Friedebert Tuglas.

Liivakell





Nii oli kogu L??tsa elu l?inud kui need h?marad m?tted ning need kollased s?gise lehed. Keerles, keerles, roomas, roomas, ja n??d on m??da, ning ei tule enam iialgi tagasi ei tule enam iialgi tagasi ei tule enam iialgi

Lagedal lumel nokitses n?ljane kaaren mustava s??da kallal. Ta oli omad k??ned sellesse l??nud, tagus nokaga seda ja peksis k?hnade tiiva kontidega vastu lund. Kui L??tsa must kogu k?nka tagant kerkis, vaatas lind tigedalt tema poole. Ja kui L??ts k?mme sammu temast eemal oli, t?usis kaaren raskel tiibade vihinal lendu, s??ta noka vahel hoides. Kuid see oli liiga raske, kaaren oli n?ljast n?rk, ta laskis s??da inimese jalgade ette maha. Siis aga t?usis ta k?rgemale, keerles hauakaevaja p?? kohal pimeneva taeva all ja kraaksus vihast v?riseva h??lega:

Korraat! Korraat!

Ning siis vajus ta heljudes edasi ja kustus kasvavas ?htus lume v?lja kohal mustana punktikesena nagu surres.

L??ts kumardas ja t?stis kaarna s??da ?les. See oli inimese k?si, mille keegi kellegil m??gaga oli maha raiunud. Tema s?rmes oli vaskne s?rmus, mida roheline rooste ahnelt s?i. See k?si oli k??narp??st terava m??gaga ?hel hoobil l?bi raiutud, veel n??d rippus selle k?hna k?sivarre ?mber riba verist sitsiriidest k?ist.

L??ts t?stis k?e silmade ette. Ta katsus t??st parkinuid k?veraid s?rmi, mida tarretuse valus v?risevad nahksooned raudseteks konksudeks kokku olivad kiskunud. Ta puudutas oma k?vera p?idlaga k?vaks l?inud peonahka ja k?sivart, mida elu ja aastad, n?lg ning t?? nagu n?ljased hundid olivad n?rinud. See k?si oli ainult kimp luid, sooni ja pastla v?rd parkinud nahka. See oli p?rutav kurbm?ng, lugu murest, puudusest ja t??st. See oli laul siidist, mis ta kudunud, ning hallitanud leivast, mis ta suu ??rde oli t?stnud.

L??ts vaatles seda k?tt, ja v??rad, imelikud m?tted vilksatasivad l?bi ta p??. Siis aga surus ta k?e kaenla all, pistis omad soonilised ja k?lmast sinised k?ed vastamisi k?istesse ning astus edasi. Ja ta ei m?telnudki enam selle k?e p??le, oh, nii palju oli ta n?inud omas elus poolikuid ja terveid surnukehasid! Kes teab, kes selle k?e laial eluteel ?ra oli kaotanud! Mis k?ik ei ole olnud ja mis k?ik ei ole n?htud!

Issand, sinu teod on imelikud! ?hkas L??ts. Suured ja imelikud! Aga mis on inimene? Tuhk ja p?rm! K?ik liha on kui lillekene

Linn kerkis ikka k?rgemale ja k?rgemale. Katuste, tornide ja korstnate piirjoon n?is vastu ehataevast nagu vanaaegse kindluse m??r omade suurt?ki aukude, luukide ja kitsaste akendega. Ei olnud enam ?ksikuid majasid; k?ik sulas ?heks mustavaks seinaks kokku, millest ainult kollased tulukesed salakavalatena silmadena v?lja vilkusivad.

Aeg kulus, ja siis oli linn juba nagu kuivale roninud hiigla triton. Korstnad ja tornid mustasivad teravatena kisadena tema loogas seljal ja tema sadatuhat silma vaatasivad tigedalt lumistele v?ljadele, et s??l enesele saaki m??rata, metsiku vihaga selle selga h?pata ning ta k?ri l?bi n?rida.

Taevalik ilutulestus muutus ja muutusivad varjud maa p??l, ning siis n?is linn hiigla kam?l?onina, kes igal minutil oma v?rvi muudab, l?pmata petlik, l?pmata uus on.

Hommikust ?htuni istub ta oksa p??l, pikk keel suust v?ljas, ja kannatlik-kannatamatult ootab ta putukat, kes lenneldes ta libedale keelele kinni j??b. Siis t?mbab ta keele suhu ja neelab putuka alla ning uuesti ootab ta v?lja sirutatud keelega, ootab ja ootab. Ta ei liiguta ennast, ei hinga, ja ainult ta kavalad silmad tantsivad ta enese libeda keele otsa ning taeva ja maa ?mber salalikud, vihased, tigedad

L??tsa ees avanes aguli t?nav, k?ver ja kitsas nagu taeva tee, ja meeletu linn neelas surnumatja ?ra. Kahel pool t?navat mustasivad k?rged aiad, potid kummuli postide otsas. Aedades kasvasivad imelikud puud: k?verad, j?serikud, juured turbases maas ja oksad tolmuses, haisevas taevas. T?nava k??nakul k?kitas maja, k?lg ?ieli kui haige lapse k?ht. Siis mustasivad tee ??res j?llegi m?danevad kuurid, haisevad tapatallid, ja kusagil ?ues, umbses sulus ruigas nuumsiga, kes kurja und n?gi.

L??ts l?ks, k??r seljas ja verine k?si kaenla all. Talle vastu tulivad niisamasugused k?hmas, tumedad kogud, haldunute, n?ljaste n?gudega. Punnis magudega majad kahel pool tee ??res olivad kui kirstud reas. Oli nii ?udne-?udne nende kirstude vahel, ja s?dames vingerdas pime hirm k?ikide koleduste ees, mis need kastid enestes varjasivad. Oi surnukehade l??gust ja luukerede koledat l?ila, mida varjavad ?ksteise k?rvale heidetud mustavad kirstud!

Issand, issand! hoigas L??ts. K?ik liha on kui lillekene kui tuhk ja p?rm

Valukrambid surnumatja k?hus j?ivad v?hemaks. Ihu t?itis roidumus ja uimastus. Rinnas aga pigistas miski leinaline, mureline s?dant, pigistas, pigistas Oleks tahtnud j?lle jumalat paluda, seda vana, esiisade aegset jumalat, kes truu ja kindel alati, kui ka kogu maailm sind maha on j?tnud Ooh, ooh Sest mis on see maailma elu? Unen?gu, tuhk ja p?rm Puhub tuul, ja teda ei olegi enam Aga jumal j??b igavesti. Ja k?ll tema n??dki n?eb, kuidas ta sulane Juhan L??ts sessinatses h?daorus patu ning k?ige lihaliku kurjusega v?itleb. K?ll tema halastab ja paneb ta tulevastel aegadel seisma omale paremale poole

Unistades ja ohates vankus L??ts edasi. Mustad kogud tulivad talle vastu; v?ravate roostetanud hinged kriuksusivad valusalt ja kogud kadusivad. Tulivad vanakesed, vihad kaenla all, tudisevad kaelad v?lja venitatud; tulivad sisse langenud rindadega naised, k?rnased, kisendavad lapsed k?tel; tulivad tahmaste n?gudega mehed, k?barad kuklas, kobisevad p?lled ees, tulivad h?marast ja l?ksivad h?marasse. Keegi ei vaatanud L??tsa otsa ja tema ei n?inud kedagi. Lumi rudises ning rasked sammud kadusivad t?nava nurga taha.

Kusagil ?ue p??l ruigas nuumsiga umbses sulus.

Edasi, edasi.

T?nava nurk. Kollane laternas posti otsas. Petroleumi vaat poe ees ja kollased jooned lume p??l. Aga k?rges taevas kaks v?risevat t?hte.

Till, till, till!

Keegi s?itis.

Eest ?ra! Hei!

Rahva k?min, ?lle aur, ja ?ks mees istus trahteri trepil ning toetas rasket p??d k?te najale. Temal oli paks k?ht ja suured roosad k?rvad. Ta t?stis p?? ?les, ja tema palgel oli tuimus ja mure, ning ta valgete ripsmete k?ljes v?risesivad suured hallid pisarad. Tema vurrud rippusivad nagu vanal kassil alla ja tema huuled olivad imelikult koos, nagu oleks ta oma ette vaikselt naernud.

Tere, L??ts! h??dis ta ?kisti. No kuhu sa, kurat, l?hed?

Mis sina siin teed? k?sis L??ts kurvalt.

Joon oma higi, oma vaeva, oma muret! ?tles mees, ja suured pisarad jooksivad korraga ta vurrusid m??da alla. Tule, ma ostan ka sulle! K?ik maailma joodan ma purju! T?na s??me ja joome, homme sureme ?ra!

Suitsunud lagi, selles konks ja konksu otsas petroleumi lamp karrast varjuga. Hulk laudu ja porine, haisev p?rand. Leti ees istus rohelise n?oga, purjus silmadega avalik naine, ?ks k?is jaki otsast ?ra rebitud ja k?sivars k?lmast sinine. T?druku vastu istus kehakas trahteripidaja, ja kogu ta n?gu punase nina ja ?llest kollaste vurrudega oli ainult ?ks hiigla naer, kui ta naise ?lga n?pistas.

Laudade ??res konutasivad purjus mehed luu ja naha haisevad kimbud. Hulk klaasisid.

?llelomp laua p??l, aga seinal punane kuulutus alusriietes preili pildiga.

Naervad l?uad l?ksivad laiemale, kollased hambad v?lkusivad ja valged silmamunad p??rlesivad. Pikad luised s?rmed, k?lmad ja v?risevad nagu h?mbliku jalad, sirutasivad end l?bi kollase ?hu naise ihu poole. Aga see ihu oli must, haisev ja l?ila. Kuid ta naeris neid v?risevaid s?rmi n?hes. Sest need janunesivad tema j?rele.

L??ts viskas k?lmanud k?e prantsatades ?llesele lauale ja istus raskelt pingi p??le. Kogu ilm k?is ta ?mber ringi: irvitavad palged, t?navat?druku sinine k?si, punane kuulutus seina p??l ja v?risevad, niisked s?rmed kollases ?hus

Nad j?ivad. Kibe, haisev viin voolas laiadest k?ridest alla kui p?hjatutesse mutiaukudesse. Korraga t?mbas naine verise k?e laua p??lt ja kriiskas joomisest k?hiseva h??lega:

Hee, kurat, mis see on?

K?ik vaatlesivad k?tt. Pimedatest nurkadest venisivad unised, uimased kogud leti poole ja silmitsesivad ?hetavate silmadega seda verist tompu. K?hn, kipras palgega, palja lagip??ga mees seisis laua ees ja katsus kollaste s?rmedega maha raiutud k?tt.

H?, kui ma valan sulle, nii et sa sirgu j??d! kriiskas t?druk ja l?i k?ega paljap?isele kolksti! vastu lagip??d. Aga ?mber ?rgas metslaste koor kurgu p?hjast p?rguliste naeru:

H? h? h??!

Kust sa ta v?tsid? p?ris trahteripidaja L??tsalt.

Leidsin n?mmelt. Kaaren nokitses teise kallal.

No mis sa kuradi raipest kannad! Politsei v?tab su veel kinni.

Panen ehk m?ne surnuga ?hes hauda. Eks ta ole ikka ristiinimese j??nus sureliku korjus

T?druk t?mbas roostetanud s?rmuse surnud k?e p??lt ja ajas enese s?rme. S?rmus oli verine ja l?hnas roostest. Ja siis p?rutas ta k?lmanud rusikaga vastu lauda ning kisendas:

Kortel viina! Kuuled sa, paksmagu, kortel viina!

Aga ?mber ??tsutasivad p?rani l?uad p?rguliste naeru:

H? h? h??!

Kusagil h?maras nurgas algas keegi kurba m?ngu. ?hetooniliselt kajasivad h??led, ja m?ngumehe purjus nutt kostis l?bi viiuli viie. Nuttis viiul ja nuttis mees. Joodikud vajusivad istmetele k?ssi, kaelad paindusivad, ?lad kerkisivad, soonilised k?ed rippusivad p?lvedel kui juhivitsad.

Nuttis viiul ja nuttis mees. Kes teab, mis ?le nad nutsivad: l?inud elu v?i surma ?le, mis neid k?iki talvises ?htus mustava akna taga ootas, v?i selle verise, kramplikult rusikasse kiskunud k?e ?le. Oi, kui lootuseta-kurb oli selle k?e saatus: siidi oli ta kudunud ja hallitanud leiba n?ljase suu ??rde t?stnud; ?lesehitanud ja kaitsenud oli ta, aga n??d oli keegi ta m??gaga maha raiunud, ning must kaaren nokitses tema kallal t?hjal n?mmel

Nuttis viiul ja nuttis mees. Inimeste n?od kahvatasivad, silmad muutusivad hallideks, kurbadeks; aga roosade k?rvadega mees laskis ?kisti rinnuli leti p??le ja hulus haledalt kui n?ljane hunt talvises laanes. Ja siis ei n?inud L??ts enam midagi enese ?mber: ei olnud enam l?but?druku purjus n?gu, ei punast kuulutust seina p??l, ei joodikuid, ei lage ega p?randat. Ainult hale, ?hetooniline pilli h??l ujus kollases ?hus.

Siis aga muutus korraga m?ng. R??msad, kisendavad h??led tormasivad kesk k?rtsi, silmad purjus-punetavad, t?mbasivad ?ksteise k?test kinni ja keerutasivad metsikul tantsul l?bi ruumi. M?ngumehe p??le oli kramplik naeruhoog tulnud. L?bi muusika kostis ta luksuv naer ja rautatud saapakandade plagin kivip?randal.

K?ik oleks nagu ?rkanud. Joodikud viskasivad p??d selga, ja nende silmad keerlesivad ?hetavatel n?gudel. Avalik naine h?ppas kesk k?rtsi, t?stis undruku k?rgele ?les ja viskas lahti l?inud juuksed selja p??le. S?llapikune mees t?mbas higiste k?tega t?druku k?hu ?mber kinni, ja siis keerlesivad nad p??rases tantsus ?le ?mber l?katud toolide, metsikus ekstasis end ?ksteise vastu surudes! Ja siis tantsis k?ik, tantsis muusika ja pillimees, kollased irvitavad n?od seinte ??res, naine punasel kuulutusel, toolid ja lauad, lagi ja p?rand ning kollane ?hk! Tantsis k?ik metsikus hullustuses, k?ik kannatused ja ahastused, minevik ja tulevik, r??mud ning valud, tantsis k?ik, h??guvas ekstasis end ?ksteise vastu surudes!

See oli nagu elu narrim?ng: Kusagil h?maras nurgas m?ngib imelik muusika ja k?ik keerleb hulluse tantsus temaga ?hes. ?mber on kollane ?hk, taeva asemel pilkane t?hjus, p?rgu asemel p?hjatu kuristik, ja sarnase taeva ning sarnase p?rgu vahel m?irab puntrasse kerinud h??guvate kirgede bacchanalia! Aga l?bi selle meeletu himu, l?iluse ja tooruse koori laulavad n?lg ja mure ?hetoonilist duetti

L??ts surus verise k?e kaenla alla ja vankus v?lja. Minnes ?le k?rtsi p?randa n?gi ta ainult kollaseid n?gusid ja nendes valgeid verisoonilisi silmamunasid kui n?iatulesid enesetapja haual tantsivat. Kollases ?hus kostis saapataldade plagin ja l?but?druku huikamine. Aga taga pimeda seina ??res k?kitas roosade k?rvadega mees, toetas l?uga k?tele ning nuttis nagu pisikene laps.

J?llegi t?nav ja taevas ning maa. Kollane laternas, kollased jooned lume p??l, ja k?rtsi trepil istus pime sant ning laulis peenikese, k?rge h??lega :

Kui tule ?itsk?rd minn? siist ilmast ?ra sinn?, kon engli lendleva

Aga k?rges taevas v?risesivad kolm t?hte

Purjus Juhan L??ts vaarus l?bi linna kodu poole. Vastu tuli mustav vabrik, mille sisikonnas miski raske k??nles ning v??nles. Vabriku ehitus vabises, t?mbus krampides kokku, musta suitsu, s?demeid ning n?ge vastu taevast visates. K?rges saalis seisivad masinad. Laiad rihmad rippusivad ratastelt nagu hiigla-ussid l?unamaa v??tkasvude keskel laisad, unised, vedelad. Teisest aknast paistis aga hiigla-masin ja selle ees seisev t??line. Masin l?i terasest l?uad p?rani ja t??line viskas tema l?ikivate hammaste vahele suuri villa puntraid. Masin n?ris, n?tsitas, nii et l?ua lihaksed nagisesivad ja ragisesivad, ning kugistas siis oma s??da ?hetavaid silmi j?llitades alla. L??tsale n?is k?ik see nagu viirastus olevat: Kusagil laane s?gavuses, rihm-v??tkasvude ja boamadude vahel, h??gub Moloki kuju ning tema ees p?lvitab inimene. Ta ohverdab k?ik, mis tal hinge taga on, oma nooruse, tervise ja j?u, et aga oma viimast vara elu alles hoida. Elu, seda h?marat unen?gu, t?is monotonlist vilepillide muusikat ja kaugete trummide p?rinat

L??ts vankus edasi ja tundis, kuidas ta k?ht viinast soojenes ja ta eluj?ud j?llegi kasvas. Ta tundis uuesti tahtmist jumalat t?nada, et ta temal nii kaua elada oli lasknud, ning paluda, et ta temale veel palju p?ivi annaks elada, teda teenida ja tema s?na kuulda. Ta n?gi oma kuuek?mneaastast iga enesest m??da minevat. Mis ei ole selle aja sees k?ik olnud! Noorus ja laiad metsad ja p?llud, ning karjane k?is p?ldudel ja puhkus pasunat. Aga p?ike oli tol ajal palju suurem kui praegu ja ??pikud laulsivad n?nda, nagu nad enam iialgi, ei enne ega p?rast, pole laulnud. Siis oldi noor ja taheti naist v?tta, kuid keegi teine v?ttis naise, keda temagi tahtis, enne teda ?ra. K?idi merel ja k?idi maal, otsiti ?nne ning ei leitud seda, sest olematut ei ole t?esti mitte. Ja siis tuldi lapsep?lve p?ldudele tagasi. Aga siin oli k?ik nii t?hjaks ja paljaks j??nud, p?ikene oli pisikeseks muutunud ja ??pikud ei laulnud enam. K?idi veel kord merel ja maal, aga ?nne ei leitud, tuldi siis sinna haisevasse linna ja maeti kaksk?mmend aastat surnuid. Oi, kui palju oli neid surnuid suuri ja pisukesi, mehi ning naisi! Iga?hel neist oli oma elu olnud, oma lapsep?li ja nooriga, laulvad ??pikud ja v??rad maad ning mered. Ja mitmet viisi olivad nad surnud: m?ni suri, sest et ta p?evad t?is olivad saanud, v?sinuna elust ja tema andidest; aga m?ne kaela p??l mustas n??ri j?lg, ja tema n?gu oli sinine ning silmad p?rani jah, ka sarnaseid oli palju oli

L??ts tundis, nagu oleks ta need kaksk?m mend aastat ainult iseennast matnud aegam??da ja sihikindlalt. Ja n??d oli ta juba k?ris?lmeni maa all. Mullavirn kasvab, varsti l?mbub ta ?ra!

Oh, peaks jumal talle veel p?ivi andma! Siis hakkab ta end v?lja kaevama! Sest mis jaoks oli ta siis elanud? Eitea, mistarvis oled elanud; ei tea, mistarvis surema pead!

L??ts tuikus edasi. Agul kasvas j?lle, l?ks h?maramaks, majad vajusivad madalamaks. V?rava postid seisivad kui v?llapuud ja p?rani ?ued mustasivad t?hja t?nava poole.

Siin elasivad k?ik need, keda elu p?rgulise vandes?naga vastu mudast maakera oli s?litanud. Ta ei viitsinud neid purukski n?rida: vigastena ja viletsatena s?litas ta nad v?lja. Nende ?le laotas end igavene niiske ning h?mar ??. Lillevarred t?usivad siingi ?les, kuid kollased nupud ei l?inud iialgi lahti. Kus nad kasvasivad, s??l ka surivad: ei olnud neile p?ikese paistet, ei kevadet, ei kesksuve sinitaevast

?hest l?ngi vajunud v?ravast p??ras L??ts sisse. Kahe madala aia vahel minnes, kord paremale, kord pahemale poole p??rates, j?udis ta viimaks suure mustava maja ette. Ei saanud aru tema seintest, ustest ega katusest. Ainult pisikesed aknad kumasivad nagu kollased lapid mustal vaibal.

L??ts p??ras nurga taha. Maja ?mber mustasivad hangedes imelikud kongid, kummuli vaadid ning haralised p??sad. Surnumatja j?udis m?danenud k?sipuudeni ja laskis pimedat kivitreppi m??da alla. Rotikari jooksis ta tulekul kottpimedat kivist koridori m??da k??nte krabinal laiali.

L??ts tundis iga kivi selles aukuses p?randas: seitse aastat oli ta neid tundma ?ppinud, seitse aastat, mis niisama pimedad ja umbsed olivad nagu see koridor. T?na aga tundus talle k?ik v??rana: p?randas olivad orud ja m?ed, seinad jooksivad siira-viira, ning ta tundis omade k?rvade ?mber nahkhiire jahedaid tiival??kisid.

Haledal kriginal vajus madal uks koridori sopis lahti. Kottpimedas keldris ??tsus k?lm r?skus palgesse.

L??ts oli koju j?udnud.

Ta v?ttis raudahju servalt ?mariku tahiga lambi ja s??tas p?lema. N?mmelt leitud k?e viskas ta laual lahti oleva vanaaegse laudkaantega raamatu p??le. Ta kobas seinaaugust kuivanud leivap?tsi otsa, k??nas seda paar korda v?risevate k?te vahel ja surus siis harvad kollased hambad l?bi koore. Kuid ta ei suutnud suut?it ?ra purra. Ta otsekui unustas s??mise, laskis leiva p?lvedele langeda ja vaatas udunevate silmadega keldris ringi.

V?lvi all oli h?mar. Lambi leek loitis k?lmas aurus nagu kuu sapi sees. Aur kollendas kui p?ikese kiirtes keerlev tolm, v?rises, kippus tule l?hedale, ja tuli s?i teda ning ei j?udnud iialgi ?ra s??a. Mustas keldri mullane p?rand ja paekivist v?iv, mustasivad palkidest ja paekivist seinad. Laest rippusivad tolmunud h?mbliku v?rgud v?ljaimetud k?rbestega alla. Muldp?randat m??da k?ndisivad r?skusemardikad aeglaselt ringi ning jooksivad nobedalt kollased sajajalgsed, katsumisesarved p??de p??l p?sti.

Lai ja t?hi oli v?lvialune. Ei olnud siin midagi p??le koidest s??dud laua, roovikutest voodi ja raudahju, mille suitsutoru laest rippuvate traatide k?ljes soolikana ?hest v?lvialuse otsast teiseni ulatas. Aknalaual mustas salk mitmesuuruseid sinikaid ja rohekaid pudelisi paksu tolmu all. Aga aken ise oli jalg laiuti ja poolteist pikuti. Klaasid olivad tahmased ning klaaside taga mustasivad j?medad rauad.

Ei olnud selles korteris iialgi p?eva.

Vahel nagu n?is koitma hakkavat, aknaavandusest paistis h?mar kuma sisse, kuid siis tuli j?lle pikk ja igav ??. Ja olivad talved v?i olivad suved, v?lvi all oli ikka ??, mida ainult akna-augu eha vahetevahel virmalisena valgustas.

L??ts istus ja vaatas uimaselt tule p??le, mis ta pools?gedates silmades vabises ning tantsis. Siis kiskus ta palitu seljast ja langes rinnuli voodi r?balatesse. Need olivad r?sked ja haisesivad, otsekui oleks neis kaua aega midagi vastikut ning m?danevat alles hoitud.

Ta p?? h??gus, higist m?rjad k?ed kiskusivad kokku ning valukrambid sisikonnas panivad ta r?balates vinsklema ja p??rlema. Teda oli j?lle haiguse hoog tabanud, mis teda armuheitmatult sinna-t?nna viskas, kuni ta viimaks k?lili heitis, pale p?rani silmadega tule poole p??rdud.

Ta n?gi laua p??l vanaaegset, isaisadelt p?ritut kollaste lehtedega p?hakirja raamatut. Selle nahksed obadused paistsivad nagu imeliku looma t?mbid k?rvad. Kaanelaudade hobuse naha oli aeg, prussakad ja hiired ?ra s??nud. L??tsa nooril p?ivil, kui ta seda raamatut veel iga p?ev ei lugenud, olivad koid palju ??sisid risti ja r?sti temast l?bi ajanud.

L??ts vaatles piiblit, ja ta meelde tuli vanaema, kes seda raamatut p?levast majast p??stes ise hukkus. Piibli viskas aknast v?lja, aga ise ei suutnud enam tulla. Nagu muistne usukannataja seisis ta s??l, luine ja vana kui surm, hoidis piiblit kondistes k?tes, aga ?mber m?irasivad leegid

Ja siis n?gi hauakaevaja verist k?tt. Oli, nagu oleks keegi vihaselt rusikaga vastu piiblit p?rutanud ja jumala nuhtlus teda s??lsamas tabanud: pilvest s?hvatava tulise m??gaga oli ta jultunud k?si maha raiutud.

L??ts m?tles t?usta ja k?tt teiste kohta panna, sest see ei k?lvanud, et ta s??l p?hakirja p??l lamas. Kuid see soov ununes niisama ruttu, nagu ta oli s?ndinudki. M?tete side purunes, ja juba lainetasivad ta silmade ees teised pildid, h?marad ja udused kui s?gise hommikud.

Ja siis n?gi ta j?lle seda k?tt. Ta n?gi teda peenena ja pisikesena. Ta oli veel pehme ja ?rn nagu v?ikese lapse k?si, mis m?ngides nipkikive ?hku pillub. Ja siis n?gi L??ts teda suurena, aga ometi veel niisama pehmena ja puhtana. Siis hoidis ta teisest k?est kinni, ja m?lemate s?rmes olivad l?ikivad vasks?rmused. ?ksteisest kinni hoides pidivad nad l?bi elu r?ndama, n?nda kuidas sosistavad selle ?le k?ikide nooruse unistused. Ja L??ts n?gi seda k?tt laste p?id silitavat ja neile leiba murdvat. Kuid siis kadus teine k?si. Kas oli ta s?da, t?? v?i haigus murdnud, kes seda teab. Aga naise k?si j?i ?ksi, ning aeg kulus. K?si muutus mustaks, k?hnaks, kortsuliseks. Mure oli temast kinni haaranud oma raudse pihuga. Roostetas vaskne s?rmus s?rmes. Kui k?si laste p?id silitas v?i neile leiba murdis, siis s?rasivad ta p??l hallid pisarad, silmapisarad. Ja kui ta ?rdas ning meeleheitlikus palves vastu rindu surus, siis vabises ta kramplikus v?rinas

Ja n??d lamas ta siin v?lvi all. Kes teab, kes ta maha raius, kuna ja kuidas, kes teab seda, kes teab V?ib olla, oli tinakarva talve ?htu, lumi rudises ja p?ike l?ks v?ljade taga looja. Aga ?hus oli tuhandete h??lte sumin, nutt, hoiged ja palved. P??de kohal k?ikusivad tuhanded kondised rusikad ja helkisivad teravad m??gad. Raskel vihinal langesivad m??gad, aga ?hus oli nutt, hoiged ning palved. Ja siis v?ttis n?ljane kaaren verise k?e ning lendas t?hja n?mme p??le. Ja haige inimene t?stis ta ?les, t?i koju ning langes siis v?imetult maha, et surra.





: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16