Friedebert Tuglas.

V?ike Illimar



скачать книгу бесплатно


V?ike Illimar, kirjeldan sind n?nda, nagu m?letan minevikust ja nagu n?en n??d. Olen sinuga koos kasvanud, olen k?ik su p?evad ?hes elanud, olen peaaegu sa ise, ja peaksin sind tundma. Kuid olen n??d ometi ka palju vanem ja n?en ning m?istan k?ike hoopis teisiti. Palju sinust on minus kadunud ja palju uut juurde tulnud. Mis on ehtsam, mis parem, tookordne v?i n??dne? T?tt ?elda, ma ei tea seda. Kuid meil polnudki valida, tuli aga vananeda, tahtsid sa seda v?i mitte. K?ige eest hoolitses aeg, ja aeg on n??d selleski s??di, et ma sind j?lle n?ha tahan. See on juba teatud iga, kus hakatakse uuesti hellusega minevikule m?tlema.

M?letad, kuidas v??rad inimesed k?lla tulles sind k?simusega kiusasid: – V?ike Illimar, kelleks tahad sa saada, kui suureks kasvad? – Sa ei teadnud just t?pselt, v?i kui teadsidki, siis ei s?andanud ometi ?elda. Tammusid jalalt teisele, vahtisid k?rvale, h?benesid. V?i kuidas oleksidki ?elnud, et tahad just korstnap?hkijaks saada! Siis hakkasid need v??rad ?rnalt poolt m?istatama: kas tahad selleks v?i tahad selleks? Need olid k?igile tuttavad elukutsed, mitte k?ll nii k?rged kui korstnap?hkija oma, kuid k?sijate meelest ikkagi auv??rsed. Aga seda elukutset, mis sulle viimaks sai, seda ei aimanud keegi, sest see oli ses ?mbruses tundmatu.

Kuid ometi oli sellest juba siis sinus midagi: armastasid vahtida asju ja inimesi ning jatkata m?ttekujutuses s?ndmusi, mis elus nagu pooleli j?id. Panid teraselt t?hele ratsaniku r?hti maanteel, s?gislindude lendu taevas v?i j??lillede kujunemist talvisel aknaruudul. Ja sa unustusid sesse vahtimisse, tundes otse s?dant ahistavat p?nevust. Liiga t?sine oma ea kohta – arvati –, mis sellest k?ll saama peaks! Ega saanudki midagi asjalikku, ei saanud isegi mitte korstnap?hkijat. Sai vaid see, kes vaatleb ja elus poolelij??nud lugusid p??ab m?ttekujutuses l?pule viia.

V?ike Illimar, kaua olen ma sinust eemal olnud ja su peaaegu unustanud. Kuid n??d sattusin ma j?lle neile maile, kus sa kord muiste liikusid. Tahtsin n?ha kolme j?rve, – leidsin vaid ?he, ja seegi paistis nii kitsukene. Teised olid hoopis kuivanud ja inimesed ei m?letanudki neid enam. Puud j?rve ??res olid palju v?iksemad ja metsad taevarannal h?redaks j??nud. Maja, milles sa kord elasid, oli varemeis ja tuul k?is aknaist sisse ning v?lja. Kauaks pole neid varemeidki, ja sellep?rast tahtsin ma nii v?ga sind veel n?ha ses majas liikumas.

?ieti on su elu, v?ike Illimar, ?nnelikum olnud, kui oled seda vahest teeninud. Ei, ?ra vaidle selle vastu, hoolimata k?igest kibedusest, mida oledki kogenud. Inimesed on sulle ?ldiselt head olnud ja su elu on paremini l?inud, kui oli sul endal selleks eeldusi. Oled seda ikka s?gavamas s?dames tunnud ja tunnustanud. Ja nii oli ?nnelik ka su elu ses n??d juba olematus majas olematu j?rve kaldal. Pane k?ed silme ette ja tuleta meelde! Sule k?rvad ja kuulata! On, nagu kohiseks kuldne j?gi kauguses…

K?igest sellest tahaksin ma jutustada.

Ja kui ma siiski vahest poolikult ?nnestun, siis sellep?rast, et ma sind ometi t?itsa sellisena ei suuda n?ha, nagu sa siis olid. Olen k?ll vist targemaks saanud, aga midagi on ka j?ljetult kadunud. H?davaevalt suudan veel meenutada, millisena paistis maailm k?rgest rohust, kust pea ?le ei ulatunud. Ei m?leta enam h?sti kalmuse l?hna ega vuti h??lt. Aga s?nu seada oskan ma n??d ometi paremini ja julgeksin ka vastata p?rimistele, kelleks tahaksin saada.

Kui keegi veel k?siks, k?llap siis vastaksin, et tahaksin olla alles v?ike Illimar.

1


Illimar ?rkas hommikul sellest, et hele p?ikesekild otse ta n?o l?hedal v?rises. Ta oleks veel maganud, kuid valgus paisus ikka tugevamaks ja tungis l?puks l?bi kinniste laugudegi. Ning see ei annud enam rahu.

Ta ei m?rganud pea kunagi, millal just silmad avas. Ta leidis enese ainult ?rganuna. Kuid esimesed hetked avasilmigi olid peagu sedasama, mis oli olnud ?sjane uni.

K?iki ta virguvaid meeli t?itis ikka seesama valguslint. N??d n?gi ta seda. See tuli suure kapi ja seina vahelt ning langes truubile. Esialgu ta riivas ainult truupi ega valgustanud seda t?ielikult. Muhud krohvi konarlikul pinnal olid akna poolt heledad, nende vastask?ljed aga alles tuhmid. Nii poolenisti valgustatuina paistsid nad siinsamas silmade ees nagu mingid kupitsad, k?nkad ja m?eahelikud. Ning Illimar m??tis pilkudega nende vahet ja nimetas neid samade nimedega, mille all tundis kodu ?mbruse k?rgemaid kohti. Siin oli Soevarik, siin L?lletem?gi ja siin Kullaorg.

Kuid siis muutus valgus ikka heledamaks, kuni p?ikeselint langes otsejoones truubile. Ja n??d muutus t?ielikult ka see m??rimaastik. Nagu see polnud t?iesti tasane, nii kaugeltki ka mitte samav?rviline. Ta oli ?ldiselt k?ll valge, kuid ometi mitmetooniline: paiguti roosakam, paiguti sinakam ja paiguti v?is n?ha isegi tumedaid laikusid. Teiselt poolt oli huvitav ka selle l?bi ja l?bi valge pinna ometi mitmelaadiline olemus. Sest truupi oli palju kordi ?le lubjatud ja neid kordasid v?is veelgi erikihtidena eraldada. Endisist lubjakordadest oli t?kikaupa nagu koorikuid maha pudenenud. Uus kord oli need varisenud kohad k?ll katnud, kuid neid v?is siiski veel v?ikeste s?vendustena n?ha. Ja samuti oli sellest uuestki korrast t?kke v?lja varisenud. Ning need lohud olid juba j?rsemad, veelgi selgemate ??rjoontega.

Nende madalikkude uurimine oli Illimarile hommikuti ?rgates ikka k?ige huvitavamaks ?lesandeks. Tal polnud iial mahti ega p?sivust midagi muud nii l?hedalt ja nii kaua vaadelda. Kogu see joonter?gastik oli ainult m?ni toll ta n?ost eemal ja nii heledalt valgustatud. Ta oli veel sedav?rd unine, et ei viitsinud end liigutada. Kuid ta silmad elasid juba ja talutasid m?tetki enesega, kuni t?ieliku ?rkamiseni.

Milline joonter?bu see oli ja mida ta k?ik ei kujutanud! Esialgu leidis Illimar sellest ikka veel kodu?mbruse maastikke. Siin oli ?lemine ja keskmine j?rv ning tee nende vahel. Siis laskus maapind viinavabriku kohal, kuni avanes alumine j?rv. Jah, see oli k?ll pisut suurem, kui oleks pidanud olema, v?rreldes teistega, kuid Illimar leppis sellega. Ja viimase j?rve taga laius juba p?ratu Alasoo oma vingerdavate ojadega.

Vaadeldes seda kaarti n?gi Illimar varsti ka seda, mis sel maastikul s?ndis. Ta l?ks juba ise m??da keskmise j?rve kallast, n?gi parte valgete laikudena rannas paterdavat, hanesuled h?llusid vees, keegi s?itis veovankriga moonamajast m??da ja keegi veeretas parajasti vaate viinakeldrist v?lja. Nii oli see maastik t?is oma igap?evast elu.

Illimar sulges hetkeks silmad, ja kui ta nad uuesti avas, oli sein j?llegi muutunud. Ta teadis, need jooned v?isid veel hoopis muudki sisaldada. Sest m?nedki asjad olenesid ainult sellest, kuidas neid n?ha taheti. N??d oli seinal imelikke taimi, p??said, puid. Mingi s?najalg algas otse ta n?o ees ja ajas enese ?le poole seina laiali. Siis tulid aiad, pistandid, pooleli-ehitatud maja sarikad, varemed. Ja siis hakkas Illimar vaatlema loomi, kes lamasid v?i liikusid ta ees. Seal oli suur pull laiade sarvedega, kuid ilma tagakehata. Siis kerrakiskunud kass. Siis kaks koerakutsikat ?ksteise sabas kinni. Ja l?puks vanamees pika kollase habemega. K?iki neid ja veel palju muudki v?is seinal n?ha, kui aga oma pooltki pisut m?tet pingutada…

Millal oli Illimar esmakordselt selle seinamaailma avastanud, seda ta ei m?letanud. Kuid ta avastas seda igal p?ikeseheledal hommikul edasi. Nagu ta silmad selliseil retkil terasemaks muutusid, nii muutus ka sein lubja murenemisel ja krohvi pragunemisel. Ning avastustel ei paistnud l?ppu olevatki.

Ikka enam virgudes hakkas Illimar ?htlasi ka lubja l?hna tundma. See oli pisut kibe, pisut hapukas, pisut soolane. Ja l?bi lubja tungis isegi savi l?hn – midagi tolmust ja kuiva, kurku kipitama panevat. See oli k?igi ahjude, truupide, telliskiviseinte l?hn. Ning sellega ?hinesid toa muudki h?ngud: villaste riiete, v?rvitud m??bli, pestud p?randa l?hnad.

Illimar p??ras teise k?lje. Ta oli t?iesti ?rkvel.

Ta n?gi, et isa ja ema voodi teise seina ??res oli t?hi, nagu ikka hommikuti ?rgates. See oli koguni ?les tehtud ja valge lina peale laotatud. Selle peatsis oli v?ike madal kapp ja kapi otsal mitmesuguseid pisiasju. Nende hulgas ka imev??rne puumuna: kui avasid pealmise punase koore, tuli v?lja sinine muna, kui avasid sinise koore, tuli v?lja kollane muna – ja nii edasi, kuni l?puks j?i pisitilluke kuldne muna, mida enam avada ei saanud. Illimar tohtis seda imemuna ainult p?hap?evahommikuti avada. Ta ei teadnud k?ll, mis p?ev just t?na oli. Kuid k?ige j?rgi otsustades igatahes mitte p?hap?ev. See iga seitsme p?eva p?rast korduv v?imalus oli talle aga aja kulumise m??rajaks, nagu omal kombel kalendriks.

Otse voodite jalutsis t?usid need kaks kappi, mille vahelt valgus ka truubile langes. Need olid nii suured, et toa t?itsa pooleks jagasid ja ainult kitsa k?igu voodite juurde vabaks j?tsid.

Illimar teadis: nii need kapid kui ka imev??rne puumuna ja palju muudki ses korteris oli isa tehtud. See oli s?ndinud siis, kui nad alles teisal – seal alatare juures elasid. Ja sellest ajast m?letaski Illimar peamiselt ainult vaiguste h??vlilaastude l?hna.

N??d voolas valgus nii kappidevahelisest k?igust kui ?le kappidegi. Ja ses valguses n?gi Illimar ka pilte, mis rippusid voodite kohal seintel. Muidu nii tuhmilt n?ha, paistsid nad p?ikesepaistelisil hommikuil k?iges oma heleduses. Need olid suured pildid, tr?kitud imeilusate v?rvidega. Ja nendegi raamid olid isa enese tehtud.

Otse vastas oli vanemate s?ngi kohal pilt, mis andis Illimarile k?ige rohkem m?tlemisainet. Pildi alaosal oli suur sinakas kera, mida kandsid ?lgadel v?ikesed tiivulised olevused. Kera kohal istus vana mees suure valge habemega ja t?sise n?oga. Tal oli k?es kaks raamatut, puutahvlit v?i midagi selletaolist. Tema k?rval istus aga noor v?ga meeldiva n?oga olevus, kelle ettesirutatud jalal ja ?lest?stetud peopesal oli tume t?pp, nagu mingi haava arm. Istujate pea kohal ?hus oli p?ris harilik tuvike, ainult selle vahega, et ?kski harilik tuvike n?nda p?sti ?hus ei p?siks. Lisaks v?ljusid tuvikesest igale poole heledad jooned nagu kiired. Selle pildi kohta oli Illimar kuulnud ?eldavat: Kolmainus. See oli tume s?na ega seletanud midagi. Kuid kui pildist r??giti, siis ikka v?ga t?siste n?gudega, otsekui midagi kartes. Ja Illimar otsustas omaette, et see kujutas jumalat ja tema naist. Selles arvamuses p?sis ta mitu aastat.

Teisel seinal rippus hoopis eredamate v?rvidega pilt. See kujutas k?igepealt ?leni metsa alla kasvanud k?ngast, mille tagant ?hest nurgast voolas punakat valgust. K?nka k?ljes avanes kaljune koobas ja koopa suus lamas keegi naisterahvas k?huli, lugedes ta ees maas olevat raamatut. See naisterahvas oli Illimari meelest v?ga ilus: tal olid erepunased huuled, paljad l?ikivad ?lad ja pikad ruuged juuksed, mis voolasid vabalt igale poole. Magdalena, ?eldi selle pildi kohta. Nii oli vist k?ll selle naisterahva nimi, kuid kes ta t?eliselt oli, seegi j?i Illimarile saladuseks. Temastki r??giti t?siselt, kuid ometi mitte sellise karmusega nagu eelmisel pildil kujutatud istujaist. Ta pidi elama kas ammu aja eest v?i v?hemalt kuskil v??ral maal. Igatahes erines ta oma erepunaste huulte ja l?ikivate ?lgadega neist t?drukuist, keda Illimar oli n?inud. Piltilus – seda ?tlust m?istis ta ikka ainult selle pildiga ?henduses.

Magamisruumis oli veel kolmaski pilt, v?ikese kapi kohal. Selle poolitas kaheks ?hest pildi servast teiseni ulatuv raudv?re-aed. ?lemisel poolel oli s?ndinud midagi ebatavalist: seal oli segamini inimesi, hobuseid ja s?idukeid, kuid nende kohal ?hus lendles niisama inimeste ning s?idukite osi. Pildi alumisel poolel, lume ja j??pankade vahel, seisis kaks tumedat inimkogu, k?ed ehmatusest ?les t?stetud, ?hel veel luudki k?es. Kuna eelmised pildid kujutasid midagi v?ga liikumatut, nagu igavesti kohale tardunut, siis oldi siin kesk liikumist ennast. Oli juhtunud mingi ?nnetus! Sellestki pildist poetas isa vahel m?ne s?na, aga ta alandas h??le siis ikka peagu sosinaks. „Seal t?llas s?itis keiser,” ?tles ta. „Kuid m?isnikud tapsid tema, et ta ei saaks rahvale head teha.” Ja isa vaatas seda ?eldes ringi, nagu oleks keegi soovimatu v?inud ta sosinatki kuulda. Illimarile j?i aga lugu h?maraks ja ta ei kaalunudki palju selle kallal. Teda huvitas pildil k?ige rohkem mees, kes oli k?e ?hes luuaga ?hku t?stnud. Selle ehmatuses oli midagi naljakat.

Illimar sirutas end soojas voodis.

Nende piltide vaatlemine pakkus talle ikka rohkesti ajaviidet. Kui ?mber midagi ei s?ndinud ja olemine l?ks igavaks, siis v?is m?te neil peatuda. Ta ei suutnud neid k?ll edasi arendada nagu truubikirju, kuid nad olid iseenesest palju huvitavamad.

2


Niiviisi vaadeldes ja m?teldes tundis Illimar ?kki majas valitsevat vaikust. Kord kostis nagu eemalt maanteelt vankriloginat, siis laulis nagu kuskil kukk ja haugatas koer, kuid maja ise j?i vaikseks. N?is, nagu oleks vana kellgi oma pikaldases k?igus peatunud. Ei kuuldunud midagi ei eestoast, ei eeskojast ega maja l?hemast ?mbrusestki. Mida rohkem Illimar kuulatas, seda vaiksemaks n?is j??vat, nii et l?puks ta k?rvades tinisema hakkas. Ja see t?itis ta s?dame ?kilise hirmuga.

„Ema!” kisendas ta. „Ema-a-a!”

Kuid keegi ei vastanud. K?ik olid n?htavasti kodust l?inud. Illimar tundis ?kki s??a tahtvat ja ?he erilise asja p?rast oli tal veel eriline rutt. Mis pidi ta n??d ?ksi peale hakkama? Ema oli teda hommikul t?ustes ikka aidanud, kas v?i ka ainult s?nadega, kuid ta oli l?hedal olnud. N??d aga oli temagi v?lja l?inud ja ta siia unustanud!

Selle pettumuse p?rast oleks Illimar peaaegu nutma puhkenud. Sest ta oli alles v?ike, v?ga v?ike poiss. Ta t?mbaski juba suu virilaks ja tegi paar nuukset. Kuid sellestki ei tulnud suuremat v?lja. Liiatigi teadis ta juba, et jonnist pole palju kasu, kui seda keegi ei n?e. Ja nii ei j??nud l?puks ikkagi muud ?le, kui katsuda omapead t?usta. Oli v?hemalt seegi hea, et nii valge oli. Muidu poleks ta suutnud ?ksindushirmule vastu panna.

Ta l?kkas ?hukese triibulise tekikese pealt ja ajas enese ?le voodi ??re p?randale. Seal ta seisis, v?ike t?sedav?itu poisikene, t?mmud juuksed sassis, s?rgi-natukene p?lvini, jalad pisut mustad. Teda oli k?ll veel ?htul j?rvele aetud jalgu pesema, kuid siis oli asi ununenud ja ta niisama voodi p??senud. N??d n?gi ta kahe kapi vahelt heledat akent, selle taga teed, tee taga pleekaeda ja seal kedagi pesu n??rile laotavat. Ta n?gi k?ll ainult, kuidas lai lina ?hku t?usis ja ?le n??ri viskus. Hetkeks liikusid ka kaks punast k?tt m??da palaka serva. Kuid igatahes pidi k?ige selle taga inimenegi olema. Ja nii polnud Illimar siiski t?itsa ?ksi maailmas – ning see teadmine rahustas teda kohe.

Ta leidis voodi jalutsist oma p?ksid ja ajas need ?he k?ega voodi servale toetudes ning ise ?hkides jalga. P?ksid olid tumesinisest riidest, p?lvede ja tagumiku kohalt juba k?llaltki kulunud. Neid hoidsid ?lal ?le ?la ulatuvad laiad paelad ja nende tagapool k?is n??pidega kinni. Illimar sai k?ll jalad p?ksis??rtesse ja traksipaelad ?le ?lgade, kuid kahel pool k?ljel olevate n??pidega ei saanud ta ometi hakkama. Ja ta arvaski selle vaeva olevat ilmaaegse. Nii lahkus ta magamisruumist, p?ksi tagapool ripakil ja s?rgisaba v?ljas.

Tal polnud mahti nii taga– kui eestoas muud m?rgata, kui et neis kedagi polnud. Hele p?ikesevalgus l?i tagasi seintelt, laua linalt, t?di voodilt ja s??gin?udelt pliidil. Siin polnud midagi karta, olgugi et oli nii vaikne ja ?ksik. Alles v?lisuksel muutus Illimar ettevaatlikumaks, praotas ukse ja piilus v?lja. Kuid ka p?ratu suur eeskoda oli t?hi ja vaikne. Selle katuseroovide alt ja kaugemaist nurkadest ei kadunud k?ll kunagi h?marus. Kuid ?ueukse m?lemad pooled olid praegu p?rani ja sealt langes lai valgustee kuni toa l?veni. Ning Illimar l?bis selle ikka pisut kohutava ruumi ilma suurema h?data. Ta paljad jalad ainult tundsid kivip?randa k?lmust.

Vaevalt oli Illimar pea v?lja pistnud, kui ta ka ema n?gi. See istus ukse k?rval pingikesel ja l?petas parajasti kartulite koorimist. Ta ?hel pool oli korv koorimata, teisel pool kauss kooritud kartulitega, p?lvede ees aga madal kast koortega. Sel hetkel, kui Illimar n?htavale tuli, ?iendas ta t??st kangestunud selga, ja n?gi teda.

„Sa oled juba ?les t?usnud?” imestas ema ja naeratas kohe, n?hes Illimari lahtist p?ksitagumikku. „Kuidas sa said –?”

Kuid Illimar ei vastanud midagi. Ta r??mustas k?ll, et ema oli ikkagi siinsamas l?hedal, kuid mossitas esimesel hetkel ka ?ksij?tmise p?rast. Ja ?igupoolest ei oodanudki ema mingit vastust. Ta t?usis, kohendas riideid, v?ttis siis maast koortekasti ja hakkas sellega maja otsa taha seasulu poole astuma. Ning sinnapoole oli ka Illimaril asja.

Hetk hiljem oli ta aga juba k?ik oma jonni unustanud, eriti kui kuulis sulust sea k?rsitut ruigamist. Ta ruttas sinna, asetus sulu l?vele ema k?rvale, peaga vastu selle seelikut. Ema oli kartulikoored moldi visanud ja vaatas n??d, kuidas siga neid aplalt ?gis. Ning see oli ka Illimarile alati huvitavaks etenduseks.

See oli alles noor siga, roosaka keha ja hoopis roosade k?rvadega. Kartulikoor l?i ta k?rsa ?mber, k?rss v??nles erkalt ja v?ledalt, eriti selle ?lemine serv. See oli suurep?rane, see sea isu ja heameel. Ta ruigas s??es kogu aeg, otsekui mingit t?nulaulu lauldes. Isegi ta saba n?is ?revuse p?rast vahel rohkem keerdu kiskuvat, vahel loiumaks laskuvat. Ta oli k?igiti huvitav ja ilus.

Ainult ta ei l?hnanud h?sti. Ja ta jalad olid virtsast rusked.

„Vaata, ta ei pese oma jalgu,” ?tles ema ja vaatas Illimari jalgadele.

See polnud ema poolt j?llegi hea. Kuid et ta selle juures ometi ise naeratas, siis unustas ka Illimar etteheite kohe. Ja kui ema ta p?ksid oli kinni n??pinud, l?ksid nad koos tuppa. Ning seal toimus n?opeseminegi ilma suurema t?lita.

Selle j?rel asetas ema piimakruusi ja leiva lauanurgale ning Illimar asus nende kallale. Ta ulatus parajasti laual olevast kruusist jooma. Nii s?i ja j?i ta vaikides, ?htlasi kogu aeg v?lja vahtides. Suur pikkade koibadega putukas l?ks v?ljaspool p?iki ?le aknaruudu. Siis lonkis akendest m??da Sami, see koer ja Illimari verivaenlane. Ta n?is olevat morn ja pahas tujus. Jah, n??d on ta kindlasti eeskojas ega ole hea temaga kokku puutuda. Ta on ikka seesama, pruunikas-hall, segat?ugu, iga toll t?is tigedust. Ja nad ei kannatanud kumbki teineteist.

Illimar kuulis, kuis ema kogu aeg ta selja taga toas talitas. Ta t?stis astjaid, kallas vett, s??tas tuld. Tohikud ja kuivad kuuseokkad p?lesid s?rinal. See pilt huvitas j?lle Illimari ja ta p??rdus pliidi poole. Seal jooksis tulekeel hagudes.

Ema n?is aga ikka veel Illimari omapead ?lest?usmisele m?tlevat.

„Kas sa midagi unes n?gid?” k?sis ta.

„Ei-jaa.”

„Mis sa siis n?gid?”

„Ei m?leta.”

„Kuidas ei m?leta?”

„Oli kuri koer.”

„Ja muud ei midagi?”

„Ei-jaa.”

„Mis siis veel?”

„Vihma hakkas sadama.”

„Ja mis veel?”

„Midagi.”

Unedega oli ikka nii, et nende korralikust jutustamisest kunagi ?iget asja ei saanud. Vahel oli hommikul ?rgates k?ik ununenud, vahel kippusid v?gisi omalt poolt juurde lisama, vahel j?lle ei teadnud, kas olid seda sel v?i m?nel eelmisel ??l n?inud. Uni – see oli ikka mingi v?ga segane asi.

N??dki hakkas Illimar kahtlema oma ?sja-jutustatud unes. Ta l?ks t?di voodi juurde nurka ja istus seal jalapingile. Siin h?maras oli k?llalt rahulik m?telda. Koer ja vihmasadu? Kas oli ta neid t?esti n?inud? Ei, k?llap meenutas talle Sami n?gemine koera ja ema veekallamine vihma. Ja siit oleks n??d hea edasi m?telda, nii palju kui aga s?da soovib.

Ta jookseb kurja koera eest silla alla pakku. Siis hakkab vihma sadama, m?ristab ja l??b v?lku. Kui hea, et siia varju sai! Kuid siis n?eb ta, kuis teisest sillaotsast koer niisama sisse roomab – niisama vihma eest pakku. Ja nii nad l?mitavad seal truubis vastamisi – hirmul teineteise ja v?lgu ning m?ristamise p?rast. Huu, kui kole!

Ja seda oleks v?inud veelgi edasi m?telda, ?ksk?ik kuhupoole, kui aga enesel liiga kole ei hakka. Kuid Illimar tundiski juba hirmu oma kujutluse ees. See oli nagu midagi iseenesest olevat, v?ljaspool ta enda tahet, ja vaevaga suutis ta m?tted mujale juhtida.

Tuba oli endiselt t?is p?ikesevalgust ja rahu. Ema juuresolek ja katla sumisemine ainult suurendasid seda m?nusat tunnet. Ema paistis siit madalast veelgi suuremana kui ta juba muidugi oli. Ta t?stis trumleid, padasid, kausse ja taldrikuid, p?hkis puru pliidilt ning risu pliidi eest. Ema talitas ja t??tas ikka. Ta v?ttis kruusiga vett ja kastis kolme fuksiapotti aknal ning k?hetu kummipuu p?tti akna k?rval. Siis tegi ta venna voodi ?les ja t?mbas t?di s?ngi kohalt ?mblikuv?rku. Illimar imestas ikka, et emal iga t?? jaoks just parasjagu aega jatkus, nii et kohe ?igel ajal teise juurde j?uda. Nii j?udis ta n??dki just selleks pliidi manu, et katlakaant ?les t?sta, kui selle alt vaht hakkas s?rinal rauale tilkuma.

Siis aga istus ema hetkeks toolile, ja kohe olid tal sukavardad k?es. Katel podises omaette, vardad kl?bisesid tasakesi, ema k?igutas end edasi-tagasi ja ?mistas mingit kirikulaulu. Ta m?tted n?isid ?kki v?ga kaugel olevat…

Illimaril hakkas igav ja ta ?tles:

„Ema, ma l?hen v?lja.”

„Kuhu?” k?sis see otsekui ?rgates.

„Pleekaeda.”

See oli koht, mida v?isid alati mainida, ?ksk?ik kuhu siis l?puks l?ksid. See oli k?ll peagu nagu oma ?u, kuid temast algasid ka pikemadki teekonnad. Neid aga ei v?inud kunagi ette aimata, ja pleekaeda sai luba ikka k?ige kergemini.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4

Поделиться ссылкой на выделенное