Friedrich Reinhold Kreutzwald.

Viina katk





I

?hel kenal heinakuu ?htul seisid kolm meest juttu vestes Raja k?rtsi ees, kui eemalt m?nnikusalgu tagant ?ks kuue hobusega sakste t?ld neile silma ulatas, mis samm-sammult nii tasahiljukesi edasi venis, et esimesel vaatusel kahtlaseks j?i, kas ta liikus v?i paigal seisis. ?ks neist vaatajaist, pikk valge peaga noormees, sahkas k?ega v??raste poole n?idates oma naabrile pilgates: Kae, vennike, mis hellalt seal Saksamaa munakoormat veetakse, kui kardaksid kinnij??nud puru v?lja p?rutada. Kui neil tormlastel tahtmist ei peaks olema hobuste vere kulu peal s??skedele t?na talguid teha, siis s?idaksid nad vististi kiiremalt ja viiksid v?sinud veoloomad varju alla. Meie ligimailt ei leia nad kusagilt ??maja aset.

Sa eksid, kostis teine, ?ks keskealine mees, teek?ijatel n?ikse kogemata ?nnetus juhtunud olevat, mis s?itmist takistab. Ma tahaksin poole toobi viina peale sinuga kihla l??a, et pikaline s?it neil priitahtlik ei ole, vaid mingi vea p?rast v?gise s?nnib, olgu kas ratas, m?ni kruvi, telg v?i vedru katki l?inud.

Ametmeest tuntakse arvamisest, nagu lindu laulust, irvitas valgepea, sepp loodab igakord teiste kahjust enesele ?nne ja kukrule kasvatust. ?ra karda, meister, et sinuga kihla l?hen l??ma, sa oled ?nnekukk, raha poolest juba muidugi rasvane, ja vanas?na ?tleb: kellel palju on, sellele antakse rohkem, aga teine lisab noomides juurde: Suur t?kk ajab suu l?hki! Seda s??d ei tahaks ma oma kukla peale v?tta.

Sellep?rast v?id sa kartuseta elades vanaks saada! andis sepp vastuseks. Ma pole ilmaski veel kellegagi kindla t?ki peale kihla l??nud, vaid minu kihlavedamise v?idumaksud olid alati vedela peale p?hjendatud, mis lahedamalt kurgust alla l?hevad ja neelajale suul?hkumise kartust ei s?nnita. Seda tead sina niisama h?sti kui minu teised tuttavad, et ma ihnus ja kitsi ei ole, vaid suurema osa palka, olgu kas argip?eval ametit??l v?i puhkamise ?htul kihlaveol teenitud, kehale karastuseks ja s?damele r??mustuseks p?ha ja pidup?evil ?ra pillan, kus s?pru ja tuttavaid mitte kuiva suuga pealtvaatajaks ei j?eta. Mul oli alati p?hjusseaduseks: ise elada ja teisi enese k?rval elada lasta.

Kohe kui kadakas pragisedes p?lemas, kui keegi nalja p?rast s?nakese vahele sahkab, kostis valgepea lepitelles. Sinu enese adraga tagurpidi k?ndes tohiksin sulle ?telda, sina tead niisama h?sti kui mina ja meie teised tuttavad, et ma sulle t?sidusel iial kitsi ja ihnuse nime ei tahtnud ega v?inud anda, vaid naljatelles s?na vahele viskasin. Vend ei v?inud vennale rohkem head teha, kui sina mulle oled teinud.

No noh, ega siis minugi m?rkus kurjast ei tulnud, ?tles meelitusel lepitatud sepp, sa tead, et minu ?rn sapirakk v?hemat ?rritust ei kannata, vaid sedamaid l?kkeid lakka kipub ajama. Mis selge t?si, seda v?ime iga?hele ?telda. See ?kiline meel tuleb raskest sepat??st, mis inimese keha ?ra kurnab. Kes hommikust ?htuni palaval tulepaistel l??tsasuu ja alasipaku vahel peab t??tama, l?heks l?hikese ajaga kuivetanud puuriista sarnaseks, kui ta iga p?ev tarvilikku turvutamist ei saaks.

Sellep?rast on looja heldus viinam?rga maailma loonud, et piinatud raske t?? tegijad temast ihukinnitust ja vaimukarastust saaksid. Minul on t?nini oma napsipudelike ikka majas olnud, kust vahete-vahel kaks-kolm lonksu toetuseks r??pan, kui j?ud t?lpida tahab; kibeda m?rjata ei suudaks ma enam n?dalap?evigi elada. Juba vara hommiku unest ?rgates rogisevad mul rinnad nagu m??rimata vankrirattad; vana raibe k?ha k?tistab kurgus ja rinnus, ?rritab k?hima, sest sitke r?ga ei taha v?lja tulla, ajab sagedasti l?katama ja ??kima, p??ab hinge seest v?tta, enne kui natuke v?lja s?litan. Ainukest kergendust leian vast siis, kui asemelt ?les kargan ja kapist abirohtu olen otsinud. Paar tugevat suut?it toovad k?ll kergendust, mis siiski kauem ei v?lta kui teise hommikuni, seal t?useb rindadele uus sarnane tants.

Nii ta on, vennike! kiitis valgepea, r??gitud lugu t?endades: sul on selge ?igus; ehk ma ea poolest sinu k?rva arvates k?ll hea t?ki noorem olen, siiski ei ole mul tervise poolest palju paremat lugu, sest kitsikud rinnad ja vigane sisikond vaevavad mind aasta-aastalt rohkem. M?ned arvavad tiisikuseks, teised j?lle s?dame vesidust soolikate kusetamiseks ja pantvormi s??ks. Pagan seda teab, kellel seal ?igus v?i kellel k?verus? Ma ise panen nii palju t?hele, et s??giisu kahaneb ja j?ud mul mitte enam endine ei ole. Kui ?nnetul viisil kopikas taskus puuduks, et ma iga p?ev kehakarastust ei j?uaks muretseda, kes teab, ehk magaksin juba muru all.

Just sellep?rast, h??dis meister sepp, peavad kidura tervisega inimesed, kellel v?hegi v?imalik, omad tarvilikud suut?ied keha karastuseks ja tervise kinnituseks v?tma. Mis aitab k?ik varandus, kui tervis puudub? Viin ei ole meile ?ksnes keha ja tervise toeks kingitud, vaid ka meelejahutuseks ja raskele s?damele r??mustuseks, nagu ?hes vanas laulus seisab:


H?iska, poiss, ja pinni viina,
Seega v?idad elu piina

Siin t?stis kolmas mees, kes n?ost vaadates m?lemast jutuvestjast vanem n?is olevat ja siiasaadik nende juttu vaikselt pealt oli kuulanud, niisama lahkelt kui viisakalt oma s?nad n?nda lendama: Arge pange pahaks, armsad naabrimehed, kui ma teie k?nelemisest osa v?ttes m?ned s?nad teiselt tuulelt nende vastu puhuda julgen, sest apostel Paulus k?sib: Katsuge k?ik l?bi, ja mis hea on, pidage kinni. M?ned targemad ?petatud mehed, kes k?igist asjadest ja nende vahedest enam teavad kui meiesugused, ei kiida viina tarvitamist kogunisti mitte nii tulusaks tervisele ega taha ka muidu temast heategijat inimestele tunda, nagu teie praegu avaldasite. Nimelt laidavad teda mitu arsti ja nimetavad j?rsku viinapruukimist tervisele kahjulikuks, mis mitme mehe elup?evad juba l?hendanud. Ma kuulsin hilja aja eest ?he tohtri suust: viin on ?ks kuri tervise raiskaja, rikub keha ja toob viimaks hingele hukatust. ?petaja nimetas viina kuradi k?erahaks, millega ta neid, kes temale s?rmeotsakese juhtunud andma, v?simata nii kaua nihutades enese poole kisub, kuni ta s?rmed k?ega ja viimaks kehaga t?kkis alla neelab. Viin segavat inimesel m?istust, riisuvat targema arupidamise peast ja s?tkuvat teda m?istmata elajatest palju alamaks, keda looduse sund nii s?gavale ei laskvat langeda, kui joobnud inimeseloom langeb

Pikemalt ei j?udnud sepp oma tulist viha tagasi hoida, ta k?rgatas rusikaid ?les t?stes, kui tahaks ta l?ualuud hammastega koos k?nelejale k?risse kiiluks ette l??a: Pea oma lorisuu kinni, ?leannetu p?ha-j?ride sulane! Ehk ma vaotan sulle l?ua alla, et sinu suust eluilmas enam s?nakest ei saa v?lja pugeda! Mine, kui tahad, palvemajadesse, onnirahvale jutlust tegema, ehk leiad sealt s?pru, kes sind h?va hinna eest endale ettelugejaks palkavad! Meid ?ra tule eksitama, sest meie oleme mehed, kes sinu lorist v?hem lugu peavad kui karjakrantside haukumisest k?lat?navas. Meie tunneme asja paremini kui sina ja sinusarnased lurjused, kelle vaatering mitte tollikest nina otsast kaugemale ei ulata. Tahad sa, vaenlasekael, oma rahakoti k?rva hallitada, siis tee seda, aga ?ra tule ausamaid ja paremaid mehi eksitama; v?i arvad sa meile ?petajaks astuda? Kui meil t?na mitte kallis laup?eva ?htu ei oleks, tahaksin ma sinu tutikut sasida ja paremaid m?tteid p?he virutada, mis sa vist enne surma ei saaks unustama. Oot, oot, mehike, ehk saame veel kokku! Pikema laenu peale j??nud v?lg ei ole sellep?rast veel mitte kingitud.

Kui ta sellega oma s?dame paisumist natuke kergendanud ja v?simust puhates paar korda s?gavamalt hinganud, p??ras ta ehk k?ll silmn?ost punane kui keedetud v?hk lahkema silmaga pika valgepea poole, ?teldes: L?ki tuppa tagasi, valame paar topsi meeleparanduseks ja vihakustutuseks, et sappi kergemalt kurgust alla neelata.

Valgepea oleks ehk sepa lahke viinapakkumise vastu v?tnud, kui ligemale j?udev sakste t?ld tema uudiseigatsust v?hem kinni poleks pidanud; n??d ei olnud tal silma ega k?rva, enne kui otsust saanud, mis vea p?rast saksad nii pikkamisi samm-sammult olid s?itnud.

Nagu m??dal?inud ?ikesevihma j?rel tuulehoog l?peb ja endine vaikne rahu looduses j?lle valitsejaks astub, s?ndis ka siin; m?lemad seismaj??nud mehed, kellel mingit t?li ega vaidlemist enda keskel ei olnud, vahtisid kahevahel kord t?lda, kord teineteise peale, kumbki ei teadnud, mis ta pidi tegema, kas minevikust v?i olevikust juttu alustama v?i s?na lausumata tulijaid ootama. M?ne silmapilgu p?rast haudus vanem mees m?tete munadest ometi ?he elavaks, mille ta pooleldi kui iseenesele, pooleldi kui teistele ?teldes suust lendu laskis: Sepa arvamine n?ikse eksiteel k?ndivat, nii pikalt kui minu silmad ulatavad, on t?ld veata, teljed ja rattad murdmata.

Seda usun ka mina, andis teine vastuseks, ja et jutt kohe ei l?peks, lisas veel pikenduseks peale: kuidas vanas?na ?tleb, peavad eksitused ja ?nnetused inimeste keskel liikuma, ei mitte kive-k?ndusid m??da k?ima.

N?ib enamasti ikka t?eks minevat, k?las vaikuse l?petaja vastus. Rahva vanas?nadel on s?gavam p?hi kui ?le?ldine arvamine m?rkab, ?tles viina laitja. Ma kahetsen sagedasti, kui t?nap?eval nooremaid inimesi leian, kes meie eesti rahva vanemaist p?randustest lugu pidamata m??da l?hevad ja sedaviisi neid aegam??da unustuse r?ppe magama uinutavad. Minu poisikesep?lves immitsesid muisterajalt p?ritud m?lestuseallikad veel igal pool s?herdusi s?nu ja s?numeid edasi, kuidas nad sinnamaani p?lvest p?lve ?les kirjutamata rahva suus olid elanud.

Vallalip??senud keelepaelad l?ksid meestel t?hendatud teel sorinal edasi, nad ei pannud t?hele, et sepp k?rtsitoast v?lja tulnud, juba natuke aega ukse l?vel seisis ja v??riti nende peale vaatas. Tema silmad seisid nii torgates valgepea poole k??natud, kui tahaksid nad k?sida: kas su s?prus minu vastu nii n?rkade jalgade peale on toetatud, et kui selja p??ran, sa minu vastasega hakkad libitsema? Vast siis, kui ta vigaste rindade sunnil korra k?hatas, m?rkasid jutupuhujad tema ligidust, aga selsamal silmapilgul pidas k?rtsi ees v??raste sakste t?ld kinni, nii et sepa pahased m?tted teise tuulde puhuti, enne kui ta aega leidis neid kaugemale kududa ja viimaks raske vihmasagara viisi teiste kaela valada. ?ks naisterahva-saks sirutas oma pea t?lla aknast, teretas ja k?sis, kas k?rtsmik siin v?i kuskil ligimail olla, palus teda kutsuda, sest et ta temaga m?ne s?na k?nelda soovis. Viinalaitja v?ttis viisakasti kummardades k?bara peast ja kostis lahkelt: Ma kutsun ta silmapilk toast v?lja, ruttas jalapealt proua soovimist t?itma.

Sepp torkas k??narnukiga valgepead ja sosistas salaja temale k?rva: Kas n?ed, mis silmateener! Lakk kohe pihus ja jalg tantsul, kus sakste ja untsantsakate haisu ninasse saab, et neid meelitada ja ?nnekorral lakkuda v?iks. Meil ei ole kurjemaid ?raandjaid kui tema ja temasarnased mehed, ja sul ei ole h?bi minu seljataga niisuguse k?rvaussiga juttu puhuda? Pikk valgepea vahtis t?siselt sepa otsa, aga ei lausunud musta ega valget laitusele vastuseks.

Kutsutud k?rtsmik astus alandlikult teretades t?lla ligidale, kinnitas seal sammu ja j?i ootama, mis proual temalt j?rele n?uda v?i temale k?sku kuulutada oli. Proua k?sis p?rast teretamise vastuv?tmist: On teil k?rtsis seesugust s?ndsaruumilist paika, kuhu m?ne p?eva, ehk v?ibolla pikema aja v?ltusele ?he haige inimese v?iksite korteri v?tta ja tema eest tarvilikku hoolt kanda? Ja lisas siis enne vastuse saamist veel pikenduseks: Meie toapoiss j?i teel paari tunni eest ?kitselt haigeks, ei kannata pisemat p?rutamist, ja ehk meie k?ll tasa samm-sammult edasi s?itsime, kippus siiski valu ?htepuhku suuremaks kasvama, mis mind sunnib ta maha j?tma, kui teil parajat ruumi ja tahtmist oleks teda korteri v?tta?

Austatud suur proua! kostis k?rtsmik, teie soovimine saaks mulle k?sk olema, mille ma r??muga t?idaksin, kui v?imalik oleks, aga meil on v?ga kitsas elamine, ruumi puudus igal sammul, nii et v?ikesele perele ja piskule majakraamile vaevalt asupaika leiame. ?ks v?ike toake kaubakambri taga ja poollagunenud k?sikambrike seal k?rval, mis tormise ilmaga iga silmapilk kaela kukkuda ?hvardab, on meie ainukesed varjuandjad, kus viiehingelise perega elame. Suur k?rtsituba annab vaevalt vihmavarju, tuule kinnipidajat ei tohita temast kellelegi loota, aknad, lagi, p?rand, seinad ja uks ei keela tuulele sisse ja v?ljak?iku. Haige s?ngitamiseks ei ole kuskil maad, sest rehealunegi peab hobusetall, lammaste-, lojuste ja sigadelaut ?heskoos olema, sealjuures talvel ka m?ne teek?ija hobused ja koormad varju alla v?tma. Nime j?rele on meil teisel pool otsas ka sakstetuba, aga viimastel aastatel ei ole usaldanud keegi ?le l?ve enam sisse astuda, kartes, et v?ljatulemine kahtlane, kogemata ?nne kaup v?iks olla. T?otatakse aasta-aastalt meile uut k?rtsi ehitama hakata, sest vana parandamine ei v?i midagi aidata, aga ait?ma lubajale! pisuke vald ja uutmoodi p?lluharimine, kus viljav?ljad heinamaadeks tehakse, rukki ja suvivilja-seemne asemel h?rjap?id (ristikheina), kureherneid ja kasteheina-seemet p?risp?ldu k?lvatakse, s?nnik kartuliv?ljale raisatakse, s??did ja tahedamad soonurgad lisap?lluks ?les k?ntakse, raha eest ?lgi ostetakse, suured saksamaa lamba karjad peetakse ja sarnaseid albi tegusid toimetatakse, ei ole kellelgi mahti uute hoonete ehitust v?i vana lagunute parandamist k?sile v?tta. [Lugejad ei tohi unustada, et aeg, mille pilti k?rtsimees prouale maalib, rohkem kui 50 aastat meil seljataga seisab ja t?nased rentnikud ja p?riskohtade omanikud enamasti k?iki neid naerdud albit?id taga j?rele teevad. (Kreutzwaldi lisam?rkus teisele tr?kile 1881.)]

Ehk proua suu juttu kuuldes mitu korda naerule kippus minema, ei raatsinud ta s?narikast jutuvestjat teelt eksitada, kelle s?damekoorem ses puhumises avalikult kergendust n?is leidvat, et ta oma h?da tundmatule v??rale saksale nii s?gavalt oli v?inud kaevata. Kui pikem hinget?mbus teda puhkama sundis, k?sis vast proua, kui palju maad siit teise k?rtsini arvatakse ja kas ehk ligimail kuskil m?nusat varjupaika on, kuhu haige teenri v?iks julgesti maha j?tta, et pererahvas tema eest hoolt kannaks ja k?ik teeks, mis kergendust ja tervekssaamist v?ib aidata.

K?rtsmik vastas: Ligem paik siit on meie m?is, sinna peetakse kuus versta maad, ehk v?ib rohkemgi olla, sest kes muud seda tee pikkust on m??tnud kui vana hallkuub oma sabaga. Mis abi, pai prouake, teil meie m?isastki loota? Sakstest ei pea seal praegu keegi aset, lesk vanaproua elab enamasti Tallinnas, s?idab suvel m?ne n?dala maal ?hest paigast teise, sugulastel ja tuttavatel k?laliseks; meie noorh?rra, tulev m?isa peremees, on alles v??ral maal reisimas ja oodatakse sealt vast tuleval jaanip?eval tagasi tulevat. Aidamees v?i valitseja isand, nagu ta sakste seljataga ennast uhkuse p?rast laseb s?imata, on prostoi talupoeg nagu mina ja muud minusarnased, ei oska s?nakest saksa keelt, aga naine kannab emandatanu. Meie aidaisand ei m?ista muud kui kartuleid maha panna, neid mullata ja talvel viinaks ajada, misp?rast k?rts endisel viisil ei taha joosta, sest et inimesed kartuliviina magedamaks p?lgavad, kui mis jumalaviljast tehtud.

Pikemat viinategemise seletust k?rtsmiku poolt kartes l?ikas proua uue k?simusega jutuheide ?kitselt katki:

?telge, armas k?rtsi peremees, mis ettev?tmine mul praeguses kitsikus teie arvates k?ige parem n?ib olevat?

Oh, minu aus, kallis prouakene! algas rohkes?nakas k?rtsmik j?lle puhumist, ma l?heksin tulest ja veest l?bi, kui sellega teie soovimist vaksapikkuselt v?iksin edasi aidata, aga ?nnetul juhtumisel on perenainegi t?na kodunt l?inud, kellega muidu n?u pidades sest asjast r??kida v?iksin, kuidas ?ks vana s?na ?tleb, peab m?nikord, m?nikord siin k?hatas ta k?rva tagant s?gades, j?i vait, t?stis silmad t?llast natuke kaugemale ja n?gi mehe, kes teda toast v?lja kutsunud ja keda ta unustanud oli, aga seda suuremat ?nne tegi temale n??d kogemata leidus. Sunni Mihkel! armas naaber, h??dis ta p?levate silmadega: sul on ruumikas elumaja ja klaasakendega kamber, leiba ja servet, millega haiget v?id ?lal pidada, mis sa arvad, kui v??ra proua haige seniks oma hoolde ja katuse alla v?tad, kuni jumal teda paremaks saamisele aitab? [Sunni Mihkel Sunni talu oli Hageri kihelkonnas Aigitsa k?las, Ohulepa m?isa revisjonilehtedel, aga selle kuju v?ljat??tamiseks on Kreutzwald tarvitanud muidki noorusm?lestusi.Toim.]

Hea meelega, k?las vastuseks, kui austatud proua sellega tahab rahul olla, mis meie haigele v?ime anda ja temale kergituseks teha. On sellega talurahval vaene lugu, nagu m?isavanemad isegi teavad, et kui meil j?udu m??da mitme asja parem toimetamine v?imalik oleks, siiski osavus selle tarbeks puudub. Selle vea vastu ei aita parem tahtmine ilma ?petuseta. Tahavad proua haige talituse p?rast mulle juhatust anda, siis t?otan selle j?rele k?ik t?ita.

Kui proua tema soovimist oli t?itnud, sealjuures kuulnud, et Sunni talul k?rtsist v?hem kui versta kaugusel tee ??res kaasiku varjul seista, pidas ta omastega, kahe noore naisterahvaga, natuke aega n?u, k?neles m?ne s?na kutsariga ?hel v??ral keelel, mida k?rtsmik ega Mihkel ei tundnud, ometigi nii palju m?rkasid, et see saksa ega vene keel ei olnud. Mihkel kohkus selle ?le ja avaldas prouale oma kartust: Nagu ma praegu kuulen, r??gite teie kutsariga ?ht meile tundmata keelt, millest ma s?nakest ei oska, kui haige teener niisama umbkeelne on, siis kardan ma, et meie temaga l?bi ei v?i saada.

Sellep?rast olge mureta, kostis proua meie haige k?neleb selgemalt kui mina eesti keelt, mis tema emakeel on; meie m?lemad oleme Tallinnamaal s?ndinud ja ?les kasvanud, elame k?ll juba mitu aastat L?timaal, kus end sealse rahva keelega pidime tutvustama, k?ime enamasti kahe-kolme aasta p?rast Harjumaal omakseid vaatamas, n?nda et lapsep?lvel ?pitud keel minul, veel v?hem temal unustusse v?ib j??da. Mis inimene vara k?tkip?lve radadelt ?pib, v?ltab enamasti elu?htu viluni tema m?lestuses, kus rohkem osa hiljem saadud teadmistest pooln?rtsil v?i kustunud on. N??d, armas peremees, tulge meile teejuhiks, et enne kesk??d haige teie katuse varju alla viime ja meie hommiku?? vilus m?ne versta kaugemale s?idame ja t?nast kogemata viibimist ?ra tasume; muidu ei j?uaks meie ?lehomme Tallinna, kus sugulased meid ootavad.

Sunni Mihkel sammus teejuhiks eel, t?ld veeres pikkamisi tema kannul. Pahemat k?tt maanteest, umbarvates kolmveerand versta kaugusel paistis kaasik neile silma, kuhu v?iksem tee k?rvale k??nas, paar vagu metsast eemal seisis Sunni talu. Kitsa ?uev?rava p?rast ei lasknud peremees t?lda maja ette s?ita, kutsar pidi v?rava taga ootama, kuni Mihkel poja ja sulase v?lja kutsus, kelle abiga haige taheti tuppa kanda.

J?tame neid selle toimetamisele ja l?hme k?rtsi ette kuulama, mis seal vaheajal s?ndinud, kus meie haiget saatmas k?isime. T?ld v?is ehk sada sammu k?rtsist kaugemale j?udnud olla, kui sepa meelepahandus, mis sinnasaadik kui m?taste alla maetud k?tisetuluke tasaselt varjul oli p?lenud, n??d ?kitselt lahti p??sedes tuule k?es lausa leegiga ?les t?usis.

V?tku see ja teine k?ik salaussid ja sakste meelitajad p-lakkujad! k?rgatas ta tulisema vihaga m?urates. Vaata kavalat k?rvaussi! meelitab maheda libitsemisega poolsurnud inimese oma majasse, kes v?ib-olla ehk m?ne p?eva p?rast silmad igavesti kinni pigistab, keda ta kirikuaeda mulda viib, ennast varanduse ?rvijaks t?stab ja k?ik leitud p?randuse peitu kannab. Mingu sealt hiljem teised p?rijad otsima! Asjadel ja rahal ei ole keelt suus, millega tagaotsijaid v?iksid h??da: siin meie oleme! Tuleb sugulastest keegi, surmas?numite v?i kohtu kutsel j?relej??nud varandust p?rima noh, mine tuult kinni p??dma. Mihkel, mahe ja vaga kui lambatalleke, k?sib: Vara, mis vara? minu silm ei ole muud n?inud kui riideid, mis tal seljas olid. Tema reisikimpu? V?ib-olla kui tal s?herdust kaasa v?etud oli, kas t?lda v?i trossvankrile unustati v?i sealt m?ne pigiste s?rmedega mehe k?lge puutus ja rippuma j?i, meile tulles ei olnud temal riideid ega kraami. N?nda saab kaval Sunni Mihkel ennast vabandama ja s??st vallali valetama. Paneb pealegi haige p?etamise ja matmise kulud kes teab kui k?rgele sakstele rehnungi, ja antakse temale v?ib-olla pealekauba vaevapalka. Pagan v?tku k?ik Mihkli-sarnased petised meie maamurult! Ja sina, Hans, eks sul ole h?bi, l?hed kui minu s?ber temaga juttu ajama?

?ra pahanda ilmaasjata, palus Hans vastu, kes minuga lahkelt juttu teeb, miks ma temale ei peaks vastama? Seal ei ole midagi s?prust ega ligemat tutvustust tarvis, seda arvatakse iga viisaka inimese kohuseks. Suure maksu ja vaevatasumise p?rast, mis Mihkli arvad sakste k?est saama, v?id sa mureta olla, mul pole selles t?kis mitte pisemat kartust. Kas sa oma silmaga ei n?inud, mis ihnused saksad nad olid, mitte suut?it viina ei raatsinud nad kellelegi anda, ei Mihklile, k?rtsmikule ega kutsarile? Ehk arvasid nad oma palgatud teenijale ?leliigseks, siis pidid seda palka teistele andma, kes neile v??rad olid.

Tule, Hans! h??dis t?ielikult lepitatud sepp, l?hme tuppa, v?tame m?rga keelekasteks, millega t?nased pahandused alla loputame, s?dant kergitame ja m??dal?inud m?lestused magama paneme. Sunni Mihkel peab ennast meist targemaks, tahab meid sellega ?petada, mis m?ned teised albid temale lorisevad; temasugused mehed ei k?lba minu ega minu s?prade seltsi. Sa pead tema vastu k?lmemaks minema.





: 1 2