Friedebert Tuglas.

V?ike Illimar



скачать книгу бесплатно

M?tted neist lindudest t?itsid Illimaril m?negi ?ksindase tunni. Kuid r??kida ta neist kodus ei saanud, sest teised naersid ta v?lja. Ja vend leiutas omalt poolt veel ?he imev??rse linnu. Ta nimetas seda mammaguks.

5


Linnumaja oli ?ieti piir, milleni tohiti omapead minna. K?ik, mis sellest kaugemal, oli ilma eraldi loata keelatud. Kuid sealt see huvitav maailm p?ris algaski. Siinpoolset tunti niikuinii, uusi asju v?is kohata alles kaugemal. Ja sellep?rast t?mbas ka Illimari sinna vastupanematu j?uga.

Kui ta n??d linnumajast lahkus, polnud tal esiotsa k?ll seda keelatud m?tet. Ta oli pisut v?sinud selle hommikupoole elamustest, lisaks huugas ta pea nii linnumaja h??ltest kui l?hnadest. Sellep?rast tahtis ta minna ainult veel m?ne sammu, kuni n?eks ?le j?rve viivat saks-silda ja h?rrastemaja teispool j?rve. Mitte raasugi rohkem…

Kuid ta ei kogenud esimest korda, kui t?hjad on inimese kavatsused.

Tee l?ks ranna k?rgete puude all, ?hel pool j?rve j?rsk kallas, teisel humalaisse kasvanud aed. Siin oli h?mar ja vilu, kuid puude vahelt paistis p?ikese valgustatud j?rv. Selle vesi oli t?rvmust, l?ikides paiguti ometi silmipimestavalt. Kalda all mustasid poolenisti poris, poolenisti vees rampunud puujuured. Siin-seal rohetasid kalmuste ja k??luslehtede laigud ning hundipurikaski oli alles roheline. K?ike seda vahtis Illimar huviga, tundes ?htlasi ?ksindushirmu.

Muld ta paljaste jalgade all paistis jahedana. Ta p??dis astudes kivikesi varvaste vahele v?tta ja neid vette visata. Seda tegi vend, ja see oleks temagi mehisust t?stnud. Kuid nad langesid tal ikka rannamutta.

N??d paistis juba vastaskalda muru, ilup??said ja nende tagant h?rrastemaja aknaid. Ja n??d hakkas ka sild paistma, paljastudes ikka rohkem, nagu oleks ta roosakas keha pikemaks kasvanud. Ning n??d oleks Illimargi peagu tagasi p??ranud.

Kuid just siis n?gi ta midagi valget ?le vastasranna muru liikuvat. Jah, ei olnud kahtlustki, see oli kurg Joosep. Ja n??d ei v?inud ka Illimari ?kilisest tagasiminekust enam juttugi olla.

Kes v?is t?ielikult teada selle linnu lugu! Kord oli ta m?isa sattunud ja siia j??nudki. Ta tiib oli vigane olnud, ja kui see paranes, l?ikasid nad ta sulgi l?hemaks, nii et ta enam lennata ei saanud. Ta oli selle ?le esiti v?ga vihane olnud, m?ssanud ja k?ratsenud, kuid siis leppinud. Ta ei l?inud enam kuhugi kaugemale, ei suvel ega talvel. V?i kuhu sa l?hedki lausa jalamehena! Ta armastas n??d v?ga inimeste seltsi. Kus aga rohkem rahvast koos, t??l v?i peol, ikka oli ta platsis. Ja oma rahvast, sugulasi ning s?pru tal ju enam ei olnudki. Oli nagu v??rasse kohta j??nud vananev inimene. ?ldise arvamuse j?rgi pidi tema nimi olema Joosep. Kuidas teda aga ta omaste keskel oli kutsutud, seda ei teadnud keegi.

Ta oli tark ja tasakaalukas loom. Ainult teeradadest ta suurt ei hoolinud, vaid l?ks ikka oma sihti m??da. Nii astus ta n??dki p?iki ?le muru, otsejoones j?rve randa.

Tema kombeid juba tunti, eriti ta s??makommet. Kui talle k??gis midagi anti, siis ei hakanud ta seda kunagi kohe s??ma, vaid l?ks k?igepealt randa, kastis saagi vette ja hakkas siis alles uurima, kas see ?ldse s??a k?lbas. Illimar ei n?inud kauguse p?rast, kas ta praegugi midagi noka vahel kandis. Kuid ta asjalikust sammust v?is seda ometi arvata.

N??d j?udis Joosep j?rve randa ja l?henes veele. Illimari ?revus kasvas, nii et ta pidi otse maha k?kitama! Jah, Joosepil oli midagi valget p?iki noka vahel, ta kastis selle vette ja poetas siis liivale. Ta vaatas seda kord ?he, kord teise silmaga, k??nates oma suurt pead. Ja siis sai ta v?ga pahaseks! Ta plagistas paar korda oma nokka ja tegi isegi tiivakontsudega m?ne ?geda liigutuse. Teda oli j?llegi narritud, talle oli t?itsa paljas kont noka vahele pistetud! See vihastas teda n?nda, et ta ei tahtnud enam k??gi poole vaadatagi. Ta t?usis ?les kaldale, peatus, vahtis m?ne hetke ?le j?rve ja hakkas siis k?hku silla poole marssima. Ta oli siinpool kindlasti midagi huvitavat n?inud.

Illimar j?lgis teda kogu aeg silmadega, ja talle enesele t?helepanematult hakkasid ta jaladki kure suuna kohaselt liikuma. See kadus k?ll hetkeks puude varju, kuid just samal hetkel kuulis Illimar l?hedalt inimeste h??li ja nende hulgas ?llataval kombel ka oma isa h??lt. Jah, isa pidi ?hes meestega viinakeldri juures olema! Ning neid oligi kurg Joosep ?le j?rve n?inud.

Viinakelder oli juba siinsamas, paari p??sa taga. ?ieti oli see m?isa suur kiviait, mille ?ks ots oli p??ratud j?rve poole. Ja sealt otsast viiski sissek?ik viinakeldrisse aida all.

Kui Illimar p?rale j?udis, oli seal suur tegevus k?imas. Keldri l?hedal seisis paar plaanvankrit, k?rbeste k?es trampivail hobustel kaeratorbikud peas. Keldri m?lemad uksepooled olid p?rani ja must v?lvialune lahti vaatamiseks. Mehed pusklesid seal h?maruses, ?hkisid ja ohkisid. Niipalju kui Illimar neid n?gi, olid nad k?ik tema tuttavad ja s?brad. Sealsamas oli ka ta isa ja juhatas asja k?iku. Kuid kirjutaja istus ukse l?hedal kastil ja m?rkis oma raamatusse, mis tal m?rkida oli. Aeg-ajalt ilmusid nad aga k?ik jumala p?ikese alla, p?hkisid higi, t?mbasid hinge ja r??kisid ?htteist, mis t??sse ei puutunud. Sest t?? viinakeldris oli ikkagi midagi muud kui harilik t??.

„Noh, poiss, sina ka siin!” ?tles isa Illimari n?hes. Rohkem ta ei ?elnud, kuid sellestki jatkus. See polnud igatahes mitte keeld. Kuid kui isa ei keelanud, siis ei vajanud ka ema enam mingit aruannet. See oli juba kord nii. Sest isa k?is ?le k?ige.

Samal hetkel l?i isa pilgu silla poole, ja ta n?gu l?ks naerule. Sealt l?henes Joosep ja silmitses teraselt keldri ees seisvat salka. Ta ei peatanud ega kiirustanud sammu. Ta tahtis vaid k?igepealt n?ha, kes need seal ?ieti on. Ja ta n?is rahule j??vat: k?ik puha oma rahvas. Kui ta juba ?ieti l?hedal oli, p??ras isa selja ja tegi, nagu ei n?ekski ta v??rast. Kuid see ei lasknud end petta. Ta l?henes isale selja tagant, pistis noka ta kuue taskusse ja t?mbas sealt leivat?ki v?lja. Ta teadis nii kindlasti, et seal seda just tema jaoks hoitigi. Ja k?ik naersid. Joosep aga astus niisama aeglaselt randa, kastis palukese vette ja s?i selle. Ta kl?bistas nokka: see oli siiski midagi muud kui k??git?drukute narritembud! Ja siis tuli ta j?lle ukse juurde.

T?? keldris algas uuesti. Illimar seisis ?hel pool, Joosep teisel pool ukse k?rval. Nii piilusid nad v?lvialuste h?marusse. Aina vaadid ja vaadid, suured ja v?ikesed, mida ?hest teise veeretati ning ?ksteise peale kuhjati. Seal ?hkisid mehed ja sealt h??dis isa kirjutajale numbreid. Oleks tahtnud kogu seda toimetust l?hemalt n?ha. Kuid oli midagi, mis peletas nii Illimari kui Joosepit. See oli keldri l?hn, midagi jahedat ja imalat, kanget ning v?nget. Seesugust polnud kuskil mujal, isegi mitte viinavabrikus eneses. Ta voolas pilvena uksest ja levis isegi ?mbrusse. Ja Illimar oli kuulnud, et juba paljas see l?hngi purju paneb. Ning need seal sees polnudki enam t?itsa kained. Oli midagi isesugust nende k?itumises, isegi isa omas, kes ometi kunagi ei joonud. Ja Illimar nuusutas keldri l?hna ning m?tles: kas peaks see v?ljaski m?juma? See m?te hirmutas, kuid oli ka veidralt veetlev. Ta vaatas Joosepit: see seisis harkis jalu, ?laga vastu seina, nokk pisut lahti, silmad suletud…

?kki h??dis Saaremaa Riidu l?vele astudes:

„Meile tuleb veel teisigi v??raid!”

„Kesse?” k?siti keldrist.

„Eks ikke va Hull-Juhan.”

„No siis saab j?llegi nalja!”

Sealt ta l?henesid, see uus v??ras. See oli pikk, k?hetu mees, uhke otsaesisega. Kuid sellest hoolimata oli ta nimi Hull-Juhan, ja temast arvati, et ta enam rumalamaks ega targemaks ei l?he. Pidi juba selle m?istuse-piskuga l?bi ajama, mis talle kord oli antud. Ja seda polnud palju, nagu taipas Illimar, taipas, v?ib olla, isegi kurg Joosep. Ta polnud enam noor, ta meelekohad hakkasid juba halliks minema. Ainult ta kongis nina n?is veel kasvavat ja ikka rohkem ta h?rrandlikku s?nnip?ra avaldavat. Nii arvati nimelt m?isas. Sest ta ema oli olnud toat?druk, aga isast ei teatud midagi. Ja m?isas teda peeti, nagu oleks ta igavesti siia kuulunud.

Ta ei teinud kellelegi paha, kui teda ei ?rritatud. Kuid tal olid omad kombed, oma jonnakus ja isegi oma uhkus. Ta ei kannatanud nimelt k?baraid ja saapaid, ei mingit peakatet ega jalatsit. Need n?isid talle otse kehalist valu tegevat. Oli see suvel v?i talvel, ta k?is palja p?i ja palja jalu. K?barat ei pannud ta vabatahtlikult kunagi p?he. Ja ainult suurima pakasega n?ustus ta kottasid kandma. Kuid seda peeti siis ka k?lma m??dupuuks. „Nii k?re, et Hull-Juhangi juba saapaid kannab,” ?eldi m?isas. Kuid seda m??da polnud ka ta jalad enam kellegi inimese jalad, vaid pigemini kabjad. Nad olid k?vad ja mustad nagu malmist.

Ta suurimaks kireks oli viin. Seda sai ta harva, ainult m?ni kord aastas ja peamiselt just viinakeldri juures. Ning sellep?rast passis ta ka peale, et ?igel ajal kohal olla. Kuid siin olid selle saamisega j?lle omad sekeldused.

Nii ta n??d tuli. Ta must ?likond polnud just tema jaoks ?mmeldud. Sest selle varrukad ulatusid poolde k?sivarde ja p?ksis??red vaevalt ?le p?lvede. Nagu ikka, oli ta n??dki palja p?i ja palja jalu. Kuid ?he kaenla all oli tal luitunud silinder-k?bar, teise all kummidega kamassid, pikast east l?mmis nagu lootsikud. Need esemed n?isid teda isegi kaenla all vaevavat, kuid nad olid viina saamisel vajalikud.

Te peatus meeste ees, vaatas neile altkulmu ja k?histas ?heainsa s?na:

„Viina!”

„Kas sa viina-seadust ei tunne?” k?ratas vana Hirm vastuseks. „See on keisri k?sk: viina peab joodama, m?ts peas ja saapad jalas, nagu mehine mees! Paljasjalgsete jaoks ei ole viina – see on seadus!”

Seda seadust tundis Juhan isegi. Ta n?gu kiskus virilaks. Seistes kordamisi ?hel jalal nagu kurg t?mbas ta kamassid jalga. Ja siis t?stis ta silindri pea kohale, seda ometi p?he laskmata.

„Mis mood see on?” p?rutas Saaremaa Riidu. „K?tsakad k?bara k?ljest!”

Juhan laskis silindri p?he. Ja n??d oli ta oma viinav?tmise mundris. Kuid ta oli selles ?uduseni veider: veel pikem kui muidu, rind eest nabani lahti, s??red kamasside ja p?ksiotsade vahel vaksa v?rra paljad. Suured kamassi-k?rvad t?lgendasid ees ja taga. Ning Juhan n?is otse vabisevat vastikusest.

Siis ulatas Illimari isa talle viinakortli.

Ja siis see s?ndiski, milleks kogu see komet oli korraldatud. Juhan kahmas ?he k?ega kortli ja kummutas suu kohale. Samal ajal rabas ta teise k?ega silindri ja kamasside j?rele. Ning veel enne, kui kortel t?hi, olid ka Juhanil need vastikud v?rgid juba kaenla all. Kuidas see s?ndis, seda ei suutnud keegi n?ha ega seletada. See oli imetegu.

„Pea, pea!” karjusid k?ik l?bisegi. „Keda sa petad! Kes lubas sul k?barata juua!”

Kuid Hull-Juhan jooksis juba l?kastades ja v?ikalt naerdes eemale. L?kastades sellep?rast, et kortlis oli puhas piiritus olnud, mis talle aga just meeldiski. Ja naerdes sellep?rast, et ta oli neid omal kombel ometi t?ssanud. Ei, ega ta nii rumal olnudki, nagu arvati. Enda jaoks oli tal m?istust k?llalt. Katsugu aga teised omaga l?bi tulla!

Illimar oli esialgu nii Juhanit kui meeste k?rkivaid h??li kartnud. Kogu ses toimingus oli olnud midagi ?hvardav-t?sist. Kuid siis m?rkas ta naeruk?bet meeste silmanurkades. Ei, see oli siiski paljas nali vaese Hull-Juhani arvel. See oli p?rit veel sellest ajast, mil Juhanit oli p??tud valjusega sundida inimese kombel elama. Ja l?puks polnud kellelegi kurja tehtud ega ?hvardanud mingi h?daoht. Juhanit oli k?ll pisut pinnitud, kuid ta oli oma napsi saanud ja pidas end koguni v?itjaks. Seal ta l?ks juba sillal, ?hes oma silindri ja saabastega, et panna neid j?rgmise napsikorrani paigale.

K?ik naersid, naersid nii, et pisarad silmi tulid. Naeris ka Illimar, tammudes ?helt jalalt teisele. Ja isegi kurg Joosep v?ttis ?ldisest r??must osa. Ta keksis meeste keskel, plagistas nokaga ja vehkis tiivakontsudega. Tea, mis tema kogu sest asjast arvas!

Hirmu Juhan pani oma kange tubaka tossama. Selle h?ng oli veelgi v?gevam kui viinakeldri oma.

Sel hetkel hakkas aida ees platsil s??gikell l??ma. Killadi-k?lladi! r?kkas see r??msalt. Kellapostide all seisis kupja naine, varrukad ?les k??ritud ja punav??diline seelik ?mber, ning sikutas kellan??re. Ta k?sivarred k?isid nagu kurikad heledas p?ikesepaistes.

Juba l?una! Selle vastu polnud neil kellelgi midagi. Kirjutaja l?i oma raamatu kinni, mehed t?mbasid pintsakud selga ja Illimari isa lukustas keldriukse tohutusuure v?tmega.

„Noh, vanapoiss, kas l?heme?” k?sis Saaremaa Riidu kurg Joosepilt.

„Jah, vanapoiss, mis muud, kui l?hme,” noogutas kurg Joosep vastuseks.

Ja nad l?ksidki koos.

6


L?unaks tuli kogu perekond koju. Tuli isa ?hes Illimariga, tuli t?di Liisa ja tuli vend Karla. Liisa oli m?isaaias t??l olnud ja Karla juba hommikul saadetud mingis asjas alatare manu. Muidugi, ta oli seal pool p?eva olnud, m?tlematagi kojutulekule. Sest kui ta kord juba v?ljas oli, siis ei saanud teda ka keegi enam k?tte. Nii r?ndas ta omapead ringi, n?gi igatlaadi inimesi ja v?ttis igasuguseist asjust osa. Ning Illimari meelest oli tema vabadus otse kadestamisv??rt. Kuid ta oligi Illimarist poole vanem ja k?is talvel juba koolis.

N??d ei paistnud p?ike enam otsejoones tuppa. Kuid ?u akna ees oli heledalt valgustatud ja l?i oma vastuhelgi seintelegi. S??gilaud oli otse akna all ja kaetud omakord veel valge linaga. Nii et paistis laual iga leivapuru, mis sa sinna poetasid, ja iga tilk, mis sa sinna loksutasid. Ning sedagi juhtus tihtipeale, otsekui Illimari kiusuks.

Kolm t?iskasvanut olid Illimari meelest v?ga suured, nagu hiiglased istusid nad seal laua ?mber. Eriti ei v?inud kedagi teist isaga v?rrelda. T?si, Illimar oli n?inud k?ll veel suuremaidki mehi, kuid ega nad isast ikkagi suuremad olnud. Siin otsustas juba lihtsalt asjaolu, et ta oli isa. Tal oli suur punakaks tuuldunud n?gu, mustad j?hvtugevad juuksed ja vahakad vurrud. Kuid eriti suured ja tugevad olid ta k?ed. Nendega v?ttis ta iga s??maaja alguses leivap?tsi ja l?ikas pika noaga iga?hele sirged ning ?hepaksused viilukad. See s?ndis nii t?pselt ja m??detult, nagu v?is n?uda ainult meistermehe k?telt. Kuid Illimar taipas ses toimingus ka midagi pidulikku ja p?halikku. Sest leival?ikamise hetkel istusid k?ik vaikselt ja liikumatult. Hiljem v?is juba iga?ks ise oma tarvidust m??da lisa l?igata. Ainult leivap?tsi ei tohtinud iial seliti panna, ja kui paluke maha kukkus, siis pidi sellele ?les t?stes suud andma. Sest isa m?letas oma noorusest aegu, mil oli leiba veel v?ga v?he olnud. Ja seda nimetati veel n??dki „jumalaanniks”, olgugi et isa seda teenis ning ema k?psetas.

Ema ja t?di olid v?rdlemisi ?hesugused, ainult ema juuksed olid heledamad ja ta ise natuke t?sedam. Isa oli k?ll perekonnapea ja teda kardeti, kuid t?eliselt tegi ta perekonnaelu pisiasjadega v?he tegemist. Ta isegi ei t?relnud palju lastega, veel v?hem oleks nende peale k?tt t?stnud. Kui juhtus, vaatas vaid kurjalt – ja sellestki jatkus juba. Ema aga oli ema. Temalt tuli vallatuse puhul kergesti laksak p?sele, kuid temaga ka jonniti, tema ebameeldivaist k?skudest hiiliti m??da – ja teda armastati. Lauaski oli tema see, kes pidi k?igi eest hoolitsema, ja Illimar s?i pooleteramehena ikka veel tema taldrikult. See oli nagu iseenesestki m?istetav.

T?di Liisa oli alati perekonnas olnud, nii kaugele kui Illimar m?letas. Ta oli k?ll juba mitmesuguseid t?disid n?inud, aga t?di Liisa oli ?igupoolest alles p?ris noor t?druk. Ta oli kitsukene, tasase iseloomuga, k?bedate t??katega, kuid omad noore t?druku kombed ja huvid ei puudunud temalgi. Ikka vahel sekka k?is temagi m?te ilusama hilbu ja lustlikuma silmapilgu poole. Ning heas tujus olles ajas isa temaga kiusujutte poistest. Illimarile j?id need jutud k?ll tumedaks, kuid nende laad oli talle nii t?di vastuvaidluse ja punastamise kui teiste naeru p?hjal selge. Ja temagi naeris omaette kaasa.

„Naised on ikka naised!” arvas vend Karla neil puhkudel halvakspanevalt. See oli muidugi mujalt kuuldud lause, sest ta endagi mehisus polnud veel kesteab kui pikk. Ta oli k?ll suure kasvuga poiss, k?hetu, tedret?heline, p?sti harjasjuustega, suurte k?rvadega. Ja ta oli rahutu, plaanitseja, valmis igasuguseiks seiklusiks. Nendega ei l?inud tal igakord kaugeltki h?sti ja vahel tuli v?ga alandavaid arvepidamisi. Aga ta oli siiski vanem ega hoolinud Illimari seltsist palju, kui seda ta ettev?tmistel just h?dap?rast vaja polnud. Muidu aga v?is ta Illimari hullutada igasuguste juttudega, millel polnud mingit p?hja, mida aga Illimar alles hiljem taipas.

Nii istus perekond lauas, nagu oli ikka istunud. Neile oli ?hine p?evitunud n?onahk, ?hel rohkem, teisel v?hem tedret?hti, k?igil aga k?rged p?senukid. Illimar polnud veel m?ttele tulnud, kas nad olid just ilusad v?i mitte, aga millegi poolest erinesid nad teistest temagi meelest. Nad olid nimelt k?ik m e i e.

L?una oli algupoolel ikka igav, nagu mingi t??tu kohuset?itmine. Vaikiti ja s??di. Kuid sedam??da, kuidas t?isealiste t??v?simus ja s??giisu v?henes, muutus asi l?busamaks. Siis hakati nimelt r??kima, juttu ajama. Illimar ei saanud selle juures k?ll mingit osa etendada ja Karlagi jutuhoole pandi harilikult p?rss kohe peale. Kuid nad kuulsid, mis vanemad r??kisid, ja said mitmesuguseid asju teada. See oli nagu aruandmine sellest, mis oli iga?hega t?na huvitavat juhtunud v?i mis teiste k?est kuuldud, ja siis ?hine arupidamine, kas sellest head v?i halba arvata. Ning vahel kaldus jutt sootuks kaugele sellest, millest ta algas.

Harilikult alustas k?nelemise isa. Ta s?i siis juba loiumalt, peatustega, ja ta n?ost oli juba n?ha, et ta midagi ?telda m?tles. Kui see oli l?bus, siis muheles ta omaette, kui aga halb, siis l?ksid ta n?ojooned valjuks. T?na aga paistis, et ta jutt polnud ei seda ega teist, vaid sealt vahepealt.

„Kuidas vahel ka vanadki asjad p?evavalgele tulevad,” algas ta, ja k?ik vaatasid k?sivalt tema otsa. „Olime t?na viinakeldris,” jatkas siis isa, „on seal ?mberm??tmisi ja ?mberkorraldamisi. Seal p?ras, k?ige koli taga oli ?ks vana vaat, mida pole enam mituk?mmend aastat tarvitatud. T?mbasime ta v?lja, aga oli nii k?dunud ja kuivanud, et kohe lauahunnikuks kokku vajus. Ja mis te m?tlete: iga laud seestpoolt otsekui karu?ke, ikka paar tolli vahet ja j?lle peenike pulk sisse taotud. Pealt pole midagi n?ha, aga seest nagu siil.”

„Kes siis seda on teinud?” imestas ema.

„Kesse? Eks ikka teomehed, endised viinavedajad. Sai neid ju ka omal ajal n?htud, kui noormees olin ja vooriga Riias ning Tallinnas k?isin. ??sine aeg, valgust nii palju kui lumi annab, voor aga pikk, mituk?mmend rege. Kes neid seal valvata sai! Konutasid aga vaatidel kasukate all r??tsakil, ajasid joru. Aga enestel pisukesed oherdid kaasas, muudkui puurivad aukusid l?bi tammelaudade, siis ?lek?rs sisse ja kaanivad selget piiritust, nii palju kui s?da kutsub. Siis j?lle tapp ette – olid selleks valmisvoolitud pulgadki kaasas – ja pealt pigiga mustaks ning siledaks. Seespool ulatusid pulgad k?ll pikalt v?lja, aga kes seda n?gi. N?hti ainult, et mehed on vahel liiga l?busad, aga mine v?ta kinni, millest. Naersid: hakkavat niisama p?he, kui pea liiga vaadi l?hedal hoiad! Ja nii igal ??l ja igal peatuskohal, ning teed olid tol ajal pikad. Sellestki vaadist oli n?ha, palju teda neil reisidel tikatud. Ei j?udnud ?ra lugedagi!”

„Ega sinul sellep?rast midagi halba tule?” hoolitses kohe ema.

„Mis minul sellest! Juba v?ga vana asi, ammu enne mind juhtunud. Ei olnud mina varem vooride valvaja ega ole n??d. Ja mis need vooridki enam endistega v?rreldes – ainult m?nik?mmend versta oma linna. N??d raudteed ja k?ik muugi seda m??da. Aga teisiti oli lugu ennevanast. Tea, kus n??d tookordsed viinavedajad isegi on? Eks ikka ammugi juba mulla all, puhkavad oma peat?isi!”

N?is, nagu oleks isale p?ris l?bu teinud, et m?isat kord t?ssati. See aga ei puutunud temasse. Peaasi, et praegu tema hoolde usaldatud asjad korras oleksid!

Ja siis jutustas isa t?nasest Hull-Juhani napsilk?imisest. Seesuguseid lugusid oli k?ll varemgi kuuldud, aga omajagu l?bu pakkus seegi. Ainult ema j?i pikapeale t?sisemaks ja, kui isa oli l?petanud, lausus ta vaikselt:

„S?tse k?is hommikupoolel siin.”

Isa kortsutas kulme ja k?sis, olgugi et n?is vastust isegi teadvat:

„Missugune s?tse?”

„See – see hull, kes siis muu,” vastas ema.

K?ik j?id vait, nagu oleks midagi rasket nende ?le langenud. Jah, see oli kurb lugu! Isal oli nimelt ?de, kes elas ajuti p?ris m?istlikult, kuid sattus siis ?kki m?ratsemishoogu. Siis ilmus ta metsatagusest k?last n?htavale, jooksis l?bi k?ik tuttavad ja sugulased ning tegi, mis aga m?ttesse tuli. Ta oli siis kohutav ja tal oli mitme mehe j?ud. Illimar oli seni k?ll ainult kord n?inud ta hullumeelseid silmi ja s?simusti pulstunud juukseid. Aga temagi teadis, mis t?hendas hull-s?tse k?lask?ik. Selle eest oleks kesteab kuhu p?genenud. Ja t?na oligi ta juba siin k?inud, just siis, kui ta oli linnumaja v?i viinakeldri juures.

„Noh – ja kuidas?” k?sis isa pikkamisi.

„Midagi,” vastas ema. „N?is p?ris selge olevat. Kartsin k?ll, et tea, mis teeb, aga midagi. Istus paar silmapilku, puhkas jalgu ja ajas m?ne s?na juttu. Ainult ?ra minnes ?hvardas ?kki, et maksab k?igile oma vaenlasile k?tte – kui j?lle haigeks j??b.”

„Imelik, et ta seda ise teab,” arvas t?di.

Kuid keegi ei vastanud talle. Ega tulnud ka muust jutuajamisest enam midagi. Isa t?usis lauast ja ?hes temaga teisedki.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4

Поделиться ссылкой на выделенное