Friedebert Tuglas.

Liivakell





On aga see Merekaru mees! Tulin tema juurde. Uriseb palgesse: Mis mees teie olete? ?tlen, et nii ja nii, tulin s??lt ja s??lt ning tahan revolvrid k?tte saada. Tema teeb ehmatanud n?o ja t?mbab k??ra selga. Revolvrid? Taevas hoidku, mis asjad need on? Kes neid siia oleks toonud? R??gi v?i tee, mis sa tahad, tema aga kinnitab: Mina ei tea millestki midagi! Kas tapa v?i ?ra, aga mina ei tea! Hakkasin viimaks s?imama, tema s?imas vastu. Tegi l?ppeks kahtlase n?o ja k?sis, mis mees mina ?ieti olevat Kui ei oleks teda h?sti teadnud, oleks pidanud uskuma, et puhastverd mustasajalasega koos oled.

Ja nii ei saanudki k?tte? k?sis t??line.

No ei saanud. Tuleb juba teine kord minna ja keegi ?hes v?tta, keda ta tunneb.

Vaadake aga siis Merekaru, kui ta miski asja p??l v?ljas on! K?ieta poob ?les ja soolata s??b ?ra! Teist nii m?rudat meest ei ole kogu maailmas enam.

Teisel pool seina algas laulmine. See oli seesama igavene laul: Kuis pean vastu v?tma Kesk tuba p?les vist kuusk, ja pisikene t?tarlaps k?is kuuse ?mber, hammustas kord ?he, kord teise piparkoogi k?ljest t?ki ja puudutas peenikeste s?rmedega soojusest pehmeks l?inud stearini-k??nlaid. Aga vanad inimesed istusivad laua ?mber ja laulsivad tuimade n?gudega, milledel elumure mustad varjud paistsivad, seda igavest j?ululaulu: Kuis pean vastu v?tma

S??jad kuulatasivad. Felix t?stis oma painduva k?e ?les ja hakkas takti l??ma. K?ik vaatasivad natukene aega t?siselt ta otsa ja purskasivad siis naerma. Kuid tema j?i t?siseks, ainult huulte ?mber vaevalt n?htav naeru joon, ja ta t?rkavate vurrude k?ljes v?risesivad sulanud lume k?bemed.

J?ulud ?tles ta siis. J?ulud

Ta j?i silmapilguks m?ttesse ja ?tles siis nagu ?rgates:

Kuulge, ma pidin kella poole kahe ajal kusagile minema. See on v?ga t?htis k?ik. Kuid ma kardan, et spik mind endiselt kusagil nurga taga luurab. Ei oleks h?? teda enesega kaasa v?tta. Kas ei l?heks keegi muu minu asemel?

Mina ehk l?hen, ?tles t?druk. Kui kaugel see on?

Teie, Midia? On t?kk maad minna. Kas ei l?heks m?ni teine? Ma j??ksin selle asemel siis siia t??le.

T?druk vaatas paludes nooremehe otsa. Miks siis mitte tema?

Et aga keegi just ise?ralist soovi ei avaldanud sarnase ilmaga l?bi pimedate agulite kohmata, p??ras Felix Midia poole ja hakkas sellele juhatusi sosistama, kuna ta vurrud, millede k?ljes n??dki pisarad v?risesivad, peaaegu t?druku ?hetava k?rvaga kokku puutusivad. Ja n??d n?gi t?druk, et mehe n?os ja silmades enam j?lgegi endisest lapselikust r??must ei olnud, vaid s??lt paistis ainult osav?tmine ja hool oma ettev?tte vastu.

Midia noogutas kuulates vahetevahel jaatavalt p??ga.

Andke mulle oma browning, ?tles ta siis riideid korraldades.

Mistarvis? Ega teie ometi p?hal j?ulu ??l kedagi ?ra taha tappa? p?ris Felix naerdes ja ulatas oma revolvri.

T?druk laskis selle pruuni seeliku s?gavasse taskusse, t?mbas palitu selga, surus l?ki-l?ki silmadele, noogutas jumalaga j?ttes p??ga ja astus ukse juurde.

Uks kriiksatas v?he, ja t?druku l?heldane kogu oli kadunud.

Felix heitis kuue voodi p??le, k??nas s?rgi k?iksed ?les ja asus t??le. Nagisesivad rullid ja krabises paber.

Korstnas hulus j?llegi tuul. Varjud k?isivad seinu m??da, tantsisivad, vehkisivad k?tega. Vaip akna ees k?ikus tuulepuhangutel j?llegi k?vemini, ja iga kord, kui ta aknast pilguks eemal oli, vaatas fosforliste silmadega talve ?? sisse, ja ta j?ine n?gu kiskus pilkavale naerule.

Teisel pool seina oli vaikseks j??nud. J?ulupuu oli vist juba kustunud, v?ikene t?tarlaps magas vist ja n?gi und omast s?ravast kuningriigist. Aga toas oli magus kuuse l?hn ja vaevalt tunduv stearini ving.

Nagisesivad rullid, krabises paber Ja see kestis kaua, kaua ei tea, kui kaua sest keegi ei pannud enam aega t?hele

Korraga kostis trepilt jalgade kobin ja k?dunenud astmete kriuksumine. Toas olejad ?rkasivad kui unest.

Uks kinni! h??dis t??line.

Felix h?ppas paari sammuga ukse juurde, kuid enne, kui ta sellele riivi taha j?udis l?kata, kukkus uks prantsatades p?rani, ja salk sandarmisid, linnavahtisid ja erariides politseinikka tungis sisse. Politsei pristav, kes k?ige ees oli, t?stis revolvri ?les ja kamandas k?riseva h??lega:

Ruki vverh!

Aegam??da ja kohmetult kerkisivad tr?kimustaga m??rdunud, k??narnukkideni paljastatud k?ed ?les. Oli kaheksa noort, paljast k?tt, ja oli neli v?sinud inimest vesti v?el ning ei olnud p??le nende enam kedagi h?maras toas. Kuid pristav t?stis revolvri otsa veel k?rgemale ja kamandas kord veel k?skivamalt:

Ruki vverh!

Laps teisel pool seina hakkas kisendama nagu painaja all

1906.
UNEDE KURISTIK

Ma ?rkasin j?lle ?les: ei olnud rahu neil hirmsatel ??del!

Ma olin j?lle ?ht ja sedasama und n?inud, koledat ja painajalikku :

Lumist lagendikku m??da s?itsivad ratsanikud h??letult. Hobused kohmasivad p?lvini kr?bedates hangedes. Mehed olivad k?ed vaheldamisi k?istesse pistnud ja hoidsivad h?maras tuhmilt v?lkuvaid m??ku kaenla all. J?ises k?lmuses valendavat auru v?lja hingates piilusivad nad sompsus n?gudega eneste ?mber ?le halli, elutu maastiku.

Kui t?hjaks oli maa j??nud! Kui ?udsed olivad v?ljad! Puud seisivad, raagunud ja mustad, lumiste p?ldude vahel. Siin-s??l mustasivad puude ja hangede keskel madalad majad halli ?ise taeva all. Kuid ?kski tulukene ei vilkunud neist pisukestest akendest, ja kui ratsanikud juurde s?itsivad, oli k?ik surnud.

Nad avasivad v?ravad ja s?itsivad ?uedesse ning peatasivad uste ees. ?kski koer ei h?ppanud neile haukudes vastu ja ?hegi akna taga ei valendanud unest hirmunud, ehmatanud pale. Nad tulivad hobuste seljast maha, sidusivad need aia k?lge ja astusivad s?nalausumata ?ksteise j?rele sisse, paljaid m??ku pimedas enese ees hoides.

Nad l?ksivad rehe alla. V?ratite alt t?mbas tuul, pimedas kuulsivad nad lund saabaste all rudisevat. ?le k?rge l?ve kobasivad nad rehetuppa. Siin oli kottpime, l?hnas turba ja kerise j?rele, ?led kahisesivad kesk haua vaikust jalgade all mullast p?randa p??l. N?gised parred p?? kohal liigutasivad end k?lma k?es.

Siis l?ksivad nad elutuppa. L?bi j??tanud akende paistis ?hmane lume valgus, p?randale raamide varjusid heites. Nad kobasivad suurt saviahju, see oli j??k?lm. Nad pistsivad kinnastes k?ed vooditesse, ?led kahisesivad nagu lehed. Mitte ?ht hinge! Siis istusivad nad suure perelaua taha, ?les t?stetud kaelustega ja paljaste s?jariistadega, ning vaikisivad kaua.

S??l mustasivad nende p??d k?rgete k?baratega akna ?hmases ?hetuses. Nende suud hingasivad j??k?lmas ruumis aurupilvi. Vaikides vahtisivad nad ?ksteise otsa. Nende peninuki koonud noogutasivad: mitte ?ht hinge! Maa oli t?hi nagu mets. ??d-p?evad olivad nad otsinud, ilma hingelise leidmata. Inimesed olivad surnud kuni viimseni!

Vaikus kasvas, lume valgus virvendas, tuba l?ks v?ikaks j??k?lm tuba niiskuse ja savi l?hnaga. Muldsest p?randast t?usivad ?les muldsed l?hnad. Ratsanikkude paljad m??gad helen dasivad ?hmaselt laua kohal, nagu hiigla n?elad, nagu linakraaside piid.

V?ikus kasvas, muldsest p?randast t?usivad ?les muistsed l?hnad, imelikud, ?udsed. M??gad v?risesivad laua kohal. N??d ei helendanud nad enam: nad hakkasivad otsekui roostetama, ruttu ja tihedalt t?usivad rusked laigud nagu pisarad. Need veeresivad ?levalt alla, ah, need olivatki pisarad, rusked veripisarad!

M??gad tilkusivad verd, veri voolas m??kadest, kohises veri pikkadest m??kadest, nagu n?eltest, nagu terasharjast, nagu linakraasi piidest! Ja mul oli hirm, s?natu, liikumatu, p??sematu, nagu kirstus, nagu hauas, ja ma tundsin, kuis juuksed mu p?? p??l liigutasivad, j?medad ja k?vad nagu j?hvid.

Korraga hirnus v?ljas hobune k?ledalt ja l?bil?ikavalt!

*

Ma s??tasin tule p?lema, v?risedes hirmsatest unedest.

Ma olin kaua aega nagu halvatud, uimaselt ainult oma elu, olemasolu, valguse ja realiteedi ?le r??mustades. P?hjatu kuristik on une ja t?elikkuse vahel, kuid ?rkamise silmapilgul on ta kitsas nagu m?ra peegli sees, mille ?ks ??r t?elikku ja teine olematuid maailmu n?itab. Siis aeleb ?rkaja nagu udus, otsides ahastades teed tagasi t?elikkuse maailma.

Ma n?gin j?lle liikumatuid, usaldatavaid asju ?ises vaikuses, ja see rahustas mind. Ma n?gin ahju sinistest kahvlitest, vahakangaga kaetud p?randat, vanaaegseid piltisid seintel ja laetud revolvrit voodi k?rval laua p??l. Ma n?gin, et ma t?iesti ?ksi olin; n?gin lukus ust ja riivis akent mitmendal korral, ja m?istsin, et keegi ootamata sisse ei p??se ning et ma teatud m??ral kaitstud olen.

See oli v??ras korter, kus ma olin. Kui ?udne, kui rusuv siin oli! Kuidas olin mina siia juhtunud? Mis oli mind toonud nende v??raste seinade vahele? Millest olivad minu n?rvid nii rahutud? Misp?rast tundsin ma sarnast saamatuse, juuretuse, otstarbetuse tuska? Miks oli tarvis k?ige t?elikumat maailma, et maailma t?elikkuse sisse uskuda?

Nii, n??d tuli k?ik j?lle mu meelde. Ma t?mbasin enese vaiba all kerasse, ?ksi silmi v?lja j?ttes, mis abitult k??nla valguse ees pilgutasivad. Oleksin tahtnud matta end, et mitte tunda aja koledust, p?evade j?iset k?lmust, tundide kramplikku surma nagu maha surutud revolutsioni h??buvat kangumist. Ajatundmus oli hirmus nagu giljotini tera p?sti t?usvate juuste kohal.

Kas selleks pidi see noor, kirgline j?ud kord lippude ja lauludega t?usma, et vanast, raskest, j?isest j?ust tagasi l??duna, purustatuna ja verisena laguneda, h??buda, j??duda, surma agonias v?risedes, surma meeleheites murtuid s?jariistu veel vastu t?stes? Taganemise ja p?genemise meeletust oli ?hk t?is.

K?ik k?neles sellest: inimesed, kes tuiskaval t?naval kaelusi ?les t?stes ?ksteisest m??da hiilisivad; vaksalite ja k?lmavate sadamate luurav ning ohulik varitsemine. K?iges tundus see: siilina kokku kiskunud seltskonna hinget?mbuses ja ajalehe veergudes, mida hirmunud inimesed olivad kirjutanud ja mille v?bisevate ridade hulgas ainult kroonika ja telegrammid oma raudset, armuheitmata keelt k?nelesivad.

Missugune meeletu aeg! Kui odavaks, v??rtusetaks oli saanud inimene aja raske vankri all! Elu ei maksnud enam midagi. See oli nagu tuules lendav leht: m?ttetu, sihitu, otstarbetu. See oli nagu viirastus. Vahel tundus kogu olemasolu ainult unen?ona. Nagu apra niidi otsas rippus ta p?hjatu kuristiku kohal. Meeletu, metsik aeg!

V?idelda s?jas, langeda lahingus, missugune kergus sellega v?rreldes! Kuid elada, n?hes k?ike muud langevat; ise veel hingata, n?hes k?ike muutuvat ebat?eks, viirastuseks, unen?oks, kohutavaks, kardetavaks, hirmsaks unen?oks, missugune v?ljakannatamatu piin! K?ikide v??rtuste seginemine, k?ikide omaduste muutumine, k?ikide tunnuste petlisteks saamine hirmsal, j??taval ajaj?rgul!

K??nal pilgutas minu ees. Ja peidetuna siin, v??ras korteris, kaotanuna k?ik sidemed tuttavate ja s?ndmustega, rippudes mitu korda k?rgemal maast kui see tuba mitmendal korral, valdas mind ?kisti s?nadega ?ra seletamatu elu m?tte ning elu m?ttetuse aimdus. Iga minu liige tundis t?hjuse ja igaviku j??k?lma puudutust. Ja viirastuslikkus sai meeltega m?istetavamaks kui miski t?elikkus iialgi v?ib olla.

*

Ei, nii ei v?inud enam j?tkuda: mina pidin magama, pidin v?lja puhkama, kas oleks v?i maailm vaheajal hukka l?inud!

Ma kustutasin k??nla ja lasksin enese j?lle pikali. Ma m?ssisin enese vaibasse, kuid otsekui ainult selleks, et veel enam iseenesega olla, veel teravamat piiri maailma ja enese vahel aimata ja oma otstarbetust tunda nagu muumia, mis k?vasti l?uendisse on seotud ning liikumata omas koopas lamab. Uni ei tulnud ega tulnud.

M?tted t?usivad, pimedas veel tihedamad, teravamad, m?rgisemad, nagu ekstraktid k?ikide nende h?daohtlikkude p?evade ja rahutute ??de m?lestustest, m?tetest, aimdustest, tundmustest. N?elteravatena t?usivad nad, minu meelekohti puudutades nagu elektrivoolud, mis surnuteski krampisid ?ratavad. Ei v?i ?udsemaid l?bielamisi olla, kui need m?lestused kesk nende hirmsate ??de t?hjust ja vaikust!

Nii, eila n?gin ma hukkam?istetuid. Neid oli seekord kaks: vanamees ja noorukene. Nad olivad surma m?istetud v?givalla ja r??vimise p?rast. Ma n?gin, kui neid soldatite keskel viidi s?jakohtust vangikotta, k?ed ja jalad raudus. Neil j?i siis veel kaksk?mmend tundi elada, sest t?na hommikul pidi neid surma pandama.

Oi, kuidas ma m?letasin nende n?gusid! Need olivad k?lmast sinised, tarretanud, j??tanud, valgete silmamunadega nagu neil, kes teisi maailmu n?evad. Nende nahksed hunhusi-m?tsid olivad otsaesistele l??dud, nii sammusivad nad kesk tuisku h??letutena, ?mber piiratud s?jameeste vahedate t??kidega. Oi, kuidas ma m?letasin vangikoja raudse v?rava k?ledat raginat, kui ta raskelt nende j?rele kinni langes!

V?ib olla, varsti viiakse neid. Kuidas on nad m??da saatnud oma ??? On nad valvanud omadel k?vadel kottidel karraga kaetud uste taga ning ahastanud nagu mina selsinatsel ??l? On neile selginud elu, olemasolu m?ttetus, viirastuslikkus? Kuis on kajanud nende k?rvus vahtide sammud kivises koridoris: ?ks kaks kolm selsinatsel viimsel ??l ?ks kaks kolm

Ma langesin kummuli omas voodis, tabatud v?ljakannatamatust valust. Oi meeleheitmise tusk, oi ahastuse ??retu piin! N?is, nagu oleks t?elikkus ?kki oma raudkindas k?e prantsatades lauale l??nud, oma raskuse j?lge puusse vajutades. Pisikene punase p??ga uss vingerdas v?ledalt minu s?dame ?mber, mu elupuu ?itesse oma m?rki tilgutades:

Unusta oma noorus, unusta k?ik k?rged aated, unusta omad tiivulised igatsused! Ei ole aeg nende jaoks! Sina v?id olla viirastus, aga mitte t?elikkus sinu ?mber. Raudsete ratastega ajab ta sinust ?le. Terasvikatitega on ta niitnud su roosipuud. Juurtega tahab ta nad kord v?lja kiskuda! Ei ole aeg n??d noor olla: m?rki on tilgutatud iga ?ie sisse, surma on k?lvatud oraste p??le!

Surma, surma! kajas vastu igas mu soones. Ainsam filosofia oli veel surma must filosofia, ?rah?vinemise s?gav tarkus. Ei olnud enam muid igatsusi, muid unistusi, kui l?petada oma viirastuslik, ebat?elik, unen?olik olemasolu selles v??ras, ?udses maailmas, mille t?elikkus m?istmatu, arusaamatu oli.

Oleks tahtnud omast viirastuslikust olemisest ?rgata olematusele, mis k?mme korda arusaadavam oleks kui elu sellel sihitul ja m?ttetul planeedil. Tolmuna oleks tahtnud laiali minna, nimena, m?istena, aimena ?ra kaduda, kustuda nagu valguse kiir, nii et vari veel viimaks oleks liikunud, heljunud ja kiikunud, kui musta liblika tiib, mis surma s?numeid viib.

*

?rn une kirme kattis ??rikeseks minu ajud. Ja selsamal silmapilgul l?ivad end lahti unede hirmsad kangad:

K?rgete harvade pedajate vahel s?itsivad ratsanikud h??letult. Lumi valendas, ?hetas h?bedana, ja tema l?bipaistvas kumas n?isivad m?ndade sirged ja oksteta t?ved s?simustad ning k?lisevad kui rauast. Pikakarvased j??tanud hobused kohmasivad raskelt, ninad hangedes, ja ratsanikud hingasivad l?bi suurte kinnaste j??k?lma ?hku.

Nad keerlesivad kaua k?ledate t?vede keskel, hunikusse kokku vajudes, lahku minnes ja j?lle troppi l??es, ikka p?levama vihaga t?itudes, ja nende palged hakkasivad h??guma nagu vasksed n?okatted veriste silmadega. Nende mustade r??de karvad olivad kohevil, ja nende liigutused olivad ?kilised, loogelised ning painduvad nagu metselajatel.

Nende logisevate hammastega vihal ei olnud enam piirisid. Mitte ?ht hinge! Mitte ?ht elulist v?ljadel, teedel, k?lades, alevikkudes! Ei kostnud naise laulu kojast ega lapse nuttu k?tkist. Ainult kuutu, lumevalge ?? j?isete lagendikkude ja surnud metsadega, milledes kohmasivad hobused, j??purikatega ?mbritsetud ninas??rmetest keerlevaid auru jugasid ?hku hingates.

Kuid siis n?givad ratsanikud ?kisti puude all meest hiilivat, musta mantli ja laia kaabuga, lumivalge palge ning argade, piiluvate silmadega. Ta n?is p?genevat, tulisel kiirul, ette poole kumardades ja kaabu silmil. Ta peatas alles siis, kui ratsanikud ta juba igalt poolt sisse olivad piiranud.

Ta vajus kokku hirmu p?rast, n?gu k?tega peites. Ta oli oma musta mantli all madal ja lai nagu pelikani-tantsija indianlaste maalt. V?risevate s?rmede vahelt n?gi ta enese ?mber tihedas ringis hobuste auravaid p?id ning ratsanikkude punavaskseid n?gusid. Ja ta hakkas sosistama, vaevalt kuulduvalt, vabiseva ning paluva h??lega:

?rge peatage mind! Laske mul minna! Sest mis saaksite teie minust? Mina ei ole mitte t?eline, mina olen viirastus, mina olen unen?gu ja ettekujutus. Minu osa elus on olnud ainult n?ida ja mitte olla. See on olnud luule ja fantasia. Mul ei ole oma s?dant iialgi olnud: luule ja fantasia s?damega olen ma tunnud. Mul ei ole omi silmi ega k?rvu olnud: luule ja fantasia silmade ja k?rvadega olen ma n?inud ning kuulnud.

?rge peatage mind! Sest mis kasu oleks teil sellest? Kas ei ole k?ik m??daminev aja kivise palge ees? Kas ei ole k?ik v?rreldav ruumi j?ises t?hjuses? Mis on siis t?epoolest meie olemasolu kui mitte ainult vari? Kas ei ole s?ndimine aja ja ruumi ilmm??tmatuses niisama h?mar ja k?sitav kui surmgi? Kas ei l?he olemise juurteni tungides k?ik l?bipaistvaks nagu klaas? Maailm mis see on? Ah, laske mul minna!

Kuid s??l karjus ?ks ratsanikkudest k?leda ja k?riseva h??lega: See on meile ?ksk?ik, kas sind on v?i ei. P??asi, et sa n?id olevat! Ja see, et sa kardad, juba see on tunnistus t?elikkusele. Ta sirutas oma m??ga v?lja, nagu ?eldes: Jookse ja n?ita oma olemasolematust! J?uad sa p?geneda oled t?eline; j??d sa rippuma meie m??kade otsa oled niisama t?eline!

Algas hirmus ja kohutav v?iduajamine. P?geneja kuulis oma selja taga hobusekapjade murdumist l?bi kr?bedate hangede ja vahedaid m??ku ?hku l?ikavat. Ta oli kriidi-valge, ta tundis omi jalgu raskeks minevat nagu tina, nagu maakera rippus tema jalgade otsas. Siis aimas ta ?kki l?henevat surma, mida kihutavad ratsanikud talle nagu h?? ja kurjatundmise puu ?una omade m??kade otsas ulatasivad.

Ma karjatasin surmahirmus: see s??l ratsanikkude ees olin mina ise!

1906.
SURM

Vaiksed ?htu ehad, taevas t?is pehmet purpurit, uduloorid metsaj?rvede kohal ja kaugel niitude taga kurb laulmine Ja ??d sumedad, pimedad, t?is v?risevate varjude m?ngu, ?rnade tiibade n?gematut kahinat ja helkivaid t?hti mustade metsade kohal Ning j?lle uued koidud ja uued kuldsed niidid taeva pilvedel ning suve punap?ike kui avaruste kuningas

V?i j?llegi nooruse v?itlused, p?liste aadete heitlused, laiade lippude lehvimine, m??kade k?rgele kerkimine!.. On, nagu tuli k?iks tuksates soontes, p?ikesed paistaksid s?dame sees ja t?hed hulk t?hti k?iks sihina ees!.. Oleks kui joonud n?iutud kosest, nagu oleks n?inud n?gematuid asju, kuuleks looduse r?tmilist laulu ning elupuu hiiede m?hinat

Nii ilus on elu midagi suurt ja midagi s?gavat! Nagu oleks leidnud h?marast hiiest punase lille, ja l?hed ja laulad ja lill on sul k?es. Ja ees on sul meri ja taga on metsad ning k?rgel, k?rgel sinetab taevas, ja l?hed ning laulad!

Nii ilus on elu!

* * *

?leval taevas ja madalal maa p??l oli talve ?htu. Taevas kumas kui punane vask ning sinas kui seatina, ja k?rgetest korstnatest, mis kui sambad taevaserval seisivad, venis ?htu ehas purpurina punav ja brongsina hanguv suits v?lja. Karge lumi maas ja ?rn h?rm puude oksil oli sini-roosa.

Sel ajal astus surnumatja Juhan L??ts ?le k?vade hangede, labidas ?lal, viinapudel taskus ja suu torkavast valust, mis ta sisikonnas p??rles, kramplikult kokku pigistatud. Tema sinkjashall vari jooksis pikkade sammudega ?le hangede, h?ples k?nkalt k?nkale ja kustus nurme lohu h?maras p?hjas.

Mees aga m??tis v?lja laiust. Tema kondiline l?ug oli rinda vastu surutud, k?ed vaheldamisi k?istesse pistetud, ta kandis k?rget k??ra seljas. Nii l?ks ta, vankudes v?simusest, j?uetusest ja natukene purjus p??st. Temaga ?hes roomas ?le hangede teine L??ts, surnumatja vari, veel k?hnem, k??rakam ja haigem. Nii olivad nad kahekesi kogu pika eluaja ?hes ?le lagendiku r?nnanud, labidad ?lal ja k??rad seljas.

Lumisel lagendikul kumasivad linna kirikukuplite ja vabrikukorstnate piirjooned ?htu paistel. M?e n?lval kasvas vana paju, h?bedased oksad p?sti nagu tuules lehvivad juuksed. Hall j?nes jooksis ?le L??tsa tee.

Kuid hauakaevaja ei n?inud k?igest sellest midagi. Ikka koomale kiskus ta k?hn keha talve ?htu k?lmast ja n?riva valu vapustustest ta sisikonnas. N?rune palitu ei j?udnud keha, mis ikka kangemaks ja kangemaks l?ks, soendada. K?lm laine t?usis v?risevaid s??ri m??da ?les ja pani k?hu, mis seesmisest valust rappus, kananahkselt sinetama. Ja s??lt kostis vastu korisemine, urisemine ja nurisemine.

Ikka s?gavamaks sai talve ?htu ?leval taevas ja madalal maa p??l. Taevas l?ks tumepruuniks kui roostetanud kard, ja lume lagendik muutus h?marsinkjaks kui meri s?gise ajal. Ei paistnud v?ljal enam L??tsa vari ega tema rasked j?ljed. Tema k?rge kuju sulas otsekui ?hte n?mme t?hjuse, ?ndsuse ning t?useva h?marusega.

Tema l?ks, ja ta p??s siplesivad haiged, s?gedad, karkudel komberdavad m?tted, ?ksteisest ussidena l?bi p?imides ning l?hkedes kui murumunad. Ja ta sinised huuled sosistasivad:

Issand, eks sa n?e: see on ju sinu Juhan L??ts eks sa n?e, et tal k?lm ja valu on eks sa n?e seda, oh issand?..

Kuid issand oli h??letu k?rges talve taevas, kus veel vaskne eha helendas.

Aga hauakaevaja p??s roomasivad h?marad m?tted, kui kari s?gedaid santisid, kes l?bi laia lagendiku s?gavas s?gise ??s p?hapaika jumalapalvele r?ndavad. L?hevad, l?hevad need m?tted, keerlevad, keerlevad ja kaovad nagu nahkhiired ?htuh?maras ja ei tule enam iialgi tagasi. Kahisevad, kahisevad lehed ja kaovad, kuna hinges kahin veel kaua j?rele kajab





: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16