pikal eluajal palju s?herdusi juhtumisi tuttavaks saanud, millest ma meelde tuletades mitte s?dameliigutuseta ei j?ua k?nelda. – ?kskord, ma olin alles ?heksa-aastane poisike, juhtusime kadunud isaga teek?igul Valgma k?lasse ?hte n?ukasse taluperesse, kelle peremees, meie sugulane, raskesti haige maas oli. Selgesti v?is m?rkida, et p?denud vana inimese n?rtsinud keha n?rk ja v?imetu oli, kellele – kui ehk veel ilmlik abi midagi kergendust oleks v?inud teha – keharammu toetus esimene vahendik peaks olema. Oskamatu rahva n?u j?rele oli naabrusest ?ks aadrilaskja sinna toodud, kes kui ?ppinud ametmees, niipea kui ta k?lmast kohmetanud s?rmed painduvaks sai h??runud, meie n?hes haige vanakese kaela sidemega kinni t?mbas, aadrikirvekesega ?ht kaela veresoont rabas, millest sedamaid punast m?rga ?les purtsas. Esiotsa voolas ojake lahedalt sirisedes taldriku peale, j?i siis v?hemaks ja l?ppes, kui p?dejal rinnad korisema hakkasid, viimaks kogunisti ?ra. Aaderdaja tahtis terava rauaga veel teise soone sisse sapsida, kui vanake juba silmade murdmisel hingamist l?petas. Kui side kaela ?mbert vallali p??steti, oli hing l?inud. «Ei aita jumala tahtmise vastu n?der inimese v?gi,» kuulsin s?ngi ?mber seisva pererahva suust kahetsevat ohkamist, siis pandi k?ed risti, paluti «Isa meie», lauldi paar salmi ja mindi, kui aaderdaja vaevapalk tasutud, surnu pestud ja valvajate hooleks kambri viidud, rahulisti puhkama. Mul ei tulnud k?igel ??l und silmile; vanataadi p?denud keha ja kinniseotud verine kael ei l?inud mul meelest, see kole pilt seisis alati minu ees, otsekui oleks v??ras mees onule eile ?htu kurku pistnud ja temalt viimse veretilgaga elu?hu v?tnud. Teisel hommikul k?nelesin tee peal isale uneta ?? lugu, nimetades koledat verelaskmist, mis mind v?risema pannud, kui oleksid nad tahtnud onu meelega surmata. – «?ra tee pattu, laps,» s?itles mind isa, «meie ei oska jumala m?tteid ja p?ha n?u ?ra seletada, tema tahtmise k?es seisavad inimeste s?ndimise– ja surmatunnid. V?is ehk ka juhtuda, et verelaskmine onu elup?evi natuke l?hendanud, siiski ei s?ndinud see mitte jumala tahtmata, n??d on vana onu, siit h?daorust p??stetud, juba paremas ilmas, kuhu ?kskord k?ik peame minema, kui ajalikku v?itlemist l?petame ja usus kindlaks j??me.»

Конец ознакомительного фрагмента.

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

Здесь представлен ознакомительный фрагмент книги.
Для бесплатного чтения открыта только часть текста (ограничение правообладателя). Если книга вам понравилась, полный текст можно получить на сайте нашего партнера.

Купить и скачать книгу в rtf, mobi, fb2, epub, txt (всего 14 форматов)



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2