Friedebert Tuglas.

V?ike Illimar



скачать книгу бесплатно

P?rast l?unat heitis isa ikka puhkama. Tal oli k?ll ainult pool tundi aega, kuid talle jatkus sellestki p?ris korralikuks magamiseks. Ta l?ks tagatuppa, v?ttis kuue seljast ja heitis s?ngi. See oli nagu m?rguandeks teistelegi. Ema ?iendas veel pisut eestoas, kuid varsti oli temagi kappide taga isa k?rval. Tal olid k?ll j?lle sukavardad n?ppude vahel, aga need liikusid veel v?ga uniselt, ainult nagu moe p?rast. T?di kraamis laua ja siis heitis temagi pikali ning laotas pear?tiku ?le n?o, kaitseks valguse ja k?rbeste eest. Seal ta lamas oma kuldpaberist inglipiltide all, ainult r?tik ta suu kohal liikus pisut. Illimar vaatas ?mber: Karlagi oli juba l?inud. Ta oli veel silmapilgu eest siin olnud, aga siis kadunud nagu vits vette. Ja Illimar leidis enese ?kki t?itsa ?ksi olevat.

Ta istus hetkeks akna juurde. V?ljas paistis ikka p?ike ja tuba oli endiselt valge. Ainult maja vari ?ues oli pisut pikemaks veninud. Oli h??letu ja igav. Illimar kuulatas lamajate hingamist,†Ц kas nad magavad juba? Emast ja t?dist ei saanud ses suhtes kunagi t?it selgust, kuid isagi hingas nii, nagu oleks alles ?rkvel olnud. K?llap ta m?tleb veel, kas veidrale vaadile v?i hull-s?tsele. M?lestus neist polnud Illimariski kustunud. Imelik k?ll, ta oli nii kodus kui viinakeldris olnud, kuid need asjad olid temast siiski m??da l?inud. Maailmas s?nnib palju asju, m?tles ta, aga ?ks inimene n?eb ainult ?ht ja teine teist. Ning kui sa neid just ootama hakkad, siis ei s?nni t?eliselt midagi. J??d ainult uniseks. Illimar haigutaski juba korra nii, et oleks v?inud oma rusika suhu pista.

?kki aga kuulis ta, kuis isa norskama hakkas. See algas m?ne katkendliku t?mbega, paisus vilistamiseks ja vuhistamiseks ning prantsatas siis suure raginaga alla nagu puuriit, kui halud hakkavad omapead veerema. Ja siis otsast peale ikka j?lle seesama lugu, ainult m?ne v?hema keerutuse ja kudrutuse, vuhina ning prantsatuse teises j?rjekorras esitamisega.

N??d magati siin t?ie t?ega. Ja Illimar hiilis toast v?lja.

7


Otse Illimari vanemate korteri ukse k?rval oli eeskojas pumpkaev. Pump nagu pump ikka, t?mmuks t?mbunud veetoruga ja haljaks h??rutud raudvaltaga, mille alumine ots keeras r?ngasse nagu koera h?nd ja l?ppes veel suure pommiga. Ainus ise?raldus, et see pump asetses majas, katuse all, mida Illimar polnud mujal n?inud.

Kuid ega seda eeskodagi v?inud hariliku majaruumiga v?rrelda. Ta ulatus l?bi kogu vana ?llekoja keskosa, v?lisseinast v?lisseinani. Tal polnud lage peal, vaid k?rgel ?leval paistis kohe katus, selle p?ikpalgid, r??vikud, ?letuustid ja nende peal kivid. Siit-sealt vilkus isegi p?evavalgust sisse, ja talvisel ajal ei v?inud siin erilisest soojusest k?nelda. Oli peagu nagu ?u, olgugi et seinad ?mber ja telliskivip?rand all. Kaevu ?mber tekkis ikka j??m?gi, v?lisukse l?hedale lumehunnikud ja rentslitel v?is liugu lasta. M?lemad maja soojad otsad olid omaette, otsekui iseseisvad ehitised, mida ?hendasid vaid v?lisseinad ja katus.

Nende otsade lahtised p??ningud oma koli-saladustega vahtisid vastamisi ja olid veelgi h?maramad kui eeskoja enese katusealune.

Samuti elasid ka Illimari vanemad ja Hirmud vastamisi. Kuid selleks, et ?he juurest teise juurde j?uda, pidi minema p?iki l?bi kogu eeskoja. Nii olid nad k?ll naabrid, kuid ometi mitte v?ga l?hedased. Ja nad kohtusid enamasti ikka ainult eeskoja v?lisuksel.

Ometi, sel hetkel, mil Illimar oma toast v?ljus, seisis vana Hirm parajasti pumba juures ja asus t?isl??dud vee?mbrit konksu otsast maha v?tma. Ta oli vestiv?el ja k?igiti juba koduses olekus. Sest tema p?risametiks oli ??d vahtida; selle eest tegi ta muud t??d ainult pool p?eva. Ja n??d oli tal just kogu ?htupoolik vaba.

ДNoh, Illi-poju,Ф ?tles ta kohe, Дkas tuled j?lle minu poole heeringa h?nda s??ma? See mul praegu laua peal. Ja napsi saame kah!Ф

Eriti see Дkah!Ф oli ?eldud t?ismehe r?huga, nagu endiste ?hisl?bude meeldetuletuseks. Ja nii oli Illimar asetatud kohe suure kiusatuse ette. Sest Hirmu Juhan oli ta suurimaid s?pru, ega v?inud midagi v?rrelda nende koosviibimistega, mis oli neil omavahel olnud. Ja seda isegi sellest hoolimata, et Juhanil oli tige koer Sami ning mitte v?hem tige naine Ane. Juba paljas jutt Juhaniga maksis midagi, sest seal tulid l?biv?tmisele k?ik maailma asjad, ja nende arvamused klappisid enamasti h?sti. Sihukest juttu ei saanud Illimar kodus kellegagi ajada. Ja teiseks oli see heeringa sabagi v?ga veetlev asi. Ei v?inud ju k?ll ?elda, et Hirmu Juhani majapidamine oleks olnud kesteab kui peen v?i ta s??malaud erakordselt rikas. Aga Illimaril oli eriline kirg heeringa saba vastu ja just sellisena, nagu see tuli Hirmu Juhani lauale. K?simuses olid nimelt need viimsed sabal?lid ?hes oimudega,†Ц marusoolased, pisut tulitanud, nagu roostes,†Ц otse laualt s?rmedega v?tta ja suhu pista. Sedagi m?nu ei saanud kodus v?i ei maitsenud see seal kunagi n?nda. Ja nii oli igapidi p?hjust ?hes Juhaniga minna.

Oli ainult ?ks h?da: need pidud, olgu pikad v?i l?hikesed, l?ppesid alati t?li ja nutuga. Sest Hirmu Juhanil oli imehalb komme: kui juba k?ik s??mised s??dud ja r??kimised r??gitud, siis peatus ta nagu j?relem?tlemiseks, toetus istme seljatoele, vaatas hetkeks Illimari otsa ja ohkas raskelt: ДNii jah, Illi-pojukene, siin me n??d oleme, t?na s??me ja joome, homme sureme ?ra!Ф Ja siis ei vajatudki rohkem, et Illimar kohe ?les h?ppas ja nutma pistis: ДEi taha, ei taha! Ei taha enam su heeringa h?nda ega taha ka surra!Ф Sest surm, kuigi Illimar sellest v?he teadis, oli ometi midagi s??rast, millest halvemat ei v?inud enam kujutellagi. Ja nii l?kski ta oma vana s?bra juurest alati suure nutuga ega v?inud kuidagi kindel olla, et see j?rgmisel korral just niisama ei kordu.

ДNoh, kas tuled?Ф k?sis Juhan, vee?mbrit k?e otsa v?ttes.

Muidugi, Illimar l?ks j?llegi, hoolimata k?igest. Ja nii astusid nad k?rvu l?bi eeskoja, m??da k?igist neist kolmjalgadest, m?hkedest, uhmreist ning muust kolist, mis siin seina??rtel peeti.

Hirmudel oli ?ksainuke tuba ja seegi v?ike. Sel oli telliskivip?rand, m??rdunud seinad ja lubjast lapiline poola lagi. Ukse l?hedal oli punane ahi, tagaseinas s?ng ?lgedega, selle k?rval kirstulogu ja varnas vana Hirmu tuhandest kandist lapitud ??vahi-kasukas. See ajas enese alt turri nagu rukkihakk ja kobises ?ksigi olles. ?he otsaga vastu seina oli akna all laud, s??miseks ja igaks muuks sedalaadi tegevuseks. Teab, vahest oli ta kord ka v?rvitud olnud, aga seda ei m?letatud enam, peale jalgade. N??d valgustas teda p?ike k?ige oma heldusega. Ja see valgus tuli just neist vikerkaarev?rvi ruutudest maja tagant ning oli ometi peagu niisama klaar kui iga muugi valgus. Hirmude korteri ise?ralduseks oligi see, et siia just ?htupooliku p?ike paistis. Ja see oli p?ris h?sti korraldatud, sest vana Hirm magas enamasti hommikupoolel ega vajanud siis t?eliselt mingit valgust.

Illimaril oli siia tulles ikka pisut halb tundmus. Olgugi vana Juhan ise ta s?ber, kuid siin ootasid ees ka Sami ja Ane. N??dki vaatas ta sisse astudes kohe ukse taha nurka. Jah, seal lamaski Sami, tagapool k?veraks t?mmatud ja pea k?ppadele asetatud. Ta tundis seisukorda ega t?stnud vana Hirmu juuresolekul mingit l?rmi. Ta ei kergitanud nende tulekul isegi mitte pead, l?kkas ainult silmalaud k?rgele ?les, nii et otsaesine kortsu l?ks ja ta punakad silmad t?itsa n?htavale tulid. Siis laskis ta laud alla ja tegi n?o, nagu oleks talle ?ksk?ik. Kuid ta hingas ometi s?gavamalt, liigutas musti s??rmeid ja haudus kurje m?tteid.

Ane aga istus s?ngi ??rel ja laskis parajasti oma k?mne k??nega l?bi hallide juuksekahlude. Ta oli ?ldiselt vana ja vihane, v?limuselt ikka rohkem Juhani ema kui ta naine. Ta k?is kohma-kohma, r?tikukolmnurk kaugele ?le silmade t?mmatud, ja ta s?nad, kui neid tarvis tuli, otse hammustasid. Eriti asjata oli teda veel ?hvardada v?i hirmutada. Д?rgita no ?rgita,Ф ?tles ta siis, Дked? me no pelg?h, me no esi Hirmu oleki!Ф Seesugust keelt k?neles ta sellep?rast, et oli p?rit kuskilt L?tiЦ v?i m?ne teise maa piirilt. Ja Hirm oli t?esti nende nimi, selle vastu ei saanud vaielda.

Kuid vanast Hirmust enesest jatkus ometi nii oma naise ja koera taltsutamiseks kui ka s?damliku s?pruse pidamiseks.

ДNoh, Illi-poju, istu n??d siia,Ф ?tles ta. ДN?e, heering vahibki sulle vastu. Ega ta veel tea, et me ta ?ra s??me. Ja seda hoiamegi esialgu saladuses. Tea, mis veel muidu teeb!Ф

Sellest piisas m?ngu alguseks. Illimar kobis laua ??rde lugadest p?hjaga toolile. Ta l?ug ulatus ikkagi ?le laua veere, ja ta n?gi ka heeringat. See lamas p?iki laual, paljana nagu oli s?ndinud, nii-?elda ihualasti. Ei olnud tal mingit taldrikut all ega paberitki ?mber. Ainult pruun prussakas pidas ta juures vahti. Aga seegi laskis Illimari l?henemisel jalga, nagu halva s?dametunnistuse p?rast.

Juhan v?ttis piiritusepudeli, mille oli saanud t??l?petamisel viinakeldris, ja kallas sellest poole kardtoopi. Siis tempis ta seda kaevuveega ja l?i toobi kolksti lauale nagu k?rtsiletile. Ning selle j?rel p??rdus ta Illimari poole:

ДEks kulu sullegi pool hunti? Ega sinugi suu ole seinapragu!Ф

Ka ses m?nguosas oli juba nagu kokku lepitud. Illimar noogutas peaga. Ja Juhan t?itis v?ikese kortli veega ning l?i selle samasuguse mehise kolksatusega Illimari ette. Siis istus ta isegi teisele poole laua taha.

Ta k??ris s?rgivarrukad ?les, nagu oleks valmistunud kesteab millisele lahkamist??le. Ta v?ttis suure taskuv?itse v?lja, kiskus selle lahti ja t?mbas teraga paar korda ?le saapatalla. Siis aga peitis ta noa pihku, nii et seda vaevalt oli n?hagi, tegi s?braliku n?o ja sirutas teise k?e ettevaatlikult heeringa poole:

ДNo tule, tule, kalakene, ?ra karda, ega me sulle midagi ei tee!Ф

Kuid siis langes ta suur k?si v?ledalt heeringale ja samal hoobil v?lgatas nuga ning kala saba oligi juba l?igatud. Juhan ise aga lohutas oma ohvrit:

Д?ra karda, ma ju ?tlesin, et me sulle muud ei tee, kui ainult ?ra s??me!Ф

Sellele naljale naersid m?lemad, nii vana Hirm kui Illimar. Ja nad v?tsid esimesed napsid ning esimesed suut?ied selle peale. M?lemad puristasid viina kanguse p?rast, t?mbasid n?od krimpsu ja haukasid k?hku heeringa k?ljest.

Illimar vahtis ?le laua vana Hirmu n?kku. See oli nii t?sine, aga silmade ?mber k?isid ikka viguri-jooned. Ja nii v?ga vana ta ka polnud, kuigi teda k?ik just vanaks kutsusid. Ta vurrud olid veel rusked ja hallikiuline habe kaardus l?ua ?mber nii ilusalt, otsad k?ik ?les p??ratud, nagu lokitud. Tema vanadus peituski rohkem ta k?neviisis ja ??vahi-kasukas.

ДJa-jah, Illi-pojukene!Ф ?hkas ta. ДEga see maailma elu kerge ole. Kui ikka kavalust ei tarvita, siis ka leivat?kki k?tte ei saa. V?i kui saadki, ega siis kinni ei pea. V?i arvad sa, et see kala ilma kavaluseta veel meie pihus oleks? Oh-oh, ammugi mitte! K?ik l?heb k?est v?i kistakse k?est. Ainult mis hammaste taga, see on oma. Seda olen ma elus n?inud ja sellele teadmisele ??d vahtides tulnud.Ф

ДMis sa sest ??st vahid?Ф k?sis Illimar.

ДJah, et mis ma tast vahin?Ф hakkas Hirm naerma. ДNoh, seal on k?llalt vahtimist. Nii ?hest kui teisest kandist. Valvad, et puud ja rohi ??selgi kasvaksid. Hoolitsed, et kassid ja ??kullid magama ei j??ks. Ja pead vahti, et majad kohast ?ra ei l?heks.Ф

ДKas nad siis l?hevad?Ф ajas Illimar silmad p?rani.

ДMuidugi l?hevad! Jalga lasevad, kui aga saavad! V?i mis siis sina arvad? Oi, vennas, sellega alles seda muret ongi. Pea vahti, nii et silm sinine. Kas sa siis pole tunnud, et vahel ??sel magades s?ng nagu minema valmistaks, ikka h?ljub ja hoogu v?tab?Ф

ДOlen k?ll.Ф

ДNo vaata! Seal siis passigu mina aga peale ja j?udku jaole, kui k?ik see krempel liikuma l?heb. See pole naljaasi. Tead sa, vanasti oli Lokuta moonak?la otse m?isa k?rval. K?ik k?e-jala juures ja hea t??l k?ia. Aga vaata, ??vaht olnud va tossikene, j??nud tukkuma. Ja moonamajad kohe jalad selga ning padavai minema! Ei peatanudki enne, kui kolm versta eemal. Ja ole n??d hea ning k?mbi igal hommikul ja ?htul seda vahet. Eks ole hull lugu?Ф

Illimar vahtis hirmunult Juhani t?sisesse n?kku. Kuid siis hakkas ta naerma. Ei, k?llap see oli j?lle neid vana Hirmu lugusid. Aga hea lugu see oli, ajas judinad selga ega tarvitse siiski s?na-s?nalt uskuda.

Hirmu Juhan v?ttis vahepeal j?lle m?ned lonksud ja hammustas tublid suut?ied otse heeringa otsast. Ta k?netuju n?is selle j?rel aina kasvavat.

ДVaata,Ф ?tles ta, Дoled k?ll pisut noorem mees, aga oleks aeg sinulgi elu t?sisemalt v?tta. See pole naljaasi. Kui veel ?ksi oled ja poissmehe-p?lve pead, siis v?ib ju pisut lulli l??a. Aga nagu naine majas, on nali kaugel. Oi poju, naistega oled alles plindris, seda olen omal nahal tunda saanud.Ф

ДMessa s??l l?rad latsele!Ф kostis ?kki tagaseinast, nagu roostetunud lambaraudade ragin. See oli Ane, kes oma uinakust hetkeks ?rganud.

ДKuuled sa?Ф t?mbas Juhan suu viltu ja tegi p?idlaga liigutuse ?le ?la voodi poole. ДKuuled? Sihuke on see naisemehe p?li. Ja sellep?rast pead enne k?mme korda kaaluma, kuni naise majja tood. Kui kaugel n??d need sinu peigmehe-lood on?Ф

Illimar t?mbas jalad h?belikult tooli all kr?nksu ja vahtis k?rvale. Sel asjal oli ju pisut t?tt taga, aga r??kida sellest oli ikkagi piinlik, kas v?i niigi hea s?braga nagu Juhan. Ei teadnud ka kunagi, kus see t?iskasvanute t?si l?peb ja nali algab. Ei, parem oleks ta sellest ?ldse vaikinud.

Д?ra h?bene ?hti,Ф jatkas Juhan. ДMees on mees ja peab selle tembu kord ikkagi tegema. Parem, kui k?ik h?sti plaanitsetud ja ?igel ajal ette arvatud. Kas sa seda virtinat siis ikka v?tta tahad?Ф

Illimar vaatas abitult ?mber.

ДTaЦhanЦk?ll,Ф kogeles ta.

ДJa kas ta sulle tahab tulla?Ф

ДTahab k?ll. ?tles, et tahab.Ф

ДKui vana su pruut siis on?Ф

Illimar m?tles j?lle.

ДNelik?mmend aastat, ta ise ?tles.Ф

ДJaa, k?pse iga, ega ole midagi ?elda,Ф oli Juhan n?us. ДOtse paslik sinule. Ja naisterahvas igapidi nagu maasikmari. On ikka kogu ja tegu, nii et puudust ei paista kuskilt kandist. Mis siis muud, kui aga kosja! Ning mida varem, seda parem!Ф

Juhan vaikis ja Illimar samuti.

ДNo kas l?hed varsti?Ф k?sis siis Juhan.

ДEЦei.Ф

ДNo miks ei? See pole mehe mood, kui juba midagi otsustatud. V?i tea, kas sa oledki p?riselt mees?Ф

ДOlen k?ll!Ф v?itis n??d Illimar kindlalt.

ДVaatТ mitte ei tea seda ega paista ka su tegudest v?lja. Juba nimigi sul nii imelik. Illimar Ц kas see kellegi mehe nimi? Illi Ц noh, t?druku-p?nnile see ju l?heks, veel enam Mari Ц selge naise nimi. Nii nime kui k?ige muu j?rgi oledki sa t?druk!Ф

ДEi ole! Ei ole!Ф

ДNo miks sind siis nii on ristitud?Ф

ДMa ei tea.Ф

ДKas sa ei m?leta, kui sind ristiti?Ф

ДEi m?leta.Ф

ДKohe n?ha, et asjad pole klaarid. Ei sa m?leta, kuidas sind ristiti, ega ole keegi teine maailmas seesugust mehe nime kuulnud. Ja k?ige lisaks ei s?anda sa kosjagi minna, kui asjad juba kord on sedasi. Mis peab sinust sel kombel arvama? Mis muud, kui et sa polegi poiss, vaid p?ris selge t?druk!Ф

ДEi ole! Ei ole!Ф

ДNoh, egas sellep?rast veel nutta maksa. See passib mehele veelgi v?hem. Hea k?ll, hea k?ll, ?tleme, et sa oled mees. Kuid kui sa sel kombel venitad, v?ivad asjad sootuks sassi minna. Vaata, pruut ootab ja ootab sind ning l?heb viimaks teisele. V?i kaua ta peabki s??rasele unim?tsile lootma? Ja l?puks j??d sa vanapoisiks, nagu P?ta-T?nis v?i Hull-Juhan. Ning seegi p?li pole suurem asi, nagu neist isegi n?ed. Kosjas peab ikkagi ?ra k?ima. Siis on pruudil kindlam p?hi all ja su enesegi olemine selgem. Eks v?i siis veel pulmadega viivitada, kui nii vaja. Seesugune on mehe viis. V?i muidu ma ei tea, mis sinust arvata!Ф

Juhan n?is seda ?eldes p?ris t?sine ja murelik.

ДKuidas sinna kosja minnakse?Ф p?ris Illimar tasa, silmi p?hkides.

ДNoh, see on igakord ise k?simus,Ф elustus kohe Juhan. ДIkka iga?he seisuse ja kukru kohaselt. V?ib v?ga toredalt, aga v?ib ka hoopis lihtsalt. Igatahes paned oma paremad hilbud selga, l??d enese igapidi ?les, l?hed k?igepealt pruudi poole, r??gid loo ?ra, et vaata, nii ja naa, ?ra pane pahaks ega v?ta vihaks, sula armastus, aga sind ma ei j?ta. Lased siis k?igepealt pruudil kosjaviina juua, kuid annad asjast ka sugulastele ja s?pradele teada ning lased neilgi lonksu v?tta. Ja sellega ongi loril l?pp. Mis see mehe k?es Ц kerge kui k?kitegu!Ф

ДMis see kosjaviin on?Ф

ДAh see? Noh, viin nagu viin ikka. J?ukamal mehel pommerants, piparm?nts, riia-palsam v?i m?ni muu peenem sort, kui juhtub k?ep?rast olema. Aga v?ib lasta ka just samasugusega, nagu meil siin praegu ees. See on sootuks lisna k?simus Ц hakka aga peale ja lase k?ia!Ф

Juhan v?ttis oma v?geva ??vahi-piibu, k??nas ja v??nas seda, luristas ja laristas ning toppis siis tugevat pinutagust t?is. Siis v?ttis ta tulev?rgid, raius, nii et s?demed s?rtsusid, surus h??guva taelat?ki piibukolusse ja varsti t?usid paksud suitsupahvakud lae poole. Selle j?rel r??pas Juhan toobi p?hjast viimse lonksu, laskus seljatoele ja lausus aeglaselt:

ДJa-jah, Illi-pojukene, t?na s??me ja joome, aga homme ЦФ

Illimar h?ppas ?les, valmis p?genema, kuid Juhan l?petaski teisiti:

ДHomme aga v?tame naise.Ф

See lause polnud igatahes halvasti m?eldud. Kuid just selle peale ?rkas j?lle Ane, ajas enese rogisevalt koikult p?sti ja pistis kisama:

ДVai naiseh, vai naiseh! Mes naist sul viil vajah! Vai viil sellestki veid?h, vai viil vastset vajah! Sed? ma m?tle, no sed? ma m?tle!Ф

Samal hetkel ajas ka Sami enese esijalgadele, kuklakarvad turris ja silmis vastik l?ige.

Illimar arvas, et n??d on ?ige aeg minna. Kuid veel eeskottagi kostis talle Hirmu Juhani perekonna?nne v?gev vastukaja. Ja nii kuidas ta oligi mees, ta ei osanud end ometi teise mehe seisukohale asetada.

8


J?rgmine p?ev oli p?hap?ev.

Kuid Illimari isal polnud pea kunagi vaba aega, olgu p?ev milline tahes. Ta kandis k?ll aidamehe nime, kuid sellega kaasas k?is terve rida muidki ameteid. Kui ta polnud aida juures, siis oli ta lauda juures, ja kui ta polnud viinakojas, siis oli ta piimakojas. Kui teda aga ?hestki neist kohtadest ei leitud, siis pidi otsima veel viiendalt v?i kuuendalt t??alalt. P?hap?eval pani ta k?ll k?ik muud ametid maha, aga kari j?i, sest loomad s??vad ka p?hap?eviti, just nagu inimesedki. Veel enam, lehmad l?psavad suurimailgi p?hadel, kuna inimestest nende puhkep?evil pole ?ieti mingit kasu. Aga m?isa majapidamine sihtis ikka kasu poole.

Ometi oli isal p?hap?eviti rohkem aega. Ta magas hommikupoolel paar ?lem??rast tundi ja oli ?htupoolikul rohkem kodus v?i k?is oma huvi p?rast siin-seal ringi. Aga eriti kauneil suve?htuil l?ks ta ?hes kogu oma perekonnaga jalutama. Seda juhtus k?ll harva, ainult m?ni kord aastas, kuid sellep?rast olidki need otse erakordsed s?ndmused.

Siis pani isa maniski ette ja krae ning lipsu kaela, sest seesugused asjad olid tal juba ammusest ajast. Siin maakohas ei j?lgitud k?ll v?ga t?pselt aega, ja sellep?rast ei vastanud ka isa h?rrasr?ivad vahest moe viimseile uudiseile. Kuid Illimari meelest eraldas see r?ivastis ta isa ometi tunduvalt k?igist kaelar?tiku-meestest. Ja ega neid kraekandjaid siin peale tema palju olnudki Ц ainult veel kaks-kolm meest. P?ris-saksad elasid m?isas niikuinii ainult ajuti.

T?na oli just s??raseid erandlikke p?hap?evi.

Neid jalutusk?ikusid ei plaanitsetud k?ll kaua ette ega olnud neist ?ieti juttugi, enne kui juba minek lahti. Aga v?hemalt Illimar tundis juba hommikust peale, et t?na see tuleb v?i ei tule mitte. See tundmus oli otsekui ?hus eneses.

ДKui teeks t?na ?ieti suurema ringi,Ф ?tles isa nagu m??daminnes. ДL?heks Soevariku ja H?rravariku kaudu. Ei ole ammu enam metsapuud ligidalt n?inud.Ф

 онец ознакомительного фрагмента.

“екст предоставлен ќќќ ЂЋит–есї.

ѕрочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на Ћит–ес.

Ѕезопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне ћ“— или —в€зной, через PayPal, WebMoney, яндекс.ƒеньги, QIWI  ошелек, бонусными картами или другим удобным ¬ам способом.

«десь представлен ознакомительный фрагмент книги.
ƒл€ бесплатного чтени€ открыта только часть текста (ограничение правообладател€). ≈сли книга вам понравилась, полный текст можно получить на сайте нашего партнера.

 упить и скачать книгу в rtf, mobi, fb2, epub, txt (всего 14 форматов)



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4