Friedebert Tuglas.

Liivakell





?igusega! Kirikus loetakse k?ll: Sina ei pea mitte varastama. Aga k?llap kandimees sarnast k?sku l?ks tegema! See on m?isaherra tehtud. ?ks petab ?hte, teine teist. M?isnik koorib mind, eks mina v?i siis sellesamaga vastata. Teda peetakse koorimise p?rast osavaks majapidajaks, mind aga pannakse varguse p?rast vangi. Muud vahet ei ole. ?tlevad ja hirmutavad aga, et p?rast surma tulla k?ige kurja p?rast kuri nuhtlus. Kes seda n??d teab, mis s??l tuleb, v?i toda keegi n?inud on. Aga ?hte peab ?tlema: kui s??l tuleb, siis peaks need hirmutajad, ?petajad ja muud, seda k?ll k?ige enam kartma. Ei n?i aga nii olevat. Vaat, see paneb sind ennastki kahtlema.

Kuid usk algas Remmelgas.

Mis see minule h??d on toonud? V?i tema s??a annab? Uskuda ja k?skusid t?ita v?ib ainult see, kellel on, mis suhu pista. Aga meie Kandimees viskas k?ega. Minul ei ole mitte aega oodata, kuni kord taevas k?hu t?is saan. Mina tahan juba siin, maa p??l s??a!

Mehed olivad teelahkmele j?udnud.

J?llen?gemiseni siis! ?tles Remmelgas.

Kuna meie siin veel ?ksteist n?ha saame! lausus kandimees oma krobalist, pruuni k?tt andes. Eks aga jumalaga p??legi Iga inimene l?heb ise poole, iga?hel oma tee Jumalaga siis, jumalaga

Ilm oli ?ige valge juba.

Remmelgas astus j?udsal sammul m?e n?lvakut m??da ?les, ikka roosakamaks l??va taevakaare poole, ja m?tles oma noore elu ning k??raka kandimehe p??le. Mida kaugemale ta l?ks, seda enam vabanes ta sellest raskest tundmusest, mis ta s?dant kandimehe seltsis oli surunud. Siin oli miski eksitus, m?tles ta, miski vale arusaa mine elust. Kuid sellest eksitusest peab ?le saama, peab v?itma k?ik need kurvad valestim?istmised! Elu muinasjutt, mis nooremehe p??s heljus, sai ikka heledamaks, ikka kaasakiskuvamaks, ja mees m?tles, et kas maakeral siis t?esti obadust ei ole, mille varal teda ?les v?iks t?sta?

Ta meelde tulivad kandimehe s?nad: K?ll n?eme, kui kaugele tiivad kannavad! Kahe palja k?ega ei suuda midagi ?ra teha.

Rumalus! Peab suutma, peab! Mistarvis siis niiviisi vingerdada?

Peab suutma, peab!

6

Aga kokku saivad nad ometi kord. Ainult kaks-kolm aastat oli m??da l?inud. Nende magamiseasemed olivad otse k?rvu. Mitu p?eva olivad nad juba ?hes elanud, ilma et ?ksteist ?ra oleks tunnud. ?hel ?htul istusivad nad m?lemad akna p??l ja vaatasivad l?bi j?medate roostetanud raudade v?lja linna p??le, kus juba vali ja tuisune tali valitses. S??l ?tles kandimees:

Kas teie ei k?inud mitte paari aasta eest Kurukalmul koolmeistri kohta otsimas?

K?isin k?ll. Mis siis?

No jaa! Mulle n?is juba algusest saadik, nagu oleksin ma teid varem n?inud. Teie olite siis minu juures ??majal.

Mis? No vaat see on alles kokkujuhtumine!

Ja kogu selle p?eva ?htu ja veel mitu p?eva j?rgim??da oli neil palju, palju juttu.

Vaesus ja viletsus l?ks ikka suuremaks, r??kis kandimees. Paljud r??kisivad, et maad saab, m?isaid jagatakse.

Olime meiegi ihamas: maad tahtsime! Kuidas sa hing ometi ilma maata saad! P?llu inimene oled, ega sa siis j?nese kombel haava p??lt koort n?ri ja sellest ela! No m?tlesime ka meie, et kui tuleb maa, ega siis enam midagi h?da pole. L?ksime m?isa, ?tlesime herrale, et vaata, jaga maa ?ra! Mis sul temast niigi kasu,varandust n?nda, et sead magagu paberiraha sees. Meie aga ei tea, mis suhu v?i selga panna.?tles, et ega minul tolle vastu suurt ei olegi, aga laske ma m?tlen veel. M?tles teine ja m?tles, aga kahe p?eva p?rast oli k?mme kasakat m?isas. S?gasime siis k?rvatagust: No kurat su sisse! Ega sina h??ga k?ll anna! Niikaua lubad, kui j?ud meie k?es; oled aga sina v?imumees, siis p?hi nina puhtaks.No arvasime ja arvasime, et kui sa sunnikas ei anna, ehk siis annab kroonu v?i v?tame ise.

P??sis siis mujal pool jaht lahti, l?ks puha kui suits. Tuli meilegi salk mehi, muusikapoisid ees, teised ratsa taga, punased lipud seljas, laulavad:

M?isad p?levad, saksad surevad;

mets ja maa on meie oma

L?ivad teised viinavaatidel keldris p?hjad alt, kopsisivad sakste majas asjad puruks ja pistsivad tule otsa. Ise aga l?ksivad j?lle lauluga minema.

No m?tlesime siis meie, et ega paremat aega ikka tule: saksad on l?inud, m?isa on ?ksi, jagame maa ?ra. Kui kroonu kord jagamisega meie poole j?uab, on vast kevade ammu k?es, ei saa vilja enam ?igel ajal maha teha. V?i kuidas selle kroonu jagamisega ?ieti lugu on: kas tema teab, kui palju kellelegi tarvis, v?i missugune t?kk parem v?i halvem; tuleb veel t?li ja pahandust; parem teeme ise asja ?ra. L?ksime siis v?lja p??le, jagasime maa ?ra, panime kupitsad ?les: vaata, Jaak, see saab sulle, aga see, M?rt, sinule No h?? oleks olnud, ega nuriseda midagi, kui ilma saksuta ja maksuta, mis sa veel kaebad!

No millega lugu l?ppes? p?ris Remmelgas.

Millega ta siis veel l?ppes! Teisel p?eval tuli s?jav?gi. Minu vend poodi ?les; kaks meest lasti maha; teistel v?eti kuklast kinni ja valati iga?hele oma paarsada ?ra. Mitmed on veel praegu siin kinni. S??l on n??d su hingemaa! Tarvis teda ju on oi, kui tarvis! Aga kuidas sa ta k?tte saad?

Milles teid siis k?iki s??distati?

Meie olla m?isa p?lema pannud, olla m?ssajad! No mis m?ssajad meie siis ?ieti oleme? Maad tahame ainult! Taevas halasta, inimene tahab s??a, no kust sa seda s??a v?tad? Ei tohi s??a tahta, oled m?ssaja

Ja kogu ?htu kuulas Remmelgas kandimehe kurvatoonilist, ?hkavat juttu maast, et teda ikka tarvis on, aga kuidagi k?tte ei saa M?lemad lamasivad nad k?rvu ja vaatasivad vangikambri tahmase lae poole. Ja kui nad vait olivad, siis m?tles kumbki neist oma ?ra murtud, katki tallatud elu ning tumeda, etteaimamata tuleviku p??le.

Misp?rast siis teid siia toodi? k?sis kandimees Remmelgalt uneta ??l, kui hinges ?ram?istmata igav ja t?hi tundus olevat.

Eks ole minagi m?ssaja! naeratas Remmelgas kibedalt. M?tlesin palju teha, kui koolmeistriks sain. Aga mis sa teed, kui k?ed-jalad kinni on! Iga sammu p??l seisivad mul inspektor ja ?petaja, k?sukirjad ning keelud ees. Saadeti ?he koha p??lt teise kui pidalit?bist. ?ra tahtis neelata k?ik see m?lgetus. Sain viimaks aru, et ei suuda siis rahvale valgust anda, kui sa ei tohi, kui seda ei taheta. Siis hakkasin teistmoodi t??le ja n??d olen siin

M?ttes lamasivad mehed vangimaja ?lekotil, kuhu imelik saatus nad k?rvu oli pannud.

H?mar on vangimaja, igav ja tuim tema elu. K?ik igatsused kustuvad, inimene vajub ikka madalamale ja madalamale. Igav on nii elada, p?evad ??de taolised ja ??d p?evade sarnased. Siis ootad omas elus muudatust, kas v?i ka halva poole, kui see aga muudatus oleks.

Vangid ootasivad, ja muudatused tulivad.

Remmelgas, kes n?nda vabadust ja valgust armastas, saadeti kaugele p?hja poole, kus nii k?lm on, et s??l ka k?ige palavamad soovid jahtuma peavad.

P?line p?hjamaa mets taiga kohiseb l?pmata lugu k?igest sellest, mis ta omal pikal eal on n?inud. Aga ?he uue loo teab ta n??d: see on neist elujulgetest inimestest, kes taigas ilma teeta ja sihita ?mber uidavad, v?i kaugelt k?lmade maalt l?bi taiga oma vangikohast l?una poole p?genevad

?hel hommikul koidu eel toodi ka kandimees vangimajast v?lja, ja inimene, kes kogu oma eluaja maad oli igatsenud, sest et ta mitte j?nes ei olnud, kes haava koorest elab, sai viimaks ometi maad, ometi kord!

Seitse jalga pikuselle,

Neli jalga lai

Ei, ei, kes neile nii palju maad andis: neid aeti kolm meest ?hte hauda

1903 1906.
KAHEL POOL SEINA

T?hi ja ?udne oli katusekammer.

Mustunud paberi, papi ja taku t?kid rippusivad seinu m??da alla. Akna kohalt oli vihm l?bi lae tunginud. Lagi ja osa seina olivad pruunikasmustad, nagu oleks kr?be sikatur raua kombel roostetanud. Siin ja s??l olivad mustavate palgi pragude vahele, mis sikaturist ja tapetist hoolimata v?lja paistsivad, puu ja raudvajad l??dud. Nende otsas rippusivad rasvast ja h??rdumisest l?ikivad t??riided.

Laua p??l p?les pisikene lamp. Mustad varjud vaarusivad alal?pmata h?maratel seintel, sest inimesed laua ?mber liikusivad niisama alal?pmata.

?hetooniliselt krabises paber, liikus midagi rasket tasasel loginal ja kuuldus h??l, nagu oleks suure rulliga ?le porise p?llu aetud. Nende h??lte taktis k?isivad varjud seintel, v?rises laud ja isegi inimesed hingasivad nende j?rele.

Laua p??l lamas raske kirjaladu kinni kruvitud raudraami sees vana koti p??l, et vastu lauda ei p?riseks. Inimesed ?iendasivad selle laua ?mber n?nda, nagu oleks nad miski masina ilmeksimatud osad, mis j?rjekindlalt oma ?lesannet t?idavad.

Noor vurrudeta t??line t?mbas pehmel naginal rulliga, mis tr?kimustaga koos oli, ?le ladu. V?rvised t?hed l?ikisivad tule valgel. Kooli?pilase riietes noormees pani v?rvise ladu p??le valge poogna neljandiku. Punase kaelasidemega t?se ja l?hikene mees l?kkas sellest k?va kuivatuspaberi rulliga ?le. L?hikeste juuste ja kahvatanud paletega t?druk v?ttis tr?kitud paberi ladu p??lt ja pani hunikusse, kus juba mitu sada sarnast ees lamas.

N?nda k?is see imelik tr?kimasin, mille ?ksikute osade aset inimesed niisama h?sti t?itsivad, kui oleks nad raudsed olnud, soonte asemel traadid ja lihaste asemel terasvedrud. Kiiresti liikusivad rullid, kiiresti k?isivad mustunud k?ed. Keegi ei tohtinud silmapilkugi k?helda. Nende n?od olivad t?sised, kahvatanud-vihased, silmad ?he ja sellesama vahtimisest valusad ning tuimad.

Eh, kuidas l?heb! ?tles paberi alla paneja pika vaikuse j?rele. V?iksime oma tr?kimasinaga maailman?itusele minna.

Miks nii kaugele? lausus musta-rulli-mees t?siselt. H??, kui vangimajassegi saame.

J?lle oli vaikus ja j?lle nagisesivad rullid ning krabises paber. K??rakad, sarvilised varjud tantsisivad nelja palja seina ja musta p?randa p??l. ?ks k?ige k??rakam neist valmistas teatud aja j?rele otsekui ?mariku raudahju s?lle haaramise vastu, kuid m?tles n?htavasti kohe j?rele ja h?ppas hirmunult paar sammu eemale. Teine liikus j?rjekindlalt halli vaiba p??l, mis akna ette oli riputatud, nagu oleks ta tugitoolis kiikunud, ise selle juures ?hus k?tega imelikka ringisid keerutades. T?druku vari langes l?gi seina p??le, tema p?? oli kolesuur ja varukate varjud sirged kui plekktorud.

Kui praegu tuleks politsei kaela ?tles allalaskja natukese aja p?rast j?lle sosinal.

Mis siis muud, vastas kuiva-rulli-mees, ladu aknast v?lja, tr?kitud eksemplarid ahju ja tuli otsa! Kuni tema ukse maha murrab, seni v?ib siin seitse imet ?ra teha.

Mine ladu aknast viskama, tapa kogemata veel m?ni nuuskur akna all ?ra, naeratas t??line.

Eks ta saa siis taevas sellesama ameti p??le, mis siingi, naeratas ka kuiva-rulli-mees oma kord.

Tuju muutus lahedamaks. M?tted, mis kaua tardunud olivad, hakkasivad j?lle liikuma.

Korter on sant, sosistas paberi suruja. Seinad on nii ?hukesed, et s??se aigutamise teisele poole ?ra kuuled.

Sa tahad siis oma tr?kikoda vist linna raekojas ?lesseada! vastas t??line. Viimane kord t?ime selle v?rgi minu poole, mujal ei olnud julgemat kohta. N??d on raske teisale kolida. V?etakse viimaks veel k?est ?ra, siis hakaku tr?kiladujad j?lle taskutega kirja varastama. Millal sellest siis asi saab!

Punane tulehelk virvendas kahvatanud n?gudel. Hilisel talve ?htul tehti ?udses katusekambris t??d ja vesteti omi naljakas-kibedaid m?tteid. K?mned korrad oli iga?ks neist neidsamu m?tteid m?elnud ja neidsamu s?nu r??kinud. Aga m?eldi uuesti ja r??giti j?llegi. Sest millest muust oleks neil r??kida olnud, kui mitte sellest kibedast tundmusest, mis nende rinda rusus, ja sellest imelikust lootusest, mis m?nedel silmapilkudel kevade p?ikesena nende noortes ajudes kerkis! Tuhanded olivad enne neid niisamasuguses katusekambrites talvistel ??del kannatanud ja t??d teinud ning sellest pidup?evast unistanud, kui on palju lippusid ja palju laulu

Oi, miks veerevad need rullid nii aeglaselt ja miks need tinased t?hed ei kisenda, nii et kogu maailm n?ljased linnad ja pimedad k?lad, meri ning maa seda kuuleksivad!..

Korraga kostis teiselpool seina n?rk, v?risev laul. Laulsivad elust raugenud vanakene ja noorusest n?rk laps. H??led v?risesivad, katkesivad siis t?usis laulmine uuesti, liugledes l?bi h?mara toa kui kaebades ja otsides, h?isates ning paludes:

Ma tulen taevast ?levalt,

H?id s?numid toon teile s??lt

J?ulu?htu sosistas t??line m?ttes, l?kkas rulliga ?le paberi p?randal, mille p??le tr?kimust laiali oli aetud, ja t?ukas siis v?rvise rulliga ?le ladu. Ja inimesed on kirikus

L?bi h?mara toa heljus unistav-igatsev lauluviis, kumises magusalt k?rvus ja liitus rullide raske naginaga ?hte.

T?druk viskas ?kilise liigutusega juuksed silmade eest k?rvale. Ta n?gu oli v?simusest kahvatukollane.

Maal tullakse l?bi tuisu ja tormi k?mned verstad, et aga ?ht ja sedasama lugu igal aastal uuesti kuulda, ?tles ta siis. P?lvitatakse kiriku mudasel p?randal, ?hatakse, palvetatakse ja ?petaja loeb, et santidele saab taevariik ning ennem l?heb kaamel n?elasilmast l?bi, kui rikas ?ndsaks saab

Katusekambris oli j?lle vait.

Teiselpool seina laulsivad laps ja vanakene p?hal j?ulu??l laulu inglist, kes ilmale taevast h?id s?numeid vaesete ja koormatute ?ralunastusest t?i. Siin toas tr?kkisivad noored, j?urikkad inimesed aga uut elu-s?na, uut evangeliumi, uut kuulutust: Ainult ise v?ite end lunastada ja ei keegi muu! ?hinegem v?itluseks taevariigi p?rast maa p??l!

?hes talvise tuisu hulumisega korstnas kostis l?bi ?hukese seina v?risev laul:

K?ik ?nne saate tema v?est, mis jumal pakkund igavest

Laul v?rises ja kustus viimaks vanakese l??tsutavaks korinaks. Ja korraga kostis l?bi seina lapse hele h??l:

Kuna tulevad isa ja ema?

Kui Jeesus-laps s?nnib, eks siis tule, lapsukene, eks siis vastas vanaeit ?hates. T?na s?nnib Jeesus-laps, t?na

Kus s?nnib Jeesukene? p?ris laps heleda h??lega, et poolkurt vanaeit kuuleks.

Betlehemmas, lapsukene, Juudamaal

Neli noort inimest teiselpool seina naeratasivad, kuid naer suri v?sinud paletel kibedalt kokku surutud huulte ?mber. Tuhanded m?tted, tuhanded m?lestused lapsep?lvest lainetasivad l?bi p?? nii magusad ja murelised, nii kallid ning nii valusad. Neilgi olivad ajad, kui jumala ja taeva sisse usti, karedat vaipa ?le p?? t?mmates palvetati, ja neilgi oli olnud oma Betlehem Juudamaal ja Betlehemmas lapsukene s?ime sees.

Mineviku m?lestused! Oi, kuidas need udu varjudena hinge p?hjast ?les kerkivad ja s?dant pigistava leina ning ootuse ja lootusega t?idavad! See on mure l?inud lapselise rumaluse, lapselise usu ja kaotatud Betlehemma j?rele, mida ei saa enam tagasi ega tahagi enam tagasi. Kuid need aimdused ja igatsused tulevad veel m?nedel ?htuh?marikkudel, kui lapsep?lve m?lestused ?hetavat otsaesist piiravad, ja tunduvad nii l?hedal olevat.

Siis aga tunned omas s?dames ?kisti uue kose kohinat ja p??ajus kumiseb korraga uus kell, ning m?lestuste lained kaovad kui vaimude rongid p?rast kuke laulu. Eemale unistused, eemale mineviku mustad varjud, eemale v?ikesed mured ning v?ikesed igatsused! On suuremad unistused, suuremad r??mud ja mured, on igatsused, suured nagu maailm! Kui p?hjatu m?gestiku j?rv, nii neelavad nad inimese ?ra. Ei j?? enam muu tarvis rinda ruumi, ei ole enam minevikku, ei isiklikku tulevikku, ei omi pisikesi valusid ning r??musid!

V?ljas vingus talvine tuisk. Korstnas kisendas keegi meeleheitlikult: Oi ee! oi ee! Ja siis irvitas keegi ahju peldi vahel: He-he heee! Ning siis kostis truupides r?selemine ja rabelemine, nagu oleks kari rottisid k??nte krabinal seinu m??da ?les pununud.

Tuul liigutas aegajalt akna ette riputatud vaipa. Kui see silmapilguks v?he k?rvale k?ikus, vaatas v?ljast talvine ?? fosforliste silmadega sisse, ja tema j?ine n?gu kiskus kahjur??mulisele naerule

Minul on maal vanaisa, ?tles ?kisti punase kaelasidemega t??line, ja k?ik jahmatasivad ta h??lt kuuldes otsekui une p??lt. Ta on vana ja hall, ei n?e ega kuule enam h?sti. Aga kui j?ulud tulevad, siis muutub ta otsekui teiseks. Juba paar n?dalat enne p?hi k?ib ta metsa m??da, kirves v?? vahel, ja otsib kuuske, ja juba n?ed, kuidas ta kalja t?rre ?mber asutab. Ja kui siis p?had tulevad, siis viib ta oma kuuse sooja sauna ja paneb selle otsa paar jalapikust rasvak??nalt, verivorsti ning vesikringli. P?randale laotab ta v?rsked ?led, aga ?hus on viha lehe ja pehkinud puu l?hn. J?ulu ?htul s??tab ta k??nlad p?lema, istub lava nurgale, v?tab vanaaegse puukaanelise raamatu p?lvedele ja algab siis oma koriseva h??lega oma j?ululaulu:

Kuis m? so vasta v?ta

R??kija j?i silmapilguks vait, ja keegi ei lausunud midagi.

Ja nii on ta juba palju aastaid omi j?ulusid p?hitsenud, algas t??line j?lle. ?ksi, oma vana kombe j?rele Aga kirikus ta ei k?i ja jumalast ei hooli ta ?le?ldse mitte suurt

T?druk kergitas ?ritatult ?lgu:

Ah, j?tke oma pool-tola vanaisa rahule!

Kuid t??line kordas j?relm?tlikult:

Juba kaua, kaua aastaid t?iesti ?ksi oma vana kombe j?rele

Toas valitses j?llegi vaikus, ja tahtmata kerkis iga?he silma ette poolpime vanamees kuuse all On soe saun ja ?hus on viha lehe ning pehkinud puu l?hn Pikad rasvak??nlad p?levad suitsedes nagu tunglad Vanamees istub lava nurgal, raamat p?lvedel, ja ainult kilk kerises ning talvine torm ukse taga laulavad temaga j?ululaulu Ja nii on see kestnud palju aega ja kestab ehk veel paar aastat, kuni vanakene viimaks enam ei suuda kalja teha ja metsa m??da kuuske otsida, kuni ta p?ris pimedaks ja kurdiks j??b, ning viimaks ta haual ?ksi talvine tuul vinget j?ululaulu laulab

T?druk oli silmapilguks tarretanud. T?is tr?kitud leht j?i ladu p??lt v?tmata, ja t??line, kes kui masin kindla korra j?rele omi k?sa liigutas, l?kkas sellest v?rvise rulliga ?le.

K?ik olivad v?sinud, peatasivad, sirutasivad liikmeid. Teiselpool seina l?i kell raskelt kaksteistk?mmend. Kella hoobid kostsivad nagu tiisikusehaige k?hatused.

Ei tule juba Felix, ?tles kooli?pilane. Ta pidi enne kella kahteteistk?mmend siin olema. L?ks vana Merekaru poole. Ehk on temaga midagi halba juhtunud.

T?druk ?rkas Felixi nime kuuldes nagu unest ja sosistas:

Vaevalt viitsib politsei t?nasel ??l oma nina v?lja pista.

Nad kuulatasivad, kuidas tuul v?ljas vingus ja vanaeit teiselpool seina madala haua h??lega midagi vaimulikku luges. Lamp laual oli kauasest p?lemisest kuumaks l?inud ja petroleumi aur t?usis ?rnana vinana kollase kupli alt h?mara lae poole, mille p??l valkjad ringid v?risesivad. T??riided seintel mustasivad nagu ?lespoonute surnukehad. Nii v??rad n?isivad sarnases ruumis kiht punaste kaantega raamatuid aknalaual ning kaks-kolm n?opilti seinal: Marx, Engels ja Tolstoi

J?lle nagisesivad rullid ja krabises paber. Teiselt poolt seina kuuldus k?ndimine ja k?va k?ne h??l. Majarahvas oli kirikust koju tulnud.

On aga ilm! ?tles mehe h??l.

Silmad puhub v?lja! l??tsutas naine. Ma ?tlen, et kui p??rab tuisu vastu, siis hoia, et ?hku ei t?sta!.. N??d aga paneme k??nlad p?lema, ja siis on j?ulud, j?ulud on!..

Kuuldus lapse hele kilkamine, ja tema h??les kajas vastu j?ulu r??m ning k??nlahelk. N??d kiigutas teda vist isa k?tel, t?stes teda ?les kuni kuuse haljani ladvani ja n?idates talle tema s?ravat kuningriiki loitvate k??nalde, k?rbide hobuste, tinasoldatite ning v?risevate, l?ikivate klaaspallidega.

Ei tule Felix, sosistas t?druk unistades ja sirutas v?rvise k?e tr?kitud lehe j?rele v?lja. Ei tule ei tule

Tema palge p??l laotasivad end roidumuse palaviku valged ja punased laigud laiali.

Korraga kuuldus ukse tagant trepiastmete krigin. Keegi tuli ettevaatlikult pimedas kobades ?les. Toas olejate silmad p??rdusivad madala, mustava ukse poole. ?les t?stetud k?ed vajusivad alla ja varjud tardusivad seintel.

Kostsivad kaks n?rka hoopi ja natukese aja p?rast kolmas ning k?vem. T??line l?ks ja avas ukse. Sisse astus pikk ja painduv mees, ?li?pilase k?bar kuklas, lumine paslik ?lgadele vajunud, punane siidir?tt kaelas. Ta noorel palgel lehvis tervis ja r??m, ta silmad n?pitsprillide taga v?lkusivad elu ning lapselikku h??meelt.

K?ll on aga ilm! h??dis ta ja hakkas palitut maha kiskuma.

Korraga kukkus ta taskust browning tumeda kolksatusega p?randale.

St! Tasamini! h??dis t??line tusast n?gu tehes. Teie tulete nii, nagu oleksite poole maailma ?ra v?itnud.

Poolt ei maksagi v?ita, kui tervet ei saa, venitas ?li?pilane ja viskas energilise liigutusega otsaesisele langenud juuksed ?le p??. K?ll oli aga t?na ?he spikiga h?da: k?ib nagu vari j?rel, ei saa ega saa lahti! S?itsin siis voorimehega ringi linnas ja tulin viimaks siia.

Ime, et teie spikki veel k?laliseks kaasa ei v?tnud, urises t??line.

Midagi uut oli Felixi ilmumisega juurde tulnud. K?ik hakkasivad j?lle elavamalt sosistama. V?simuse kahvatus kadus t?druku palgelt. Selle asemel ?hetasivad ta p?sed veel palavikulisemalt, ja ta silmad l?ikisivad, kui ta nooremehe p??le vaatas.

Kas s??a on? p?ris Felix kohmetanuid k?sa h??rudes. Olen n?ljane kui hunt. S??ksin kas v?i praetud konna ?ra!

T??line viskas kortsunud pakkpaberi ?le ladu ja pani selle p??le poole p?tsi leiba ja pika suitsuvorsti. Viis inimest seisivad ?lesk??natud k?istega laua ?mber, sest et pea millegi p??le istuda polnud, l?ikasivad n?ri noaga vorsti otsast, murdsivad leiva k?ljest palasid ja pistsivad ahnelt suhu. Felix seisis laua otsa juures, hoidis ?hes k?es leiva ja teises vorsti t?kki ning r??kis suut?ite vahel:





: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16